Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas naabritele saab öörahu rikkumise eest anonüümselt politsei kutsuda?20.02.2012
Kas naabritele saab öörahu rikkumise eest ANONÜÜMSELT kutsuda politsei?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Küsimus: Milline karistus kaasneb, kui alkoholinähtudega autos olles läks auto tahtmatult liikvele?20.02.2012
Tere!
Juhtus siis selline lugu, et käivitasin auto ja panin automaatkäigukastil käigu neutraal asendisse. Kui auto oli soenenud, hakkasin tagaistmelt mappi otsima ja sel hetkel läks jalg vastu käigukangi ja lülitus sisse tagumine käik. Auto veeres tagurpidi vastu teist autot ja auto ukse iluliistule tuli väike kriim. Kuna olin ka alkoholi tarbinud, kutsuti välja politsei, kes tegid ka pildid. Joovet oli 2 promilli. Kuidas peaks edasi toimima, kuna juhtus õnnetus, mis ei olnud tahtlik ja samas ei olnud plaanis kusagile sõita. Sündmus toimus kortermaja ees.
Juhtus siis selline lugu, et käivitasin auto ja panin automaatkäigukastil käigu neutraal asendisse. Kui auto oli soenenud, hakkasin tagaistmelt mappi otsima ja sel hetkel läks jalg vastu käigukangi ja lülitus sisse tagumine käik. Auto veeres tagurpidi vastu teist autot ja auto ukse iluliistule tuli väike kriim. Kuna olin ka alkoholi tarbinud, kutsuti välja politsei, kes tegid ka pildid. Joovet oli 2 promilli. Kuidas peaks edasi toimima, kuna juhtus õnnetus, mis ei olnud tahtlik ja samas ei olnud plaanis kusagile sõita. Sündmus toimus kortermaja ees.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Antud juhtumi osas ilmselt alustati menetlust ja tuvastati Teie joove ka tõendusliku alkomeetriga. Sellisel juhul alustatakse kriminaalmenetlus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise osas.
Karistusseadustik § 424.
Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kui tõendusliku alkomeetriga joovet ei tuvastatud, siis on tegemist väärteomenetlusega.
Liiklusseaduse § 223. Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine
(1) Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Küsimus: Kui kaua võib Soomest andmete ootamise tõttu asjaajamine seadusega ette nähtud korras aega võtta?20.02.2012
Tere! Töötasin eelmisel aastal soome firmas, kus tööleping lõpetati minust mitteolenevatel põhjustel. Enne seda töötasin mitu aastat eestis. Võtsin ennast eelmise aasta oktoobris töötukassas arvele. Seal selgus, et võin taotleda ka töötuskindlustust. Tegin avalduse ja esitasin vajalikud dokumendid. Nüüdseks on asi veninud juba 4 kuud. Põhjuseks see, et oodatakse soomest (KELA-st) mingit dokumenti ja Eesti riigil ei ole õigust teise riigi ametiasutusi tagant kiirustada. Kaua võib selline asjaajamine seadusega ette nähtud korras aega võtta?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Kui Eesti Töötukassas töötuna arvelevõetud inimene, kes on eelnevalt töötanud välisriigis, soovib taotleda töötuskindlustushüvitist, peab ta sotsiaalministri 08.04.2009 määruse nr 31 § 3 lg 2 alusel töötukassa nõudmisel esitama hüvitise määramiseks vajalikke dokumente, muuhulgas tema viimase töösuhte või teenistusstaaži pikkust ning viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alust ja aega, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aega, abikaasatasu maksmise lõpetamise aega, rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aega tõendavaid dokumente.
Vajalikuks dokumendiks hüvitise määramiseks on eelkõige vorm U1 välisriigis täitunud töötuskindlustusstaaži kohta ning vastavalt vajadusele lisaks sellele ka töösuhte lõpetamise õiguslikku alust tõendav dokument ja/või viimase 12 kuu palgaandmed.
Info vormi U1 kohta on kättesaadav töötukassa kodulehel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11250.
Infot Euroopa sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kohta üldiselt saab Euroopa Komisjoni vastavalt teemalehelt: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=en
Kui isik ei ole töötuna arvelevõtmisel esitanud välisriigis töötamist ja kindlustusstaaži tõendavat vormikohast dokumenti, siis ulatab Eesti Töötukassa inimesele oma abistava käe ja saadab ise kodaniku eest välisriigi pädevale asutusele taotluse töötuskindlustusstaaži tõendava vormi väljastamiseks. Kui ruttu välisriigist vajalikud dokumendid saabuvad, sõltub välisriigi tööandjast ning tööandja ja tööturuasutuse omavahelisest koostööst ning nende suhetesse ei ole Eesti Töötukassal õigust sekkuda. Seaduses ei ole määratletud välisriigist dokumentide laekumise tähtaega.
Seega on soovitatav alati inimesel enne välisriigist lahkumist kohalikust tööturuasutusest taotleda vorm U1 ning töösuhte lõpetamisel küsida tööandjalt töösuhte lõppemise õiguslikku alust tõendav dokument ning viimase 12 kuu palgaandmed.
Küsimus: Kui kahtlustan internetist ostes pettust, kaupa ei ole saanud ja raha tagasi ka mitte, mida teha?20.02.2012
Tere.
Mure on järgmine. Nimelt tellisin interneti portaalist X hambaid valgendava pliiatsi 13. detsembril ja mis lubati saata postiga koju. Toodet müüs ka portaal Y kokku 500 tk. Olen teinud mitmeid järelpärimisi, kuhu toode on jäänud, siis vastati esmalt mulle, et nendeni pole see jõudnud. Hiljem selgus, et maksavad raha tagasi aga ka raha pole tagasi makstud. Kui küsisin kaua see venitamine käib, siis esmalt öeldi, et maimaalselt 2 nädalat ja raha saavad kõik ostjad tagasi. Andsin oma andmed 18. jaanuaril, et raha tagasi saada. Kuid nüüdseks on juba aega möödas rohkem kui nende lubatud maksimaalselt 2 nädalat. Kirjadele ei vastata ja viimases kirjas öeldi, et firma, kes tegeles selle müügiga on rahalistes raskustes ja lubatakse küll raha tagasi maksta, kuid see, kuidas esmalt valetatakse makseaegadega ja hiljem selgub muu põhjus. Siis ei ole enam usku nende antud lubatustes. Olen püüdnud internetist otsida firma kohta aga ei midagi. Summa on küll ainult 10 eurot, kuid kui arvestada kokku, et osteti 500 tk ja kõik petta on saanud, siis on lõppsumma korralik. Pealegi on küsimus selles, et kuidas saadakse müüa inimestele toodet, kui neil endal seda reaalselt olemaski pole. Ja mida peaksin edasi tegema?
Mure on järgmine. Nimelt tellisin interneti portaalist X hambaid valgendava pliiatsi 13. detsembril ja mis lubati saata postiga koju. Toodet müüs ka portaal Y kokku 500 tk. Olen teinud mitmeid järelpärimisi, kuhu toode on jäänud, siis vastati esmalt mulle, et nendeni pole see jõudnud. Hiljem selgus, et maksavad raha tagasi aga ka raha pole tagasi makstud. Kui küsisin kaua see venitamine käib, siis esmalt öeldi, et maimaalselt 2 nädalat ja raha saavad kõik ostjad tagasi. Andsin oma andmed 18. jaanuaril, et raha tagasi saada. Kuid nüüdseks on juba aega möödas rohkem kui nende lubatud maksimaalselt 2 nädalat. Kirjadele ei vastata ja viimases kirjas öeldi, et firma, kes tegeles selle müügiga on rahalistes raskustes ja lubatakse küll raha tagasi maksta, kuid see, kuidas esmalt valetatakse makseaegadega ja hiljem selgub muu põhjus. Siis ei ole enam usku nende antud lubatustes. Olen püüdnud internetist otsida firma kohta aga ei midagi. Summa on küll ainult 10 eurot, kuid kui arvestada kokku, et osteti 500 tk ja kõik petta on saanud, siis on lõppsumma korralik. Pealegi on küsimus selles, et kuidas saadakse müüa inimestele toodet, kui neil endal seda reaalselt olemaski pole. Ja mida peaksin edasi tegema?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Võtke minuga palun e-maili teel ühendust ja täpsustage probleemi: andero.sepp@politsei.ee
Täpsuste all pean silmas siis antud ettevõtte/müüja andmeid.
Küsimus: Kas 20-30 km/h sõitvast autost tohib linnas mööduda?20.02.2012
Kas 20km/h, 30km/h linnas ei ole põhjendamatult aeglane sõit viiekümne km/h alas? Kas sellisest sõidukist tohib linnas mööduda?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

§ 50. Sõidukiiruse valimine
(3) Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
Seega kui juht tunneb, et tema sõidukogemus või teeolud või sõiduki seisund ei võimalda sõita kiiremini kui 30 km/h, siis ei ole tegemist põhjendamatult aeglase sõiduga.
Kui möödasõit ei ole liikluskorraldusvahenditega keelatud (vastav märk või teekattemärgistus) siis võib sellisest sõidukist mööda sõita.
Küsimus: Kas ja mis dokumentide alusel saan töötuskindlustushüvitist töövõtulepingu lõppemisel?17.02.2012
Töötan pikka aega (ligi 20 a) katkematult ühe tööandja juures, kuid ainult töövõtulepingute alusel. Töötuskindlustusstaaž on katkematu alates 2002.a., kokku seega 10 aastat. See on nähtav e-Maksuameti kodulehel. Töötuks jäämise korral oleks mul õigus saada töötuskindlustushüvitist 360 kalendripäeva. Kuid millised seaduslikud alused on töövõtulepingu lõpetamiseks? Töövõtuleping ei näe ju ette koondamist, vaid see lihtsalt lõppeb ja tööandja uut lepingut ei sõlmi. Töötukassale aga tuleb esitada töölt lahkumise alus, et töötuskindlustushüvitist saada. Mida teha juhul, kui on faktiliselt täidetud Töölepinguseaduses sätestatud tingimused, kuid vormiliselt töötan töövõtulepingu alusel?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Kui Te töötasite töövõtulepingu alusel, mis on võlaõiguslik leping, siis Te ei töötanud töölepingu alusel ja selle tähtajalise lepingu lõppemisel ei peagi täitma töölepingu seaduses fikseeritud töösuhte lõpetamise tingimusi.
Kui soovite ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist, siis tuleb arvelevõtmisel esitada:
- kehtiv isikut tõendav dokument,
- lõppenud töövõtuleping,
- tööandja tõend kindlustatule, millel on märgitud võlaõigusliku lepingu alguse ja lõpu kuupäevad, samuti kolmel viimasel kuul makstud töötuskindlustusmaksed.
Küsimus: Kuidas vormistada kutsehaigus?16.02.2012
Töötan postiljonina juba üle 10 aasta. Minu töö marsruut on juba aastaid olnud 15 km linnas, kus 7 km järel oli lehtede ettesaatmise kast (mis tähendab, et ajalehtede maht on jagatud kaheks). 2006. aastast lisati veel 2 lehepunkti (sest ilmselgelt oli 1 liiga vähe). See tähendab, et ma olen aastaid töötanud suurte raskustega ja sellega ka mitu isiklikku ratast ära lõhkunud. Kuna enamuse ajast lükkan ma ratast käekõrval, siis sellest tulenevalt on mul seljaprobleemid - diski väljasopistus ja selja lordoos. Nüüd on lisandunud karpaalkanali sündroom ja koksartroos. Töötingimused on vahel äärmuslikud, seda eriti talvel 30-kraadise külmaga. Tööandja pole aastaid võimaldanud vastavaid tööriideid külmas töötamiseks. Esimene tööandja poolt pakutud riie oli soe jope ja seda eelmisel aastal. Vihmakiled, mida ka pakuti, lasid vett läbi. Talvel on suureks probleemiks soojade saabaste puudumine - jalad pidevalt külmetavad, samuti käed ja nägu. Kõik need terviseprobleemid on tingitud sellest tööst, kuid ma ei tea kuidas ja millega vormistada endale kutsehaigust ja kes seda tegema peaks? Töötervisehoiu arst on soovitanud autokannet või sees töötamist, kuid pole määranud mulle kutsehaigust. Samas ma tean, et see on mul. Mida teha?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Küsimus: Kas osaühingu asutamine ja tasuta juhtorgani liikmena tegutsemine lõpetab töötu staatuse?14.02.2012
Tere! Saan töötuskindlustushüvitist. Kui asutan osaühingu ja ei hakka saama juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena selle eest tasu.
Firma esitab teenuse arveid. Kas minu töötuna arvelolek lõpetatakse?
Lugupidamisega
Firma esitab teenuse arveid. Kas minu töötuna arvelolek lõpetatakse?
Lugupidamisega
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Kui isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja ei saa selle eest tasu ning esitab selle kohta kirjaliku tõendi, siis töötukassal ei ole alust isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks, s.t töötuskindlustushüvitist makstakse kuni hüvitise perioodi lõpuni, kui isik on jätkuvalt töötuna arvel ja täidab tööotsimise nõudeid.
Kui isik ei täida individuaalse tööotsimiskavaga kokku lepitud tööotsimise nõudeid, võidakse lõpetada tema töötuna arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise perioodi lõppemist.
Küsimus: Mis olukorras võib relva kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?09.02.2012
Tere,
Lubage palun paar küsimust tulenevalt relvaseaduses sätestatule.
Nimelt relvaseaduse § 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve, lõige 1, Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel, punkt 3 ütleb muuhulgas järgmist - turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).
Kui relva kasutamine enese õigushüvede kaitseks on mõistetav, siis kas relva võib kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?
Antud küsimuses tuginen karistusseadustiku § 28 ja § 29 sätestatule – oht või kaitse teise isiku õigushüvedele.
Teine küsimus oleks järgmine:
mida mõeldakse seaduses lubatud võimalusega - kasutada relva vara kaitseks?
Tooge palun mõned näited, kus relva kasutamine vara kaitseks on õigustatud.
Kommentaariks lisaksin, et kui näiteks armees kasutab tunnimees kõhklematult relva objekti- ja enese kaitseks, siis tsiviilrelvade puhul vajaks vara kaitsmine selgitust.
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Lubage palun paar küsimust tulenevalt relvaseaduses sätestatule.
Nimelt relvaseaduse § 28. Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve, lõige 1, Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel, punkt 3 ütleb muuhulgas järgmist - turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks).
Kui relva kasutamine enese õigushüvede kaitseks on mõistetav, siis kas relva võib kasutada teise isiku õigushüvede kaitseks?
Antud küsimuses tuginen karistusseadustiku § 28 ja § 29 sätestatule – oht või kaitse teise isiku õigushüvedele.
Teine küsimus oleks järgmine:
mida mõeldakse seaduses lubatud võimalusega - kasutada relva vara kaitseks?
Tooge palun mõned näited, kus relva kasutamine vara kaitseks on õigustatud.
Kommentaariks lisaksin, et kui näiteks armees kasutab tunnimees kõhklematult relva objekti- ja enese kaitseks, siis tsiviilrelvade puhul vajaks vara kaitsmine selgitust.
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

"Kasutada relva vara kaiteks" on väga lai mõiste. Relvana võib mõista lisaks tulirelvale ka nuga, nuia ja muud sellist.
Eluliselt öelduna, kasutada taskuvarga vastu pipragaasi on lubatud, samas, kui tulirelva kasutamine pigem väljub hädakaitse piiridest. KarS § 28 lg 2 ütleb, et hädakaitset tuleb sooritada vahenditega, mis vastavad ründe ohtlikkusele, vastasel juhul väljub tegu hädakaitse piiridest. Ehk siis kahjustatav õigushüve peab vastama ründe ohtlikkusega. Kuna tulirelva puhul on kahjustatavaks õigushüveks elu ja tervis, siis on üsna keeruline leida varavastast rünnet, mis ründaja elu ja tervise üle kaaluks.
Küsimus: Kas 18-aastasel kooliõpilasel on ravikindlustus?03.02.2012
Tere,
Kui olen 18-aastane, käin hetkel koolis (tööl ei käi), olen Eesti kodanik, kui satuksin avarii tõttu haiglasse, siis kas haigekassa korvab minu ravikulud?
Aitäh vastamast
Kui olen 18-aastane, käin hetkel koolis (tööl ei käi), olen Eesti kodanik, kui satuksin avarii tõttu haiglasse, siis kas haigekassa korvab minu ravikulud?
Aitäh vastamast
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
