Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Milline see töötuskindlustushüvitise summa siiski on?26.10.2011
Võtsin end töötuna arvele 08.09.2011. Töötukassast öeldi, et kehtib see arvel oleku aeg 10.06.2012. Lepingus oli kirjas hüvitis 389.00 eurot. Aga esimese ülekande sain ma 32.00 eurot. Ma ei saagi aru kas 389.00 eurot on igakuuliselt või on see summa jagatud mingite kuude peale? Olen ise aktiivselt otsinud tööd. Töötukassa mind selles osas aidanud ei ole. Ja nüüd olen ma ka töö leidnud alates 10.10.2011 millest ma teatasin ka Töötukassale.
NB! Töötuks ma jäin seoses eelmisest töökohast lahkumisega omal soovil, kus ma olin pidevalt töötanud 15 aastat ja maksnud ka töötuskindlustust. Lahkumise põhjus oli elukoha muutus teise maakonda seoses perekondlikel põhjustel pere loomise eesmärgil. Kuna töötukassa ütles, et kui teid oleks vallandatud, siis te oleks rohkem saanud hüvitist aga nüüd jääb summaks 389.00 eurot.
Seega minu küsimus, et milline minu hüvitis siis oleks ikkagi igakuuliselt olnud mida kantakse minu arvele? Praegu olen selle perioodi eest saanud ainult 32.00 eurot. Praegu jääb mulje, et kes on korralikult töötanud ja makse maksnud, ei ole ka mõjuva põhjusega töötuks jäämise juures loota Töötukassa hüvitisele.
Teid ette tänades.
NB! Töötuks ma jäin seoses eelmisest töökohast lahkumisega omal soovil, kus ma olin pidevalt töötanud 15 aastat ja maksnud ka töötuskindlustust. Lahkumise põhjus oli elukoha muutus teise maakonda seoses perekondlikel põhjustel pere loomise eesmärgil. Kuna töötukassa ütles, et kui teid oleks vallandatud, siis te oleks rohkem saanud hüvitist aga nüüd jääb summaks 389.00 eurot.
Seega minu küsimus, et milline minu hüvitis siis oleks ikkagi igakuuliselt olnud mida kantakse minu arvele? Praegu olen selle perioodi eest saanud ainult 32.00 eurot. Praegu jääb mulje, et kes on korralikult töötanud ja makse maksnud, ei ole ka mõjuva põhjusega töötuks jäämise juures loota Töötukassa hüvitisele.
Teid ette tänades.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kui Teil on ebaselge, missuguse perioodi eest Teile maksti töötutoetust, siis palun pöörduge isiklikult küsimusega töötukassa poole - kas infotelefonil 15501 või e-posti vahendusel info@tootukassa.ee
Küsimus: Pangakonto arestiti, kas kohtutäituril oli selleks õigus?25.10.2011
Olen 17-aastane ja mul arestiti pangakonto, kuna mul on trahv maksmata - sõitsin ilma piletida bussis. Käin alles koolis, isa saatis mulle konto peale raha ja selle võttis kohtutäitur kohe ära. Kas tal oli õigus selleks, kui see summa oli alla miinimumpalga ja kuidas ma selle raha tagasi saan, kui tal ei olnud selleks õigus?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
seaduse kohaselt peab võlgnikule igas kuus elamiseks jääma ühe alampalga suurune summa ehk 278,02 eurot. Juhul kui kohtutäitur on Teie pangaarve arestinud täies ulatuses ehk nö. null euroga, tuleb Teil teha kohtutäiturile avaldus. Avalduses palute alampalga suuruse summa alles jätmist Teie pangaarvele. Kui Teil on mitu pangaarvet ja kohtutäitur on need kõik arestinud, peate avalduses märkima, millisel arvel soovite nimetatud summa alles jätmist.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kas joobes olles õnnetusse sattununa ei maksta haiguslehe raha?24.10.2011
Käisin tööl kahe koha peal, ühel lepingu alusel ja teisel käsunduslepingu alusel.
Ühel ilusal vabal päeval jõin sõpradega õlut, maksime õlle pealt veel riigile aksiisi ja kukkusin rattaga. Murdsin jala. Kiirabi tuli järgi, käisin kaks korda operatsioonil ja olin 30 päeva haiglas. Viisin esimese haiguslehe ülemusele ära, see saadeti sekretärile. Kuu aja pärast sain haigekassalt kirja, et olin joobes ja haiguslehe raha ei maksta välja. Viisin veel kaks haiguslehte ära, ehk siis kokku kolm lehte. Kahele on tulnud tähitud kirjad, et ei maksta haiguslehe raha, kolmandale pole vastust tulnud kuigi peaks olema paar kuud möödas. Käisin ühe päeva tööl, järgmine päev murdsin ühe kruvi ära jala sees, sain jälle kuu haiguslehte. Nüüd olen õnneks tööl ja ootan pikkisilmi esimest palka.
Küsimus: kas on õige, et ei saanud kolme kuu haiguslehtede eest mitte sentigi, kuna olin joobes kui kukkusin? Kui käisin tööl paar päeva ja algas uuesti haigusleht, kas saan selle eest midagi?
Ühel ilusal vabal päeval jõin sõpradega õlut, maksime õlle pealt veel riigile aksiisi ja kukkusin rattaga. Murdsin jala. Kiirabi tuli järgi, käisin kaks korda operatsioonil ja olin 30 päeva haiglas. Viisin esimese haiguslehe ülemusele ära, see saadeti sekretärile. Kuu aja pärast sain haigekassalt kirja, et olin joobes ja haiguslehe raha ei maksta välja. Viisin veel kaks haiguslehte ära, ehk siis kokku kolm lehte. Kahele on tulnud tähitud kirjad, et ei maksta haiguslehe raha, kolmandale pole vastust tulnud kuigi peaks olema paar kuud möödas. Käisin ühe päeva tööl, järgmine päev murdsin ühe kruvi ära jala sees, sain jälle kuu haiguslehte. Nüüd olen õnneks tööl ja ootan pikkisilmi esimest palka.
Küsimus: kas on õige, et ei saanud kolme kuu haiguslehtede eest mitte sentigi, kuna olin joobes kui kukkusin? Kui käisin tööl paar päeva ja algas uuesti haigusleht, kas saan selle eest midagi?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Ravikindlustusseaduses on ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piiranguna kirjas, et kindlustatule ei maksta hüvitist, kui haiguse, tööga seotud tervisekahjustuse või õnnetusjuhtumi on põhjustanud arsti poolt fikseeritud alkoholi-, narkootikumi- või toksiline joove või kui kindlustatu eirab arsti ettekirjutusi, mille tõttu paranemine on takistatud. Piirang kehtib ka järglehtedele.
Kui uuel haiguslehel märge puudub, kuulub leht hüvitamisele.
Parimat soovides
Katrin Saadre
Küsimus: Kas tekib õigus töötuskindlustushüvitisele kui lahkun töölt tervislikel põhjustel?23.10.2011
Tere! Palun teie käest nõuannet, nimelt, kas mul on võimalus taotleda töötu toetust kui lahkun töölt enda soovil tervislikel põhjustel?
Lugupidamisega
M S
Lugupidamisega
M S
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kui lahkute töölt omal soovil, siis töötutoetuse taotlemiseks peaksite olema töötanud vähemalt 180 päeva töötuna arvelevõtmisele eelnenud ühe aasta jooksul. Töötutoetuse suurus on 2,11 € päevas.
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele, mille suurus esimesel 100-l päeval on 50% ja edasi kuni määratud perioodi lõpuni 40% keskmisest töötasust.
Juhul kui toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja algatusel töötajast tuleneval põhjusel - töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel) - on õigus taotleda töötuna arvelevõtmise korral töötuskindlustushüvitist.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Küsimus: Kas inkasso võib pöörduda kohtutäituri poole?21.10.2011
Kas inkasso saab pöörduda minu võlanõudega kohtutäituri poole või peab ka kohtust läbi käima?
Kas inkassol on õigust küsida põhinõudest 3 korda suuremat summat?
Kuna olin pangale võlgu ja ma ei olnud nõus maksegraafikuga ja nad tegid selle, aga nüüd saab sellest varsti 3 aastat mööda ja pank pole ühtegi teadet saatnud ja mina pole raha maksnud ka ühtegi senti, mis mind võib halvemal juhul oodata või kas see võlg aegub mingi aeg?
Kas inkassol on õigust küsida põhinõudest 3 korda suuremat summat?
Kuna olin pangale võlgu ja ma ei olnud nõus maksegraafikuga ja nad tegid selle, aga nüüd saab sellest varsti 3 aastat mööda ja pank pole ühtegi teadet saatnud ja mina pole raha maksnud ka ühtegi senti, mis mind võib halvemal juhul oodata või kas see võlg aegub mingi aeg?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
inkasso saab kohtutäituri poole pöörduda ikka vaid kohtumääruse (täitedokument) alusel.
Kohus ei mõista reeglina välja suuremat koguvõlga kui kahekordne põhivõlg. Sellest suuremad summad võite igal juhul vaidlustada.
Aegumise tähtaeg on tehingust tuleneva nõude puhul üldiselt kolm aastat. Peale seda on Teil õigus keelduda nõude täitmisest ehk siis mitte mingeid summasid tasuda (ka põhivõlga mitte).
Kui võlausaldaja (või inkassofirma) peaks pöörduma Teie vastu kohtusse, tuleb Teil menetluse käigus taotleda nõude aegunuks tunnistamist.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Lapsehoolduspuhkus ja haigusleht19.10.2011
Kas haiguslehte on võimalik võtta ka siis, kui olen lapsehoolduspuhkusel? Ning kas siis selle haigulehe esitamisel tööandjale lapsehoolduspuhkus katkestatakse ning see jätkub pärast haiguslehe lõppemist?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Kui Te viibite lapsehoolduspuhkusel, ei saa Te olla haiguslehel ega ei ole Teil ka õigust haigushüvitisele.
Lugupidamisega
Katrin Saadre
Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitise arvestamisel võetakse aluseks mõlema tööandja poolt makstud tasu?18.10.2011
Tere.
2011.aastal olen saanud töölepingute alusel töötamise eest töötasu üheaegselt kahelt erinevalt tööandjalt. Ühe tööandjaga lõppes minu töösuhe 30.06.11., kust lahkusin omal soovil. Teise tööandjaga lõppeb minu töösuhe 28.10.11. tööandja majanduslikel põhjustel (töö ümberkorraldamise tõttu) TLS § 89 p. 1 alusel.
Kas mul on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist? Kui jah, siis kas töötuskindlustushüvitise summa arvestamisel võetakse arvesse mõlema tööandja poolt makstud tasud või ainult teise tööandja (kust ma ei lahkunud omal soovil) poolt makstud tasud?
Ette tänades
2011.aastal olen saanud töölepingute alusel töötamise eest töötasu üheaegselt kahelt erinevalt tööandjalt. Ühe tööandjaga lõppes minu töösuhe 30.06.11., kust lahkusin omal soovil. Teise tööandjaga lõppeb minu töösuhe 28.10.11. tööandja majanduslikel põhjustel (töö ümberkorraldamise tõttu) TLS § 89 p. 1 alusel.
Kas mul on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist? Kui jah, siis kas töötuskindlustushüvitise summa arvestamisel võetakse arvesse mõlema tööandja poolt makstud tasud või ainult teise tööandja (kust ma ei lahkunud omal soovil) poolt makstud tasud?
Ette tänades
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab kindlustatud isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötukassas töötuna registreeritud;
2) tal on kogunenud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle makstud töötasult arvestati ja maksti ka töötuskindlustusmaksed.
Töötuskindlustushüvitise ühe kalendripäeva maksumus arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmebaaside ja töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.
Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel).
Küsimus: Kas on seaduslik olla Eestis ravikindlustusega, kui käin vahepeal välismaal tööl?18.10.2011
Tere.
Töötan 4 korda aastas Norras. Korraga 23 päeva. Kuna meil on alla 8-aastane laps, siis abikaasa kaudu olen kindlustatud. Kas on seadusevastane olla kindlustatud Eestis samal ajal kui töötan mõned korrad aastas Norras?
T
Töötan 4 korda aastas Norras. Korraga 23 päeva. Kuna meil on alla 8-aastane laps, siis abikaasa kaudu olen kindlustatud. Kas on seadusevastane olla kindlustatud Eestis samal ajal kui töötan mõned korrad aastas Norras?
T
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Teie puhul on kindlustajaks Eesti riik, kes maksab Teie eest sotsiaalmaksu tingimusel, et tegemist on kindlustatud isiku ülalpeetava abikaasaga, kes kasvatab SMS § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavaid lapsi. Seega ei laiene riigi poolt võimaldatud kindlustuskaitse isikutele, kes ei ole faktiliselt ülalpeetava staatuses.
Kena päeva
Katrin Saadre
Küsimus: Peale arestimist kättesaadav summa14.10.2011
Olen uurinud mitmest kohast oma küsimusele vastust, aga need on siiani olnud erinevad ja vasturääkivad. Sooviksin kindlat vastust.
Nimelt olen grupipensionär ja sissetulek on 192 eurot + 32 eurot. Isiklikku korterit ei oma. Töökohta seoses tervisliku olukorraga omada ei suuda. Võlgnevusi on kolme kohta - inkassosse. Hetkel veel kontot arestitud ei ole, kuna püüan maksta nii vähe-palju kui vähegi suudan (kogu võlg 2000 eurot). Aga nii söögiraha kui ravimite raha pea-aegu enam ei jäägi. Kui mingil ajal minu konto arestitakse, siis kui palju võidakse minu ca 220 euro suurusest sissetulekust arestida?
Nimelt olen grupipensionär ja sissetulek on 192 eurot + 32 eurot. Isiklikku korterit ei oma. Töökohta seoses tervisliku olukorraga omada ei suuda. Võlgnevusi on kolme kohta - inkassosse. Hetkel veel kontot arestitud ei ole, kuna püüan maksta nii vähe-palju kui vähegi suudan (kogu võlg 2000 eurot). Aga nii söögiraha kui ravimite raha pea-aegu enam ei jäägi. Kui mingil ajal minu konto arestitakse, siis kui palju võidakse minu ca 220 euro suurusest sissetulekust arestida?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
Täitemenetluse seadustiku kohaselt peab võlgnikule jääma igas kuus elamiseks üks miinimumpalga suurune summa ehk siis 278,02 eurot.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt võib aga kinni pidada kuni pool riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Rahvapensioni määr on hetkel 128,45 eurot ning pool siis vastavalt 64,23 eurot.
Küll on aga olemas Riigikohtu lahend, mis põhimõtteliselt keelab poole pensioni arestimise kui selle tulemusena jääb võlgnikule igakuiselt elamiseks vähem kui miinimumpalga suurune summa.
Kindlat vastust selle kohta, kui suurt osa Teie sissetulekust konto arestimise puhul arestima hakatakse, on tõesti raske anda. See sõltub mõneti nii kohtutäiturist kui ka Teie enda aktiivsusest oma õiguste kaitsel. Ehk siis: juhul kui arestimisakti alusel jääks Teile vähem raha kätte kui alampalk, peate ise tegema vastava avalduse kohtutäiturile ning paluma alampalga suuruse summa säilitamist.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Tulumaksuvaba miinimumi arvestamine koondamishüvitiselt12.10.2011
Koondamishüvitise maksab Töötukassa. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks, kohustusliku kogumispensioniga liitunutel kohustusliku kogumispensioni makse. Hüvitiselt maksab sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa.
Mul on küsimus, kas tulumaksu kinnipidamisel arvestatakse ka maksuvaba tulu (144 eurot kuus)?
Mul on küsimus, kas tulumaksu kinnipidamisel arvestatakse ka maksuvaba tulu (144 eurot kuus)?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötukassa peab enne koondamise kindlustushüvitise väljamaksmist alati kinni tulumaksu kogu summalt.
Tuludeklaratsiooni esitamisel teeb maksuamet rohkem makstud tulumaksu osas tasaarvelduse.