Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saada kokkuleppele jõukohase summa maksmises?21.09.2011

Tere
olen mures, kuna minu naaber vedas mind ninapidi ja tõi mulle kaela võlakoorma. Tegime temaga siis hiljem ka kokkuleppe, et maksan iga kuu talle 100 eurot aga rohkemaks ma pole võimeline kuna kasvatan üksi last ja olen üksikema. Aga tema tahab, et ma maksaksin talle 150 eurot aga mul pole seda võinalik maksta kuna olen invaliid. Kas on mul mingit võimalust jääda selle summa juurde 100 eurot, kui olen nõustunud, et hakkan maksma 150 eurot, kuigi tean, et see pole mul võimalik. Ja kui on võimalik, siis kuidas kirjutada uut lepingut või sõnastada nii, et ma maksan talle 100 eurot.
Minu lugu on nii, et tema ostis minu kõrval korteri ja tahtis katust vahetada. Käis mulle peale kui uni, et ma annaks loa. Ma selgitasin talle, et mul pole selle jaoks raha, et mul on niigi võlg panga ees aga tema tuli juttuga, et see paber on ainult formaalsus ja palus, et kirjutaksin alla, et olen nõus katuse vahetusega. Hiljem ta kasutas seda paberit kohtus minu vastu ja tõi mulle kaela võla 2290 eurot.
Mida peaksin tegema?
Ette tänades.

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

kui suur summa Teil igas kuus naabrile maksta tuleb, on (kirjeldatud põhjal otsustades) esmajoones Teie ja tema omavahelise kokkuleppe küsimus.
Võrdluseks saan vaid tuua: võlanõude sundtäitmise korral (kohtutäituri poolt) peab seaduse järgi jääma võlgnikule igas kuus elamiseks miinimumpalga suurune summa tema enda ja kolmandik iga ülalpeetava kohta. Teie puhul seega 370,69 eurot kuus.
Juhul kui Teil läbirääkimised üldse ei õnnestu, soovitan pöörduda võlanõustaja vastuvõtule ning paluda abi/tuge läbirääkimiste pidamiseks.
Infot Teie elukohas tegutseva võlanõustaja kohta leiate vajadusel Sotsiaalministeeriumi kodulehelt:
http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/noustamisteenused.html

Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas kohtutäitur kontrollib ka, mille alusel võlga nõutakse?19.09.2011

Tere!
Jäin neli aastat tagasi inkassofirmale võlgu mingi summa, mida ma ise ei teadnud kuidas see sai juhtuda. Nemad kogusid 3aastat intresse ja alles siis teatasid mulle võlast. Maksin ära võla ja menetluskulud ning viivise, aga mitte kogu ulatuses, sest nad ei olnud mulle 3aasta jooksul kordagi teatanud, et ma neile võlgu olen, vaid kogusid ainult viiviseid, aga siiski 100% lisaks põhisummale. Nüüd tulevad ähvarduskirjad, et olen neile võlgu ja minu võlg antakse kohtutäiturile.
Kas kohtutäitur peab uurima võla tausta või nõuab raha koos kohtutäituritasudega, kuigi olen maksnud firmale ära nii võla, menetluskulud kui intressid (küll mitte 3aasta omad)?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

võla sissenõudmise kohtutäiturile üle andmiseks on vajalik täitedokument. Teie juhtumi puhul on selleks kohtuotsus. Nagu küsimusest võib järeldada, ei ole inkassofirma võlga Teilt kohtulikult veel välja lasknud mõista.
Juhul kui tõlgendan küsimust valesti ja inkassofirma võlanõude suhtes on kohtuotsus olemas, tuleb Teil lisaks võlanõudele maksta ka kohtutäituritasu.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus keelduda miinimumpalka säilitada?14.09.2011

Arusaamatuse tõttu tekkis tahtmatu võlgnevus kohtutäituri ees. Märtsi algul sai klaaritud üks nõue, sest sai lõpuni makstud. Kuna raha oli kinni peetud nii tööandja poolt kui ka pangakontolt, siis tekkis ülemaksmine ja kohtutäitur tagastas pangakontole mingid summad. Sel hetkel olin töötu ja kasutasin raha samal päeval ära arvete maksmiseks (üür, arved jne). Paar päeva hiljem sain e-kirja sama täituri büroost teatega, et eksikombel on tagastatud topeltsumma. Kontrollisin pangakontot, mingit sama summa topeltlaekumist polnud, kuid täituri kontolt oli tulnud kaks ülekannet erinevate summadega. Vastasin teatele ja küsisin selgitust. Vastuses oli, et üks summadest on kantud eksikomel. Summaks 99,63 eurot. Selline kanne tõesti oli aga ma ei saanud enam seda tagastada, kuna olin juba raha ära kasutanud. Selgitasin seda ka oma kirjalikus vastuses. Saan aru et olin kasutanud ära raha, mida polek tohtinud, kuid kasutamise hetkel ma tõesti ei teadnud seda ning segadust tekitas ka esimene teade, milles väideti, et mingi summa on topelt tagastatud, millele ma oma arust õigusega vastu vaidlesin. Ja kuna aktiveerus kohe järgmise kohtutäituri nõue, siis olen olukorras, kus ikka kätte jäävast miinimumpalgast ma ei ole suutnud tekkinud võlgnevust tagastada. Nüüd on aga sama kohtutäitur saatnud nii pangale kui tööandjale arestimiskäsu korraldusega miinimumpalka mitte säilitada ning minu avaldusele miinimumpalga säilitamiseks vastab eitavalt, kuna mul polevat sellele õigust.
Kuidas sellist võlgnevust üldse käsitletakse - kas see klassifitseerub sama nõude osana, mis oli tol hetkel täitmisel, või liigitub uueks nõudeks kuna võlgnevus on nüüd konkreetselt mitte täiteasja võlausaldaja ees, vaid kohtutäituri ees? Kas kohtutäituril on õigus keelduda miinimumpalga säilitamisest sellises olukorras?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

esmapilgul ei tundu, et tegemist võiks olla nõudega, mille puhul seadus ei näe ette miinumumpalga säilitamist. Seega peaks kohtutäitur kolme tööpäeva jooksul tühistama kontoaresti ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku ehk siis miinimumpalga suuruse summa.
Kui Teie probleem ei lahene ja peate vajalikuks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamist, soovitan lugeda:
http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kohtut%C3%A4ituri-tegevuse-kohta-kaebuse-esitamine

Jõudu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas Soomes sünnitamisel maksab emapalka ka Soome riik?12.09.2011

Olen enamus ajast Soomes, nüüd ootan last. Elukaaslane tahab, et ma sünnitaksin Soomes, aga mina tahan Eestis lapse ilmale tuua. Kui laps sünnib Soomes, kas siis maksab Soome mulle emapalka?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Emapalgaga seonduvas palun pöörduge sotsiaalkindlustusametisse (www.ensib.ee). Haigekassa maksab sünnitushüvitist, sotsiaalkindlustusamet aga emapalka.
 

Küsimus: Viiviste-intresside vähendamine09.09.2011

Sain kohtumääruse makseettepanekuga, kus avaldaja nõuab järgmist: põhinõue 1545,79 eurot (selline summa mulle väljastati aastal 2007, tagasi suutsin maksta 5 kuud, siis jäingi võlgu), kõrvalnõuded: intress 29.16% aastas alates 8.01.2008 kuni 25.04.2008 summas 216,14 eurot; viivis 29,16% aastas alates 08.11.2007 kuni 18.08.2011 summas 449,71; võla sissenõudmisega seotud kulud 106,72 eurot. Viivis ja intress on lepingus kokku lepitud. Leping lõpetati aprill 2008, siis muutuski kogu summa korraga sissenõutavaks.

Nõudele lisandub jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt: põhinõue - 0,079900% päevas summalt 1545,14 eurot alates 02.09.2011 ehk siis see sama 29.16% aastas.

Kohtuväliselt ei olnud nad nõus intresse ega viiviseid vähendama, õigupoolest summa, mida nõuti, oli 1000 eurot suuremgi, kuna kokkuleppele ei saanud, siis esitasid nad maksekäsu kiirmenetlusavalduse.

Küsimus: kui suure tõenäosusega kohus vähendab intresse-viiviseid ehk kas mul on mõtet maksekäsu kiirmenetlusavaldusele vastuväide teha?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

maksekäsu kiirmenetluse raames ei kaalu kohus nõude sisulist õigsust vaid jälgib, et vormiliselt oleks kõik korras. Kui soovite intresside ja viiviste vähendamist, siis peate seda ise taotlema. Selleks tulebki esitada vastuväide. Jälgige hoolega, et Teie vastuväide oleks esitatud ÕIGEAEGSELT.
Edasi läheb asja menetlemine üle Teie elukohajärgsele Maakohtule. Kohus kaalub kas ja millises osas intresse ja viiviseid vähendab. Millise otsuse kohus lõpuks langetab, sõltub konkreetsetest asjaoludest ning seda on olemasoleva info põhjal raske ette ennustada.
Kui huvi, võite tutvuda avalike kohtulahenditega ehk leiate sealt midagi enda jaoks kasulikku:
http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kohtutäitur ei vabasta kontot ning arest ikka kontol peal08.09.2011

Jõudsime kohtutäituritega kirjalikule kokkuleppele, et kui maksan neile ära menetluskulud, ei pea tasuma ülejäänud nõuet kuna need olid seaduslikult juba aegunud. Peale seda, kui kandsin kohtutäituritele nende poolt nõutud menetluskulud üle, pole mu pangakontot ikka avatud ja arest peal.
Kas peaksin saatma kirjad täituritele või pöörduma oma murega kohtutäiturite koja poole?

Ootama jäädes, I

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

kahjuks ei selgu Teie küsimusest kui palju aega on kohtutäituritasu maksmisest möödunud.
Soovitan esmalt siiski veelkord võtta ühendust kohtutäiturite endiga, sest arvestades nende suurt töökoormust võib kontode aresti alt vabastamiseks kuluda loodetust enam aega.
Kui see tulemust ei anna, pöörduge kindlasti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Töövõimetuspensionäri töötu staatus06.09.2011

Tere,
Olen töövõimetuspensionär ja viimasest töökohast leping lõpetatud paragrahv 88 p.1 l.1 alusel, mis peaks võimaldama ka töötuskindlustushüvitist.
Kas Töötukassas arvele võttes peaksin ka kohe arvestama sellega, et mulle soovitatud töökohad pean vastu võtma? Olen siiski veel töövõimetu ja momendil ei saa tööle minna. Kas see välistab ka minu töötustaatuse?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei ole veel jõudnud pensioniikka, kes otsib tööd, kes soovib tööle asuda ja kes on valmis vastu võtma sobiva töö.
Kui Teie tervis ei luba kohe aktiivselt pühenduda tööotsingutele, siis võite ju ennast töötuna registreerida hiljem - kui olete valmis tööd otsima.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Te ei kaota õigust taotleda töötuskindlustushüvitist, kui võtate ennast töötuna arvele ka näiteks aasta pärast, sest hüvitise määramiseks vajalik 12 kuud töötuskindlustusstaaži peab olema kogutud 36 kuu ehk kolme aasta jooksul.
 

Küsimus: Nõue inkassos, kas arvelduskontot saan kasutada?06.09.2011

On tekkinud võlgnevus panga ees ja pank on selle edasi andnud inkassofirmale ja nüüd suhtlengi võlgnevuse osas inkassoga (kohtusse asi joudnud ei ole).
Kas minu pangakontol antud pangas siis võlgnevust hetkel pole ja saan seda kontot vabalt maksete teostamiseks kasutada? Või blokeerib pank automaatselt ikkagi kõik summad, mis laekuvad?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

kahjuks on vähese info tõttu raske vastata. Juhul, kui Teil on panga ees pikaajaline kohustus ja pank andis inkassole sissenõudmiseks võlgu oleva summa, tuleb Teil jooksvaid kohustusi edasi täita ja oletatavasti on selles osas Teie konto ka koormatud.
Täpse info saamiseks oma kontoseisu, blokeeringute jmt. kohta peate pöörduma panka.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kutsekooli õpilase töötuskindlustus05.09.2011

Kas kutsekoolis õpival õpilasel on õigus töötuskindlustusele, kui tal on olnud 4-aastane tööleping, mis temaga nüüd lõpetati?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kutsekoolis õppivat õpilast on võimalik töötuna arvele võtta, kui ta on arvelevõtmisele eelnenud aasta jooksul vähemalt 180 päeva töötanud, kui ta otsib tööd, soovib tööle asuda ja Ta on valmis vastu võtma sobiva töö.
Kas töötul on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele - otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Poolte kokkuleppel või töötaja algatusel töösuhte lõppemisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
 

Küsimus: Avalduse esitamine ja töötuskindlustushüvitise arvestamine04.09.2011

Töötukassa hakkab hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitis makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest pangakontole.

Küsimus: Kui minu tööleping (koondamine) lõppeb 30.09.2011, siis kas ma pean Töötukassale esitama teate töölepingu erakorralisest ülesütlemisest koondamise tõttu hiljemalt 8 päeva enne 30-ndat septembrit (tööraamatut mul sel ajal veel käes pole), sest muul juhul (kui esitan 03.10.) jään ma 10 päeva (01.okt ei saa esitada - laupäev) tasust ilma.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötukassa hakkab töötuskindlustushüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamist, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast Teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
Seega, esimeseks tingimuseks töötuskindlustushüvitise määramisel on, et olete juba töötuna arvele võetud. Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei tööta (kelle töösuhe on lõppenud), kes otsib tööd ja soovib tööle asuda, kes on valmis vastu võtma sobiva töö ja kes soovib oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.
Teil on võimalik pöörduda töötukassasse arvelevõtmiseks esimesel tööpäeval pärast viimast tööpäeva - ehk siis 03.10.2011.
Töötuna arvelevõtmisel tuleb töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitada viimase töösuhte lõppemise dokument ja tööandja tõend kindlustatule. Kuid on olemas ka erandid, kus rakendatakse töötuskindlustushüvitise määramisel ooteperioode.
Kindlustatul, kelle viimane töösuhe öeldi üles koondamise tõttu või kes ütles töölepingu üles töölepingu seaduse § 37 lõike 5 (töölepingu lõpetamine töötaja algatusele seoses tööandja poolt töötasu vähendamisega töö mitteandmise korral) alusel ning kes on töötuna arvele võetud ja kellel on olemas vajalik kindlustusstaaž, on õigus töötuskindlustushüvitisele:
- kui töösuhe selle tööandjaga kestis viis kuni kümme aastat – 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
- kui töösuhe selle tööandjaga kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest;
- juhul kui 01.07.2009 seisuga on töösuhe selle tööandja juures kestnud vähemalt 20 aastat ja kui töösuhe öeldakse üles enne 01.01.2015, siis tekib õigus töötuskindlustushüvitisele 90 kalendripäeva möödumisel arvates töösuhte lõppemisest.

Isiklike küsimuste korral palun helistada töötukassa infotelefonile 15501 (lauatelefonilt tasuta, Skype’lt valides: tootukassa) või kirjutada aadressile info@tootukassa.ee