Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas on ette nähtud mingid nõuded koolitusruumile?24.01.2012
Tere!
Ma ei tea kas ma olen õiges rubriigis, kuid loodan sellegi poolest saada vastuse oma küsimusele.
Käin massaaži kursusel. Kursused toimuvad Tartus ühes koolitusruumis, mis on tehtud kortermajja alumisele korrusele. Koolitusruum on väga väike, silma järgi on mul raske seda hinnata, pakun umbkaudselt 25m2.
Põhiline osa koolitusest on praktiline, ehk siis massaaži laudade peal, siis kirjutamist on vähe.
Kirjutatakse massaaži laudade peal. Toolideks on kokkupandavad klapp-toolid.
Aknaid ruumis lahti teha ei saa, need on kinni teibitud.
Kööginurgaks on rõdu. WC on olemas koos kraanikausiga. Õpilasi on umbes 15-25, olenevalt siis, kas on üks grupp või kaks gruppi koos.
Kas nii väikeses ruumis võib viia õppetööd läbi nii suurele rahvahulgale?
Kas on olemas mingid teatud nõuded koolitusruumidele?
Kui see kõik eelpool kirjeldatu on ebatervislik ning mitte nõuetele vastav, siis kuhu tuleks mul pöörduda edasise kaebusega, et asja hakataks uurima.
Samuti kui on olemas teatud kodulehel kirjas nõuded, siis sooviks ka neid.
Küsin seda kõike sellepärast, et kui meid oli ruumis juba 14 inimest, siis esiteks oli kitsas ning teiseks kohutavalt umbne, eriti kui ei saa teha ruumis lahti ainsat akent ning värsket õhku sai ruumi ainult välisust või siis selle nn. "köök-rõdu" ukt lahti hoides.
Teie vastust ootama jäädes.
Aitäh
Ma ei tea kas ma olen õiges rubriigis, kuid loodan sellegi poolest saada vastuse oma küsimusele.
Käin massaaži kursusel. Kursused toimuvad Tartus ühes koolitusruumis, mis on tehtud kortermajja alumisele korrusele. Koolitusruum on väga väike, silma järgi on mul raske seda hinnata, pakun umbkaudselt 25m2.
Põhiline osa koolitusest on praktiline, ehk siis massaaži laudade peal, siis kirjutamist on vähe.
Kirjutatakse massaaži laudade peal. Toolideks on kokkupandavad klapp-toolid.
Aknaid ruumis lahti teha ei saa, need on kinni teibitud.
Kööginurgaks on rõdu. WC on olemas koos kraanikausiga. Õpilasi on umbes 15-25, olenevalt siis, kas on üks grupp või kaks gruppi koos.
Kas nii väikeses ruumis võib viia õppetööd läbi nii suurele rahvahulgale?
Kas on olemas mingid teatud nõuded koolitusruumidele?
Kui see kõik eelpool kirjeldatu on ebatervislik ning mitte nõuetele vastav, siis kuhu tuleks mul pöörduda edasise kaebusega, et asja hakataks uurima.
Samuti kui on olemas teatud kodulehel kirjas nõuded, siis sooviks ka neid.
Küsin seda kõike sellepärast, et kui meid oli ruumis juba 14 inimest, siis esiteks oli kitsas ning teiseks kohutavalt umbne, eriti kui ei saa teha ruumis lahti ainsat akent ning värsket õhku sai ruumi ainult välisust või siis selle nn. "köök-rõdu" ukt lahti hoides.
Teie vastust ootama jäädes.
Aitäh
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Antud küsimus ei kuulu töötervishoiu- ja tööohutuse valdkonda ning seetõttu väljub meie pädevusvaldkonnast.
Soovitan Teil pöörduda Tarbijakaitseametisse (http://www.tka.riik.ee) ja saata sinna teabenõue samasisulise kirjaga.
Parimate soovidega ja edu soovides!
Küsimus: Kui töötaja on terve kuu haiguslehel, kas tööandja peab maksma selle kuu eest töötuskindlustusmakset?23.01.2012
Tere,
Kui töötaja on ühe terve kuu haiguslehel, kas tööandja on kohustatud selle kuu eest töötuskindlustusmakset maksma? Varemalt ta ei sooritanud töötuskindlustus makset märtsikuu eest, kuid maksis kaks kuud hiljem suurema summa maikuu töötuskindlustusmakse arvel, nüüd maksuamet ei arvesta seda kuud 12 kuu hulka ja mulle ei võimaldata töötuskindlustushüvitust.
Kui töötaja on ühe terve kuu haiguslehel, kas tööandja on kohustatud selle kuu eest töötuskindlustusmakset maksma? Varemalt ta ei sooritanud töötuskindlustus makset märtsikuu eest, kuid maksis kaks kuud hiljem suurema summa maikuu töötuskindlustusmakse arvel, nüüd maksuamet ei arvesta seda kuud 12 kuu hulka ja mulle ei võimaldata töötuskindlustushüvitust.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Kui mõnel kalendrikuul töötajale töötasu ei makstud (näit. haiguse või palgata puhkuse ajal), siis ei maksta selles kuus ka töötuskindlustusmakseid.
Töötuskindlustusstaaži arvestatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud maksudeklaratsioonide andmete alusel.
Iga kalendrikuu eest, millal Teile on makstud töötasu, millelt makstakse töötuskindlustusmaksed, arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži, olenemata töötasu suurusest.
Küsimus: Kas ma fooriga ristmikule sõites peaksin iga kord aeglustama ootuses, et äkki tuleb mingi operatiivsõiduk, kellele pean teed andma?23.01.2012
Tervist,
juhtusin lugema artiklit, http://www.tallinnapostimees.ee/700400/bussiga-kokku-porganud-kiirabiautos-said-meedikud-viga/ ning seoses sellega tekkis küsimus, kes sellises olukorras süüdi jääb? Saan aru, et liiklejad peavad andma teed operatiivsõidukitele, kellel põlevad vilkurid ning/või huulgavad sireenid, kuid samas peavad nad olema ka veendunud ohtuses ning veenduma, et neid on nähtud. Pannes ennast bussijuhi olukorda, siis saan täiesti inimlikust seisukohast aru, et kiirabi tuli tema jaoks nurgast, kust bussijuht ei näinud teda ning liiklusmüra ja raadio kombinatsioonist ei pruukinud juht ka kuulda lähenevat autot. Olgem ausad, kui ma sõidan linnas rohelise laines, siis ma ei aeglusta ju enne natuke pimedamat ristmiku, kartuses, et läheneb mõni operatiivsõiduk, kellele tuleb teed anda. Loodan, et küsimuse püstitus oli konkreetselt püsitatud ning saate minu küsimusest/probleemist aru.
Parimat soovides.
juhtusin lugema artiklit, http://www.tallinnapostimees.ee/700400/bussiga-kokku-porganud-kiirabiautos-said-meedikud-viga/ ning seoses sellega tekkis küsimus, kes sellises olukorras süüdi jääb? Saan aru, et liiklejad peavad andma teed operatiivsõidukitele, kellel põlevad vilkurid ning/või huulgavad sireenid, kuid samas peavad nad olema ka veendunud ohtuses ning veenduma, et neid on nähtud. Pannes ennast bussijuhi olukorda, siis saan täiesti inimlikust seisukohast aru, et kiirabi tuli tema jaoks nurgast, kust bussijuht ei näinud teda ning liiklusmüra ja raadio kombinatsioonist ei pruukinud juht ka kuulda lähenevat autot. Olgem ausad, kui ma sõidan linnas rohelise laines, siis ma ei aeglusta ju enne natuke pimedamat ristmiku, kartuses, et läheneb mõni operatiivsõiduk, kellele tuleb teed anda. Loodan, et küsimuse püstitus oli konkreetselt püsitatud ning saate minu küsimusest/probleemist aru.
Parimat soovides.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Operatiivsõiduki juht peab tagama teiste liiklejate ohutuse. Kui menetluse käigus ilmneb, et tavaliikleja liiklusnõudeid ei rikkunud, siis jääb süüdlaseks operatiivsõiduki juht. Antud situatsioonis, kui tuvastatakse, et bussijuht ei saanud näha ega kuulda operatiivsõiduki lähenemist ja sõitis ristmikule rohelise tule ajal, siis bussijuht liiklusnõudeid rikkunud ei ole.
Seega ei saa nõuda, et te peate enne igat ristmikku aeglustama kartuses, et läheneb operatiivsõiduk. Küll aga tuleb ristmikel olla tähelepanelik.
Parimat,
Andero
Küsimus: Kuidas saan väärteomenetluse raames vastulauset tehes lisada tõendina videosalvestise?23.01.2012
Lugupeetud juhtivkriminaalametnik Andero Sepp
Tänan Teid vastuse eest.
Küsisin oma eelmises küsimuse, kas on võimalik esitada tõendina politseiametnikule videosalvestist mingi sündmuse toimumise tagajärjel. Näiteks: toimunud on liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel
Teie vastasite:
Neid seadmeid võib loomulikult tõendina kasutada ja tihtipeale teevad need elu lihtsamaks nii politseile kui ka kannatanule.
Kuidas toimub siis ametlikult selle nn videosalvestise esitamine tõendina sündmuskohal või siis hiljem politseiasutuses?
Kokkuvõtvalt: milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Eelneva kirjutise selgituseks lisaksin, et vaatasin ühte Venemaal tehtud videot ja sellest videost nähtub, et Venemaal tehtavas protokollis on olemas lausa selline koht, kuhu märgitakse videosalvestaja tüüp ja number ning eraldi lisatakse salvestise andmekandja protokolli juurde kui asitõend. Enne seda peab võimaldama teisele osapoolele teha sellest koopia kas salvestaja sisemällu või mõnele teisele salvestusfunktsiooni omavale seadmele.
Selle tegevuse tulemusena saab viia miinimumini riski-salvestise hilisem töötlemine, kuna mõlemal osapoolel on esialgne variant. Ja alati saab kahtluse korral, kas salvestist on töödeldud, tugineda eksperdi arvamusele.
Kas meil Eesti Vabariigis on samuti väärteomenetluse protokollis selline võimalus olemas?
Samuti jääb mulle arusaamatuks videosalvestise esitamise võimalus tõendina, juhul kui on tehtud minu kahjuks väärteomenetluses otsus ja ma kavatsen esitada internetis vastulause ja koos sellega videosalvestise tõendina. Kehtiva korra järgi saan vastulauses tõendina esitada ainult dokumente, kas vahetult või elektrooniliselt, st digitaalselt. Kuna dokumendi mõiste ei ole samane digitaalse andmekandjaga (pean silmas videosalvestist) siis puudub ka selle esitamise võimalus.
Kuidas sellisel juhul käituda?
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Tänan Teid vastuse eest.
Küsisin oma eelmises küsimuse, kas on võimalik esitada tõendina politseiametnikule videosalvestist mingi sündmuse toimumise tagajärjel. Näiteks: toimunud on liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel
Teie vastasite:
Neid seadmeid võib loomulikult tõendina kasutada ja tihtipeale teevad need elu lihtsamaks nii politseile kui ka kannatanule.
Kuidas toimub siis ametlikult selle nn videosalvestise esitamine tõendina sündmuskohal või siis hiljem politseiasutuses?
Kokkuvõtvalt: milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Eelneva kirjutise selgituseks lisaksin, et vaatasin ühte Venemaal tehtud videot ja sellest videost nähtub, et Venemaal tehtavas protokollis on olemas lausa selline koht, kuhu märgitakse videosalvestaja tüüp ja number ning eraldi lisatakse salvestise andmekandja protokolli juurde kui asitõend. Enne seda peab võimaldama teisele osapoolele teha sellest koopia kas salvestaja sisemällu või mõnele teisele salvestusfunktsiooni omavale seadmele.
Selle tegevuse tulemusena saab viia miinimumini riski-salvestise hilisem töötlemine, kuna mõlemal osapoolel on esialgne variant. Ja alati saab kahtluse korral, kas salvestist on töödeldud, tugineda eksperdi arvamusele.
Kas meil Eesti Vabariigis on samuti väärteomenetluse protokollis selline võimalus olemas?
Samuti jääb mulle arusaamatuks videosalvestise esitamise võimalus tõendina, juhul kui on tehtud minu kahjuks väärteomenetluses otsus ja ma kavatsen esitada internetis vastulause ja koos sellega videosalvestise tõendina. Kehtiva korra järgi saan vastulauses tõendina esitada ainult dokumente, kas vahetult või elektrooniliselt, st digitaalselt. Kuna dokumendi mõiste ei ole samane digitaalse andmekandjaga (pean silmas videosalvestist) siis puudub ka selle esitamise võimalus.
Kuidas sellisel juhul käituda?
Lugupidamisega ja ette tänades,
TK
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Selle esitamine tõendina toimub lausega: "Mul on autos salvestusseade, millel on liiklusõnnetuse toimumine fikseeritud." Hea oleks kui seda öeldaks politseile vahetult sündmuskohal. Hilisem esitamine võib tekitada küsimusi tõendi kujunemise kohta.
Milline seadusandlik akt reguleerib sellise tõendi vormistamise ja esitamise korda?
Sellise tõendi vormistamise ja esitamise korra kehtestab kriminaalmenetluse seadustik.
Videosalvestise esitamine tõendina peale kohtuvälise menetleja otsust saab toimuda kohtus, kui otsus vaidlustada, kus tõendi kasutamise lubamise otsuse võtab vastu kohtunik.
Kuidas selline tõend lisada dokumentaalselt? Vastulauses esitada: "Liiklusõnnetuse toimumine on salvestatud videosalvestuseadmel nrXXXXXXXX. Salvestisel on näha kuidas... (lühike kirjledus nähtust)... .
Seda, kuidas videot vastulausega kaasa panna, peate küsima konkreetselt adressaadilt. Kõige lihtsam ja õigem oleks video kopeerimine andmekandjalt otse CD plaadile ja esitada plaat kohtule füüsiliselt. Sellekohane märkus lisada ka vastulausele. Kui pidasite silmas, et Teile koostati väärteoprotokoll ja väärteomenetluse otsust ei ole veel tehtud, siis kehtib sisuliselt sama jutt, ainult et kohtu asemel on adresaadiks protokolli koostanud poltiseiasutus.
Eestis ei ole protokollis eraldi lahtrit videosalvestaja kasutamise kohta. Aga selle kasutamine märgitakse ülekuulamise protokollis. Sisuliselt on video tõendina kasutamise kohapealt oluline, et oleks tagatud videosalvestise tõendiks kujunemise jälgitavus. Kõige parem viis selle jaoks on sündmuskohal politseinikele öelda, et Teil on õnnetuse toimumine kaameraga fikseeritud. Edasi on juba menetleja otsustada, kuidas toimub selle salvestise politsei valdustesse võtmine. Võimalusel kopeeritakse salvestis sündmuskohal seadmest politsei andmekandjale. Teine võimalus on salvestusseadme või selle andmekandja (mälukaardi) võtmine asitõendiks ja sealt hiljem meie andmekandjale video kopeerimine. Viimase sammuna vormistatakse video asitõendiks videovaatluse ja selle protokollimise teel.
Küsimus: Kas avariis osalenud lubadeta juht jääb ilmtingimata süüdi või saab üksnes karistada lubadeta sõidu eest?23.01.2012
Tere,
Inimene, kellel pole juhilube, teeb avarii, kuid avarii põhjustaja on teine avariis osaleja, kellel on juhiload. Kas avariis jääb süüdlaseks see, kellel ei ole juhilube või ta saab karistada üksnes lubadeta sõidu eest? Kas kindlustus hüvitab kahju?
Inimene, kellel pole juhilube, teeb avarii, kuid avarii põhjustaja on teine avariis osaleja, kellel on juhiload. Kas avariis jääb süüdlaseks see, kellel ei ole juhilube või ta saab karistada üksnes lubadeta sõidu eest? Kas kindlustus hüvitab kahju?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Sellises olukorras alustatakse menetlust mõlema juhi suhtes. Juhtimisõiguseta juhti karistatakse konkreetse teo eest. Ja liiklusõnnetuse põhjustanud juhti tema poolt toime pandud rikkumise eest.
Kindlustuskahju hüvitamine käib kindlustuslepingus kehtestatud korras.
Küsimus: Kas invaliidsuspensionäri töötasust arvatakse ka maha töötuskindlustusmakse?17.01.2012
Kas see on õige, et täiskohaga töötaval invaliidsuspensionäril arvestatakse palgast maha töötuskindlustusmakse? Kas see tähendab siis ka seda, et juhul kui see inimene jääb töötuks, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist? Ja mis tingimustel ta seda saama hakkab, kas ainult koondamise või ka omal soovil (nt tervislikel põhjustel mittesobiva töö tõttu) lahkumise puhul? Ja kui palju on töötuskindlustushüvitis invaliidsuspensionärile, kes on töötanud aasta ja keskmiselt saanud miinimumpalka?
Kas ka täiskohaga töötav vanaduspensionär peab maksma seaduse järgi töötukindlustusmaksu?
Kas ka täiskohaga töötav vanaduspensionär peab maksma seaduse järgi töötukindlustusmaksu?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
1) Jah, täiskohaga töötava invaliidsuspensionäri töötasult tuleb maksta töötuskindlustusmakseid, kui ta pole veel jõudnud vanaduspensioniikka.
2) Jah, kui inimene kaotab töö, siis on tal võimalus ennast töötukassas töötuna arvele võtta.
3) Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
- ta on töötuna arvele võetud;
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmise korral ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
4) Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Keskmise päevamäära arvutamisel võetakse aluseks kolmele viimasele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul saadud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksed.
5) Vanaduspensionäri palgalt ei maksta töötuskindlustusmaksu. Töötaja töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Töötuna ei võeta arvele ja töötuna arvelolek lõpetatakse, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka.
Küsimus: Kas see on loogiline, et Haigekassa makstud 7 päeva haigusraha on väiksem kui töökohalt makstud 5 päeva haigusraha?17.01.2012
Tere.
Kuidas on võimalik, et Haigekassa poolt makstud 7 päeva haigusraha on väiksem kui töökohalt makstud 5 päeva haigusraha?
Kuidas on võimalik, et Haigekassa poolt makstud 7 päeva haigusraha on väiksem kui töökohalt makstud 5 päeva haigusraha?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa arvutab haigushüvitise Teie eest eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal. Vastavad andmed saab haigekassa maksu- ja tolliametist.
Tööandja arvutab Teile hüvitise viimase kuue kuu keskmise palga pealt.
Lisaküsimustes palun helistage haigekassa infotelefonil 16 363.
Kena päeva
Katrin Saadre
Küsimus: Kas autokaamera videosalvestist saab kasutada tõendina?16.01.2012
Tere,
Lubage palun paar küsimust seoses nn autokaamerate poolt salvestiste aktsepteerimisest, eeldades, et on toimunud näiteks liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel.
Kas Eesti Vabariigis saab neid salvestisi kasutada/esitada tõendusmaterjali ühe osana – politseiametnikule kohapeal, hiljem vajadusel politseiasutuses, kindlustuses, kohtus, jne?
Kui esimesele küsimusele saan positiivse vastuse, siis küsiks järgmist - kas on tähtis, et salvestatud materjalid oleks salvestatud GPS funktsiooniga või võib ka esitada ilma selle funktsioonita?
Lugupidamisega ja ette tänades,
Tõnu
Lubage palun paar küsimust seoses nn autokaamerate poolt salvestiste aktsepteerimisest, eeldades, et on toimunud näiteks liiklusõnnetus, osapooled vaidlevad sõidueesõiguse üle (foorituled), jne. ning kogu situatsioon on salvestatud ja tuvastatav salvestise alusel.
Kas Eesti Vabariigis saab neid salvestisi kasutada/esitada tõendusmaterjali ühe osana – politseiametnikule kohapeal, hiljem vajadusel politseiasutuses, kindlustuses, kohtus, jne?
Kui esimesele küsimusele saan positiivse vastuse, siis küsiks järgmist - kas on tähtis, et salvestatud materjalid oleks salvestatud GPS funktsiooniga või võib ka esitada ilma selle funktsioonita?
Lugupidamisega ja ette tänades,
Tõnu
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Neid seadmeid võib loomulikult tõendina kasutada ja tihtipeale teevad need elu lihtsamaks nii politseile kui ka kannatanule.
GPS olemasolu seadmes ei ole oluline, kuid eelistatavalt võiks GPS olla.
Küsimus: Milline on ravikindlustuskaitse eesti kodanikul, kes on tööl läti firmas ja töötab soomes?16.01.2012
Tere! Töötasin aastaid Eesti ettevõttes lähetusega Soomes. Nüüd tuli ebameeldiv üllatus: ettevõte registreeris ennast Lätti! Seega - olles Eesti kodanik, olen Läti firma poolt lähetatud Soome tööle. Ravikindlustusleping on tehtud firma poolt Läti Haigekassaga. Kas ning kuidas saada Eestis arstiabi? Pere- ning eriarstide vastuvõtt. Ning mis saab, kui tervis vajab haiglaravi (lõikused, operatsioonid). Kas peab minema ravile naaberriiki? Oman Eesti Haigekassa poolt välja antud Euroopa Ravikindlustuskaarti. Kas nüüd tuleb teha taotlus Läti Haigekassale kaardi saamiseks? Meid on siin firmas tööl paarkümmend naist ning kõik oleme väga õnnetud oma teadmatuses. Täname!
L
L
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Selle küsimusega tuleb Teil pöörduda Läti Haigekassasse.
Kena päeva
Katrin Saadre
Küsimus: Kui töötaja esitab tagantjärgi töövõimetuslehe, kas võib jätta maksmata 4-8 päeva hüvitise?16.01.2012
Tere!
Kui töötaja ei ilmu tööle ning temaga ei saa sidevahendite kaudu kontakti. Tööleping lõpetatakse. Töötaja esitab tagantjärele töövõimetuslehe, mille kuupäevad kattuvad enam-vähem "ärakadumise" kuupäevaga kuni töölepingu lõpetamise päevani. Kas tööandjal on õigus jätta välja maksmata 4.-8. päeva hüvitis?
Aitäh!
Kui töötaja ei ilmu tööle ning temaga ei saa sidevahendite kaudu kontakti. Tööleping lõpetatakse. Töötaja esitab tagantjärele töövõimetuslehe, mille kuupäevad kattuvad enam-vähem "ärakadumise" kuupäevaga kuni töölepingu lõpetamise päevani. Kas tööandjal on õigus jätta välja maksmata 4.-8. päeva hüvitis?
Aitäh!
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Selle küsimusega palun pöörduge tööinspektsiooni, töölepinguseaduses on säte, et tööandjat peab teavitama esimesel võimalusel haigestumisest - TLS § 15 lg.2 p.10
Kena päeva
Katrin Saadre