Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas ratastooliga võib autoteel sõita?30.01.2012
Kas ratastooliga tohib autoteel liigelda? Tean ühte meest, kes sõidab aastaid ratastooliga autoteel, isegi kui on korralik kõnnitee kõrval. Tal on küll helkurid ka küljes, aga kui kuskilt tänavalt pöörad teisele tänavale ja ta sõidab kuskil keset teed, siis ei pruugigi teda kohe märgata ja võib juhtuda õnnetus. Mida sellisel juhul teha, kas teha talle märkus või helistada politseisse?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Vastavalt liiklusseaduses toodud jalakäija definitsioonile on ratastooliga teel liiklev inimene jalakäija.
Jalakäija asukoht teel on reguleeritud liiklusseaduses §22. Selle pragarahvi lõige 9 ütleb järgmist:
Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli.
Seega keset teed ratastooliga sõita ei või, tee ääre lähedal võib.
Küsimus: Kas arst võib jätta rohu välja kirjutamata, kui visiiditasu on maksmata?27.01.2012
Tere,
Kui psühhiaatri vastuvõtu visiiditasu on maksmata (ca 12 eurot), kas arstil on õigus patsiendile rohtu mitte välja kirjutada? Kogu aeg jätab rohu retsepti kinnitamata omalt poolt, apteegis küsitakse, kas see arst ei kirjutagi teile rohte välja?
Kui psühhiaatri vastuvõtu visiiditasu on maksmata (ca 12 eurot), kas arstil on õigus patsiendile rohtu mitte välja kirjutada? Kogu aeg jätab rohu retsepti kinnitamata omalt poolt, apteegis küsitakse, kas see arst ei kirjutagi teile rohte välja?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Juhul, kui arst on jätnud retsepti kinnitamata, siis seda ei saa tõepoolest apteegis realiseerida.
Kõige otstarbekam on visiiditasu ära maksta ning siis arsti juurde pöörduda.
Küsimus: Kas koondamishüvitist saab ka juhul, kui järgmisel päeval juba uues kohas tööle asun?25.01.2012
Tere.
Ootab ees kollektiivne koondamine ja seoses sellega tekkis küsimus. Töösuhe asutuses on kestnud üle 10 aasta - seega tekib õigus saada ka Töötukassast koondamishüvitist 2 kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kas selleks, et seda saada, peab eelnevalt võtma end töötuna arvele või saab seda toetust ka juhul kui peale koondamist leian kohe sobiva töökoha ja asun uuele tööle?
Ootab ees kollektiivne koondamine ja seoses sellega tekkis küsimus. Töösuhe asutuses on kestnud üle 10 aasta - seega tekib õigus saada ka Töötukassast koondamishüvitist 2 kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kas selleks, et seda saada, peab eelnevalt võtma end töötuna arvele või saab seda toetust ka juhul kui peale koondamist leian kohe sobiva töökoha ja asun uuele tööle?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Jah, koondamise kindlustushüvitist makstakse kõikidele töötajatele, kelle töösuhe lõppes koondamisega. Taotluse koondamise kindlustushüvitise taotlemiseks saadab töötukassale tööandja pärast koondamist.
Koondatud isik võib kohe tööle asuda, ei pea töötuna arvele võtma ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud isikutele.
Küsimus: Telefoninumber peaks olema salastatud, kuid keegi on selle ikka teada saanud, kas saan antud isiku suhtes kaebuse esitada?25.01.2012
Tere.
Mis õigused on mul olukorras, kus minu telefoninumber ja nimi on salastatud (ükski ametlik infotelefon või mobiilioperaator minu numbrit ei avalda), googeldades samuti vasteid ei leia, kuid ometigi on täiesti võõras inimene minu numbri teada saanud?
Kuna tegemist on endise politseinikuga, kas siinkohal võin ma kahtlustada, et toime on pandud ametiseisundi kuritarvitamine?
Kas saan ma selle olukorra vastu midagi ette võtta ja antud isiku suhtes kaebuse esitada kuidagi?
Mis õigused on mul olukorras, kus minu telefoninumber ja nimi on salastatud (ükski ametlik infotelefon või mobiilioperaator minu numbrit ei avalda), googeldades samuti vasteid ei leia, kuid ometigi on täiesti võõras inimene minu numbri teada saanud?
Kuna tegemist on endise politseinikuga, kas siinkohal võin ma kahtlustada, et toime on pandud ametiseisundi kuritarvitamine?
Kas saan ma selle olukorra vastu midagi ette võtta ja antud isiku suhtes kaebuse esitada kuidagi?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Aga tuginedes elulisele loogikale, siis mingil põhjusel peab see Teie jaoks täiesti võõras inimene Teie olemasolust teadlik olema, veel enam, ta peab teadma Teie nime ja tal peab olema huvi Teie telefoninumbri väljaselgitamiseks. Seega ei ole Teie selle inimese jaoks täitesi võõras inimene. Vaevalt üks inimene teab ka enda jaoks täiesti võõra inimese endist töökohta, seega ei saa inimene olla ka Teile täiesti võõras.
Politsei andmebaasides päringute teostamine jätab maha jälje, kusjuures oma nimele teostatud päringuid saab iga kodanik X-tee kaudu jälgida. Ametniku jaoks aga tähendab kellegi andmete vaatamine seda, et ametnik peab olema suuteline hiljem päringu vajalikkust põhjendama. Isiklik huvi või endise kolleegi palve ei ole piisav põhjendus.
Aga mida teha sellises olukorras siis? Esmalt mõelge, miks peaks see inimene Teie numbrit tahtma ja milline on Teie omavaheline seos. Eriti tõsiselt tasuks mõelda ühiste tuttavate omamise võimaluse peale. Suure tõenäosusega saate nii teada ka mooduse, kuidas see inimene Teie numbri sai. Kui aga olete kindel, et inimene kasutas ära mõnda kolleegi ja seda, et ta endine politseinik on, siis tuleks Teil esitada politseile avaldus. Selline avaldus suunatakse lahendamiseks politseikontrolli büroole.
Küsimus: Kas e-kirja teel saab ennast Töötukassast arvelt maha võtta või peab ise kohale minema?24.01.2012
Kas e-maili teel saab ennast Töötukassast arvelt maha võtta? Saatsin enda töötukassa konsultandile e-maili teel soovi arvelt maha võtmise kohta, kuna leidsin endale soovitud töö, aga vastatud nagu pole, tuli üksnes e-mail, kus automaatvastus, et teie järgmine kohale ilmumise kuupäev... jne, ja üldjuhul peaksid tulema ju mingid dokumendid ka (posti teel või elektrooniliselt), et oled maha võtetud jne. Konsultant ise veel ütles ka, et e-maili teel saab teatada soovist arvelt maha võtta.
Ja veel üks küsimus, et mis tehakse minu dokumentidega st siis (dokumendi koopiatega), mis arvele võtmise ajal pidi esitama (kas hävitatakse)?
Ja veel üks küsimus, et mis tehakse minu dokumentidega st siis (dokumendi koopiatega), mis arvele võtmise ajal pidi esitama (kas hävitatakse)?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Jah, e-posti teel saab teatada tööle asumisest.
Palun helistage töötukassa infotelefonile 15501, saate kontrollida, kas Teie töötuna arvelolek on lõpetatud.
Töötuna arvelevõtmisel esitatud dokumentide koopiad säilitatakse töötukassa arhiivis.
Küsimus: Kas nii ruumis kui õues töötaval laotöötajal on õigus tööriietusele?24.01.2012
Olen ehitusmaterjalide lao töötaja. Töö nii laos sees kui õues. Töötanud ligi aasta, aga ei mingeid tööriideid ega jalanõusid pole veel antud, lubatakse, aga ikka lükatakse edasi. Milliseid tööriideid mul on õigus küsida (nõuda)? Oletan, et lisaks tavalisele riietusele peaks sellisel tööl olema vajalikud talveriided, vihmakeep ja turvajalanõud (nii suvised kui talvised). Teiseks - kui pikaks ajaks antakse tööriided? Olen kuulnud, et meil on see 3 aastat. Minu isiklikud tööriided hakkavad selle aastaga juba lõpukorrale jõudma!
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Laos töötamisel on üldjuhul esmavajalikud: töökeskkonnale (sisekeskkond ja õuekeskkond erinevate ilmastiku tingimuste korral) vastavad turvajalanõud, kaitsekindad, kaitseriided ja olenevalt laos kasutatavatest seadmetest ka kaitsekiiver. Muude isikukaitsevahendite vajadus oleneb ladustatavatest materjalidest nt suure hulga tolmu puhul respiraator.
Isikukaitsevahendid peavad tagama täieliku kaitse töötajatele. Üldjuhul annab tootja isikukaitsvahendile soovitusliku kasutusaja. Isikukaitsevahendite kasutusiga oleneb töökeskkonna tingimustest/ohuteguritest, isikukaitsevahendi vastupidavusest ja töötaja heaperemehelikkusest isikukaitsvahendi kasutamisel. Juhul, kui isikukaitsevahend on amortiseerunud, tuleb see tööandja kulul välja vahetada või parandada.
Küsimus: Kas on ette nähtud mingid nõuded koolitusruumile?24.01.2012
Tere!
Ma ei tea kas ma olen õiges rubriigis, kuid loodan sellegi poolest saada vastuse oma küsimusele.
Käin massaaži kursusel. Kursused toimuvad Tartus ühes koolitusruumis, mis on tehtud kortermajja alumisele korrusele. Koolitusruum on väga väike, silma järgi on mul raske seda hinnata, pakun umbkaudselt 25m2.
Põhiline osa koolitusest on praktiline, ehk siis massaaži laudade peal, siis kirjutamist on vähe.
Kirjutatakse massaaži laudade peal. Toolideks on kokkupandavad klapp-toolid.
Aknaid ruumis lahti teha ei saa, need on kinni teibitud.
Kööginurgaks on rõdu. WC on olemas koos kraanikausiga. Õpilasi on umbes 15-25, olenevalt siis, kas on üks grupp või kaks gruppi koos.
Kas nii väikeses ruumis võib viia õppetööd läbi nii suurele rahvahulgale?
Kas on olemas mingid teatud nõuded koolitusruumidele?
Kui see kõik eelpool kirjeldatu on ebatervislik ning mitte nõuetele vastav, siis kuhu tuleks mul pöörduda edasise kaebusega, et asja hakataks uurima.
Samuti kui on olemas teatud kodulehel kirjas nõuded, siis sooviks ka neid.
Küsin seda kõike sellepärast, et kui meid oli ruumis juba 14 inimest, siis esiteks oli kitsas ning teiseks kohutavalt umbne, eriti kui ei saa teha ruumis lahti ainsat akent ning värsket õhku sai ruumi ainult välisust või siis selle nn. "köök-rõdu" ukt lahti hoides.
Teie vastust ootama jäädes.
Aitäh
Ma ei tea kas ma olen õiges rubriigis, kuid loodan sellegi poolest saada vastuse oma küsimusele.
Käin massaaži kursusel. Kursused toimuvad Tartus ühes koolitusruumis, mis on tehtud kortermajja alumisele korrusele. Koolitusruum on väga väike, silma järgi on mul raske seda hinnata, pakun umbkaudselt 25m2.
Põhiline osa koolitusest on praktiline, ehk siis massaaži laudade peal, siis kirjutamist on vähe.
Kirjutatakse massaaži laudade peal. Toolideks on kokkupandavad klapp-toolid.
Aknaid ruumis lahti teha ei saa, need on kinni teibitud.
Kööginurgaks on rõdu. WC on olemas koos kraanikausiga. Õpilasi on umbes 15-25, olenevalt siis, kas on üks grupp või kaks gruppi koos.
Kas nii väikeses ruumis võib viia õppetööd läbi nii suurele rahvahulgale?
Kas on olemas mingid teatud nõuded koolitusruumidele?
Kui see kõik eelpool kirjeldatu on ebatervislik ning mitte nõuetele vastav, siis kuhu tuleks mul pöörduda edasise kaebusega, et asja hakataks uurima.
Samuti kui on olemas teatud kodulehel kirjas nõuded, siis sooviks ka neid.
Küsin seda kõike sellepärast, et kui meid oli ruumis juba 14 inimest, siis esiteks oli kitsas ning teiseks kohutavalt umbne, eriti kui ei saa teha ruumis lahti ainsat akent ning värsket õhku sai ruumi ainult välisust või siis selle nn. "köök-rõdu" ukt lahti hoides.
Teie vastust ootama jäädes.
Aitäh
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Antud küsimus ei kuulu töötervishoiu- ja tööohutuse valdkonda ning seetõttu väljub meie pädevusvaldkonnast.
Soovitan Teil pöörduda Tarbijakaitseametisse (http://www.tka.riik.ee) ja saata sinna teabenõue samasisulise kirjaga.
Parimate soovidega ja edu soovides!
Küsimus: Kui töötaja on terve kuu haiguslehel, kas tööandja peab maksma selle kuu eest töötuskindlustusmakset?23.01.2012
Tere,
Kui töötaja on ühe terve kuu haiguslehel, kas tööandja on kohustatud selle kuu eest töötuskindlustusmakset maksma? Varemalt ta ei sooritanud töötuskindlustus makset märtsikuu eest, kuid maksis kaks kuud hiljem suurema summa maikuu töötuskindlustusmakse arvel, nüüd maksuamet ei arvesta seda kuud 12 kuu hulka ja mulle ei võimaldata töötuskindlustushüvitust.
Kui töötaja on ühe terve kuu haiguslehel, kas tööandja on kohustatud selle kuu eest töötuskindlustusmakset maksma? Varemalt ta ei sooritanud töötuskindlustus makset märtsikuu eest, kuid maksis kaks kuud hiljem suurema summa maikuu töötuskindlustusmakse arvel, nüüd maksuamet ei arvesta seda kuud 12 kuu hulka ja mulle ei võimaldata töötuskindlustushüvitust.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Kui mõnel kalendrikuul töötajale töötasu ei makstud (näit. haiguse või palgata puhkuse ajal), siis ei maksta selles kuus ka töötuskindlustusmakseid.
Töötuskindlustusstaaži arvestatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud maksudeklaratsioonide andmete alusel.
Iga kalendrikuu eest, millal Teile on makstud töötasu, millelt makstakse töötuskindlustusmaksed, arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži, olenemata töötasu suurusest.
Küsimus: Kas ma fooriga ristmikule sõites peaksin iga kord aeglustama ootuses, et äkki tuleb mingi operatiivsõiduk, kellele pean teed andma?23.01.2012
Tervist,
juhtusin lugema artiklit, http://www.tallinnapostimees.ee/700400/bussiga-kokku-porganud-kiirabiautos-said-meedikud-viga/ ning seoses sellega tekkis küsimus, kes sellises olukorras süüdi jääb? Saan aru, et liiklejad peavad andma teed operatiivsõidukitele, kellel põlevad vilkurid ning/või huulgavad sireenid, kuid samas peavad nad olema ka veendunud ohtuses ning veenduma, et neid on nähtud. Pannes ennast bussijuhi olukorda, siis saan täiesti inimlikust seisukohast aru, et kiirabi tuli tema jaoks nurgast, kust bussijuht ei näinud teda ning liiklusmüra ja raadio kombinatsioonist ei pruukinud juht ka kuulda lähenevat autot. Olgem ausad, kui ma sõidan linnas rohelise laines, siis ma ei aeglusta ju enne natuke pimedamat ristmiku, kartuses, et läheneb mõni operatiivsõiduk, kellele tuleb teed anda. Loodan, et küsimuse püstitus oli konkreetselt püsitatud ning saate minu küsimusest/probleemist aru.
Parimat soovides.
juhtusin lugema artiklit, http://www.tallinnapostimees.ee/700400/bussiga-kokku-porganud-kiirabiautos-said-meedikud-viga/ ning seoses sellega tekkis küsimus, kes sellises olukorras süüdi jääb? Saan aru, et liiklejad peavad andma teed operatiivsõidukitele, kellel põlevad vilkurid ning/või huulgavad sireenid, kuid samas peavad nad olema ka veendunud ohtuses ning veenduma, et neid on nähtud. Pannes ennast bussijuhi olukorda, siis saan täiesti inimlikust seisukohast aru, et kiirabi tuli tema jaoks nurgast, kust bussijuht ei näinud teda ning liiklusmüra ja raadio kombinatsioonist ei pruukinud juht ka kuulda lähenevat autot. Olgem ausad, kui ma sõidan linnas rohelise laines, siis ma ei aeglusta ju enne natuke pimedamat ristmiku, kartuses, et läheneb mõni operatiivsõiduk, kellele tuleb teed anda. Loodan, et küsimuse püstitus oli konkreetselt püsitatud ning saate minu küsimusest/probleemist aru.
Parimat soovides.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Operatiivsõiduki juht peab tagama teiste liiklejate ohutuse. Kui menetluse käigus ilmneb, et tavaliikleja liiklusnõudeid ei rikkunud, siis jääb süüdlaseks operatiivsõiduki juht. Antud situatsioonis, kui tuvastatakse, et bussijuht ei saanud näha ega kuulda operatiivsõiduki lähenemist ja sõitis ristmikule rohelise tule ajal, siis bussijuht liiklusnõudeid rikkunud ei ole.
Seega ei saa nõuda, et te peate enne igat ristmikku aeglustama kartuses, et läheneb operatiivsõiduk. Küll aga tuleb ristmikel olla tähelepanelik.
Parimat,
Andero
Küsimus: Kuidas saan väärteomenetluse raames vastulauset tehes lisada tõendina videosalvestise?23.01.2012
Lugupeetud juhtivkriminaalametnik Andero Sepp
Tänan Teid vastuse eest.
Küsisin oma eelmises küsimuse, kas on võimalik esitada tõendina politseiametnikule videosalvestist mingi sündmuse toimumise tagajärjel. Näiteks: toimunud on liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel
Teie vastasite:
Neid seadmeid võib loomulikult tõendina kasutada ja tihtipeale teevad need elu lihtsamaks nii politseile kui ka kannatanule.
Kuidas toimub siis ametlikult selle nn videosalvestise esitamine tõendina sündmuskohal või siis hiljem politseiasutuses?
Kokkuvõtvalt: milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Eelneva kirjutise selgituseks lisaksin, et vaatasin ühte Venemaal tehtud videot ja sellest videost nähtub, et Venemaal tehtavas protokollis on olemas lausa selline koht, kuhu märgitakse videosalvestaja tüüp ja number ning eraldi lisatakse salvestise andmekandja protokolli juurde kui asitõend. Enne seda peab võimaldama teisele osapoolele teha sellest koopia kas salvestaja sisemällu või mõnele teisele salvestusfunktsiooni omavale seadmele.
Selle tegevuse tulemusena saab viia miinimumini riski-salvestise hilisem töötlemine, kuna mõlemal osapoolel on esialgne variant. Ja alati saab kahtluse korral, kas salvestist on töödeldud, tugineda eksperdi arvamusele.
Kas meil Eesti Vabariigis on samuti väärteomenetluse protokollis selline võimalus olemas?
Samuti jääb mulle arusaamatuks videosalvestise esitamise võimalus tõendina, juhul kui on tehtud minu kahjuks väärteomenetluses otsus ja ma kavatsen esitada internetis vastulause ja koos sellega videosalvestise tõendina. Kehtiva korra järgi saan vastulauses tõendina esitada ainult dokumente, kas vahetult või elektrooniliselt, st digitaalselt. Kuna dokumendi mõiste ei ole samane digitaalse andmekandjaga (pean silmas videosalvestist) siis puudub ka selle esitamise võimalus.
Kuidas sellisel juhul käituda?
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Tänan Teid vastuse eest.
Küsisin oma eelmises küsimuse, kas on võimalik esitada tõendina politseiametnikule videosalvestist mingi sündmuse toimumise tagajärjel. Näiteks: toimunud on liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel
Teie vastasite:
Neid seadmeid võib loomulikult tõendina kasutada ja tihtipeale teevad need elu lihtsamaks nii politseile kui ka kannatanule.
Kuidas toimub siis ametlikult selle nn videosalvestise esitamine tõendina sündmuskohal või siis hiljem politseiasutuses?
Kokkuvõtvalt: milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Eelneva kirjutise selgituseks lisaksin, et vaatasin ühte Venemaal tehtud videot ja sellest videost nähtub, et Venemaal tehtavas protokollis on olemas lausa selline koht, kuhu märgitakse videosalvestaja tüüp ja number ning eraldi lisatakse salvestise andmekandja protokolli juurde kui asitõend. Enne seda peab võimaldama teisele osapoolele teha sellest koopia kas salvestaja sisemällu või mõnele teisele salvestusfunktsiooni omavale seadmele.
Selle tegevuse tulemusena saab viia miinimumini riski-salvestise hilisem töötlemine, kuna mõlemal osapoolel on esialgne variant. Ja alati saab kahtluse korral, kas salvestist on töödeldud, tugineda eksperdi arvamusele.
Kas meil Eesti Vabariigis on samuti väärteomenetluse protokollis selline võimalus olemas?
Samuti jääb mulle arusaamatuks videosalvestise esitamise võimalus tõendina, juhul kui on tehtud minu kahjuks väärteomenetluses otsus ja ma kavatsen esitada internetis vastulause ja koos sellega videosalvestise tõendina. Kehtiva korra järgi saan vastulauses tõendina esitada ainult dokumente, kas vahetult või elektrooniliselt, st digitaalselt. Kuna dokumendi mõiste ei ole samane digitaalse andmekandjaga (pean silmas videosalvestist) siis puudub ka selle esitamise võimalus.
Kuidas sellisel juhul käituda?
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Selle esitamine tõendina toimub lausega: "Mul on autos salvestusseade, millel on liiklusõnnetuse toimumine fikseeritud." Hea oleks kui seda öeldaks politseile vahetult sündmuskohal. Hilisem esitamine võib tekitada küsimusi tõendi kujunemise kohta.
Milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Sellise tõendi vormistamise ja esitamise korra kehtestab kriminaalmenetluse seadustik.
Videosalvestise esitamine tõendina peale kohtuvälise menetleja otsust saab toimuda kohtus, kui otsus vaidlustada, kus tõendi kasutamise lubamise otsuse võtab vastu kohtunik.
Kuidas selline tõend lisada dokumentaalselt? Vastulauses esitada: "Liiklusõnnetuse toimumine on salvestatud videosalvestuseadmel nrXXXXXXXX. Salvestisel on näha kuidas... (lühike kirjledus nähtust)... .
Seda, kuidas videot vastulausega kaasa panna, peate küsima konkreetselt adressaadilt. Kõige lihtsam ja õigem oleks video kopeerimine andmekandjalt otse CD plaadile ja esitada plaat kohtule füüsiliselt. Sellekohane märkus lisada ka vastulausele. Kui pidasite silmas, et Teile koostati väärteoprotokoll ja väärteomenetluse otsust ei ole veel tehtud, siis kehtib sisuliselt sama jutt, ainult et kohtu asemel on adresaadiks protokolli koostanud poltiseiasutus.
Eestis ei ole protokollis eraldi lahtrit videosalvestaja kasutamise kohta. Aga selle kasutamine märgitakse ülekuulamise protokollis. Sisuliselt on video tõendina kasutamise kohapealt oluline, et oleks tagatud videosalvestise tõendiks kujunemise jälgitavus. Kõige parem viis selle jaoks on sündmuskohal politseinikele öelda, et Teil on õnnetuse toimumine kaameraga fikseeritud. Edasi on juba menetleja otsustada, kuidas toimub selle salvestise politsei valdustesse võtmine. Võimalusel kopeeritakse salvestis sündmuskohal seadmest politsei andmekandjale. Teine võimalus on salvestusseadme või selle andmekandja (mälukaardi) võtmine asitõendiks ja sealt hiljem meie andmekandjale video kopeerimine. Viimase sammuna vormistatakse video asitõendiks videovaatluse ja selle protokollimise teel.