Sotsiaalne turvalisus

Tere. Politseisse võib avalduse teha, kuna Te olete teise inimese tegevuse tõttu kahju saanud. Lihtsalt peate arvestama sellega, et kohalik konstaabel kindlasti küsib, et miks Te alles nüüd sellest teada annate, sest aja möödudes inimesed kipuvad asju unustama ja tal on keerulisem menetleda, samas, menetlemata ta seda asja ei jäta. Iseenesest, et ära hoida edaspidi taolisi juhtumeid, oleks mõistlik siiski politseis ära käia, sest ma saan aru, et Teie enda vestlemisest selle naabriga mingit kasu pole olnud. Samas, kui Te temaga veel vestelnud ei ole, tuleks seda kindlasti enne politseisse pöördumist teha. Võimalik, et saate teha omavahelisi kokkuleppeid edaspidise käitumise suhtes. Meeldivat päeva jätku!

Tere. Olenevalt elukohast tuleks taolistel juhtudel pöörduda kas munitsipaalpolitseisse või politseisse, mida Te ka tegite. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tulenevalt on ette nähtud tõsine karistus loomapidajale, kelle loom on kedagi vigastanud (trahv kuni 800 eurot). Sellistel juhtudel menetlejad uurivad ka varasemaid juhtumeid selle koeraga ja kui on näha, et inimene ei saa oma koerapidamisega hakkama, tuleb leida muid võimalusi. Esialgu soovitatakse kindlasti korralikku aeda, ketis hoidmist, elektroonilist kaelarihma vmt. Kui loomapidaja ei ole nõus selliseid kulutusi tegema, siis ta tõepoolest peab otsustama, mis koerast edasi saab. Magama panemine on kõige viimane ja äärmuslikum variant. On talupidamisi, mis asuvad metsa sees, kus sellest koerast oleks palju abi, seega tasub ka neid võimalusi kaaluda. Kui koer niisama ringi jookseb ja kedagi ei hammusta, siis on trahv kuni 400 eurot. Loodetavasti oli sellest vastusest abi!

Igasugune küsimine, vihjamine, mainimine, viitamine on Teie kahjuks ja karistuse järgnemine on üsna tõenäoline. Isegi kui alaealine oli ise nõus ja ise alustas, siis ta ei alustanud ju seda videovestlust samastiililiselt ka kõikide oma eakaaslaste ja sõpradega, vaid just nimelt Teiega. 13a puhul on öeldud, et ta ei suuda veel aru saada toimuvast ja ei suuda ohte hinnata. Seega, kindlasti mitte suhelda selliselt alaealiste vaid täisealiste inimestega, kes ise langetavad otsuseid ja teavad ka tagajärgi. Tüdruk, kes hakkas kahetsema ja teeb politseisse avalduse, käitub õigesti. Kui ta aga selle alusel Teilt midagi välja pressib, siis ta rikub ka ise seadust.

Vägivald seda kindlasti ei lahenda. Kõige lihtsam on naljaninale öelda, et ta pani toime varguse ja Teil on selle kohta õigus teha avaldus politseile. Kui see on naljanina esimene vargus ja särk maksab vähem kui 64 eurot, siis on tegemist väärteoga ja ta peab selle eest maksma trahvi (maksimumtrahv on selle süüteo korral 1200 eurot) + tal tekib kohustus maksta kinni või tuua samasugune särk asemele. Seega on tal tunduvalt odavam see särk juba ennatlikult kinni maksta või uuega asendada. Alati võib proovida ka tülide lahendamist läbi tema lapsevanema. Tihti kiusajad ise oma enda vanemaid kardavad ja enamasti saavad vanemad aru, et kahjud tuleb neil kui lapsevanemal nagunii hüvitada ja teevad seda pigem kohe.

Tere!

Töösuhte lõppemisel töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kui töötul on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Tere,

kõige olulisem on, et Teie vastuväide jõuaks kohtusse õigeaegselt ehk siis 15 päeva jooksul ajast, mil makseettepaneku kätte saite. Vastuväidet ei pea isegi põhjendama, piisab kui märgite, et tunnistate põhivõlga, kuid kõrvalnõudeid mitte. Loomulikult võite lisada, et palute viivisemäära vähendamist, ebamõistlikult suurte sissenõudekulude vähendamist jmt.

Maksekäsu kiirmenetlus kohta soovitan täpsemalt lugeda: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vastused/kohtusse-poordujale/maksekasu-kiirmenetlus

Kõige olulisem hetkel on esitada vastuväide ettenähtud aja jooksul.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe

Tere,

täpseid asjaolusid teadmata on sellele küsimusele kahjuks raske vastata. Soovitan siiski inkassofirmaga kokkuleppele jõuda, et põhjendamatult tehtud kulutuste eest ei peaks maksma.

Edu soovides,

Kaidi Silver-Schöbe

Tere,

aega, mis kulub kiirmenetluse algatamisest kuni sissetuleku arestimiseni, on väga raske määratleda. Sõltub muuhulgas näiteks sellest, kas Te võlgnikuna esitate vastuväite.
Sissetuleku arestimisel on aluseks täitedokument, milleks kiirmenetluses on Maksekäsk. Seega peab esmalt olema kohus teinud Maksekäsu, millega võlausaldaja saab pöörduda kohtutäituri poole. Inkassod ikka reeglina võimaldavad maksegraafikut, vara arestimise õigust neil ei ole. See käib kohtutäituri kaudu.
Üldiselt soovitan Teil täpsema konsultatsiooni saamiseks pöörduda võlanõustaja vastuvõtule. Teile selgitatakse ka kiirmenetluse põhimõtteid ja vajadusel vastuväite esitamist.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe

Tere,
Edasine käitumine sõltub suuresti sellest, kus see laps elab. Tallinnas on Tallinna Lastehaigla lasteteenistus, mis võtab üle Eesti lapsi vastu. Nemad puutuvad ka taoliste probleemidega kõige enam kokku. Võtke ühendust sealsete töötajatega, näiteks Ene Villakuga ja rääkige oma murest. Tõenäoliselt on neil Teile anda mingeid tutvustavaid infomaterjale, mille abil ema veenda. Võimalik, et ka soovitusi, kuidas lapsevanemat selles otsuses aidata.

Üle-Eestiline on ka Jõhvi Rehabilitatsioonikeskus, kuhu paljud sõltuvushäiretega noored suunatakse näiteks alaealiste komisjonide kaudu. Sinna on võimalik ka vanematel lapsi ravile saata. Samas peab selleks olema lapsel endal soov paraneda ja vanematel ühtne arusaam lapse aitamisest.

Tartus saab küsida abi Tartu Laste Tugikeskusest ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust. Samas, see eeldab, et laps on selle piirkonna laps.

Olles olnud 5 aastat noorsoopolitseinik, olen näinud mitmeid välgumihkligaasi- ja kummiliiminuusutajaid ja kui õigel ajal jaole ei saada, on seda last üha raskem aidata. Sellega kaasnevad käitumisraskused, tülid kodustega, õppimisraskused, tihti ka vargused.

Hea on teada, et laste pärast tunnevad muret ka mitte-pereliikmed. Kahjuks sellist olukorda tihti ette ei tule. Loodan, et sellest vastusest piisas. Kui midagi jäi arusaamatuks, andke teada.

Meeldivat päeva jätku!

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 3 p 2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005) on praktikandil samaväärne õigus kahjude hüvitamisele töölepinguliste töötajatega võrreldes, sest TTOS laieneb täies mahus ka üliõpilase tööle õppepraktikal olles. Seega on praktikandil õigus tööõnnetuse korral ka tööandjalt nõuda tema tervisele tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseadusele (TTOS § 14 lg 5 p 6).