Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus saada koondamisel töötuskindlustushüvitist, kui olen teise äriühingu nõukogu liige?24.11.2011

Kas mul on võimalik saada koondamise korral töötuskindlustushüvitist? Olen ettevõttes töötanud üle 15 aasta, samal ajal olles nõukogu liige teises ettevõttes. Nõukogu liikmeks olemise eest ma tasu saanud ei ole.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!
Teie küsimus hõlmab mitut erinevat toimingut töötukassas, seega tutvustan neid eraldi.

I. Kindlustushüvitis koondamise korral
Kui Te olete selles ettevõttes, kust Teid koondatakse, töötanud 15 aastat, on Teil õigus koondamise kindlustushüvitisele kahe kuupalga ulatuses. Koondamise kindlustushüvitise taotluse peab tööandja esitama 5 päeva jooksul pärast koondamist töötukassale. Teie ise ei pea selle hüvitise saamiseks avaldusi esitama ega töötuna arvele võtma. Hüvitis makstakse Teie kontole kuu aja jooksul.

II. Töötuna arvelevõtmine
Kui Te soovite uue töö otsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teid võimalik töötuna arvele võtta, kui Te ei tööta ja kui Te juriidilise isiku juhtorgani liikmena ei saa tasu juhtimise eest. Töötuna arvelevõtmisel peaksite esitama juriidilise isiku poolt välja antud kirjaliku tõendi, et Te ei saa nõukogu liikmena tasu.
Töötuna arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda Teile sobivaimasse töötukassa osakonda, milliste kontaktandmed leiate: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12514&pe=shift
Kaasa tuleks võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping);
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.
Teenindame Teid: E,K,N 8.15-16.00 ja T 8.15–17.30 ning R 8.15–12.00

III. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.

Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
-180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on üle 111 kuu.
Lisaks peaksite teadma, et Te võite küll kohe pärast töö kaotamist ennast töötuna arvele võtta ja alustada uue töö otsingutega töötukassa kaasabil, kuid kui Te töötasite Teid koondanud firmas üle 10 aasta ja Teile makstakse koondamise kindlustushüvitist 2 kuupalga ulatuses, siis määratakse töötuskindlustushüvitis pärast 60 päevase ooteperioodi möödumist koondamise päevast arvates.
 

Küsimus: Kuhu peaks pöörduma, et fotod, millel ma peal olen, võetaks internetilehelt maha?24.11.2011

Tere!
Eeldan, et olen sattunud vähemalt ligilähedasse rubriiki.
Mida teha, kui minust on avaldatud fotod avalikus portaalis (ööklubi koduleht) ning ma sooviksin, et pildid, kus olen mina peal, eemaldatakse? Kas mul on üldse õigust seda paluda/nõuda?
Mida ette võtta, kui minu palve loetakse mitterahuldatuks?

Suurimad tänud vastamast!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Õigus foto eemaldamist paluda on alati olemas ja Teil on neli võimaliku käiku kuidas seda teha.
Esiteks pöördumine lehe haldaja, antud juhul ööklubi poole.
Teiseks pöördumine fotograafi poole.
Kui need kaks tulemust ei anna, siis kolmanda võimalusena on asjadele ametliku käigu andmine. Isikuandmete käitlemise üle teostab järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon (AKI), seega kui ei fotograaf ega ööklubi kõnealust fotot ei eemalda, tuleks pöörduda AKI poole. AKI ettekirjutuse alusel on edukalt nõutud näiteks video eemaldamist Youtube keskkonnast.
Neljas võimalus oleks nõuda foto eemaldamist läbi kohtu.
 

Küsimus: Auto kadunud, kelle poole peaksin pöörduma?24.11.2011

Tere,
Mul kadus auto ära. Andsin asja politseisse. Kust kohast oleks võimalik teada saada, kas auto on kätte saadud või ei ole? Kui autot ei ole kätte saadud, siis sellisel juhul kellega rääkima peaks? Kuna isik, kes autoga ära kadus, istub vanglas. Politsei poolt ka tagasiside selle kohta puudub. Lugupidamisega

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Selle murega peaks pöörduma jaoskonda, kuhu avalduse esitasite või kui teate kontaktandmeid, siis otse selle ametniku poole, kes Teiega antud juhtumi raames tegeles.
 

Küsimus: Kas inkasso võib kohtutäituri poole pöörduda?23.11.2011

Lugesin teie poolt kirjutatud juttu:
Aegumise tähtaeg on tehingust tuleneva nõude puhul üldiselt kolm aastat. Peale seda on Teil õigus keelduda nõude täitmisest ehk siis mitte mingeid summasid tasuda (ka põhivõlga mitte).
Kui võlausaldaja (või inkassofirma) peaks pöörduma Teie vastu kohtusse, tuleb Teil menetluse käigus taotleda nõude aegunuks tunnistamist.
Küsiksin selle jutu peake kuidas on võimalik taotleda nõude aegunuks tunnistamist?
Laen on võetud 2007. aasta talvel. Inkasso lubab anda asja kohtusse kui ei tasu. Ise olen töövõimetu inimene ja tööl ei käi ja raha jätkub vaevu elamiseks. Kuidas peaksin käituma ja mida öelda sellele inkassost helistavale inimesele?
Jään teie vastust ootama, ette tänades.

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

esmalt tahan Teie tähelepanu juhtida asjolule, et aegumist ei hakata arvestama mitte laenu võtmise hetkest vaid selle sissenõutavaks muutumisest. Lisaks on veel rida tingimusi, mis aegumise katkestavad: eelkõige kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (osaline tasumine, intresside maksmine..).
Nõude aegunuks tunnistamise taotlemisest: kui inkassofirma annab asja kohtusse, peate Teie omalt poolt tegema taotluse, milles palute tunnistada nõue aegunuks. Maksekäsu kiirmenetluse raames tuleb Teil selleks esitada kohtule vastuväide (vastav blankett saadetakse koos makseettepanekuga). Selle kohta saate infot ka portaalist www.juristaitab.ee, kus on selgitusi erinevate menetluste kohta.

Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kuidas mitme laenuandja laenud üheks liita, et oleksin võimeline maksma?23.11.2011

Olen töötav üksikema. Mul on võetud 5 sms laenu ja veel 2 laenu. Olen 1 kuu võlgu jäänud, viivised hakkavad tulema. Võtsin ühe laenu, et maksta teist ja nii edasi... Kas on mingit võimalust need laenud kuidagi ühte liita ja pikendada makse aega? Need laenud on erinevatelt kiirlaenu kontoritelt. Kui oleks mingi võimalus need laenud kokku panna, oleksin ma võimeline maksma. Mida pean tegema? Inkassos veel ei ole.

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

laenude kokku panemine tähendaks refinantseerimist ehk siis kõigi nõuete koondamist ühe laenuandja juurde, tasudes senistele laenuandjatele nende nõuded. Kiirlaenude puhul minule teadaolevalt selline võimalus kahjuks praktiliselt puudub, kuna kõrgete intresside ja muude kulude tõttu on siiski tegemist väga ebasoodsate laenutoodetega.
Soovitan pidada kiirlaenufirmadega läbirääkimisi intresside, lepingutasude jm. vähendamise või kustutamise osas ning sõlmida seejärel maksegraafik.

Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Ekselukaaslasega ostetud korter on müüdud, kuid osa laenu ikka tagastamata, kas tõesti pean mina kõik maksma?23.11.2011

Tere. 2008. aastal sai endise elukaaslasega korter ostetud. Elukaaslane teenis lõviosa palgast ja pärast tema töökaotust pidime minu väikesest palgast ära elama, mistõttu ei suutnud me pangalaenu tagastada. Nüüdseks on korter kohtutäituri poolt maha müüdud, aga pank ootab seda vahesummat. Kuna endine elukaaslane, kellega laen sai koos võetud (laenulepingu järgi vastutame me mõlemad võrdsetes osades), ei tee koostööd ja on kõik kohustused ainult minule veeretanud, siis pank nõuabki ainult minult seda summat, sest mina käin ametlikult tööl ja tema mitte. Ka kohtutäiturikulud pidin ma üksinda kandma. Kolm aastat ei ole ma pangale suutnud tasuda midagi, sest pidin maksma kommunaalvõlgu, mille tekitas ka mu endise elukaaslase sõber oma perega, elades selles korteris ja ma kasvatan üksinda last. Olen ise aktiivselt pangaametnikega suhelnud ja enne ka kohtutäituriga, kes tegeles selle korterimüügiga. Kohtutäitur pandi sellepärast, et ekselukaaslane polnud nõus vabatahtlikult seda korterit müüma, aga mina soovisin korteri müümist, et likvideerida võlgu. Et seda vahesummat vähendada, tegi pangaametnik ettepaneku minna notarisse ja kirjutada võlakirjale alla, mida mina ja ekselukaaslane pangale võlgu olen. Ma ei ole ju nõus selle nõudega, sest mina ei pea ju tema osa maksma, aga panka see ei huvita, muidu teevad seda kohtu teel. Nemad soovivad minult kogu võlasummat, väites, et ekselukaaslasest pole midagi võtta ja teda ei ole võimalik tabada. Mida ma pean tegema? Kas selle juhtumi puhul ei kehti see aegumine, s.t 3 aastat pole ma pangale suutnud midagi tasuda? Kuidas teha nii, et ka teine pool vastutaks?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

arvan, et aegumissätet Te rakendada ei saa, sest võlausaldaja ehk pank ei lase nõudel aeguda vaid esitab enne hagi kohtule. Teie küsimusest ei selgu, kas olete notariaalse võlatunnistuse allkirjastanud või mitte. Kui olete, siis on aegumise tähtaeg nagunii pikem.
Teise laenuvõtja suhtes on Teil õigus esitada tagasinõue, ehk siis, kui Teie tasute pangale, peab tema Teile poole sellest hüvitama. Praktikas on see aga tihti raskesti rakendatav.
Olemasolev info ei ole kahjuks piisav, et anda Teile konkreetseid tegevusjuhiseid. Lahendused (mh. pankrot) sõltuvad võlasumma suurusest, võlgniku sissetulekute ning muu vara olemasolust jne.
Soovitan Teil igal juhul pöörduda võlanõustaja poole.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kas elukaaslane saab haige lapsega haiguslehele jääda?22.11.2011

Minu kaheksa aastane laps on haige ja kahjuks ei saa ma ise haiguslehele jääda. Aga kas minu elukaaslane, kellega ei ole ma abielus ja lapsele on ta kasuisa, saab haiguslehele jääda?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Jah, ka Teie elukaaslasel on õigus hoolduslehele jääda lapsega, keda ta hooldab.

Kena päeva
Katrin Saadre
 

Küsimus: Kas on võimalik välismaale makstud raha kuidagi tagasi nõuda?22.11.2011

Kas Western Union'iga Kameruni saadetud raha on võimalik tagasi saada või on see väga keeruline. Suhtlesin raha saajaga meili teel, isiku kindlaks tegemine on vist sedasi väga raske. Peteti välja 1240 eurot. Muidugi olin ise rumal, et üldse maksin. Aga kas ma peaks sellega politseisse minema?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Raha tagasi saamine on keeruline olenemata olukorrast ja sõltub paljuski ka saatmise põhjusest. Teie jutust käis läbi väljend, et peteti välja, sellest saan aru, et tegemist võiks olla Karistuseadustikus kirjeldatud arvutikelmuse süüteoga. Kahju ületab väärteokahju piiri, seega võiks tegemist olla krminaalasjaga. Sellega seoses on Teil võimalik pöörduda täpsema info saamiseks kas jaoskonda, kus saate vajadusel ka avalduse esitada või siis võite asjaolude täpsemaks selgitamiseks võtta minuga ühendust e-maili teel: andero.sepp@politsei.ee
 

Küsimus: Kas 1999. aasta Maksuametile võlgnevuse osas võin apelleerida aegumisele?22.11.2011

1999. aastal üsna segastel asjaoludel tekkis Maksuametile (MTA) võlg. Küll üritasin asja selgitada, samuti esitasin ka kirjaliku palve võlgnevus kustuda (olin sel ajal sügava puudega invaliid), kahjuks ühtegi minu palvet ei rahuldatud, selle asemel hoopis arestiti minu pangakonto. 2009. aastal, seoses pensionite väljamaksmise ümberkorraldustega (ainult pangakontole), olin sunnitud võtma laenu (tasun seda oma kasinast pensionist veel tänaseni), et võlgnevus ära maksta ja MTA vabastaks minu konto arestist. Nii see ka juhtus. Tuli veel MTA kiri koju, et võlg on tasutud ja konto aresti alt vabastatud. Šokk tabas taas 2010. aasta detsembris, kui avastasin, et MTA on taas arestinud minu konto. Päringule vastati, et tegemist olla intressivõlaga. Esitati ka mingi väga segane tabel, millest mina ei saa midagi aru. Ei vastatud ka küsimusele, millest tekkis uus intressivõlg, kui kaks aastat tagasi maksin ära kogu määratud summa nulli, mis sisaldas nii põhivõla, kui ka intressi. Kuna MTA ei anna mingeid seletusi (tugevama õigusega), kas võin apelleerides Võlakaitseseadusele, paluda MTA kustutada võlgnevus seoses aegumisega (võlg tekkis 1999.aastal)?

Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee

Tere,

maksunõuete ja maksuvõlgade aegumist reguleerib Maksukorralduse seadus. Paragrahv 132 sätestab maksusumma sundtäitmise aegumistähtajaks 7 aastat. Samas on ka kirjas, millistel juhtudel aegumine katkeb. Aegumise puhul tuleb alati täpselt jälgida, millal oli kohustuse täitmise tähtpäev.
Ilma tõendavat materjali nägemata on raske öelda, kas intressinõue on aegunud või mitte. Soovitan Teil pöörduda võlanõustaja vastuvõtule, et asja täpsemalt selgitada.

Parimate soovidega,
Kaidi Silver-Schöbe
 

Küsimus: Kahjuks ajasin koera alla, kas auto remondi pean ise kinni maksma?21.11.2011

Tere!
Maanteel jooksis auto ette suur koer. Ei jõudnud pidurdamisega midagi enam päästa. Koer surnud. Auto esiosa imekombel väga viga ei saanud, kuid arusaamatul põhjusel on löögipoolne ratas täitsa väljapoole ja ka kere suhtes taha liikunud, nii et remont ei tundu lihtne olevat.
Juhtumisi sattus liikluspolitsei peagi sündmuskohale. Tegi video koerast ja auto kahjustustest. Ehmatusest ei osanud väga nõu küsida, nüüd siis paluksin abi.
Mida peaksin tegema? Kas auto remont on minu probleem või on koeraomanikule võimalik ka nõue esitada. Kes sellist asja edasi peaks ajama, kas pean kuhugi avalduse tegema?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere!
Enamikus omavalitsustes on kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskiri. Neis sisaldub üldiselt ka järgnev nõue: Koera ja kassi võib pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. Territoorium (ala) peab olema piiratud selliselt, et on välistatud koera või kassi väljapääsemine. Lisaks vastutab temale kuuluva looma eest selle omanik. Seetõttu on Teil võimalik esitada nõue koera omanikule kahjude hüvitamiseks.