Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas leukeemiat põdenud ja keemiaravi saanud inimene saab hambaravi hüvitist?05.04.2012

Olen eelnevalt küsinud leukeemiat põdenud ja keemiaravi saanud patsiendi võimaluste kohta, aga ma olen ikka segaduses. Kas leukeemiat põdenud ja keemiaravi saanud inimene saab siis seda hüvitist või mitte? Minu loogika ütleb, et luuüdi on ka kaele piirkonnas ja siis peaks saama. Pärast ravi tütre hambad lagunevad, tekib aina uusi suuri sügavaid auke, varem tal hammastega selliseid probleeme ei olnud.

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere!

Kui tütre raviarst kinnitab, et tal on tekkinud suurenenud vajadus hambaravile muu tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel, siis on Teie tütrel õigus ka hambaravi hüvitisele.
Haigekassasse tuleb esitada:
avaldus;
hambaravi eest tasumise kviitung, mille on väljastanud hambaarst;
arstitõend, mis tõendab tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadust.

Parimate soovidega
Katrin Saadre
 

Küsimus: Lapsehoolduspuhkuse ajal kolisin teise linna ja pean lõpetama töölepingu, kas oman õigust töötuskindlustushüvitisele?05.04.2012

Olen lapsehoolduspuhkusel kuni septembri alguseni. Töökoht on mul Tallinnas aga puhkuse ajal kolisime ära Lõuna-Eestisse (majanduslikud põhjused). Töölepingu pean ära lõpetama, sest tagasi Tallinnasse tööle minna pole lihtsalt enam võimalik (vahemaa tõttu). Võttes ennast arvele töötukassas, kas oman õigust töötuskindlustushüvitisele või töötutoetusele?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele.

Töötutoetuse päevamäär käesoleval aastal on 2,11 €.
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Seega, kui Teie viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel, siis on Teil õigus töötuna taotleda töötutoetust.
 

Küsimus: Mida teha kui trahvi kohta ei ole saanud mingit teatist?05.04.2012

Peaksin olema saanud trahvi juba kätte, kuid midagi ei ole postkasti tulnud. Kuidas peaksin edasi tegutsema?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Trahvile tuleb ise järgi minna politseijaoskonda. Aadress on märgitud protokollil ülemises vasakus lahtris.
 

Küsimus: Kui kaua võib vanaduspensionär olla järjest haiguslehel?03.04.2012

Tere,
Kui kaua võib olla töötav vanaduspensionär järjest haiguslehel ja kui palju aasta jooksul kokku?
tänan

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töötaval vanaduspensionäril on õigus saada järjest haiguslehel olles haigushüvitist 120 päeva eest, aastas kokku 250 päeva eest.

Kui kindlustatu on olnud haige kauem kui 120 kalendripäeva, tuleb tema raviarstil hüvitise maksmise pikendamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks saata hiljemalt 121. päevaks arstliku ekspertiisi komisjonile taotlus.

Ekspertiisi vastava otsuse korral on kindlustatul õigus haigushüvitist saada kuni 182 järjestikust kalendripäeva.

Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil.

Kena päeva soovides
Katrin Saadre
 

Küsimus: Kas relvaloast väljastamisest keeldumisel peab seda ka taotlejale põhjendama?02.04.2012

Tere!
Alustasin relvaloa taotlust, kuid mõni päev tagasi helistas mulle dokumentide vastuvõtja ja teatas, et ilmselt mulle luba ei väljastata, kuna kohalik konstaabel oli öelnud telefoni teel, et olen ebastabiilne ja kuritarvitan alkoholi. Väidetavalt oli kohalik konstaabel need andmed saanud minu endiselt abikaasalt ja seda samuti telefoni teel. Minu endise abikaasa alusetute avalduste (avalduste põhjuseks oli fakt, et maakohus määraks lapse elukohaks minu elukoha) alusel algatati 2009. aastal kaks kriminaalasja. Üks baseerus tapmiskahtlusel ja teine mobiiltelefoni pealtkuulamisel. Mõlemad menetlused lõpetati. Kuidas suhtuda sellisesse politseiametniku avaldusse ja kas on õigust nõuda mingeid tõendeid või võib relvaloa mitteandmine olla ka relvaloa väljastava politseiasutuse subjektiivne otsus?
Lugupidamisega

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Relvaloa andmise otsustamisel lähtutakse erinevatest allikatest. Teie endise abikaasa ütlused ei ole ainus tegur millest lähtutakse. Relvaloa andmisest keeldumine põhistatud otsus tehakse Teile teatavaks peale vastava otsuse tegemist.
 

Küsimus: Kui minu saag on võõras valduses ja seda ei tagastata, kas see on siis vargus?02.04.2012

Tere,
Olen ostnud kasutatud elektrisae ja mu endine elukaaslane on viinud selle külapeale teistele kasutada ja pole korduval palvel seda tagastanud, ka tema sõbrad ei too saagi tagasi, vaid nõuavad minult eksi võlgade tasumist. Kuidas peaksin käituma, kas tegemist on vargusega? Mul on olemas ostutšekk, kus minu allkiri on.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Antud juhtumi puhul on oluline, kas sae laenamine toimus Teie nõusolekul või mitte. Kui Teie nõusolek puudub, siis peaksite esitama avalduse menetluse alustamiseks.
 

Küsimus: Mida teha kui tundmatult numbrilt helistatakse regulaarselt ja keegi ei räägi?02.04.2012

Tere!
Aastast 2009 on mulle helistatud ühelt telefoninumbrilt. Alati helistati veebruari ja märtsi kuus. Helistas, vastasin ja keegi ei rääkinud minuga, kui tagasi helistasin, siis võeti kõne vastu aga keegi ei rääkinud minuga.
Nüüd käesoleval aastal helistas see number uuesti, hommikul kell 5.45 ajal, elukaaslane, kes oli just magama tulnud ärkas üles ja tahtis seda numbrit näha, aga ma kustutasin selle numbri ära, kuna ei tahtnud teda sellesse jamasse kaasata. Nüüd helistas see number uuesti, ca kella 5.45 ajal. Elukaaslane sai telefoni oma kätte ja vastas, kuid keegi ei rääkinud temaga. Proovisime tagasi helistada, algul kutsus, vastati kõnele ja keegi ei rääkinud. Oleme korduvalt helistanud sellele numbrile ja nüüd on see number kogu aeg välja lülitatud. Sellest telefoninumbrist tuli suur tüli elukaaslasega.
Oleme teinud avalduse politseisse aga sealt pole vastust tulnud ja kui elukaaslane helistas ja järgi uuris, siis öeldi, et puudub kuriteo koosseis ja uurima ei hakata. Öeldi, et räägi oma elukaaslasega, st minuga, aga mina tahaks ka teada, kes selle numbri taga on ja mida ta tahab.
Oleme mõlemad sellest tülist väsinud ja sooviks teada, mida edasi teha. Oleme elanud juba 12 aastat koos ilma mingisuguste tülideta.
Andke nõu mida teha, kelle poole pöörduda.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Kui see helistamine toimub alati ühel samal kellaajal, siis on võimalik, et tegemist on mingi automaatse helistamissüsteemiga.

Võiksite üritada antud numbrit otsida nii Google, 1182.ee kui ka https://nba.tja.ee/numbriparing.aspx abil. Kui see selgust ei too, siis kõige lihtsam lahendus oleks konkreetne number blokeerida teenusepakkuja juures.
 

Küsimus: Ka keemiaravi saanud haigetel on õigus hambaravihüvitisele?29.03.2012

Lugesin ajalehest, et suurenenud hambaravi vajadusega on ka kiiritusravi saanud haiged. Kas ka keemiaravi saanud inimesed saavad seda? Tütar haigestus leukeemiasse 2005. aasta lõpus, ravi kestis 2,5 aastat. Nüüd hambad lagunevad joonega, väga palju pehmeid auke. Kui see on võimalik, kas siis tuleb hambaarstile minnes võtta perearstilt või raviarstilt mingi tõend?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Jah, suurenenud hambaravi vajadusega on ka kiiritusravi saanud kindlustatu. Täpsemalt kindlustatu, kellele on osutatud pea-kaela piirkonna kasvajate kirurgilist ja kiiritusravi.
Haigekassale tuleb hüvitise saamiseks esitada:
1) avaldus,
2) hambaravi eest tasumist tõendav dokument, mille on väljastanud hambaraviteenuse osutaja,
3) arstitõend, mis tõendab tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadust.
 

Küsimus: Sain pärast tuludeklaratsiooni tegemist tagasi enammakstud tulumaksu ja selle tõttu ei makstud enam töötutoetust, kas nii on õige?29.03.2012

Tere,

Olen jaanuari lõpust töötuna arvel. Veebruaris tegin tuludeklaratsiooni ning eelmise aasta eest, millal käisin terve aasta täiskohaga tööl, sain 70 eurot tagasi, raha saabus 19.veebruaril ning kohe läks kogu summa makseteks. Nüüd, Töötukassas käies, küsiti deklaratsiooni kohta ja vastati, et aprillis nemad töötutoetust ei maksa, kuna sain raha tuludeklaratsioonist rohkem kui 48 eurot. Kuidas see võimalik on ja miks minu enam makstud maksud ausa töö eest siia puutuvad? Ahastus tuleb peale, sest isegi see töötutoetus, mis ma seni 40-54 eurot saanud olen, ei kata ära mu maksekohustusi kuus ja nüüd ootamatult ka aprilliks see ära võeti ilma, et keegi sellest teada oleks andnud. Kas nii tehakse kõikide töötutega kes eelmisest aastast deklaratsiooni raha tagasi said?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Hea küsija!
Töötutoetust makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 alusel, mille järgi on töötutoetust õigus saada inimesel, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (2,11 €).
Töötutoetuse maksmine peatatakse 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 65,41 € suurune ühekordne sissetulek.

Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
 

Küsimus: Kas alaealisena alkoholijoobes oleku eest saadud karistus võib tulevikus mingeid takistusi tekitada?28.03.2012

Kas alaealisena alkoholijoobes olemise eest saadud trahv kustub ka mingi aja pärast?
Võib see mõjutada midagi tulevikus (nt viisade saamist vm)?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Ei kustu. Aegub 1 aastaga, edasi kantakse arhiivi, kuid kanne jääb nähtavaks.
Üldiselt tulevikus see suurt mõju ei oma. Võidakse näiteks küsida Sisekaitseakadeemiasse astumisel selle kohta, aga viisade saamisele ei tohiks mõju avaldada.