Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töötuskindlustusstaaž võrdub tööstaažiga?12.01.2012

Töötasin viimasel töökohal 20.11.2001 kuni 28.02.2011 so veidi üle 111 kuu. Kui pikk on minu töötuskindlustusstaaž?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Ei, tööstaaž ja töötuskindlustusstaaž on erineva pikkusega perioodid ja Teie poolt esitatud andmete alusel ei ole võimalik töötuskindlustusstaaži kindlaks määrata.
E-maksuameti kaudu: http://www.emta.ee/?id=24562 saab iga inimene tutvuda enda kohta töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel esitatud andmetega aastate ja kuude kaupa.
Töötuskindlustuse seadus jõustus alates 01.01.2002. Sellest ajast alates arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, millal talle maksti töötasu, millelt arvestati töötuskindlustusmakse, üks kuu töötuskindlustusstaaži – olenemata töötasu suurusest. Töötuskindlustusmakset ei maksta näiteks haigustoetustelt, koondamishüvitistelt, lähetustasudelt. Juhul, kui Teie töötamise aja jooksul on olnud perioode, kus olite terve kalendrikuu haige või puhkusel ja töötasu ei saanud – ei laekunud selles kuus töötuskindlustusmaksete registrisse ka töötuskindlustusstaaži.
 

Küsimus: Kuidas saaksin ümber veenda meest, kes tahab alaealist poega juhtima õpetada?12.01.2012

Tere.

Meil on mehega suur tüli ja ma ei oska seda kuidagi ise lahendada. Mu mees on mulle juba aastaid väitnud, et ta tahab oma lastele autosõidu selgeks teha enne, kui nad autokooli lähevad. Tahab, et lastel oleks kogemusi juba kooli minnes, sest seal väidetavalt ei omanda mingeid erilisti kogemusi ja ilma kogemusteta teevad nad avarii kohe kui üksi sõitma hakkavad. Et kui teismelised kuskil läbul nalja pärast sõitma lähevad, et siis laps ei julge öelda, et ta sõita ei oska, vaid proovib ikka, aga olles enne sõitma õppinud pole tagajärjed nii katastroofilised. Tema arust on normaalne õpetada sõitma 10-aastane laps. Ütleb, et sunniviisiliselt ta muidugi ei tee, aga kui laps tahab, siis küll. Minu vastuväiteid ta ei kuula, ütleb vaid, et see on tema laps ka ja tal samamoodi õigus teda kasvatada. Meil on kodulinnas üks asfalteeritud plats, kus autokooli õpilased käivad esimesi sõite tegemas. See plats pole kellegi oma, muud liiklust seal ei toimugi. See on näiteks üks koht, kuhu ta viiks lapse sõitma. Ka mingid külavahelised-põlluäärsed teed on ta jaoks sobilikud.
Ma ei oska enam midagi teha, talle kuidagi mõistust pähe panna. Mu enda isa on politseinik ja seega on mind väga seadustega kooskõlas kasvatatud. Isegi öösel ootan punase foori taga ja seda enam on mulle vastu selline tegu, õpetada enda last seadust rikkuma. Enda isa käest ma nõu küsima minna ei julge, häbi on mehe pärast. Veel rohkem häbi on tunnistada, et mees ise mõtleb ka karjäärivahetusele, tahab politseinikuks ümber õppida. Aga no mis politseinik on selline inimene?
Ma olen mõelnud igasugu asju välja, eelkõige lootnud, et ta meelt muudab aga ei. Kas sellisel platsil ja põlluteedel on õigus sõita inimesel, kel pole lube? Kas politseis naerdakse mind väga välja kui ütleksin neile, et mu mees sõidab seal kohas praegu lapsega. Kas nad teeksid midagi? Mida?
Oeh, loodan, et mu jutt oli arusaadav ja et oskate mingit nõu anda.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Ühes osas on Teie mehel isegi õigus, seda ütlevad ka sõiduõpetajad, et autokoolis ettenähtud sõidukordadest väga paljudele inimestele ei piisa juhtimisvõtete korralikuks omandamiseks. Lapse sõitma õpetamist liikluseks suletud õppesõiduplatsil keegi otseselt ei takista. Kindlasti aga ei või selline õppesõit toimuda kõrvalistel teedel, seal õpetamiseks peaks Teie mehel olema sõiduõpetja tunnistus ja laps käima autokoolis. Juhtimisõiguseta isik liikluseks avatud teedel mootorsõidukit juhtida ei või. Kindlasti ei ole ka 10-aastane laps piisavalt vana veel sõidu õppimiseks.

Kui Te teavitaksite 110, et Teie mees läks autoga sõitma ja lubas rooli oma lapse, kellel puudub juhtimisõigus, siis kindlasti saadetaks selle peale välja patrull.

Ühe kompromissina võiksite oma mehele välja pakkuda lahenduse, et laps, saades 16, omandab piiratud juhtimisõiguse ja peale seda asub Teie mees teda õpetama. Nii on seaduse silmis kõik korrektne.
 

Küsimus: Kas ajutisest töövõimetuspensionist (128 eurot) võib kohtutäitur osa ära võtta?10.01.2012

Tere.
Ainuke sissetulek on ajutine töövõimetuspension 128 eurot, kas ka sellest võib kohtutäitur osa ära võtta. Peab ju jääma iga kuu kätte miiniumpalk. Palun vastake. Ette tänades.

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

üldiselt võib pensionist arestida Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel poole, kuid vaid juhul kui võlgnikule on muudest sissetulekutest tagatud palga alammäära suurune summa igas kuus elamiseks.
Seega justkui ei oleks Teie juhtumi puhul kohtutäituril õigus pensionist midagi ära võtta. (See ei kehti kui tegemist on elatisraha nõudega.)
Samas ei tohi unustada, et võlgnik on ise kohustatud edastama kohtutäiturile infot oma sissetulekute ja ülalpeetavate kohta. Kui Te seda küll juba olete teinud, peaksite ikkagi veel suhtlema kohtutäituriga ja esitama avalduse miinimumpalga suuruse summa (290 eurot) jätmise kohta igas kuus Teie pangaarvele.
Soovitan Teil lugeda ka vastused.ee portaalist rubriigist Täitemenetlus, kus 05.04.2011 on KT Elin Vilippus vastanud analoogsele küsimusele.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Mida ma saaksin ette võtta, et võlg kiirelt suureks ei kasvaks?10.01.2012

Tervist!

Olen 20-aastane noormees ja nüüd esimest korda elu jooksul tekkis raske olukord, muidu olen saanud ilusti asjadega hakkama.
Nimelt oktoobri kuus olin sunnitud võtma Credit 24 laenu, summas 300 eurot ja tagasimaksmine on siis kusagil 441 eurot, aga kuna hetkel ei olnud tööd ja tegin tugevalt selle nimel vaeva ja nüüd olen täpselt kuu aega olnud tööl ja lähevad vaikselt asjad paremaks.
Aga kuna tol hetkel ei olnud võimeline maksma, siis on antud just täna hommikul saadud meili lugedes asi inkassofirma hoolde ja mul tekibki küsimus seoses sellega. Mu keskmine sissetulek on umbes 400-450 eurot ja maksta saan täpselt kuu aja pärast palgapäeval. Olen aga Credit 24 võlgu 441 eurot pluss nüüd tuleb inkasso jama ka kaela aga kuna mul ei ole sisuliselt mitte kui midagi arestida, ei oma autot ega korterit ega midagi säärast, siis ainuke asi, kust nad võivad kinni pidada on mu palk. Kui palju on neil õigust maha võtta ja palju mul endal kätte jääb? Ja kui suureks need summad lähevad mida ma pean taastama Credit 24 pluss Inkassofirmale? Minu soov on võlast lahti saada ja saatsin täna hommik juba kirja inkassofrimale, et sooviks kas kohtuda nende võlanõustajaga või kellegiga, et asja arutada.

Jäädes vastust ootama!

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

esmalt selgituseks, et inkassofirmal endal ei ole õigust mitte midagi arestida ega midagi palgast kinni pidada. Sellega tegelevad kohtutäiturid ja aluseks on kohtuotsus, millega Teilt on see võlg välja mõistetud. Teie võlasituatsioon on aga veel kaugel sellest.
Soovitan Teil võtta ühendust Credit24 endaga ja sõmida maksegraafik. Oletan, et kui laenu võttes oli tagastamisele kuuluv summa 441 eurot, siis nüüd on see suurem. Alati pidage meeles kehtivat põhimõtet, et võlasumma kõrvalnõuded (intress, viivis, nõudekulu) ei peaks ületama põhivõlga. Kui summa tõesti on niivõrd kasvanud, paluge intresse-viiviseid vähendada.
Maksegraafiku sõlmimiseks tehke ise konkreetne ettepanek, mis aga oleks selline, et tõesti ka suudate seda täita. On selge, et võlausaldajad eelisatavad võla saada kätte võimalikult lühema aja jooksul.

Head pealehakkamist ja edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kui tasusin võla, kas kohtutäituri tasu maksmise kohustusest oleks tulnud mind informeerida?09.01.2012

Panga ees tekkis võlg 17.12.2009, mida ei suudetud raske majandusliku olukorra tõttu tasuda, asi läks täiturile - täituri tasu on 649 eurot (võlg oli 25 000 krooni). 05.05.2010 on pangale võlg tasutud (refinantseering). Arvasin, et sellega ongi asi korras, sest mingit teadet kusagilt ei tulnud, et pean midagi veel maksma. Nüüd selgus, et täituri tasu tuleb ikka tasuda.
1) tasu on ebaproportsionaalselt suur (täitur saatis antud menetluse käigus vaid menetluse alustamise teate)
2) kas oleks pidanud mulle keegi ka mingi info/meeldetuletuse saatma, et täituri tasu ikka vaja tasuda. Minule kui juriidikas täitsa võhikule (saan küll aru, et seaduse mitte tundmine ei ole vabanduseks) tuli see täieliku šokina ja on materiaalselt võimatu täita....

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

esmapilgul tundub kohtutäituri tasu tõepoolest suur. Täpsemalt soovitan kohtutäituri tasude kohta lugeda Kohtutäituri seadusest (https://www.riigiteataja.ee/akt/13334300) ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt (http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/tasud).
Samast saate ka infot kaebuse esitamise kohta: http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kohtut%C3%A4ituri-tegevuse-kohta-kaebuse-esitamine

Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Mees jättis võlad ja ei toeta ka lapsi, mida peaksin ette võtma?09.01.2012

Tere!
Olen üksi kahte last kasvatav ema ja mure selline, et olin laste isaga abielus ja abielu aeg soetatud noorepere laenuga elamine. Aga kuna abikaasa jättis meid maha ja arvas, et maja eest ei pea tema igakuiselt pangale maksma ja ei olnud ka nii nõus kui mina maksaks edasi ja maja jääks minul ja lastele. Jõudsime asjaga nii kaugele, et maja läks kontutäituri kaudu müüki. Abielu ajal oli abikaasa võtnud lisaks pisilaene ja veel minu auto pani uue auto sissemakseks. Ühesõnaga mina jäin lastega üksi ilma kodust, autost jne. Nüüdseks oleme lahutatud ja isa ei toeta lapsi mitte sendigagi (soome riigist määratud alimendid, mida ta ei maksa) ja põhimure selles, et kuna maja ei katnud kogu võlga, siis pean ma minema temaga notarile alla kirjutama lõppvõla jäägi maksegraafikule ja lepingule. Kas tõesti pole mul mingit õigust või kaitset kuidagi pääseda vabaks laste isa tekitatud võlgadest? Mul on niigi keeruline üksi hakkama saada?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

mõistan hästi Teie pahameelt, kuid Teie poolt kirjeldatu põhjal tundub küll, et vastutate juriidiliselt panga ees oma endise abikaasaga võrdselt. Oletatavasti on tegemist solidaarse vastutusega ehk siis võlausaldaja (pank) võib võla täielikku tasumist nõuda ükskõik kummalt võlgnikult. Võlasumma nö. poolitamist ei toimu. Sel osapoolel, kes on võlast tasunud rohkem, on õigus esitada teisele võlgnikule enam makstu osas tagasinõue.
Juhin Teie tähelepanu sellele, et juriidilistes küsimustes mängivad üksikasjad vahel olulist rolli. Seega võib minu vastus olla pinnapealne. Soovitan Teil kontakteeruda oma piirkonna võlanõustajaga (kontaktid saate kohalikust omavalitsusest), kes saab dokumentide põhjal olukorda paremini hinnata.

Jõudu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kahtlustan korgijoogi segamist minu jooki, mida peaks tegema, et sellised kuritahtlikud karistada saaks?03.01.2012

Juhtum oli selline, et 31. detsembri õhtupoolikul olin vana aasta ärasaatmise eesmärgil ühel peol. Pidu toimus saunamajakeses ja kõik tundus olevat hea. Mingil ajal aga jätsin ma kogemata oma joogi hetkeks järelvalveta ning kui ma tagasi tuppa läksin ja selle ära jõin, hakkas kuidagi halb. Rohkem ma midagi ei mäleta, aga oma vanemate ning kahe tuttava jutu järgi olen pildi kokku seadnud. Kuna ma tean oma alkoholi taluvuspiire ja olime just sõbrannaga märjukese võtmist alustanud (kusjuures oli see ka veel väga lahja alkohol), ei ole võimalik, et selline oksendamismaraton, lihaste lõtvumine ja mälukaotus sellest tuleneda võiks. Seega, peale mõnese googeldamise ning korgijoogi kohta info lugemise, hakkasid mu vanemad pilti kokku panema, et see pidi olema kindlasti midagi muud peale alkoholi. Sellest olin ma ka ise aru saanud juba poole oksendamise peal ja midagi sõpradele hämanud. Ise ma ei mäleta aga mitte kui midagi. Jama on aga selles, et peale 40-minutilist oksendamist toodi mind koju magama ja järgmine päev polnud võimalik mul ennast põhimõtteliselt liigutadagi. Seega kohe ei võtnud midagi probleemiga ette. Mitu korda käis mõtteist läbi minna politseisse, aga ma poleks seda oma tervist arvestades ilmselt suutnud. Mõningase mürgituse sai sellest ka mu sõbranna, kes mu joogist paar lonksu rüüpas. Nüüdseks aga olen nõutu, et mida teha, kuna oleks väga huvitatud teadmisest, et kes see olla võis. Selline olukord on midagi, mida ei soovitaks ka oma vaenlasele mitte ning sellise asjaga tegelejad peaksid saama õige karistuse. Seal peol polnud eriti mu tuttavaid, kuid nüüdseks tean kõiki nimesid. Siit ka küsimus, et kas ka peale 24h möödumist on võimalik mul midagi ette võtta ja kas on lootust, et selle probleemiga tegeletakse ja midagi välja selgitatakse? Olen väga murest murtud.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Vastava informatsiooniga tuleks pöörduda piirkondliku narkokuritegude talituse poole. Kontaktandmed on toodud siin:

Lääne Prefektuur:
tel 444 6555
laane.vihje@politsei.ee
narkovihjed: tel 444 6660

Põhja Prefektuur:
pohja.vihje@politsei.ee
liikluskuriteod: pohja.lmt@list.politsei.ee
narkovihjed: tel 612 4465, pohja.nkt@list.politsei.ee

Ida Prefektuur:
tel 337 2345
ida.vihje@politsei.ee
narkovihjed: idanarko@politsei.ee

Lõuna Prefektuur:
tel 730 8850
louna.vihje@politsei.ee
louna.korruptsioonivihje@politsei.ee
narkovihjed: louna.narkovihje@politsei.ee
 

Küsimus: Kuidas peaks käituma, kui on kahtlus, et keegi on joogi sisse midagi uimastavat pannud?03.01.2012

Head uut aastat!
Mida teha, kui keegi on teismelise neiu jooki ilmselt korgijooki manustanud. Lugu minu õetütrest. Läks klassikaaslastega vastu 1. jaan. 2012 peole ja pärast millegi joomist oksendas ca 1 h, teadvus oli ka kadunud. Vereanalüüsi ilmselt oleks pidanud kohe teha laskma. Mul on politseile ettepanek. Teha reid ja otsida läbi autod, ehk leiab, kellel korgijook autos. Kohe selgitusi andma, milleks see jne. Vahejuhtum leidis aset Tartus, aga neiu sõnul olid osa peol olijaid talle võõrad.
Need korgijoogi ostjad ja müüjad on ohtlikud ka liikluse seisukohalt. Seda enam, et tuvastamine keeruline.
Politseireid oleks kasulik ka muudel juhtudel, kuigi nüüd osa kahtlasi tüüpe saab teisi kohe hoiatada.

Ilusat päeva!

Lugupidamisega

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere ja head uut aastat ka Teile!

Kuna tegemist on võimaliku narkootiliste ainete käitlemise juhtumiga, siis peaks vastav informatsioon koos seotud isikute nimedega ja võimalusel ka seotud sõidukite andmetega jõudma narkokuritegude talitusele.

Info edastamiseks on kaks võimalust. Kas edastada see minu e-maili aadressile: andero.sepp@politsei.ee või Lõuna prefektuuri narkovihje e-mailile: louna.narkovihje@politsei.ee

Parimate soovidega,
Andero
 

Küsimus: Kelle poole peaksin pöörduma, et saada selgitusi laenulepingu ja makstavate summade kohta?29.12.2011

Tere!
Olen käendaja inimesele, kes on võtnud Bigpangast laenu. Kuna ta pole üle aasta midagi maksnud, on asi antud üle inkassole. Mure nüüd selles, et laenu võtja tahab hakata maksma, aga need summad, mida inkasso ütleb, on meeletult suured. Kuidagi kahtlane tundub see kõik. Võrdlesin kaenduslepingul olevaid summasid ja laenusaaja lepinguid, siis käenduse lepingul on hoopis teised numbrid. Kas on kedagi, kes aitaks need lepingud üle vaadata ning mulle(käendaja) ja laenu võtjale selgitaks võimalusi ja annaks nõu mida teha. Selge on see, et laen on võetud, maksmata on jäänud, nüüd tahaks maksma hakata (võimaluste piires muidugi st, et nii palju, kui rahaliselt võimaldab) aga enne tahaks kellegi targemaga asjad läbi arutada ja teada saada, millised on võimalused, seadused ja millised seadused kehtivad, kui laenu võtja elab ja töötab välismaal? Mida peaks üldse tegema?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

peaksite pöörduma võlanõustaja poole, kes aitab selgitada nõudeid ning suhelda pangaga. Informatsiooni võlanõustaja vastuvõtu kohta saate kohalikust linna- või vallavalitsusest.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas kohtutäitur võib kinni pidada jõulupreemia?29.12.2011

Tere,
Kohtutäitur on arestinud arve ja sinna laekus jõulupreemia 100 eurot, kas kohtutäituril on õigus kogu summa kini pidada? Ette tänades!

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

Täitemenetluse seadustiku paragrahv 132 lg 3 ütleb:
Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.
Seega peaks osa preemiast kuuluma ikkagi Teile. Igal juhul peaksite kohtutäituriga suhtlema ja esitama talle kirjaliku avalduse preemiaraha mittetäieliku arestimise kohta.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe