Sotsiaalne turvalisus

Lugupeetud küsija,
ITK koostamise kohustus kehtib juba alates tööturuteenuste ja -toetuste seaduse jõustumisest 01.01.2006.a. Töötu peab kinnitama individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga. Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta, millega nõustumist kinnitab töötu samuti allkirjaga.

Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on töötule töö leidmiseks ja tööleasumiseks vajalike tegevuste kavandamine. Töötukassa töövahenduskonsultandid oskavad koos tööd otsiva kliendiga koostada just iga inimese vajadusi ja võimalusi arvestava tööotsimiskava, mida on võimalik täita. Seega, praktikas ei saa juhtuda, et klient enda koostatud ITK-ga sisuliselt ei nõustuks. Kindlasti on alati teretulnud ettepanekud Teie tööleasumist soodustavate täiendavate tegevuste lisamiseks individuaalsesse tööotsimiskavasse.

1. maist 2011 jõustunud muudatus ainult täpsustab, kuidas konkreetselt koostatakse individuaalset tööotsimiskava, millal hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste ning tööturuteenuste sihipärasust ja muudetakse tööotsimiskava. Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal, kui töötu osaleb tööturuteenuses. Samuti täpsustab alates 1. maist 2011 lisandunud paragrahv 3 (prim) eraldi ka töötu kohustusi, sõnastades need võrreldes seaduse varasemate redaktsioonidega selgemalt. Selle paragrahvi kohaselt on töötu kohustatud osalema individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja ka seda täitma. Kui töötu leiab, et ta ei soovi tööotsimiskava täita ja keeldub selle kinnitamisest, võidakse lõpetada tema töötuna arvelolek.

Tere,

kahjuks ei selgu Teie küsimusest milline see "selline seis" täpsemalt on. Kui kohtutäitur ei ole samale ajale määranud teatud toimingut (näiteks asenduskaristuse täitmist vmt.), siis üldiselt ei peaks nõude sundtäitmisele andmine lühiajalist Eestist lahkumist takistama. Kahtluse korral võtke ühendust kohtutäituriga.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe

Tere,

sellised lahendused on võimalikud vaid osapoolte kokkuleppel. Minule teadaolevalt seadusandlus siinkohal mingeid erandeid ette ei näe. Soovitan teha kohtutäiturile vastavasisuline avaldus ning põhjendada olukorda. Loota saate aga siiski vaid kohtutäituri ja võlausaldaja mõistvale suhtumisele.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe

Tere,

Täitemenetluse seadustiku paragrahvi 133 sätestab:
(11) Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid.

Seega kui Teile makstakse puhkusetasu nö. ette, peaksite puhkusetasu kättesaamiseks esitama kohtutäituritele vastava avalduse.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe

Selle küsimusega palun pöörduda Maksu- ja Tolliametisse.

Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest ja kokku kalendriaastas kuni 90 kalendripäeva eest.
Mingi muu haigusega haiguslehel olles ei ole 60 päevast piirangut.

Tere,

käendaja vastutab põhivõlgnikuga solidaarselt ehk siis võrdselt. Kui põhivõlgnik - Teie ema - võlga maksma ei hakka, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist Teilt.
Eelkõige peaksite oma emaga läbi arutama, kas ja kui palju keegi suudab tasuda ning püüdma siis võlausaldajaga maksukokkuleppe (maksegraafiku) sõlmida. Kui see ei õnnestu, võib võlausaldaja pöörduda kohtutäituri poole ja lasta nõude sundtäita. Sellisel juhul lisanduvad nõudele kohtutäituritasud ning kohtutäitur võib arestida Teie arveldusarved ning muu vara. Võlgnikule peab tema sissetulekust igakuiselt jääma elamiseks ühe miinimumpalga suurune summa (278,02 eurot) tema enda ja 1/3 alampalgast iga tema ülalpeetava kohta.
Igal juhul peaksite probleemi lahendamisega tegelema, osapooltega suhtlema. Eriti kui võla sissenõudmine antakse üle kohtutäiturile.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe

Haiguslehe pikkuse üle otsustab eelkõige arst. Haigushüvitist maksab haigekassa 120 päeva järjest ühe haigusjuhtumi korral. Hoolduslehel olles maksab haigekassa hüvitist 14 päeva järjest ühe haigusjuhtumi korral, samas võib arst vajadusel väljastada ka pikema perioodiga lehe, piirang on vaid hüvitise maksmisel.
Lisainfo haigekassa kodulehel http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised.

Kui Te läksite tööle haiguslehe ajal, siis on see ravirežiimi rikkumine ning kogu haigusleht ei kuulu maksmisele. Kui aga töövõimetuslehe lõpetamise otsus oli arsti poolt märgitud „asuda tööle“ ja Te asusitegi vastavalt sellele taas tööle, siis on Teil õigus haigushüvitisele.

Tere,
ilmselt ei selgitatud Teile esimese telefonimüügi korral ostuga seonduvaid kohustusi piisavalt. Sidevahendi abil sõlmitud lepingust saab küll taganeda 14 päeva jooksul, kuid see aeg on (Teie poolt kirjeldatut arvesse võttes) arvatavasti ammu möödunud.
Esmalt peaksite nüüd selgitama välja, kuidas (millistel tingimustel) on Teil hetkel võimalik lepingust taganeda, et lõpetataks edasine kauba saatmine. Kindlasti tasuks ka veenduda, kas keegi teine on Teie nimele saadetud kauba omastanud.
Lisaks soovitan probleemiga pöörduda Tarbijakaitseameti poole.
Päris kindlasti ei tohi Te tekkinud olukorda ignoreerida. See ei lahene iseenesest, vaid võlgnevus järjest kasvab.

Lugupidamisega,
Kaidi Silver-Schöbe