Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas meilivestlustele tuginedes on võimalik oma korterit tagasi nõuda?27.02.2012
Tere.
Korter kirjutati heausklikult teise isiku nimele, kes lubas selle n-ö esimesel võimalusel tagastada. Kümme aastat on möödas, vahepeal on ta kirjutanud korteri kolmandate isikute nimele ning selle peale on võetud umbes poole miljoni krooni suurune pangalaen. Praeguseks on korter müüki pandud. Kirjalikku dokumenti ei ole algselt ega hiljem omavahel sõlmitud, kuid on olemas meilivestlused, kus esimene uus omanik lubab ikkagi tagastada. Kuhu peaks endine heauskne omanik pöörduma ja kas siin annab siiski midagi ära teha?
Lugupidamisega
Korter kirjutati heausklikult teise isiku nimele, kes lubas selle n-ö esimesel võimalusel tagastada. Kümme aastat on möödas, vahepeal on ta kirjutanud korteri kolmandate isikute nimele ning selle peale on võetud umbes poole miljoni krooni suurune pangalaen. Praeguseks on korter müüki pandud. Kirjalikku dokumenti ei ole algselt ega hiljem omavahel sõlmitud, kuid on olemas meilivestlused, kus esimene uus omanik lubab ikkagi tagastada. Kuhu peaks endine heauskne omanik pöörduma ja kas siin annab siiski midagi ära teha?
Lugupidamisega
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Antud küsimus väljub politsei töövaldkonnast. Soovitaksin sama küsimuse esitamist rubriigis: Korteriomandiõigus.
Küsimus: Kas alaealine saab ilma täiskasvanuta vanglat külastada?27.02.2012
Tere, mul oleks soov elukaaslast vanglas külastada, aga kas alaealine saab ilma täiskasvanuta vanglat külastada?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Vangistusseaduse § 24. Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised lõige 2 ütleb, et lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.
Vangla sisekorraeeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/117012012005 ei sätesta keeldu alaealisel kohtumaks kinnipeetavaga. Küll aga tuleks eelnevalt täpsustada antud küsimus üle konkreetse kinnipidamisasutusega.
Küsimus: Kas mul on õigust salvestatud internetivestlust kolmandatele isikutele näidata?23.02.2012
Tere.
Lugu selline: Mul on msn-is peale pandud salvestamine, seega kõik mida seal kellegiga räägin on mul alles. Kas mul on õigus kolmandatele isikutele seda näidata, lugeda anda, kui jutt kui niisugune puudutab just seda sama kolmandat osapoolt? Või on nii et minu ja teise osapoole vestlus on nn. konfidensiaalne ja mul puudub vastav õigus seda kolmandale isikule avaldada?
Tegemist on lihtsa aruteluga, kuna minu jaoks on natuke arusaamatu see. Politseinikud on ju tegelikkuses samamoodi kolmandad osapooled ja kui uurimise käigus ma näiteks neile teatud vestluse avaldan - teeb see ju sama välja.
Lugu selline: Mul on msn-is peale pandud salvestamine, seega kõik mida seal kellegiga räägin on mul alles. Kas mul on õigus kolmandatele isikutele seda näidata, lugeda anda, kui jutt kui niisugune puudutab just seda sama kolmandat osapoolt? Või on nii et minu ja teise osapoole vestlus on nn. konfidensiaalne ja mul puudub vastav õigus seda kolmandale isikule avaldada?
Tegemist on lihtsa aruteluga, kuna minu jaoks on natuke arusaamatu see. Politseinikud on ju tegelikkuses samamoodi kolmandad osapooled ja kui uurimise käigus ma näiteks neile teatud vestluse avaldan - teeb see ju sama välja.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Igasuguste vestluste, telefonikõnde, kirjade jms puhul tuleb eeskätt juhinduda põhisedusest:
§ 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.
Kuigi suures osas kaitseb see § kodanikku riigi omavolilise sekkumise eest saadetavatesse sõnumitesse, tuleb siiski mõista, et vestluse andmete avaldamine on erandlik ja peaks reeglina käima osapoolte kokkuleppel. Alati tuleb neid asju kaaluda ka eluliselt. Kui sõber saadab andekdoodi ja Teie selle edasi saadate, siis selle alusel vastutusele kedagi ei võeta. Kui sõber aga saadab Teile mingi äärmiselt konfidentsiaalse info ja Teie selle avalikult Facebooki üles riputate, siis on sõbral juba õigus pöörduda politsei poole.
Vastutus on ette nähtud karistusseadustiku järgi:
§ 156. Sõnumisaladuse rikkumine
(1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.
(2) Sama teo eest isiku poolt, kes pääses sõnumi juurde oma tööülesannete tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Politsei poole pöördumine sõnumi sisuga on erandjuht, kuna ka kuriteo varjamine on karistatav, seega ei saa Teid karistada selle eest, kui pöördute Teile teatavaks saanud infoga politseisse.
Küsimus: Kas võin ennast oma firmast koondada ja kas sellisel juhul võin end töötuna arvele võtta?21.02.2012
Tervist!
Olen kahemehe OÜ juhatuses tasuta liige ja praktiline töötegija miinimumpalgaga. Teine osanik on vaid juhatuse liige, tasuta. Seoses masuga on firma sügavas languses ja põhjast ning sundlikvideerimisest mõnede kuude kaugusel. Miinimumpalka ei ole võimalik praeguses seisus välja teenida. Teenuseid sai tehtud väikefirmadele, kellest 60-70% on majandusest kadunud. Paremate aegade kasum on praktiliselt otsas ja jäänud on vaid osakapital.
Kas on võimalik firma tegevus peatada ja ennast kui töötegijat koondada? Firma juhatuses olemise eest pole ka parematel aegadel tasu võtnud ja seda ei plaani ka edaspidi.
Kas sellisel juhul oleks võimalik end töötuna arvele võtta?
Firma likvideerimist ei ole mõtekas alustada, parem mõnele soovijale maha müüa või alustada kunagi täiesti uue reaga.
Olen kahemehe OÜ juhatuses tasuta liige ja praktiline töötegija miinimumpalgaga. Teine osanik on vaid juhatuse liige, tasuta. Seoses masuga on firma sügavas languses ja põhjast ning sundlikvideerimisest mõnede kuude kaugusel. Miinimumpalka ei ole võimalik praeguses seisus välja teenida. Teenuseid sai tehtud väikefirmadele, kellest 60-70% on majandusest kadunud. Paremate aegade kasum on praktiliselt otsas ja jäänud on vaid osakapital.
Kas on võimalik firma tegevus peatada ja ennast kui töötegijat koondada? Firma juhatuses olemise eest pole ka parematel aegadel tasu võtnud ja seda ei plaani ka edaspidi.
Kas sellisel juhul oleks võimalik end töötuna arvele võtta?
Firma likvideerimist ei ole mõtekas alustada, parem mõnele soovijale maha müüa või alustada kunagi täiesti uue reaga.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töölepingu lõpetamise tingimuste kohta võivad nii töötaja kui tööandja pädevat nõu küsida tööinspektsiooni juristidelt.
Tööinspektsiooni infotelefon 6406000 töötab igal tööpäeval kella 10-15. E-posti aadress on ti@ti.ee
Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd!
Selle ülesande täitmiseks me võtame töötuna arvele inimese, kes ise meie poole pöördub töö otsimise sooviga s.t, et ta ei tööta (kõik töösuhted on lõppenud), ta ei õpi täiskoormusega õppes, ta otsib tööd, soovib tööle asuda ja on valmis vastu võtma sobiva töö.
Töötuna ei võeta arvele:
- kui isik töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku (näiteks juhatuse liige) lepingu alusel või on avalikus teenistuses;
- kui isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu (välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär).
Kui Te vastate töötuna arvelevõtmiseks seadusega kehtestatud tingimustele, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta, kui Te selleks isiklikult pöördute töötukassa lähimasse osakonda.
Kas töötuna arvelevõtmise korral on Teil õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, saab otsustada arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel, milleks on:
1. kehtiv isikut tõendav dokument;
2. viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping, töövõtuleping, juhatuse liikme leping);
3. tööandja tõend kindlustatule:
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12884&pe=shift
Küsimus: Olen uuel kohal tööl juba 15 päeva, aga miks ei ole ravikindlustus kehtima hakanud?21.02.2012
Tere,
Asusin tööle uude kohta 15 kalendripäeva tagasi (leping sõlmitud), siiani pole ravikindlustus kehtima hakanud. Haigekassasse helistades öeldakse, et küsige oma tööandjalt, et miks pole ja tööandja ütleb, et ei tea. Vaja arsti juurde minna, aga ei tea kuhu pöörduda enam.
Ette tänades
Asusin tööle uude kohta 15 kalendripäeva tagasi (leping sõlmitud), siiani pole ravikindlustus kehtima hakanud. Haigekassasse helistades öeldakse, et küsige oma tööandjalt, et miks pole ja tööandja ütleb, et ei tea. Vaja arsti juurde minna, aga ei tea kuhu pöörduda enam.
Ette tänades
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Kõik töötajad, kellega tööandja on sõlminud üle ühekuulise tähtajaga või tähtajatu töölepingu, tuleb haigekassas arvele võtta seitsme kalendripäeva jooksul pärast töötaja tööle või teenistusse asumist.
Seetõttu on Teil tõepoolest vaja oma tööandjalt küsida, miks ta ei ole Teie andmeid haigekassasse esitanud!
Küsimus: Jäin kaks korda vahele lubadeta sõidu eest, nüüd ei lasta teooria- ja sõidueksamit sooritada, millal ma siis õigupoolest saan?20.02.2012
Kaks korda kõrvaldati juhtimiselt lubadeta roolis olles. Mõlemal korral olin kaine ja kuna esimese korra eest trahv oli tasumata, siis teist korda määrati kohtu poolt juba paar päeva aresti. Igatahes põhjus, miks trahv jäi maksmata, oli see, et hetkel õpin selle aasta juulini ning ei saanud raha kokku ja võibolla ei saagi enne kooli lõppu. Peale teist korda vahelejäämist läksin ma ARKi, kuna mul olid ainult sõidu ja teooria eksamid seal tegemata, et saada B-kat. juhiluba. Seal öeldi mulle aga, et mul on kehtivad karistused all ja nad ei saa mulle hetkel eksamile aega kirja panna ning pean ootama 12 kuud. Nüüd siis selle esimese korra eest trahv jõudnud ka kohtutäituri kätte, kes paraku nõuab juba suuremat summat. Küsimus siis selline, et kuna ma siis täpsemalt neid lubasi edasi saan tegema minna? Arest sai istutud ja kui ma teaks, et peale trahvi tasumist arvestatakse karistus kantuks ning saan kohe lube edasi tegema minna, siis ehk isegi leiaksin selle konkreetse summa. Politsei autos istudes öeldi mulle mõlemad korrad, et see ei mõjuta ARK'is tegemisi mitte kuidagi. Kuidas siis mulle ARKis teisiti öeldi? Kas selline seadus on alles nüüd kunagi vastu võetud? Esimene kord oli 2011. aasta septembri kuus ja teine kord sama aasta detsembris. Imelik on see, et kui ma load ära teeksin, siis ju ei oleks enam kunagi sellist probleemi, et mind lubadeta roolist leitaks. Nüüd aga siis tahetakse, see variant lükata aasta võrra edasi? See ei tundu nagu karistus olevat, vaid pigem põhjus uuesti lubadeta rooli istumiseks. Karistuseks olid ju trahv ja arest.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Põhjus, miks Teile juhtimisõigust ei anta, tuleb liiklusseaduse § 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine,
lõikest 1 - Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
punktist 3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest.
Paraku Teil on kehtivad karistused LS §201 rikkumise eest. Juhtimisõiguse saab Teile anda peale karistuse kustutamist Karistusregistrist. Viimast reguleerib Karistusregistri seaduse §24
§ 24. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtajad
(1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest või üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud üks aasta;
Selline seadus jõustus 01.07.2011
Teie 12 kuud hakkab vähenema alles peale rahatrahvi tasumist. Kui nüüd enda vastu üdini aus olla, siis ei oleks sellist probleemi ka siis, kui Te ei oleks juhtimisõiguseta üldse rooli istunudki. Aga selline säte viidi sisse just selleks, et (noor) inimene enne juhtimisõiguseta rooli istumist mõtleks tagajärgedele. Kui uuesti juhtimisõiguseta juhtida, siis see 12 kuud lükkub veel kaugemasse tulevikku ja lisaks järgneb kas uus rahatrahv või arest.
Küsimus: Kas naabritele saab öörahu rikkumise eest anonüümselt politsei kutsuda?20.02.2012
Kas naabritele saab öörahu rikkumise eest ANONÜÜMSELT kutsuda politsei?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Küsimus: Milline karistus kaasneb, kui alkoholinähtudega autos olles läks auto tahtmatult liikvele?20.02.2012
Tere!
Juhtus siis selline lugu, et käivitasin auto ja panin automaatkäigukastil käigu neutraal asendisse. Kui auto oli soenenud, hakkasin tagaistmelt mappi otsima ja sel hetkel läks jalg vastu käigukangi ja lülitus sisse tagumine käik. Auto veeres tagurpidi vastu teist autot ja auto ukse iluliistule tuli väike kriim. Kuna olin ka alkoholi tarbinud, kutsuti välja politsei, kes tegid ka pildid. Joovet oli 2 promilli. Kuidas peaks edasi toimima, kuna juhtus õnnetus, mis ei olnud tahtlik ja samas ei olnud plaanis kusagile sõita. Sündmus toimus kortermaja ees.
Juhtus siis selline lugu, et käivitasin auto ja panin automaatkäigukastil käigu neutraal asendisse. Kui auto oli soenenud, hakkasin tagaistmelt mappi otsima ja sel hetkel läks jalg vastu käigukangi ja lülitus sisse tagumine käik. Auto veeres tagurpidi vastu teist autot ja auto ukse iluliistule tuli väike kriim. Kuna olin ka alkoholi tarbinud, kutsuti välja politsei, kes tegid ka pildid. Joovet oli 2 promilli. Kuidas peaks edasi toimima, kuna juhtus õnnetus, mis ei olnud tahtlik ja samas ei olnud plaanis kusagile sõita. Sündmus toimus kortermaja ees.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Antud juhtumi osas ilmselt alustati menetlust ja tuvastati Teie joove ka tõendusliku alkomeetriga. Sellisel juhul alustatakse kriminaalmenetlus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise osas.
Karistusseadustik § 424.
Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis
Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kui tõendusliku alkomeetriga joovet ei tuvastatud, siis on tegemist väärteomenetlusega.
Liiklusseaduse § 223. Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine
(1) Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
Küsimus: Kui kaua võib Soomest andmete ootamise tõttu asjaajamine seadusega ette nähtud korras aega võtta?20.02.2012
Tere! Töötasin eelmisel aastal soome firmas, kus tööleping lõpetati minust mitteolenevatel põhjustel. Enne seda töötasin mitu aastat eestis. Võtsin ennast eelmise aasta oktoobris töötukassas arvele. Seal selgus, et võin taotleda ka töötuskindlustust. Tegin avalduse ja esitasin vajalikud dokumendid. Nüüdseks on asi veninud juba 4 kuud. Põhjuseks see, et oodatakse soomest (KELA-st) mingit dokumenti ja Eesti riigil ei ole õigust teise riigi ametiasutusi tagant kiirustada. Kaua võib selline asjaajamine seadusega ette nähtud korras aega võtta?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kui Eesti Töötukassas töötuna arvelevõetud inimene, kes on eelnevalt töötanud välisriigis, soovib taotleda töötuskindlustushüvitist, peab ta sotsiaalministri 08.04.2009 määruse nr 31 § 3 lg 2 alusel töötukassa nõudmisel esitama hüvitise määramiseks vajalikke dokumente, muuhulgas tema viimase töösuhte või teenistusstaaži pikkust ning viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alust ja aega, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aega, abikaasatasu maksmise lõpetamise aega, rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aega tõendavaid dokumente.
Vajalikuks dokumendiks hüvitise määramiseks on eelkõige vorm U1 välisriigis täitunud töötuskindlustusstaaži kohta ning vastavalt vajadusele lisaks sellele ka töösuhte lõpetamise õiguslikku alust tõendav dokument ja/või viimase 12 kuu palgaandmed.
Info vormi U1 kohta on kättesaadav töötukassa kodulehel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=11250.
Infot Euroopa sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni kohta üldiselt saab Euroopa Komisjoni vastavalt teemalehelt: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=en
Kui isik ei ole töötuna arvelevõtmisel esitanud välisriigis töötamist ja kindlustusstaaži tõendavat vormikohast dokumenti, siis ulatab Eesti Töötukassa inimesele oma abistava käe ja saadab ise kodaniku eest välisriigi pädevale asutusele taotluse töötuskindlustusstaaži tõendava vormi väljastamiseks. Kui ruttu välisriigist vajalikud dokumendid saabuvad, sõltub välisriigi tööandjast ning tööandja ja tööturuasutuse omavahelisest koostööst ning nende suhetesse ei ole Eesti Töötukassal õigust sekkuda. Seaduses ei ole määratletud välisriigist dokumentide laekumise tähtaega.
Seega on soovitatav alati inimesel enne välisriigist lahkumist kohalikust tööturuasutusest taotleda vorm U1 ning töösuhte lõpetamisel küsida tööandjalt töösuhte lõppemise õiguslikku alust tõendav dokument ning viimase 12 kuu palgaandmed.
Küsimus: Kui kahtlustan internetist ostes pettust, kaupa ei ole saanud ja raha tagasi ka mitte, mida teha?20.02.2012
Tere.
Mure on järgmine. Nimelt tellisin interneti portaalist X hambaid valgendava pliiatsi 13. detsembril ja mis lubati saata postiga koju. Toodet müüs ka portaal Y kokku 500 tk. Olen teinud mitmeid järelpärimisi, kuhu toode on jäänud, siis vastati esmalt mulle, et nendeni pole see jõudnud. Hiljem selgus, et maksavad raha tagasi aga ka raha pole tagasi makstud. Kui küsisin kaua see venitamine käib, siis esmalt öeldi, et maimaalselt 2 nädalat ja raha saavad kõik ostjad tagasi. Andsin oma andmed 18. jaanuaril, et raha tagasi saada. Kuid nüüdseks on juba aega möödas rohkem kui nende lubatud maksimaalselt 2 nädalat. Kirjadele ei vastata ja viimases kirjas öeldi, et firma, kes tegeles selle müügiga on rahalistes raskustes ja lubatakse küll raha tagasi maksta, kuid see, kuidas esmalt valetatakse makseaegadega ja hiljem selgub muu põhjus. Siis ei ole enam usku nende antud lubatustes. Olen püüdnud internetist otsida firma kohta aga ei midagi. Summa on küll ainult 10 eurot, kuid kui arvestada kokku, et osteti 500 tk ja kõik petta on saanud, siis on lõppsumma korralik. Pealegi on küsimus selles, et kuidas saadakse müüa inimestele toodet, kui neil endal seda reaalselt olemaski pole. Ja mida peaksin edasi tegema?
Mure on järgmine. Nimelt tellisin interneti portaalist X hambaid valgendava pliiatsi 13. detsembril ja mis lubati saata postiga koju. Toodet müüs ka portaal Y kokku 500 tk. Olen teinud mitmeid järelpärimisi, kuhu toode on jäänud, siis vastati esmalt mulle, et nendeni pole see jõudnud. Hiljem selgus, et maksavad raha tagasi aga ka raha pole tagasi makstud. Kui küsisin kaua see venitamine käib, siis esmalt öeldi, et maimaalselt 2 nädalat ja raha saavad kõik ostjad tagasi. Andsin oma andmed 18. jaanuaril, et raha tagasi saada. Kuid nüüdseks on juba aega möödas rohkem kui nende lubatud maksimaalselt 2 nädalat. Kirjadele ei vastata ja viimases kirjas öeldi, et firma, kes tegeles selle müügiga on rahalistes raskustes ja lubatakse küll raha tagasi maksta, kuid see, kuidas esmalt valetatakse makseaegadega ja hiljem selgub muu põhjus. Siis ei ole enam usku nende antud lubatustes. Olen püüdnud internetist otsida firma kohta aga ei midagi. Summa on küll ainult 10 eurot, kuid kui arvestada kokku, et osteti 500 tk ja kõik petta on saanud, siis on lõppsumma korralik. Pealegi on küsimus selles, et kuidas saadakse müüa inimestele toodet, kui neil endal seda reaalselt olemaski pole. Ja mida peaksin edasi tegema?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Võtke minuga palun e-maili teel ühendust ja täpsustage probleemi: andero.sepp@politsei.ee
Täpsuste all pean silmas siis antud ettevõtte/müüja andmeid.