Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Lapseootel töötaja ei saa oma tööd teha25.04.2011

Töötaja, kes töötab meil tantsijana, ootab last. Dekreetpuhkuseni ta tantsida ei saa ja mingit teist tööd meil ka talle anda ei ole. Kuidas õigesti käituda?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Kui tööandjal ei ole töötajale, kes ootab last, kergemat tööd anda, siis võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest. Sellisel juhul väljastab arst isikule haiguslehe põhjusega “terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale”.
Tööandja annab vastava käskkirja või korralduse töötaja tööülesannete täitmisest keeldumise kohta ning märgib töövõimetuslehele kuupäeva, millest alates töötaja keeldus «Töölepingu seaduse» § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või «Avaliku teenistuse seaduse» alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.
Lähemalt sel teemal palume lugeda ka haigekassa kodulehelt siit http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/yleviimine.
 

Küsimus: Töötamine lapsehoolduspuhkuse ajal21.04.2011

Soovin lapsehoolduspuhkuse ajal töötada osalise töökoormusega, näiteks 8 tundi nädalas. Kas emapalka (vanemahüvitist) vähendatakse?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Emapalka haigekassa ei maksa. Palume Teil pöörduda oma küsimusega Sotsiaalkindlustusameti, www.ensib.ee, poole.
 

Küsimus: Kuidas hüvitatakse lapsega haiguslehel viibimine?18.04.2011

Olen lapsega haiguslehel, kuidas see mulle hüvitatakse?
Ette tänades

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Lapsega hoolduslehel olles maksab Teile hüvitist töövabastuse esimesest päevast alates haigekassa, mitte tööandja. Teil on õigus hüvitist saada alla 12-aastase lapsega hoolduslehel olles ühe haigusjuhu puhul 14 järjestikuse päeva eest.
Hüvitis arvutatakse Teie eest eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksust, määr on 80%.
Väga täpselt on hooldushüvitisest kirjutatud ka haigekassa kodulehel: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/hooldushyvitis.
 

Küsimus: Töötukassas arvele võtmine12.04.2011

Tere,
Olen 17-aastane ning koolis ei käi. Kas peaksin ennast töötukassas arvele võtma?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Eesti Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd. Kui Te ise soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teid võimalik arvele võtta kas tööotsijana või töötuna.

Kui Teie õpingud on katkenud või lõppenud, Teil ei ole plaanis lähemal ajal uuesti õppima asuda, Te otsite just praegu endale sobivat töökohta, Te soovite tööle asuda ja olete valmis vastu võtma sobiva töö - sellisel juhul on Teid võimalik töötukassas töötuna arvele võtta - igal ajal, kui Te isiklikult pöördute töötukassa sobivasse osakonda, võttes kaasa kehtiva isikut tõendava dokumendi.

Töötuna või tööotsijana arvelevõtmise korral peate ka ise aktiivselt tegelema töö otsimisega, kandideerima sobivatele tööpakkumistele ja külastama oma konsultanti kokkulepitud ajal.
Rohkem infot töötuna või tööotsijana arvelevõtmise kohta leiate järgmiselt aadressilt:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11315
 

Küsimus: Kui kaua kehtib ravikindlustus, kui olen lapsega kodune?11.04.2011

Tere,
Laps sündis 2010.a detsembris. Enne lapse sündi olin töötu.
Kui kaua kehtib minu ravikindlustus?
Tänan!

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Ravikindlustus kehtib Teil lapse 3-aastaseks saamiseni.
 

Küsimus: Kas palgatoetusega töökohal peab olema vormistatud tööleping?08.04.2011

Tööandja sõnul olen tööl palgatoetuse alusel. Mis see palgatoetus on?
Kas palgatoetusega töökohal peab olema vormistatud tööleping? Hetkel minul lepingut ei ole.
Kuidas toimub töösuhte lõpetamine?
Kas tööaeg peab olema 8 tundi? Praegused tööpäevad on 12 kuni 14 tundi.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Tööandja saab taotleda töötukassast palgatoetust, kui ta võtab tööle inimese, kes on töötukassas töötuna arvel olnud järjest üle 12 kuu. 16-24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle võtta, kui ta on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud. Enne töölepingu sõlmimist sõlmitakse palgatoetuse haldusleping Eesti Töötukassa ja tööandja vahel. Palgatoetust on võimalik maksta nii tähtajalisel kui tähtajatul töötaja tööle võtmisel.

1) Tööleping töötaja ja tööandja vahel võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu ning töötukassa ei sekku töötaja ja tööandja vahelise töölepingu tingimustesse. Selleks, et tööandja saaks palgatoetust taotleda, peab tööleping olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks. Töötaja seisukohalt ei oma tähtsust, kas tööandjat toetatakse temaga sõlmitud töölepingu alusel palgatoetusega või mitte, tööleping peab olema sõlmitud töölepingu seaduses sätestatut arvestades. Töötukassa maksab tööandjale palgatoetust poole töösuhte kestuse ajast, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.

2) Töölepingu ülesütlemine peab toimuma vastavalt töölepingu seadusele. Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui tööandja algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist.

3) Tööaeg võib olla ka rohkem kui 8 tundi, kuid tööaeg peab olema töölepingus fikseeritud ja peab vastama töölepingu seaduse § 43 sätestatud tingimustele.

Küsimuste täpsemaks selgitamiseks palun teavitage töötukassat, info@tootukassa.ee, millise tööandja juures olete palgatoetusega tööle rakendunud? Samuti tuleks Teil teavitada töölepingu puudumisest Tööinspektsiooni, ti@ti.ee, edastades selleks enda ja kõnealuse tööandja andmed.
 

Küsimus: Kas saan uuesti töötuskindlustushüvitist?04.04.2011

Mind koondati 2009. aasta märtsis. Töötasin ettevõttes üle 10 aasta. Sain töötuskindlustushüvitist 9 kuud. Seejärel olin 3 kuud tööl töövõtulepinguga ja peale seda 11 kuud tähtajalise lepinguga, kui toimus koondamine. Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitusele, kui olen töötanud viimases töökohas alla aasta ja varasemalt olnud töötu? Mis oleks teisiti, kui oleks aasta täis saanud?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).

Juhul, kui Te pärast töötuskindlustushüvitise saamist olete kogunud uuesti 12 kuud töötuskindlustusstaaži, on Teil õigus taotleda töötuna arvelevõtmise korral uuesti töötuskindlustushüvitist.
Kui Teile maksti töövõtulepingu alusel töötamise ajal töötasu, millelt arvestati töötuskindlustusmakse, peaks Teil olema kindlasti 12 kuud töötuskindlustusstaaži täis.

Kuid ka 11 kuulise tähtajalise lepingu puhul võisid palgamaksed toimuda 12 kalendrikuu jooksul. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu, millelt arvestati töötuskindlustusmaksed, olenemata töötasu suurusest.
Oma töötuskindlustusstaaži saate kontrollida E-maksuameti kaudu: http://www.emta.ee/?id=24562
 

Küsimus: Töötukassas uuesti arvele võtmine31.03.2011

Tere!
Olin 2010. aastal töötukassas arvel, kuid mind kustutati nimekirjast, kuna ma ei jõudnud kokkulepitud ajaks kohale - hilinesin kaks päeva haiguslehel viibimise tõttu.
Tunnistan enda süüd selles osas, et ei teavitanud oma haigusest.
Kas mul on võimalik ennast uuesti arvele võtta, kui ma ei ole tööd saanud kahe aasta jooksul?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Kui inimene pöördub töötukassasse arvelevõtmise sooviga, saab teda töötuna arvele võtta, kui ta ei õpi ega tööta, ta otsib tööd, soovib tööle asuda ning on valmis vastu võtma sobiva töö.

Töötuna arveloleva isiku ravikindlustus hakkab kehtima 31. päevast pärast töötuna arvelevõtmist. Haiguslehte töötutele ei väljastata (haigustoetust makstakse töösuhte kehtivuse ajal)!

Töötuna arvelevõtmise korral peab töötu ise aktiivselt tegelema töö otsimisega, kandideerima sobivatele tööpakkumistele ja külastama oma konsultanti kokkulepitud ajal.
Kui töötu ei pöördu mõjuva põhjuseta töötukassasse vastuvõtule 30 päeva jooksul, siis tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Haigestumine on mõjuv põhjus vastuvõtule mitteilmumiseks, kuid see peab olema tõendatud. Kui pöördute ise konsultandi vastuvõtule kohe pärast tervenemist ja tõendate mõjuvat põhjust, siis töötuna arvelolekut ei lõpetata.
Konsultandile peaks edastama info, miks Te kokkulepitud ajal ei saa tulla, siis saab määrata uue vastuvõtu aja.
 

Küsimus: Töötuskindlustushüvitis ja üliõpilane23.03.2011

Tere!
Kas töötuskindlustushüvitist saab taotleda üliõpilane, kes on akadeemilisel puhkusel, küll aga on päevases õppes ülikooli nimekirjas? Töötanud 8 järjestikust aastat ja nüüd on koondatud.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Töötuna ei võeta arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Samas teeb seadus erandi ja lubab töötuna arvele võtta ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses täiskoormusega õppes õppiva isiku, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel.

Kui üliõpilane on ühe aasta jooksul enne töötuna arvelevõtmist vähemalt 180 päeva töötanud - on tal õigus töötutoetusele.
Kui aga töösuhe on lõppenud töötuskindlustushüvitise määramiseks sobival alusel (koondamine, asutuse likvideerimine, tähtajalise töölepingu lõppemine) ja töötasu on saadud arvelevõtmisele eelnenud 3 aasta jooksul vähemalt 12 kalendrikuul - on tudengil õigus töötuskindlustushüvitisele.
 

Küsimus: Õigus töötukindlustushüvitisele või töötutoetusele22.03.2011

Tere,
Olin oma töökohas töötanud 14 aastat, kui jäin haigeks. Kokku olin haiguslehel 6 kuud. Peale haiguslehel olemist ma ei saanud veel tööle minna. Töökohas paluti mul kirjutada ülesütlemise avaldus omal soovil seoses pikaajalise haigusega ja töövõime vähenemisega. Praegu hakkan saama töövõimetuspensioni.
Kas mul on õigus võtta ennast töötuna arvele ja saada töötuskindlustushüvitist ja/või töötutoetust? Ma sooviksin küll tööle minna kergema või osalise tööajaga.
Ette tänades

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Jah, Teid on võimalik töötukassas töötuna arvele võtta juhul, kui Te ei ole vanaduspensionil.

Töötuna arveloleval isikul võib olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel, milleks on:
- kehtiv isikut tõendav dokument;
- viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument;
- töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.

Õigus töötutoetusele on isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Töötutoetust ei maksta, kui töövõimetuspension ületab 65,41 €/kuus.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on töötul, kelle viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele ja kellel on kogunenud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, s.t, et ta on saanud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksu, vähemalt 12 kuul kolme aasta jooksul, mis ei pea olema järjestikku. Töötuskindlustusmaksu ei maksta haigustoetustelt.

Kas Teil isiklikult on õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, saab otsustada Teie poolt arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.