Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, hambaarst ei paranda oma ebakvaliteetset tööd?05.12.2011
Tere.
Kuhu tuleks pöörduda, kui hambaarst ei paranda oma ebakvaliteetset tööd. Näiteks ette kasvatatud hammas tuli ära nädala pärast, kui läksin tema juurde, siis küsis - kas närisid telliskivi. Pandud oli see lühikese tiftiga, siis pani uuesti, mis tuli ära samuti nädala pärast, aga röntgenit ei teinud sellest hambast. Pöördusin siis teise hambaarsti poole, rääkisin ära oma loo, siis tehti hambast röngen - selgus, et hambal ei olnud üldse juurt, kuhu see tift oli vaja kinnitada. Kuhu peaksin pöörduma?
Ootan väga vastust.
Aitäh!
Kuhu tuleks pöörduda, kui hambaarst ei paranda oma ebakvaliteetset tööd. Näiteks ette kasvatatud hammas tuli ära nädala pärast, kui läksin tema juurde, siis küsis - kas närisid telliskivi. Pandud oli see lühikese tiftiga, siis pani uuesti, mis tuli ära samuti nädala pärast, aga röntgenit ei teinud sellest hambast. Pöördusin siis teise hambaarsti poole, rääkisin ära oma loo, siis tehti hambast röngen - selgus, et hambal ei olnud üldse juurt, kuhu see tift oli vaja kinnitada. Kuhu peaksin pöörduma?
Ootan väga vastust.
Aitäh!
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Kui kahtlete raviteenuse kvaliteedis, siis peaksite pöörduma sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Kui leitakse arstlik viga, teatab komisjon sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel kontrollitakse eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Täpsemat infot saab sotsiaalministeeriumist.
Kena päeva
Katrin Saadre
Küsimus: Mida teha, et minu foorumipostitus eemaldataks?02.12.2011
Tere!
2007. aastal registreerisin end ühel internetilehel kasutajaks ja lisasin lapse andmed. Tookord oli foorumis teemaks enneaegselt sündinud lapsed ja nendega toimetulek. Kuna endal samuti enneaegne, siis soovisin teistele emadele kirjutada ja öelda, et pole midagi rasket ja kõik saab lõpuks korda. (Muidu ei saanudki kommenteerida, kui polnud kasutaja).
Nüüd 2011.a kogemata googeldades oma nime, tuli esimese vastusena link sinna kodulehele ja minu vastusele. Sa ei pea sinna minemagi, sest enamus juttu on ka kohe loetav.
See tundus väga imelikuna, sest siiani ei ole seda Googel andnud ja tavaliselt ju ei annagi linke foorumitesse. Või kuidas?
Pöördusin internetilehe inimeste poole ja palusin ära kustutada, sest ei soovi, et kõik inimesed, kes oskavad eesti keelt, saaksid minu isiklikke andmeid lugeda. 1,5 nädalat ei tulnud mingisugust vastust. Siis saatsin uuesti kõikvõimalikele aadressidele. Sain lõpuks vastuse, et miks ma küll tahaksin seda ära kustutada? ja pika veenmise peale olid nad nõus taastama minu konto (mille kohe kustutasin) ja siis muutma minu nime alias/____ alla, et nime ei jääks näha.
Nüüd on sellest lubadusest jälle 1,5 nädalat möödas ja ei mingit muutust.
Minu küsimus: kas mul on mingisuguseid õigusi kuhugi edasi kaevata? Kas antud juhtum ei käi INFOLEKKE alla?
Mis edasi?
ette tänades,
G
2007. aastal registreerisin end ühel internetilehel kasutajaks ja lisasin lapse andmed. Tookord oli foorumis teemaks enneaegselt sündinud lapsed ja nendega toimetulek. Kuna endal samuti enneaegne, siis soovisin teistele emadele kirjutada ja öelda, et pole midagi rasket ja kõik saab lõpuks korda. (Muidu ei saanudki kommenteerida, kui polnud kasutaja).
Nüüd 2011.a kogemata googeldades oma nime, tuli esimese vastusena link sinna kodulehele ja minu vastusele. Sa ei pea sinna minemagi, sest enamus juttu on ka kohe loetav.
See tundus väga imelikuna, sest siiani ei ole seda Googel andnud ja tavaliselt ju ei annagi linke foorumitesse. Või kuidas?
Pöördusin internetilehe inimeste poole ja palusin ära kustutada, sest ei soovi, et kõik inimesed, kes oskavad eesti keelt, saaksid minu isiklikke andmeid lugeda. 1,5 nädalat ei tulnud mingisugust vastust. Siis saatsin uuesti kõikvõimalikele aadressidele. Sain lõpuks vastuse, et miks ma küll tahaksin seda ära kustutada? ja pika veenmise peale olid nad nõus taastama minu konto (mille kohe kustutasin) ja siis muutma minu nime alias/____ alla, et nime ei jääks näha.
Nüüd on sellest lubadusest jälle 1,5 nädalat möödas ja ei mingit muutust.
Minu küsimus: kas mul on mingisuguseid õigusi kuhugi edasi kaevata? Kas antud juhtum ei käi INFOLEKKE alla?
Mis edasi?
ette tänades,
G
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Infolekke alla seda liigitada ei saa: info sisestasite Te ise avalikku foorumisse ja pidite reaalselt ette nägema, et info muutub seeläbi avalikult kättesaadavaks. Kui aga soovite kindlasti info eemaldamist ja foorum selles osas vastu ei tule, siis saate pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Küsimus: Kuidas peaksin käituma, kui kahtlustan, et minu telefoni kuulatakse pealt?02.12.2011
Kuidas peaksin käituma, kui mul on kahtlus, et minu telefoni kuulatakse pealt? Tegemist võib olla kaitsepolitsei ametnikuga, kes oma huvides kasutab oma võimu.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Selle probleemiga seoses kirjutage palun täpsemalt minu e-posti aadressil: andero.sepp@politsei.ee
Üldiselt tuleks sellise probleemi korral pöörduda KaPo juhi poole.
Küsimus: Kas tööandja võib lubada töötaja soovi korral tööle töövõimetuslehe ajal?30.11.2011
Kas tööandja võib teadlikult lubada tööle töövõimetuslehel viibivat töötajat? Aluseks töötaja soov.
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Küsimus: Kas sõidukiirus 90 asemel 80 km/h on põhjendamatult aeglane?29.11.2011
Kas 90 km/tunnis lubatud kiiruse juures tohib sõita 80km/tunnis, kas see on liiga või põhjendamatult aeglane sõidukiirus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
punkt 1: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
Nagu eeltoodust näha, on juhile antud oma sõidukiiruse valimisel üsnagi vabad käed, ainukese tingimusena on sätestatud, et valitud kiirus ei või ületada suurimat lubatud kiirust. Samas tuleks aeglasemalt sõites arvestada teiste, kiiremate liiklejatega ja luua neile möödasõiduks ohutuid võimalusi: hoiduda paremale, anda parema suunaga märku kui möödumine on ohutu. Kui Teie taha on aeglasema kiiruse tõttu tekkinud kolonn, siis võiks võimalusel ka peatuda ja võimaldada seejuures kolonnil Teist mööduda.
Küsimus: Tähtajalise töölepingu töötajapoolne erakorraline ülesütlemine ja võimalus taotleda töötuskindlustushüvitist29.11.2011
Tere!
Töötan tähtajalise 11-kuuse töölepinguga. Tööleping lõpeb 01. juunil.
Katseaeg oli 4 kuud, mis on käesolevaks ajaks juba läbi. Kuid nüüd on tulenevalt töö iseloomust (närvesööv ja pingeline õhkkond, suhtlemine klientidega) selgunud, et ma ei suuda seda tööd tähtaja lõpuni teha. Vähemalt ma ise tunnen nii. Kas mul on mingit võimalust tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öelda enne tähtaja saabumist ja taotleda ka töötuskindlustushüvitist?
Aitäh!
Töötan tähtajalise 11-kuuse töölepinguga. Tööleping lõpeb 01. juunil.
Katseaeg oli 4 kuud, mis on käesolevaks ajaks juba läbi. Kuid nüüd on tulenevalt töö iseloomust (närvesööv ja pingeline õhkkond, suhtlemine klientidega) selgunud, et ma ei suuda seda tööd tähtaja lõpuni teha. Vähemalt ma ise tunnen nii. Kas mul on mingit võimalust tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öelda enne tähtaja saabumist ja taotleda ka töötuskindlustushüvitist?
Aitäh!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töölepingu seaduse rakendamise praktika kohta selgituste saamiseks võite pöörduda Tööinspektsiooni poole telefonil 6406000 või e-posti teel ti@ti.ee
Kui Te enam ei tööta, siis on võimalik Teid töötukassas töötuna arvele võtta ja Teil on õigus taotleda kas töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.
Küsimus: Kas tööandja peaks maksma tervisekontrolli tõendi eest?28.11.2011
Ma olen õpetaja. Möödunud aastal mul oli tervisekontroll ja sain kätte tervisekontrolli tõendi, aga tööandja ei maksa. Kas tasub paluda maksta tervisekontrolli tõendi eest sellel aastal?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Kui tegu on Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse alusel läbiviidava tervisekontrolliga, siis peab tööandja kandma töötervishoiu kontrolli kulud:
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 13. Tööandja kohustused ja õigused: (1) Tööandja on kohustatud:7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
Kui soovite veel täpsustusi, vastan meeleldi!
Küsimus: Kas ema peab maksma lahkunud abikaasa võetud laenu?28.11.2011
Paar aastat tagasi suri mu isa, kuid enne surma oli ta võtnud pangast ühe päris kopsaka laenu ilma pere teadmata. Kuhu ta selle raha pani või mis ta sellega tegi on siiani küsimärk ja nüüd ema (isa seaduslik abikaasa) maksab iga kuu mitte millegi eest seda tagasi ja nii veel aastaid aastaid. Olukord on meeleheitlik ja järjest hullemaks läheb, sest tema väikesest palgast ei jää peale selle mitte kui midagi järgi, rääkimata muude maksude maksmisest ja söögi ostmisest. Küsimus, kas on õige, et ema on ilmtingimata kohustatud seda maksma või oleks õigust seda vaidlustada?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
oluline oleks teada, millal Teie isa täpselt suri, kas enne või pärast 01.01.2009. Siis nimelt jõustus uus pärimisseadus, mis muutis palju. Varem pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma, kuid uue seaduse järgi läheb pärand pärijale üle ning kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Seega, kui Teie ema pärandist ei loobunud, vaid võttis selle vastu, siis kahjuks koos kõigi õiguste ja kohustustega, muuhulgas võlgadega.
Soovitan aga väga pöörduda võlanõustaja poole. Vestluse käigus saab asju paremini selgitada ja aidata talutavaid lahendusi leida.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kas peaksin laenumakseid maksma teise firma kontole?28.11.2011
Tere
Selline situatsioon.
Võtsin sms-laenu Credit Union OÜ-st. Uudistest sain teada, et see firma on kinni, kuna tegeles musta rahaga.
Nüüd firma Juev Grupp saatis teade, et pean võla maksma nende arvelduskontole.
Kuidas pean käituma?
Lugupidamisega
Selline situatsioon.
Võtsin sms-laenu Credit Union OÜ-st. Uudistest sain teada, et see firma on kinni, kuna tegeles musta rahaga.
Nüüd firma Juev Grupp saatis teade, et pean võla maksma nende arvelduskontole.
Kuidas pean käituma?
Lugupidamisega
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
üldiselt tuleb võetud kohustust täita. Teie olete laenu saanud ja Teil tuleb see tagasi maksta.
Küll aga võiksite eelnevalt Juev Grupp OÜ-ga kontakteeruda ja paluda informatsiooni, mille alusel tuleb nüüd neile maksta. Üldiselt ei ole võlausaldajal nõude inkassole üle andmiseks vaja võlgniku nõusolekut, kuid tundub olevat tegemist veidi teistsuguste asjaoludega. Kontakteeruda võite ka Tarbijakaitseametiga.
Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Nõutakse ka sundraha, kas kohtutäitur käitub õigesti?28.11.2011
Tere mul on selline probleem, et kohtus määrati mulle karistus: rahaline + veel kohtukulud (kolm aastat tagasi). Aasta tagasi suleti konto. Mul kaks last. Tööandja saatis laste sünnitunnistuse koopiad kohtutäiturile kohe aasta algusel. Ja nüüd pea aasta sellest, tuli tööandjale kiri sundraha maksmiseks. Tööandja maksis väheke, niipalju kui sai mu palgast võtta. Mul on miinimumpalk ja kaks ülalpeetavat. Ja pärast seda nädal hiljem tuli mulle kohtukutse, sest ma ei ole maksnud sundraha üldsegi. Et ma oleks pidanud toda ka veel maksma, kuidas ma oleks pidanud seda teadma ja isegi mu tööandjale polnud varem seda paberit saadetud, kui alles nüüd. Kohtutäitur võttis alati ise mu kontolt raha nii nagu heaks arvas ja kas ma oleks siis pidanud sellest rahast, mis mul alles jäi, veel sundraha maksma?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
kahjuks jääb Teie küsimuse juures palju asju segaseks (nt. on kohtukutse sundraha mittemaksmise pärast ebatavaline jmt.) ja saan vaid soovitada Teil ENDAL võtta ühendust kohtutäituriga. Uurida, millised nõuded on sundtäitmisel ja milliste nõuete katteks kohtuäitur arestitud summasid arvestab. See, et korraga on tätimisel mitu nõuet, on tavaline. Uurige ka, kas kohtutäitur arestimisel Teie lapsi üldse arvestab, sest reeglina peab võlgnik esitama ka vastava avalduse.
Rõhutan väga, et peate ise asjad selgeks saama, mitte suhtlema kohtutäituriga tööandja vm. kaudu.
Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe