Sotsiaalne turvalisus

Tere!
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab kindlustatud isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötukassas töötuna registreeritud;
2) tal on kogunenud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle makstud töötasult arvestati ja maksti ka töötuskindlustusmaksed.

Töötuskindlustushüvitise ühe kalendripäeva maksumus arvutatakse Maksu- ja Tolliameti andmebaaside ja töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel).

Tere

Teie puhul on kindlustajaks Eesti riik, kes maksab Teie eest sotsiaalmaksu tingimusel, et tegemist on kindlustatud isiku ülalpeetava abikaasaga, kes kasvatab SMS § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavaid lapsi. Seega ei laiene riigi poolt võimaldatud kindlustuskaitse isikutele, kes ei ole faktiliselt ülalpeetava staatuses.

Kena päeva
Katrin Saadre

Tere,

Täitemenetluse seadustiku kohaselt peab võlgnikule jääma igas kuus elamiseks üks miinimumpalga suurune summa ehk siis 278,02 eurot.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt võib aga kinni pidada kuni pool riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Rahvapensioni määr on hetkel 128,45 eurot ning pool siis vastavalt 64,23 eurot.
Küll on aga olemas Riigikohtu lahend, mis põhimõtteliselt keelab poole pensioni arestimise kui selle tulemusena jääb võlgnikule igakuiselt elamiseks vähem kui miinimumpalga suurune summa.

Kindlat vastust selle kohta, kui suurt osa Teie sissetulekust konto arestimise puhul arestima hakatakse, on tõesti raske anda. See sõltub mõneti nii kohtutäiturist kui ka Teie enda aktiivsusest oma õiguste kaitsel. Ehk siis: juhul kui arestimisakti alusel jääks Teile vähem raha kätte kui alampalk, peate ise tegema vastava avalduse kohtutäiturile ning paluma alampalga suuruse summa säilitamist.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe

Tere!

Töötukassa peab enne koondamise kindlustushüvitise väljamaksmist alati kinni tulumaksu kogu summalt.

Tuludeklaratsiooni esitamisel teeb maksuamet rohkem makstud tulumaksu osas tasaarvelduse.

Tere,

pangaarve arestimise puhul tuleb vaadelda kaht asja: sissetuleku liiki ja suurust. Seadusest tulenevalt ei tohiks kohtutäitur riiklikku peretoetust arestida (TäM paragarhv 131). Samuti ütleb aga seadus (TäM paragarhav 132), et võlgnikule peab igas kuus jääma elamiseks alampalga suurune summa tema enda ja 1/3 alampalga suurune summa iga tema ülalpeetava kohta.
Kui Teie küsimusest õigesti aru saan, on ühe panga kaudu see summa Teile tagatud.
Võite siiski teha kohtutäiturile avalduse ja paluda raha tagastada, kuna on tegemist mittearestitava sissetuleku liigiga.
Kohtutäituri tegevuse peale kaebus tuleb esitada täiturile endale. Kui saadud vastus ei rahulda või on vastuolus seadusega, võib asja vaidlustada kohtus.
Kaebuse esitamise kohta saate lugeda ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe

Tere

Isik saab ravikindlustuse üle ühe kuu kestva tähtajalise töölepingu korral.
Selleks aga peab tööandja töötaja eest maksma ka sotsiaalmaksu ning tema andmed edastama haigekassasse.
Ravikindlustuse garantii kehtib töölepingu lõppedes haigekassas veel kaks kuud.

Lugupidamisega
Katrin Saadre

Tere!

1) Töötuna arvelevõtmine
Kui Te soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis töötuna arvelevõtmiseks võite pöörduda meie kohalikku osakonda Teile sobival ajal (kui Teie töösuhe on lõppenud, Te otsite tööd, soovite tööle asuda ja olete valmis vastu võtma sobiva töö).
Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele.

2) Töötutoetus
Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (mh õppimine päevases õppevormis põhikoolis ja gümnaasiumis, täiskoormusega õppimine kutse- ja kõrgkoolis, alla 8-aastase lapse kasvatamine) ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. Töötutoetuse päevamäär 2011. aastal on 2,11 €.

3) Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
- kes on töötuna arvele võetud;
- kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Kindlasti on Teid võimalik töötukassas töötuna arvele võtta ka 2013. aastal.
Kas Teil on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, otsustatakse haldusmenetluse käigus Teie poolt arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Tere,

lihtsalt asjadel minna lasta ei soovita.
Kindlasti paneb pank varem või hiljem Teie korteri müüki, aga vahe eest, mis tekib müügihinna ja laenujäägi vahel, vastutate edasi Teie.
Igal juhul peaksite pangaga ühendust võtma ning püüdma ühiselt lahenduseni jõuda.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe

Tere

Õpilaste andmed ravikindlustuse saamiseks edastab haigekassale haridus- ja teadusministeerium.
Kui õpilane lõpetab kooli, kehtib tema ravikindlustus veel kolm kuud. Seda, kas Teil on kehtiv kindlustus haigekssas, saate kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee või helistades haigekassa infotelefonil 16363 (E-R kl 08.30-16.30). Kindlasti võite pöörduda ka oma kooli täpsustavate küsimustega.

Parimate soovidega
Katrin Saadre

Tere!

Kui Teie tähtajaline tööleping on lõppenud, Te otsite tööd ja soovite tööle asuda, ning olete valmis vastu võtma sobiva töö, siis on Teid võimalik töötukassas töötuna arvele võtta.

Töötuna arvelevõtmise korral võib Teil, olenevalt eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (kindlustatul, kes kasutas eelnimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta);
3) kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Töötuskindlustushüvitist makstakse töötuna arveloleku perioodi jooksul (kui otsite aktiivselt tööd, kandideerite sobivatele tööpakkumistele ja pöördute töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui töötuskindlustushüvitise määramise otsusega määratud. Hüvitise periood (180, 270 või 360 päeva) sõltub kogutud töötuskindlustusstaažist.

Vanemahüvitise saamine ei välista samal ajal töötuna arvelolemist ja töötuskindlustushüvitise saamist, st töötuskindlustushüvitist võidakse maksta kuni hüvitise perioodi lõpuni, kui olete jätkuvalt töötuna arvel ja täidate tööotsimise nõudeid. Kui Te ei täida tööotsimise nõudeid, lõpetatakse töötuna arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine enne hüvitise perioodi lõppemist.

Vanemahüvitise seaduse § 5 lg 1 kohaselt kohustub vanemahüvitise saaja pensioniametile viivitamatult kirjalikult teatama, kui ta saab vanemahüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (näiteks töötuskindlustushüvitist). Kas ja mis ulatuses vähendatakse vanemahüvitist, soovitan küsida Sotsiaalkindlustusametist või elukohajärgsest pensioniametist.