Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas lisatagatiseks olev korter müüakse samal ajal laenu tagatisega?27.12.2011

Tere!

Olen andnud oma korteri laenu lisatagatiseks pojale. Nüüd on poeg laenuga maksmisel jänni jäänud, töötu. Enne on teinud korteri elukaaslase nimele - kellest ta on lahku kolinud ja kes endiselt korteris elab - minule teatamata, ka pank ei teatanud ega ka vastava kande teinud notar. Nüüd on pank saanud asja nii kaugele, et poja ekselukaaslane on nõus, et pank müüb korteri võla katteks, ka nõuab pank minu eluaseme müüki. Kas neid peab müüma ühel ajal või müüakse ikka enne laenu tagatiseks olev korter ja siis alles lisatagatis? Nii notaris tagatislepingu tegemisel öeldi. Pank kutsub pidevalt mingit laenulepingut allkirjastama! Mina ei ole nõus kusagile enam allkirju andma ja olen keeldunud, et ei saa Tallinna sõita. Olen sellest väga väsinud, eluisugi otsas pidevast stressist oma kodust ilmajäämisel. Saan aru, kui olen ise laenu võtnud ja kasu saanud, aga nüüd pean buumiajal ostetud probleemide pärast tapetud saama. Kuidas käituda, mida teha, et teeks õigesti ja ei tõmbaks endale veelgi suuremaid muresid kaela?

Aitäh ja kena jõuluaega!

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

käendajate vastutus on hetkel väga kuum ja kurb teema. Paljud inimesed, kes buumiaegseid laene käendasid, kaotavad oma vara.
Üldiselt küll jah, realiseeritakse esmalt ikka laenuga soetatud vara ja seejärel alles asutakse lisatagatisi müüma. Pankade praktika võib aga olla ka erinev. Eriti, kui peaks olema ilmselge, et laenutagatise müük laenujääki ei kata.
Kahjuks ei selgu, mis lepinguga on tegemist, millele pank Teie allkirja vajab. Tegemist võib olla laenujäägi fikseerimise ja eluasemelaenu tarbijalaenuks muutmisega. Aga see on vaid oletus. Paluge kindlasti endale kõike põhjalikult selgitada enne kui allkirja annate.
Soovitan Teil kindlasti pöörduda võlanõustaja poole, et vestluse käigus asju arutada ja püüda leevendada psühholoogilist valu. Võlanõustaja vastuvõtu kohta uurige kohalikust linna- või vallavalitsusest.

Jõudu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Mida teha, kui ei saa maksta nii suurt summat, kui pank soovib?27.12.2011

Tere! Võtsin 4 aastat tagasi Bigpangast laenu. Kuskil 2 aastat pole maksnud midagi, kuna olin töötu jne. Nüüd elan ja töötan välismaal. Sissetulek on väike ja minu palgast pean ära elatama 3 inimest. Bigpank on andnud asja inkassole üle. Me ei ole leidnud kompromissi, kuna pank ütleb, et ainus võimalus on neil pakkuda maksepuhkust kus ma maksaksin ainult intresse ja see summa oleks 75 eurot kuus aasta aega ja siis aasta pärast oleks 135 eurot kuus. Aga kuna mul on veel muid laene ka, siis ma olen võimeline maksma ainult 60 eurot. Kui küsisin, et mis võimalused on, siis vastati mulle, et konto arestitakse ja asi läheb kohtusse. Siin tekib küsimus, et mida ma siis tegema peaksin, ma tahaksin hakata maksma aga see summa neile ei sobi. Mis mõttes konto arestitakse, kas siis see konto, mis mul on siin välismaal? Eestis on kõik kontod kinni. Ja kui praegu ma ei suuda maksta seda 75 eurot, vaevalt ma seda ka aasta pärast suudaksin. Millised on minu võimalused või kelle poole ma peaksin pöörduma. Sooviksin maksta, aga seda summat mida nemad nõuavad, ma pole suuteline maksma. Kui ma vaatan oma lepingust, siis selle paari aastaga on laenulõppsumma tõusnud 110 000 krooni (7000 euroni umbes), kas see on võimalik? Laenu on võetud 50 000 krooni, tagasimaksev summa, mis minul lepingus on 160 000 krooni ja nüüd inkasso ütleb 270 000. Kuidas see on võimalik?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

see, et BIGBANK'ile võlgu jäädes summad umbes kolmekordistuvad, on tavaline ning tuleneb lepingujärgsetest intressidest, väga suurtest sissenõudekuludest jmt.
Väheste vahendite korral on BIGBANKiga hea lahenduse saavutamine keeruline. Soovitan Teil maksekokkuleppe sõlmimiseks koostada võimalikult hästi põhjendatud taotlus, et võlausaldajale saaks tõesti selgeks, et Teie maksevõime on 60 eurot ja mitte rohkem. Tihti ei taha võlgnikud avaldada infot oma muude võlakohustuste, igapäevaste väljaminekute jmt. kohta. Läbirääkimisi soovitan pidada eelkõige panga endaga.
Kui Te pangaga maksekokkuleppele ei jõua, tuleb pangal tõesti pöörduda kohtusse, sest
a) muidu nõue aegub (reeglina 3 aastaga, kuid on rida asjaolusid, mil aegumise tähtaeg katkeb),
b) vajab pank täitedokumenti (siinse juhtumi puhul kohtuotsus), et pöörduda kohtutäituri poole ja algatada sundsissenõudmine.
Juhul kui pank esitab Teie vastu hagi kohtule, peaksite kindlasti kaitsma end ebamõistlike intresside, viiviste, sissenõudekulude eest (esitades vastuväide, osaledes kohtuprotsessis). (Soovitan Teil tutvuda ka ühe samateemalise Riigikohtu lahendiga: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-167-09 ).

Jõudu ja edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas jututoas solvamise eest saab tõesti kohtusse kaevata ja karistada?27.12.2011

Tere,
Juhtus selline asi, et käisin ükspäev jututoas. Seal hakkas minuga rääkima mingi tüüp, kes esimese asjana küsis, kas ma olen "ment". Ma vastasin, et otse loomulikult ja sina oled ka kindlasti "pervo". Selle peale teatas ta, et salvestas minu ip aadressi ja kaebab mind solvamise pärast kohtusse. Tegelikult ma arvan, et ta tahtis midagi välja pressida, aga ma ei läinud selles osas liimile, vaid teatasin, et tehku mis tahab.
Kas sellise asja eest saab tõesti kohtusse kaevata ja kui tõenäoline on, et sellist asja üldse uurima hakatakse?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Jah, tõesti võib sellises olukorras kohtusse pöörduda. Kohus peab ka selles asja mingi seisukoha võtma kui nende poole pöördutakse. Lõplikku lahendit kahjuks ennustada ei oska.
 

Küsimus: Kui autos on joobes alaealised, kes siis nende eest vastutab?27.12.2011

Tervist, mind huvitab selline küsimus. Juht on ise kaine ja sõidab oma autoga. Kui ta sõidutab oma autos alaealisi, kes on alkoholijoobes, siis kes on vastutav?
Kas purjus alaealiste eest vastutab sel juhul juht, kes nad oma autosse võttis? Või vastutavad alaealised ikka ise?
Ja millest see oleneb sel juhul? Näiteks, kui juht võtab pahaaimamatult hääletajaid peale, kes osutuvad alaealisteks ja alkoholijoobega, siis juht ei pruugi seda tähelegi panna.
Tänan.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Sellises olukorras tuleb tuvastada politseil asjaolu kus ja kuidas alaealised alkoholi said. Kui ilmneb, et alkoholi ostist ja andis alaealistele juht, siis juht vastutab selle eest tulenevalt Alkoholiseaduse §47. Kusjuures selle isiku roll juhina ei oma tähtsust.
Kui juht võttis alkoholi tarvitanud alaealised peale kui hääletajad, siis juht ei vastuta alaealise alkoholi tarvitamise eest.
 

Küsimus: Kas keevitamine ei olegi tervistkahjustav töö?26.12.2011

Tere.
Miks tänapäeval enam keevitamine pole tervistkahjustav töö? Keevitamisel on ju keevitusgaasid, müra ja vibratsioon. Kas see pole siis tervistkahjustav või?
Nagu meil firmas, kõik keevitajad ühes ruumis, mõelge mis kopsud teevad. Kui mõni töökotta tuleb, on töökoda sinine seest, keevitusvingust.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Keevitamine on vägagi tervist kahjustav töö, kui töötaja viibib otse keevitusaurude keskel. Kui töötaja teostab keevitamist, on oluline luua töökeskkond ja õige tööruum, kus keevitustöid teostada. Ideaalis peab töökojas olema sundventilatsioon, mis tagab saastunud õhu väljatõmbe ruumist ning värske õhu juurdevoolu tööruumi. Kõige efektiivsem oleks saastunud õhk kõrvaldada ventilatsiooni abil juba selle tekkekohas.
Juhul kui tööruumi ei ole võimalik paigaldada nõuetekohast ventilatsiooni, siis tuleks kasutada õhujuurdevooluga keevitusmaske ning keevituskoda võimalikult muust töökeskkonnast eraldada (nt kasutada eralduskardinaid vms). On olemas ka spetsiaalse filtriga keevitusrespiraatoreid, mis kaitseb töötaja hingamisteid (nt 3M FFP2S klapiga keevitus-respiraator, 9925).
 

Küsimus: Kas politsei abil saab endiselt juhatuse liikmelt dokumendid ja vara kätte?22.12.2011

Kui juhatuse liige eirab teiste juhatuse liikmete poolt tehtud otsust, st ei nõustu, et ta on juhatuse esimehe kohalt tagasi kutsutud, et temaga on käsundusleping lõppenud, et ta peab kõik tema käes olevad ühistu dokumendid ja vara üle andma juhatuse määratud komisjonile. Kas saab politsei kaasabil temalt asjad kätte?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Politsei ei saa minna selle otsuse alusel dokumente nõudma. Juhatus peab pöörduma kohtusse ja nõudma kohtu kaudu dokumentide ja vara üleandmist.
 

Küsimus: Kas töötasu võin lasta maksta teise inimese kontole, et täitur kõike ära ei võtaks?21.12.2011

Tere! Mul on kohtutäitur peal ja tööandja võtab palgas osa, siis võtab kohtutäitur ja kui juhtub, et keegi kannab mulle 10 eurot, võtab kohtutäitur selle ka ära. Mul käib laps kutsekoolis ja tema igakuised kulutused on 170 eurot, lapsele jäetakse koolituskulu, olen selleks avalduse teinud vist oli 92 eutot. Mina tahan ka elada ja pean makseid maksma. Kas on võimalik kanda oma töötasu teise inimese arvele, siis saab tööandja mult kinni pidada, muidu kui keegi tahab mind aidata, võtab kohtutäitur selle kohe ära. Leian, et see pole varjamine, sest olen praegu näljas ja see pole elu. Küsimus veel, miks mu arvele ei jäeta selleks raha, et ma pean ka abikaasat üleval, kellel pole sissetulekut?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

põhimõtteliselt on Teie poolt kirjeldatud sissetuleku arestimine õige. Teile jäetakse igas kuus elamiseks alampalga suurune summa Teie enda ja 1/3 alampalga suurusest summast ülalpeetava kohta. Ülalpidamiskohustuse mõistet reguleerib perekonnaseadus. Teie küsimusest küll ei selgu, mis põhjusel Teie abikaasal ei ole sissetulekut, kuid üldiselt loetakse üht abikaasat teise ülalpeetavaks vaid teatud harvadel juhtudel.
Töötasu teise isiku pangakontole kandmine on Töölepingu seaduse alusel reeglina võimalik, selles peate kokkuleppima oma tööandjaga.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Tervislikel põhjustel töö ei sobi, kas saan uuesti töötuna arvele võtta?20.12.2011

Mind koondati 9. mail. Võtsin end arvele Töötukassas, sain koondamisraha ja töötu abiraha. Uuesti tööle asusin 12.sept.2011. Praeguseks olen olnud haiguslehel juba üle kuu ja ilmselt ei sobi see töö tervislikel põhjustel ning plaanin tervenedes töölt lahkuda. Kas ma saan end töötuna uuesti arvele võtta ja hakkan uuesti saama abiraha? Olen ka töövõimetuspensionär.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötu abiraha mõistet praegu kehtivad seadused ei kasuta. Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse pärast töötuna arvelevõtmist, esitatud dokumentide alusel.
Kuna Te enne töötuna arvelevõtmist olite koondatud, siis tõenäoliselt maksti Teile töötuskindlustushüvitist.
Kui Teie töösuhe lõpeb, siis on võimalik end töötuna arvele võtta ja taotleda töötuskindlustushüvitist (ühe aasta jooksul esimesest töötuskindlustushüvitise määramisest arvates) eelmisel korral määratud, kuid välja maksmata jäänud päevade ulatuses, kuid töösuhe peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
 

Küsimus: Mis vanusest alates tohib alkoholi osta?20.12.2011

Mis vanuses ja millist alkoholi tohivad noored poest osta?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Alkoholi müüki reguleerib alkoholiseadus, mille § 47 lg 2 keelab alkohoolse joogi müümise alaealistele, see on alla 18-aastastele isikutele.
Seadus ei piira alkoholi müüki 18-aastastele ja vanematele isikutele. Seega noored tohivad osta alkoholi poest alates 18-aastaseks saamisest ja teha seda vastavalt oma eelistustele.
 

Küsimus: Korteriomanike raha on omavoliliselt kasutatud, kas teha avaldus politseile?19.12.2011

Nimelt 9 korteriline maja. Omavahel sõlmitud kirjalik raha kasutamine ja kogumine (ühisus). Korteriomanikud avastasid kontolt ebaseadusliku rahaülekande ja ebaseadusliku ehituse tarbeks (1 aasta hiljem saadi tagantjärgi poolte korteriomanike allkirjad, aga ma ei saa sellega leppida, et selliselt varga kombel tegutseti). Kas on võimalik algatada varguse juhtum ja raha tagasi nõuda? Kui saab, siis mis aja jooksul arvates raha vargusest avaldust politseile teha?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Antud info on seisukoha võtmiseks liiga pealiskaudne. Seega paluksin täpsustavat infot: andero.sepp@politsei.ee