Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Ootamatult nõutakse suuri viiviseid, kuid enne ei ole mingeid teateid saanud28.09.2011
Tere
2003. aastal olen väidetavalt jäänud võlgu telefonifirmale. Arved läksid mul tookord üürikorteri aadressile kuid sissekirjutust olen omanud terve elu ühes ja samas kohas. Samal kuul kui lõpetasin üürilepingu, olen jäänud ka telefonifirmale võlgu. Need andmed sain telefonifirmast, kuhu läksin kohe pärast inkasso nõude saamist (ehk siis täna), nemad on võla andnud inkassole samal aastal, kuid ei täpsustanud mulle inkasso nime. Nõue on ca 300 eurot (40 eurot sideteenus, 200 eurot viivis ja 40 eurot nõudekulu). Kiri tuli aadressile, kus oman sissekirjutust. Ühtegi varasemat nõuet mul ei ole. Kusjuures nõudes ei ole märgitud kuupäeva, mis ajast on viivis jooksma hakanud jne. On märgitud summa ja maksetähtpäev ning konto nr. Kuidas peaksin edasi toimima?
Tänud ette vastuse eest!
2003. aastal olen väidetavalt jäänud võlgu telefonifirmale. Arved läksid mul tookord üürikorteri aadressile kuid sissekirjutust olen omanud terve elu ühes ja samas kohas. Samal kuul kui lõpetasin üürilepingu, olen jäänud ka telefonifirmale võlgu. Need andmed sain telefonifirmast, kuhu läksin kohe pärast inkasso nõude saamist (ehk siis täna), nemad on võla andnud inkassole samal aastal, kuid ei täpsustanud mulle inkasso nime. Nõue on ca 300 eurot (40 eurot sideteenus, 200 eurot viivis ja 40 eurot nõudekulu). Kiri tuli aadressile, kus oman sissekirjutust. Ühtegi varasemat nõuet mul ei ole. Kusjuures nõudes ei ole märgitud kuupäeva, mis ajast on viivis jooksma hakanud jne. On märgitud summa ja maksetähtpäev ning konto nr. Kuidas peaksin edasi toimima?
Tänud ette vastuse eest!
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
Teie poolt kirjeldatu põhjal võib järeldada, et nõue on aegunud. Üldiselt on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Seega on Teil õigus keelduda nõude täitmisest ehk siis mitte mingeid summasid tasuda (ka põhivõlga mitte).
Juhul kui võlausaldaja (või inkassofirma) peaks pöörduma Teie vastu kohtusse, tuleb Teil menetluse käigus taotleda nõude aegunuks tunnistamist. Minule teadaaolevalt kohus omaalgatuslikult seda teha ei saa.
Lugupidamisega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Milline peab olema töölepingu lõpetamise alus?27.09.2011
Millise § 88 punkti alusel võib olla tööleping lõpetatud, et saada töötuskindlustust?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töölepingu lõpetamise põhjus peab olema vastavuses tegeliku töösuhte lõppemise põhjusega.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Seega, on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel, kuid samas peate vastama ka teistele hüvitise määramiseks kehtestatud tingimustele. Kas Teil on õigus töötuskindlustushüvitisele – otsustatakse haldusmenetluse käigus pärast taotluse ja vajalike dokumentide esitamist töötukassale.
Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele?26.09.2011
Minuga lõpetati tööleping TLS § 88 lõige 1 punkt 2 alusel. Kas mul on õigus saada töötuskindlustust?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab kindlustatud isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta peab olema töötuna arvele võetud;
2) tal peab olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe peab olema lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.
Kui viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõppenud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel (ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata - töövõime vähenemine), siis see põhjus annab õiguse töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.
Küsimus: Kas töövõimetuslehe rahast võib kinni pidada?23.09.2011
Kas vastab tõele, et kohtutäitur ei tohi arestida ega ühtegi eurot kinni pidada töövõimetuslehe rahast (muu sissetulek hetkel puudub)?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Küsimus: Kuidas saada kokkuleppele jõukohase summa maksmises?21.09.2011
Tere
olen mures, kuna minu naaber vedas mind ninapidi ja tõi mulle kaela võlakoorma. Tegime temaga siis hiljem ka kokkuleppe, et maksan iga kuu talle 100 eurot aga rohkemaks ma pole võimeline kuna kasvatan üksi last ja olen üksikema. Aga tema tahab, et ma maksaksin talle 150 eurot aga mul pole seda võinalik maksta kuna olen invaliid. Kas on mul mingit võimalust jääda selle summa juurde 100 eurot, kui olen nõustunud, et hakkan maksma 150 eurot, kuigi tean, et see pole mul võimalik. Ja kui on võimalik, siis kuidas kirjutada uut lepingut või sõnastada nii, et ma maksan talle 100 eurot.
Minu lugu on nii, et tema ostis minu kõrval korteri ja tahtis katust vahetada. Käis mulle peale kui uni, et ma annaks loa. Ma selgitasin talle, et mul pole selle jaoks raha, et mul on niigi võlg panga ees aga tema tuli juttuga, et see paber on ainult formaalsus ja palus, et kirjutaksin alla, et olen nõus katuse vahetusega. Hiljem ta kasutas seda paberit kohtus minu vastu ja tõi mulle kaela võla 2290 eurot.
Mida peaksin tegema?
Ette tänades.
olen mures, kuna minu naaber vedas mind ninapidi ja tõi mulle kaela võlakoorma. Tegime temaga siis hiljem ka kokkuleppe, et maksan iga kuu talle 100 eurot aga rohkemaks ma pole võimeline kuna kasvatan üksi last ja olen üksikema. Aga tema tahab, et ma maksaksin talle 150 eurot aga mul pole seda võinalik maksta kuna olen invaliid. Kas on mul mingit võimalust jääda selle summa juurde 100 eurot, kui olen nõustunud, et hakkan maksma 150 eurot, kuigi tean, et see pole mul võimalik. Ja kui on võimalik, siis kuidas kirjutada uut lepingut või sõnastada nii, et ma maksan talle 100 eurot.
Minu lugu on nii, et tema ostis minu kõrval korteri ja tahtis katust vahetada. Käis mulle peale kui uni, et ma annaks loa. Ma selgitasin talle, et mul pole selle jaoks raha, et mul on niigi võlg panga ees aga tema tuli juttuga, et see paber on ainult formaalsus ja palus, et kirjutaksin alla, et olen nõus katuse vahetusega. Hiljem ta kasutas seda paberit kohtus minu vastu ja tõi mulle kaela võla 2290 eurot.
Mida peaksin tegema?
Ette tänades.
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
kui suur summa Teil igas kuus naabrile maksta tuleb, on (kirjeldatud põhjal otsustades) esmajoones Teie ja tema omavahelise kokkuleppe küsimus.
Võrdluseks saan vaid tuua: võlanõude sundtäitmise korral (kohtutäituri poolt) peab seaduse järgi jääma võlgnikule igas kuus elamiseks miinimumpalga suurune summa tema enda ja kolmandik iga ülalpeetava kohta. Teie puhul seega 370,69 eurot kuus.
Juhul kui Teil läbirääkimised üldse ei õnnestu, soovitan pöörduda võlanõustaja vastuvõtule ning paluda abi/tuge läbirääkimiste pidamiseks.
Infot Teie elukohas tegutseva võlanõustaja kohta leiate vajadusel Sotsiaalministeeriumi kodulehelt:
http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/noustamisteenused.html
Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kas kohtutäitur kontrollib ka, mille alusel võlga nõutakse?19.09.2011
Tere!
Jäin neli aastat tagasi inkassofirmale võlgu mingi summa, mida ma ise ei teadnud kuidas see sai juhtuda. Nemad kogusid 3aastat intresse ja alles siis teatasid mulle võlast. Maksin ära võla ja menetluskulud ning viivise, aga mitte kogu ulatuses, sest nad ei olnud mulle 3aasta jooksul kordagi teatanud, et ma neile võlgu olen, vaid kogusid ainult viiviseid, aga siiski 100% lisaks põhisummale. Nüüd tulevad ähvarduskirjad, et olen neile võlgu ja minu võlg antakse kohtutäiturile.
Kas kohtutäitur peab uurima võla tausta või nõuab raha koos kohtutäituritasudega, kuigi olen maksnud firmale ära nii võla, menetluskulud kui intressid (küll mitte 3aasta omad)?
Jäin neli aastat tagasi inkassofirmale võlgu mingi summa, mida ma ise ei teadnud kuidas see sai juhtuda. Nemad kogusid 3aastat intresse ja alles siis teatasid mulle võlast. Maksin ära võla ja menetluskulud ning viivise, aga mitte kogu ulatuses, sest nad ei olnud mulle 3aasta jooksul kordagi teatanud, et ma neile võlgu olen, vaid kogusid ainult viiviseid, aga siiski 100% lisaks põhisummale. Nüüd tulevad ähvarduskirjad, et olen neile võlgu ja minu võlg antakse kohtutäiturile.
Kas kohtutäitur peab uurima võla tausta või nõuab raha koos kohtutäituritasudega, kuigi olen maksnud firmale ära nii võla, menetluskulud kui intressid (küll mitte 3aasta omad)?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
võla sissenõudmise kohtutäiturile üle andmiseks on vajalik täitedokument. Teie juhtumi puhul on selleks kohtuotsus. Nagu küsimusest võib järeldada, ei ole inkassofirma võlga Teilt kohtulikult veel välja lasknud mõista.
Juhul kui tõlgendan küsimust valesti ja inkassofirma võlanõude suhtes on kohtuotsus olemas, tuleb Teil lisaks võlanõudele maksta ka kohtutäituritasu.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus keelduda miinimumpalka säilitada?14.09.2011
Arusaamatuse tõttu tekkis tahtmatu võlgnevus kohtutäituri ees. Märtsi algul sai klaaritud üks nõue, sest sai lõpuni makstud. Kuna raha oli kinni peetud nii tööandja poolt kui ka pangakontolt, siis tekkis ülemaksmine ja kohtutäitur tagastas pangakontole mingid summad. Sel hetkel olin töötu ja kasutasin raha samal päeval ära arvete maksmiseks (üür, arved jne). Paar päeva hiljem sain e-kirja sama täituri büroost teatega, et eksikombel on tagastatud topeltsumma. Kontrollisin pangakontot, mingit sama summa topeltlaekumist polnud, kuid täituri kontolt oli tulnud kaks ülekannet erinevate summadega. Vastasin teatele ja küsisin selgitust. Vastuses oli, et üks summadest on kantud eksikomel. Summaks 99,63 eurot. Selline kanne tõesti oli aga ma ei saanud enam seda tagastada, kuna olin juba raha ära kasutanud. Selgitasin seda ka oma kirjalikus vastuses. Saan aru et olin kasutanud ära raha, mida polek tohtinud, kuid kasutamise hetkel ma tõesti ei teadnud seda ning segadust tekitas ka esimene teade, milles väideti, et mingi summa on topelt tagastatud, millele ma oma arust õigusega vastu vaidlesin. Ja kuna aktiveerus kohe järgmise kohtutäituri nõue, siis olen olukorras, kus ikka kätte jäävast miinimumpalgast ma ei ole suutnud tekkinud võlgnevust tagastada. Nüüd on aga sama kohtutäitur saatnud nii pangale kui tööandjale arestimiskäsu korraldusega miinimumpalka mitte säilitada ning minu avaldusele miinimumpalga säilitamiseks vastab eitavalt, kuna mul polevat sellele õigust.
Kuidas sellist võlgnevust üldse käsitletakse - kas see klassifitseerub sama nõude osana, mis oli tol hetkel täitmisel, või liigitub uueks nõudeks kuna võlgnevus on nüüd konkreetselt mitte täiteasja võlausaldaja ees, vaid kohtutäituri ees? Kas kohtutäituril on õigus keelduda miinimumpalga säilitamisest sellises olukorras?
Kuidas sellist võlgnevust üldse käsitletakse - kas see klassifitseerub sama nõude osana, mis oli tol hetkel täitmisel, või liigitub uueks nõudeks kuna võlgnevus on nüüd konkreetselt mitte täiteasja võlausaldaja ees, vaid kohtutäituri ees? Kas kohtutäituril on õigus keelduda miinimumpalga säilitamisest sellises olukorras?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
esmapilgul ei tundu, et tegemist võiks olla nõudega, mille puhul seadus ei näe ette miinumumpalga säilitamist. Seega peaks kohtutäitur kolme tööpäeva jooksul tühistama kontoaresti ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku ehk siis miinimumpalga suuruse summa.
Kui Teie probleem ei lahene ja peate vajalikuks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamist, soovitan lugeda:
http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kohtut%C3%A4ituri-tegevuse-kohta-kaebuse-esitamine
Jõudu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kas Soomes sünnitamisel maksab emapalka ka Soome riik?12.09.2011
Olen enamus ajast Soomes, nüüd ootan last. Elukaaslane tahab, et ma sünnitaksin Soomes, aga mina tahan Eestis lapse ilmale tuua. Kui laps sünnib Soomes, kas siis maksab Soome mulle emapalka?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Küsimus: Viiviste-intresside vähendamine09.09.2011
Sain kohtumääruse makseettepanekuga, kus avaldaja nõuab järgmist: põhinõue 1545,79 eurot (selline summa mulle väljastati aastal 2007, tagasi suutsin maksta 5 kuud, siis jäingi võlgu), kõrvalnõuded: intress 29.16% aastas alates 8.01.2008 kuni 25.04.2008 summas 216,14 eurot; viivis 29,16% aastas alates 08.11.2007 kuni 18.08.2011 summas 449,71; võla sissenõudmisega seotud kulud 106,72 eurot. Viivis ja intress on lepingus kokku lepitud. Leping lõpetati aprill 2008, siis muutuski kogu summa korraga sissenõutavaks.
Nõudele lisandub jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt: põhinõue - 0,079900% päevas summalt 1545,14 eurot alates 02.09.2011 ehk siis see sama 29.16% aastas.
Kohtuväliselt ei olnud nad nõus intresse ega viiviseid vähendama, õigupoolest summa, mida nõuti, oli 1000 eurot suuremgi, kuna kokkuleppele ei saanud, siis esitasid nad maksekäsu kiirmenetlusavalduse.
Küsimus: kui suure tõenäosusega kohus vähendab intresse-viiviseid ehk kas mul on mõtet maksekäsu kiirmenetlusavaldusele vastuväide teha?
Nõudele lisandub jooksev viivis kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt: põhinõue - 0,079900% päevas summalt 1545,14 eurot alates 02.09.2011 ehk siis see sama 29.16% aastas.
Kohtuväliselt ei olnud nad nõus intresse ega viiviseid vähendama, õigupoolest summa, mida nõuti, oli 1000 eurot suuremgi, kuna kokkuleppele ei saanud, siis esitasid nad maksekäsu kiirmenetlusavalduse.
Küsimus: kui suure tõenäosusega kohus vähendab intresse-viiviseid ehk kas mul on mõtet maksekäsu kiirmenetlusavaldusele vastuväide teha?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
maksekäsu kiirmenetluse raames ei kaalu kohus nõude sisulist õigsust vaid jälgib, et vormiliselt oleks kõik korras. Kui soovite intresside ja viiviste vähendamist, siis peate seda ise taotlema. Selleks tulebki esitada vastuväide. Jälgige hoolega, et Teie vastuväide oleks esitatud ÕIGEAEGSELT.
Edasi läheb asja menetlemine üle Teie elukohajärgsele Maakohtule. Kohus kaalub kas ja millises osas intresse ja viiviseid vähendab. Millise otsuse kohus lõpuks langetab, sõltub konkreetsetest asjaoludest ning seda on olemasoleva info põhjal raske ette ennustada.
Kui huvi, võite tutvuda avalike kohtulahenditega ehk leiate sealt midagi enda jaoks kasulikku:
http://www.kohus.ee/kohtulahendid/index.aspx
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kohtutäitur ei vabasta kontot ning arest ikka kontol peal08.09.2011
Jõudsime kohtutäituritega kirjalikule kokkuleppele, et kui maksan neile ära menetluskulud, ei pea tasuma ülejäänud nõuet kuna need olid seaduslikult juba aegunud. Peale seda, kui kandsin kohtutäituritele nende poolt nõutud menetluskulud üle, pole mu pangakontot ikka avatud ja arest peal.
Kas peaksin saatma kirjad täituritele või pöörduma oma murega kohtutäiturite koja poole?
Ootama jäädes, I
Kas peaksin saatma kirjad täituritele või pöörduma oma murega kohtutäiturite koja poole?
Ootama jäädes, I
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
kahjuks ei selgu Teie küsimusest kui palju aega on kohtutäituritasu maksmisest möödunud.
Soovitan esmalt siiski veelkord võtta ühendust kohtutäiturite endiga, sest arvestades nende suurt töökoormust võib kontode aresti alt vabastamiseks kuluda loodetust enam aega.
Kui see tulemust ei anna, pöörduge kindlasti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole.
Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe