Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Leidsin minult varastatud telefoni pandimajast, kuidas see kätte saada?19.12.2011
Minu telefon on varastatud ning varas on selle pandimajja viinud. Ma leidsin juhuslikult pandimaja, kus telefon asub. Kas on võimalik telefon tagasi saada? Kuidas tuleks toimida?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Ma eeldan, et pandimaja Te juba teavitasite sellest, et tegemist võib olla varastatud telefoniga.
Edasi, kui veel ei ole esitatud, tuleks esitada avaldus ja selles ka öelda, et arvatavasti asub telefon X pandimajas. Hea oleks kui Teil oleks telefoni kohta säilinud ka dokumendid, millelt on näha mobiiltelefoni IMEI kood.
Kui avaldus on esitatud, tuleks võtta ühendust ametnikuga, kes Teie juhtumit menetleb. Selleks on kaks võimalust, kui Teile anti telefoni number, siis helistada. Kui numbrit ei ole, tuleks pöörduda jaoskonda, kuhu avalduse esitasite.
Menetleja saab minna ja võrrelda, kas tegemist võib olla Teie telefoniga ja vajadusel sealt telefoni ära võtta.
Küsimus: Kas halva silmanägemise alusel saab puuet taotleda?19.12.2011
Minu tütar on 22 aastane ja ta kannab prille esimesest klassist alates. Praeguseks on ta silma nägemine -7,5. Peaaegu iga aasta vahetame klaase - need on nii kallid, kas sellise nägemisega saab määrata puuet?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Kuna puude määramisega haigekassa ei tegele, siis palume Teil pöörduda sotsiaalkindlustusametisse (www.ensib.ee), kes selle küsimusega tegelevad.
Kena päeva
Katrin Saadre
Küsimus: Kas on mingeid ettekirjutisi külmas ja raskustega töötamisel?13.12.2011
Olen naine, kes töötab kaupluses nn külmkambris - keskmine temperatuur 6 kraadi, töö sisuks on kauba vastuvõtt ja väljapanek.
Töö vahetustega, 11-12 tunnised vahetused, pool tundi lõunat. Suurem osa päevast tegelen kaubalaadimisega u 20 kg kastid.
Kas on mingeid piiranguis, ettekirjutisi külmas ja raskustega töötamisel?
Töö vahetustega, 11-12 tunnised vahetused, pool tundi lõunat. Suurem osa päevast tegelen kaubalaadimisega u 20 kg kastid.
Kas on mingeid piiranguis, ettekirjutisi külmas ja raskustega töötamisel?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööruumide sisekliima norme ei ole õigusaktidega määratletud ja alates 01.01.2010 on tunnistatud kehtetuks Sotsiaalministri 28. detsembri 1995 määrus nr 66 „Tööruumide mikrokliima tervisekaitse normid ja eeskirjad. TKNE-5/1995 “.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lg 4 kohaselt töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“.
Soovituslik on pidada piisaval arvul (kehtestab tööandja) puhkepause soojas puhkeruumis viibimise võimalusega, et vältida/vähendada terviseriski. Tööks peaksid olema ka tagatud sobilikud külmas töötamise tööriided.
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui saan anonüümseid ähvardavaid mobiilisõnumeid?12.12.2011
Tere!
Mida peaksin tegema ja kas sellist asja saab üldse politsei kindlaks teha, et kes on selle taga? Lugu nimelt selline, et olles kirjavahetuses vana hea tuttavaga, on keegi ilmselt seda kirjavahetust lugenud või kuulanud pealt telefoni. Kolmele inimesele tulid anonüümsed sõnumid väga pahatahtliku laimu ja ähvardustega minu aadressil. Kõik see omakorda on tekitanud väga palju pahandust ja keegi sõnumisaajatest süüd omaks ei võta. Pigem süüdistatakse veel rohkem mind, et ise olengi need saatnud, et kõiki inimesi tülli ajada. Telefon on välja lülitatud ja ei vasta. Sama asi juhtus juba korra suvel. Tegemist on mingi haige inimesega ja on tunne, et igat mu sammu jälgitakse ning see hakkab juba tervisele. Kas politsei saab välja uurida, et milliselt telefonilt ja mis piirkonnast on kaarditelefoni sõnum saadetud? Kas peaksin kirjutama politseile avalduse? Nii ma ka enam edasi elada ei saa, sest pideva hirmuga, et keegi mind jälitab ja mulle halba soovib, on raske rahulikult elada. Ma ei ole mingi puberteet ega paranoiline inimene, olen tavaline oma igapäevaelu elav keskealine inimene ja lugu on juba läinud täiesti absurdsuseni. Tänud ette ja jään Teie tarka nõu ootama.
Mida peaksin tegema ja kas sellist asja saab üldse politsei kindlaks teha, et kes on selle taga? Lugu nimelt selline, et olles kirjavahetuses vana hea tuttavaga, on keegi ilmselt seda kirjavahetust lugenud või kuulanud pealt telefoni. Kolmele inimesele tulid anonüümsed sõnumid väga pahatahtliku laimu ja ähvardustega minu aadressil. Kõik see omakorda on tekitanud väga palju pahandust ja keegi sõnumisaajatest süüd omaks ei võta. Pigem süüdistatakse veel rohkem mind, et ise olengi need saatnud, et kõiki inimesi tülli ajada. Telefon on välja lülitatud ja ei vasta. Sama asi juhtus juba korra suvel. Tegemist on mingi haige inimesega ja on tunne, et igat mu sammu jälgitakse ning see hakkab juba tervisele. Kas politsei saab välja uurida, et milliselt telefonilt ja mis piirkonnast on kaarditelefoni sõnum saadetud? Kas peaksin kirjutama politseile avalduse? Nii ma ka enam edasi elada ei saa, sest pideva hirmuga, et keegi mind jälitab ja mulle halba soovib, on raske rahulikult elada. Ma ei ole mingi puberteet ega paranoiline inimene, olen tavaline oma igapäevaelu elav keskealine inimene ja lugu on juba läinud täiesti absurdsuseni. Tänud ette ja jään Teie tarka nõu ootama.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, hambaarst ei paranda oma ebakvaliteetset tööd?05.12.2011
Tere.
Kuhu tuleks pöörduda, kui hambaarst ei paranda oma ebakvaliteetset tööd. Näiteks ette kasvatatud hammas tuli ära nädala pärast, kui läksin tema juurde, siis küsis - kas närisid telliskivi. Pandud oli see lühikese tiftiga, siis pani uuesti, mis tuli ära samuti nädala pärast, aga röntgenit ei teinud sellest hambast. Pöördusin siis teise hambaarsti poole, rääkisin ära oma loo, siis tehti hambast röngen - selgus, et hambal ei olnud üldse juurt, kuhu see tift oli vaja kinnitada. Kuhu peaksin pöörduma?
Ootan väga vastust.
Aitäh!
Kuhu tuleks pöörduda, kui hambaarst ei paranda oma ebakvaliteetset tööd. Näiteks ette kasvatatud hammas tuli ära nädala pärast, kui läksin tema juurde, siis küsis - kas närisid telliskivi. Pandud oli see lühikese tiftiga, siis pani uuesti, mis tuli ära samuti nädala pärast, aga röntgenit ei teinud sellest hambast. Pöördusin siis teise hambaarsti poole, rääkisin ära oma loo, siis tehti hambast röngen - selgus, et hambal ei olnud üldse juurt, kuhu see tift oli vaja kinnitada. Kuhu peaksin pöörduma?
Ootan väga vastust.
Aitäh!
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Kui kahtlete raviteenuse kvaliteedis, siis peaksite pöörduma sotsiaalministeeriumi juures tegutseva nõuandva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Kui leitakse arstlik viga, teatab komisjon sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel kontrollitakse eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Komisjon võib oma otsuses teha ettepanekuid, anda nõu või soovitusi, kuid ei saa kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju. Täpsemat infot saab sotsiaalministeeriumist.
Kena päeva
Katrin Saadre
Küsimus: Mida teha, et minu foorumipostitus eemaldataks?02.12.2011
Tere!
2007. aastal registreerisin end ühel internetilehel kasutajaks ja lisasin lapse andmed. Tookord oli foorumis teemaks enneaegselt sündinud lapsed ja nendega toimetulek. Kuna endal samuti enneaegne, siis soovisin teistele emadele kirjutada ja öelda, et pole midagi rasket ja kõik saab lõpuks korda. (Muidu ei saanudki kommenteerida, kui polnud kasutaja).
Nüüd 2011.a kogemata googeldades oma nime, tuli esimese vastusena link sinna kodulehele ja minu vastusele. Sa ei pea sinna minemagi, sest enamus juttu on ka kohe loetav.
See tundus väga imelikuna, sest siiani ei ole seda Googel andnud ja tavaliselt ju ei annagi linke foorumitesse. Või kuidas?
Pöördusin internetilehe inimeste poole ja palusin ära kustutada, sest ei soovi, et kõik inimesed, kes oskavad eesti keelt, saaksid minu isiklikke andmeid lugeda. 1,5 nädalat ei tulnud mingisugust vastust. Siis saatsin uuesti kõikvõimalikele aadressidele. Sain lõpuks vastuse, et miks ma küll tahaksin seda ära kustutada? ja pika veenmise peale olid nad nõus taastama minu konto (mille kohe kustutasin) ja siis muutma minu nime alias/____ alla, et nime ei jääks näha.
Nüüd on sellest lubadusest jälle 1,5 nädalat möödas ja ei mingit muutust.
Minu küsimus: kas mul on mingisuguseid õigusi kuhugi edasi kaevata? Kas antud juhtum ei käi INFOLEKKE alla?
Mis edasi?
ette tänades,
G
2007. aastal registreerisin end ühel internetilehel kasutajaks ja lisasin lapse andmed. Tookord oli foorumis teemaks enneaegselt sündinud lapsed ja nendega toimetulek. Kuna endal samuti enneaegne, siis soovisin teistele emadele kirjutada ja öelda, et pole midagi rasket ja kõik saab lõpuks korda. (Muidu ei saanudki kommenteerida, kui polnud kasutaja).
Nüüd 2011.a kogemata googeldades oma nime, tuli esimese vastusena link sinna kodulehele ja minu vastusele. Sa ei pea sinna minemagi, sest enamus juttu on ka kohe loetav.
See tundus väga imelikuna, sest siiani ei ole seda Googel andnud ja tavaliselt ju ei annagi linke foorumitesse. Või kuidas?
Pöördusin internetilehe inimeste poole ja palusin ära kustutada, sest ei soovi, et kõik inimesed, kes oskavad eesti keelt, saaksid minu isiklikke andmeid lugeda. 1,5 nädalat ei tulnud mingisugust vastust. Siis saatsin uuesti kõikvõimalikele aadressidele. Sain lõpuks vastuse, et miks ma küll tahaksin seda ära kustutada? ja pika veenmise peale olid nad nõus taastama minu konto (mille kohe kustutasin) ja siis muutma minu nime alias/____ alla, et nime ei jääks näha.
Nüüd on sellest lubadusest jälle 1,5 nädalat möödas ja ei mingit muutust.
Minu küsimus: kas mul on mingisuguseid õigusi kuhugi edasi kaevata? Kas antud juhtum ei käi INFOLEKKE alla?
Mis edasi?
ette tänades,
G
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Infolekke alla seda liigitada ei saa: info sisestasite Te ise avalikku foorumisse ja pidite reaalselt ette nägema, et info muutub seeläbi avalikult kättesaadavaks. Kui aga soovite kindlasti info eemaldamist ja foorum selles osas vastu ei tule, siis saate pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole.
Küsimus: Kuidas peaksin käituma, kui kahtlustan, et minu telefoni kuulatakse pealt?02.12.2011
Kuidas peaksin käituma, kui mul on kahtlus, et minu telefoni kuulatakse pealt? Tegemist võib olla kaitsepolitsei ametnikuga, kes oma huvides kasutab oma võimu.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Selle probleemiga seoses kirjutage palun täpsemalt minu e-posti aadressil: andero.sepp@politsei.ee
Üldiselt tuleks sellise probleemi korral pöörduda KaPo juhi poole.
Küsimus: Kas tööandja võib lubada töötaja soovi korral tööle töövõimetuslehe ajal?30.11.2011
Kas tööandja võib teadlikult lubada tööle töövõimetuslehel viibivat töötajat? Aluseks töötaja soov.
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Küsimus: Kas sõidukiirus 90 asemel 80 km/h on põhjendamatult aeglane?29.11.2011
Kas 90 km/tunnis lubatud kiiruse juures tohib sõita 80km/tunnis, kas see on liiga või põhjendamatult aeglane sõidukiirus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
punkt 1: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
Nagu eeltoodust näha, on juhile antud oma sõidukiiruse valimisel üsnagi vabad käed, ainukese tingimusena on sätestatud, et valitud kiirus ei või ületada suurimat lubatud kiirust. Samas tuleks aeglasemalt sõites arvestada teiste, kiiremate liiklejatega ja luua neile möödasõiduks ohutuid võimalusi: hoiduda paremale, anda parema suunaga märku kui möödumine on ohutu. Kui Teie taha on aeglasema kiiruse tõttu tekkinud kolonn, siis võiks võimalusel ka peatuda ja võimaldada seejuures kolonnil Teist mööduda.
Küsimus: Tähtajalise töölepingu töötajapoolne erakorraline ülesütlemine ja võimalus taotleda töötuskindlustushüvitist29.11.2011
Tere!
Töötan tähtajalise 11-kuuse töölepinguga. Tööleping lõpeb 01. juunil.
Katseaeg oli 4 kuud, mis on käesolevaks ajaks juba läbi. Kuid nüüd on tulenevalt töö iseloomust (närvesööv ja pingeline õhkkond, suhtlemine klientidega) selgunud, et ma ei suuda seda tööd tähtaja lõpuni teha. Vähemalt ma ise tunnen nii. Kas mul on mingit võimalust tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öelda enne tähtaja saabumist ja taotleda ka töötuskindlustushüvitist?
Aitäh!
Töötan tähtajalise 11-kuuse töölepinguga. Tööleping lõpeb 01. juunil.
Katseaeg oli 4 kuud, mis on käesolevaks ajaks juba läbi. Kuid nüüd on tulenevalt töö iseloomust (närvesööv ja pingeline õhkkond, suhtlemine klientidega) selgunud, et ma ei suuda seda tööd tähtaja lõpuni teha. Vähemalt ma ise tunnen nii. Kas mul on mingit võimalust tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öelda enne tähtaja saabumist ja taotleda ka töötuskindlustushüvitist?
Aitäh!
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töölepingu seaduse rakendamise praktika kohta selgituste saamiseks võite pöörduda Tööinspektsiooni poole telefonil 6406000 või e-posti teel ti@ti.ee
Kui Te enam ei tööta, siis on võimalik Teid töötukassas töötuna arvele võtta ja Teil on õigus taotleda kas töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.