Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas poole tööpäeva pealt haigestumisel tuleb haigusleht võtta järgmisest päevast?28.03.2012

Tere!

Olin tööl 3 tundi ja jäin haigeks, käisin arstil ja sain haiguslehe samast päevast. Tööandja väitel oleks ma pidanud võtma haiguslehe järgmisest päevast ning tegema puuduvad 5 tundi järgi. Kuidas siis sellega on, kas haigestumisel tuleb võtta haigusleht samast päevast või tööpäevale järgnevast päevast? Millises seaduses see kirjas on? Kas arst küsib siis eelnevalt, et kas olite tööl või peab seda ise talle ütlema?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Ajutise töövõimetuslehe väljastab arst, arvestades patsiendi tervislikku seisundit. Kui Teile väljastati haigusleht reedel, siis see oli arsti otsus.
Haiguslehe esimesed kolm päeva ei kuulu maksmisele. Alates 4-ndast töövabastuspäevast kuni 8-nda päevani on kohustatud haiguslehe hüvitama tööandja. Haigekassa hüvitab haiguslehe 9-ndast päevast.
 

Küsimus: Kas HIV-positiivne võib töötada õe või ämmaemandana?28.03.2012

Kas HIV-positiivne võib töötada õe või ämmaemandana, ehk siis tervishoiutöötajana?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tööandjal ei ole õigust nõuda delikaatsete isikuandmete esitamist (vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 3 punkt 3 on delikaatsed isikuandmed andmed terviseseisundi või puude kohta). Sellest tulenevalt ei ole keelatud ka HIV-positiivsel töötada tervishoiusektoris.

HIV positiivse inimese puhul on oluline see, et ta ei ohustaks kaastöötajate tervist või tööandja vara, k.a ka klientide tervist.
Töölepinguseadusese § 15. Töötaja kohustused:
(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

Probleemi korral tööandjaga soovitan pöörduda Tööinspektsiooni.
 

Küsimus: Kuidas on seadustega reguleeritud pseudonüümi kasutamine, et sellest ei kujuneks identiteedivargus?26.03.2012

Mismoodi on eesti õigusruumis seatud pseudonüümi ehk varjunime kasutamine (äris, igapäevaelus, muus avalikus ruumis jne), et sellest ei kujuneks karistatav identiteedivargus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Pseudonüümi kasutamine ei ole reguleeritud. Küll aga tuleb kõik juriidilised dokumendid siiski koostata Teie õigete andmetega. Identiteedivargusena on see käsitletav juhul, kui Te esinete konkreetselt kellegi reaalse isikuna, ehk esinete teise olemasoleva isikuna jättes mulje, et oletegi tema.
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui näen noorukist toksikomaani?26.03.2012

Tere!
Kunagi ammu nägin Tartus teepervel istuva poissi, kellel oli läbipaistev kilekott peas. Ta oli umbes 12-aastane ja nuusutas liimi vms. Mul oli kiire, telefoni kaasas polnud, ei teadnud, kuidas käituda, läksin temast mööda... Pärast seda mul tekkis süütunne, et ma oleks pidanud tol korral kuidagi sekkuma.
Kuidas õigesti käituda sarnasel juhul?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Sarnasel juhul oleks kõige õigem helistada kohe 110 ja kutsuda patrull välja.
 

Küsimus: Olin töötuna arvel, haiguse tõttu ei saanud kohale minna, kas minu arvelt mahavõtmine oli õige?22.03.2012

Tere. Olin töötuna arvel alates 2009.a. 2011. aasta lõpus, kui pidin minema uuesti, ei olnud minna võimalik kuna olin haige. Helistamiseks kõneaega ka ei olnud, sissetulekut mul üldse ei olnud. Umbes nädala pärast tuli kiri, et olen mitteilmumise pärast arvelt kustutatud (enne ei ole mitteilmumist toimunud). Kas on minuga toimitud õigesti?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Kui Te ei pöördunud töötuna arveloleku perioodil töötukassasse kokkulepitud ajal ja ei esitanud pöördumata jätmise mõjuva põhjuse tõendamiseks pärast tervenemist esimesel võimalusel tõendit haigestumise kohta, siis Teie töötuna arvelolek lõpetati seaduse alusel õigesti.

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §7 lõige 1 reguleerib töötuna arveloleku lõpetamist järgmiselt:
"Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu".

Kui Te ei tööta ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teil võimalik pöörduda uuesti töötuna arvelevõtmiseks Teile lähimasse töötukassa büroosse ja kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.
 

Küsimus: Kui põhikohalt koondatakse, kas siis vaatamata käsunduslepinguga korteriühistu juhtimisele oman õigust töötuskindlustushüvitisele?22.03.2012

Tere

Töötan töölepingu alusel ja peale selle veel KÜ juhatuse esimehena, kus mul on sõlmitud käsundusleping ning saan ka tasu selle eest.

Nüüd ootab mind põhikohal ees koondamine, kas mul on õigus saada koondamishüvitist ja edaspidi ka töötuskindlustushüvitis?


Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

I. Koondamise kindlustushüvitis
Kindlustushüvitist koondamise korral makstakse töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kindlustushüvitise taotlemiseks peab tööandja esitama 5 päeva jooksul pärast koondamist vastava taotluse töötukassale.
Koondatud isik ise ei pea selle hüvitise saamiseks ennast töötuna arvele võtma, võib kohe uuele tööle asuda ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud koondatutele.

II. Töötuna arvelevõtmine
Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu (välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui 145€, ehk pool kehtestatud töötasu alammäärast).
Töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada korteriühistu tõend töötasu suuruse kohta, mille alusel saab töötukassa teha otsuse, kas Teid on võimalik töötuna arvele võtta.

III. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
 

Küsimus: Kas isa saab laste haigestumisel võtta haiguslehte, kui ema on lapsehoolduspuhkusel?22.03.2012

Kas haiguslehte on võimalik võtta isale, kui ema on lapsehoolduspuhkusel? Situatsioon on selline, et meil on 4 last, vanem poeg 7, teine 5 ja kaksikud tüdrukud ca 2-kuused.

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Hoolduslehe väljastab arst vajadusel ka isale.
Haigekassa maksab kindlustatud isikule hooldushüvitist järgmistel juhtudel:
1) alla 12-aastase lapse põetamisel;
2) haige perekonnaliikme kodus põetamisel;
3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi.
 

Küsimus: Kas liiklusõnnetuses kannatanu lähedastel on õigust politseilt infot saada?19.03.2012

Toimus liiklusõnnetus (jalakäijale sõideti otsa). Kannatanu on praegu raskes seisundis haiglas.
Praegusel hetkel tegeleb asjaga politsei. Aga kas kannatanu omakstel on õigus saada politseist mingit infot õnnetuse kohta või seda, kui kaugel on uurimine. Politseist öeldi omaksetele, et igaühele infot ei anta ja kõik.
Aga kas kannatanu lähedased peaksid esitame veel mingi avalduse politseisse? Või kuidas peaks edasi toimimima?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Avaldust esitada ei ole vaja, kuna politsei poolt on menetlus juba alustatud.
Kui nüüd rääkida info avaldamisest, siis tõesti toimub eeluurimise ajal see ainult prokuratuuri loal. Seega info saamiseks tuleks Teil pöörduda pigem prokuratuuri poole ja seejärel avaldatakse info ulatuses, mida prokurör lubab.
 

Küsimus: Mida teha, kui omanikuvahetuse järel inimene ei lepi sellega ja käib omavoliliselt eravalduses?19.03.2012

Tere,
Kuidas käituda isikuga, kes tungib omaniku valdusesse: käib omaniku kinnistul ja siseneb hoonesse, vahetades lukke, et sisse saada (hoone praegu vallasomand, kuulub kinnistuga kokku)? Eelnevalt on talle antud aega oma isiklike asjade äraviimiseks sealt hoonest, teatega, et lukud vahetatakse (vahetatigi).
Eelmise omaniku surmajärgselt kasutas ta seda hoonet, kuid uus omanik ei ole nõus, et ta seal viibib, kuid ta ei taha sellest aru saada ja käib seal omavoliliselt edasi. Uus omanik sai selle kinnistu pärimise teel ja vastav kanne on sees ka kinnistusraamatus (ainuomand).
Omanik pani ette uue taba, et takistada veelkord tema sisenemist hoonesse (peale tema luku lõhkumist), kuigi oleks võinud ka koheselt politsei poole pöörduda.
Kuidas käituda, kui ta ka selle lõhub ja teha talle arusaadavaks, et ta pole selle kinnistu omanik?
Lisan veel, et tema abikaasal oli võimalus see kinnistu erastada, millega oleks saanud hoone kaasomanikuks, aga ta jäi sellega hiljaks, kuid selle teadmisega ei taheta leppida.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Kui hoone kuulub ainuomanikule ja sinna tungib ukseluku lõhkumise teel omaniku tahte vastaselt kolmas isik, siis on tegemist sissetungimisega. Antud juhtumite puhul, kui tegemist on vahetult eelseisva või toimuva sündmusega, tuleks helistada 110. Kui on saabunud tagajärjed, siis esitada politseile avaldus sündmuse kohta.
 

Küsimus: Kui juhiload on tehtud, kuid ei ole veel kätte saanud, kas võin autot juhtida?19.03.2012

Tere!

Probleem selles, et sain kiiruse ületamise eest trahvi omades esmaseid lube. Selle tõttu pidin sooritama uuesti teooria eksami, et saada juhiload. Tegin ilusti oma lõppastme koolituse ja eksami ära. Aga küsimus on selles, et kas enne ei tohi rooli istuda, kui reaalselt see plastik luba on käes? Kuigi paberivabas ARK-s on kirjas, et mul on kõik eksamid tehtud ja kõik korras.

Ette tänades,

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Te võite paberivabast ARK-st kontrollida, kui seal näitab, et Teil on kehtiv juhtimisõigus, siis ei teki probleeme. Küll aga peab sellisel juhul kaasas olema ID-kaart.