Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas isa saab laste haigestumisel võtta haiguslehte, kui ema on lapsehoolduspuhkusel?22.03.2012
Kas haiguslehte on võimalik võtta isale, kui ema on lapsehoolduspuhkusel? Situatsioon on selline, et meil on 4 last, vanem poeg 7, teine 5 ja kaksikud tüdrukud ca 2-kuused.
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa maksab kindlustatud isikule hooldushüvitist järgmistel juhtudel:
1) alla 12-aastase lapse põetamisel;
2) haige perekonnaliikme kodus põetamisel;
3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi.
Küsimus: Kas liiklusõnnetuses kannatanu lähedastel on õigust politseilt infot saada?19.03.2012
Toimus liiklusõnnetus (jalakäijale sõideti otsa). Kannatanu on praegu raskes seisundis haiglas.
Praegusel hetkel tegeleb asjaga politsei. Aga kas kannatanu omakstel on õigus saada politseist mingit infot õnnetuse kohta või seda, kui kaugel on uurimine. Politseist öeldi omaksetele, et igaühele infot ei anta ja kõik.
Aga kas kannatanu lähedased peaksid esitame veel mingi avalduse politseisse? Või kuidas peaks edasi toimimima?
Praegusel hetkel tegeleb asjaga politsei. Aga kas kannatanu omakstel on õigus saada politseist mingit infot õnnetuse kohta või seda, kui kaugel on uurimine. Politseist öeldi omaksetele, et igaühele infot ei anta ja kõik.
Aga kas kannatanu lähedased peaksid esitame veel mingi avalduse politseisse? Või kuidas peaks edasi toimimima?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kui nüüd rääkida info avaldamisest, siis tõesti toimub eeluurimise ajal see ainult prokuratuuri loal. Seega info saamiseks tuleks Teil pöörduda pigem prokuratuuri poole ja seejärel avaldatakse info ulatuses, mida prokurör lubab.
Küsimus: Mida teha, kui omanikuvahetuse järel inimene ei lepi sellega ja käib omavoliliselt eravalduses?19.03.2012
Tere,
Kuidas käituda isikuga, kes tungib omaniku valdusesse: käib omaniku kinnistul ja siseneb hoonesse, vahetades lukke, et sisse saada (hoone praegu vallasomand, kuulub kinnistuga kokku)? Eelnevalt on talle antud aega oma isiklike asjade äraviimiseks sealt hoonest, teatega, et lukud vahetatakse (vahetatigi).
Eelmise omaniku surmajärgselt kasutas ta seda hoonet, kuid uus omanik ei ole nõus, et ta seal viibib, kuid ta ei taha sellest aru saada ja käib seal omavoliliselt edasi. Uus omanik sai selle kinnistu pärimise teel ja vastav kanne on sees ka kinnistusraamatus (ainuomand).
Omanik pani ette uue taba, et takistada veelkord tema sisenemist hoonesse (peale tema luku lõhkumist), kuigi oleks võinud ka koheselt politsei poole pöörduda.
Kuidas käituda, kui ta ka selle lõhub ja teha talle arusaadavaks, et ta pole selle kinnistu omanik?
Lisan veel, et tema abikaasal oli võimalus see kinnistu erastada, millega oleks saanud hoone kaasomanikuks, aga ta jäi sellega hiljaks, kuid selle teadmisega ei taheta leppida.
Kuidas käituda isikuga, kes tungib omaniku valdusesse: käib omaniku kinnistul ja siseneb hoonesse, vahetades lukke, et sisse saada (hoone praegu vallasomand, kuulub kinnistuga kokku)? Eelnevalt on talle antud aega oma isiklike asjade äraviimiseks sealt hoonest, teatega, et lukud vahetatakse (vahetatigi).
Eelmise omaniku surmajärgselt kasutas ta seda hoonet, kuid uus omanik ei ole nõus, et ta seal viibib, kuid ta ei taha sellest aru saada ja käib seal omavoliliselt edasi. Uus omanik sai selle kinnistu pärimise teel ja vastav kanne on sees ka kinnistusraamatus (ainuomand).
Omanik pani ette uue taba, et takistada veelkord tema sisenemist hoonesse (peale tema luku lõhkumist), kuigi oleks võinud ka koheselt politsei poole pöörduda.
Kuidas käituda, kui ta ka selle lõhub ja teha talle arusaadavaks, et ta pole selle kinnistu omanik?
Lisan veel, et tema abikaasal oli võimalus see kinnistu erastada, millega oleks saanud hoone kaasomanikuks, aga ta jäi sellega hiljaks, kuid selle teadmisega ei taheta leppida.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kui hoone kuulub ainuomanikule ja sinna tungib ukseluku lõhkumise teel omaniku tahte vastaselt kolmas isik, siis on tegemist sissetungimisega. Antud juhtumite puhul, kui tegemist on vahetult eelseisva või toimuva sündmusega, tuleks helistada 110. Kui on saabunud tagajärjed, siis esitada politseile avaldus sündmuse kohta.
Küsimus: Kui juhiload on tehtud, kuid ei ole veel kätte saanud, kas võin autot juhtida?19.03.2012
Tere!
Probleem selles, et sain kiiruse ületamise eest trahvi omades esmaseid lube. Selle tõttu pidin sooritama uuesti teooria eksami, et saada juhiload. Tegin ilusti oma lõppastme koolituse ja eksami ära. Aga küsimus on selles, et kas enne ei tohi rooli istuda, kui reaalselt see plastik luba on käes? Kuigi paberivabas ARK-s on kirjas, et mul on kõik eksamid tehtud ja kõik korras.
Ette tänades,
Probleem selles, et sain kiiruse ületamise eest trahvi omades esmaseid lube. Selle tõttu pidin sooritama uuesti teooria eksami, et saada juhiload. Tegin ilusti oma lõppastme koolituse ja eksami ära. Aga küsimus on selles, et kas enne ei tohi rooli istuda, kui reaalselt see plastik luba on käes? Kuigi paberivabas ARK-s on kirjas, et mul on kõik eksamid tehtud ja kõik korras.
Ette tänades,
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Te võite paberivabast ARK-st kontrollida, kui seal näitab, et Teil on kehtiv juhtimisõigus, siis ei teki probleeme. Küll aga peab sellisel juhul kaasas olema ID-kaart.
Küsimus: Millise seaduse alusel on politseil õigus ärandatud auto peatamiseks teesulu jaoks kasutada eraisikute sõidukeid?19.03.2012
Neli nädalat tagasi ärandati Lõuna Prefektuuri teeninduspiirkonnas kahe nooruki poolt sõiduauto, mida liiklemise avastanud politseipatrull ei suutnud tagaajamise käigus peatuma sundida. Ärandajate peatamiseks organiseeris politsei nn. teesulu, mille moodustamise ülesehituseks kasutati tsiviilisikutele kuuluvat sõiduautot. Siit politseile küsimus, millise seaduse alusel on politseil õigus peatada eraisikule või juriidilisele isikule kuuluv mootorsõiduk ja sundida selle juhti (osalema politseioperatsioonis) paigutama mootorsõiduk nii, et oleks tagatud ärandajapoolse võimaliku otsasõidu korral ärandatud sõiduki peatumine, mille tulemusena saaks kindlasti kahjustatud kodanikule või juriidilisele isikule kuuluv vara?
Teine küsimus. Esitasin Politsei- ja Piirivalveameti internetileheküljel avatud üldmeili aadressil samuti neli nädalat tagasi toimunud intsidendi põhjal konkreetse teabenõude, millele ei ole see ametkond suvatsenud tänaseks vastata. Mind ei huvita niivõrd toimunud sündmuse üksikasjad, vaid millisele seadusele politsei oma tegevuses kõrvalseisvate tavakodanike põhiseaduslikke õigusi piirates tugines?
Teine küsimus. Esitasin Politsei- ja Piirivalveameti internetileheküljel avatud üldmeili aadressil samuti neli nädalat tagasi toimunud intsidendi põhjal konkreetse teabenõude, millele ei ole see ametkond suvatsenud tänaseks vastata. Mind ei huvita niivõrd toimunud sündmuse üksikasjad, vaid millisele seadusele politsei oma tegevuses kõrvalseisvate tavakodanike põhiseaduslikke õigusi piirates tugines?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Seadus, mis sellise õiguse annab, on Politsei ja piirivalve seadus. Vastava seaduse raames ka tegutseti.
Küsimus: Mida teha, kuidas käituda joodikust naabritega?12.03.2012
Tere!
Mul naabritega juba nii 5-6 aastat probleeme olnud. Joovad ja siis kukuvad märatsema, seda nii päeval kui öösel. Ukse taha minnes sõimatakse (ka politsei on korduvalt saanud võika sõimu osaliseks), ähvardatakse nii minu kui 1 a 8 k lapse elupäevad lõpetada. Siiani on olnud need pelgalt ähvardused ja pole reaalset ohtu tundnud, aga enam mitte. Naabrimees üritas mind eile koos lapsega repist alla lükata. Olen selle nädala jooksul naabrite kohta kaks avaldust teinud, ka politsei on neid külastanud, aga kuna mehel invaliidsus, siis teda ära ei viida.
Kuhu ma pöörduma peaksin, et end oma kodus taas turvaliselt tunda ja saada tagasi kodurahu?
Politseist pole siiani suurt abi olnud, ütlevad, et nende võimuses pole midagi muud kui ainult trahvi teha. Naabritel see nimekiri pikk ja kõik saadud trahvid peetakse nende pensionist kinni. Oleksin äärmiselt tänulik kui Te oskaksite aidata, nõu anda!
Ette tänades!
Mul naabritega juba nii 5-6 aastat probleeme olnud. Joovad ja siis kukuvad märatsema, seda nii päeval kui öösel. Ukse taha minnes sõimatakse (ka politsei on korduvalt saanud võika sõimu osaliseks), ähvardatakse nii minu kui 1 a 8 k lapse elupäevad lõpetada. Siiani on olnud need pelgalt ähvardused ja pole reaalset ohtu tundnud, aga enam mitte. Naabrimees üritas mind eile koos lapsega repist alla lükata. Olen selle nädala jooksul naabrite kohta kaks avaldust teinud, ka politsei on neid külastanud, aga kuna mehel invaliidsus, siis teda ära ei viida.
Kuhu ma pöörduma peaksin, et end oma kodus taas turvaliselt tunda ja saada tagasi kodurahu?
Politseist pole siiani suurt abi olnud, ütlevad, et nende võimuses pole midagi muud kui ainult trahvi teha. Naabritel see nimekiri pikk ja kõik saadud trahvid peetakse nende pensionist kinni. Oleksin äärmiselt tänulik kui Te oskaksite aidata, nõu anda!
Ette tänades!
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Ilmselt ei ole tegemist üürnikega, seega lähtun sellest, et tegemist korteriomanikuga. Kõige mõistlikum oleks kutsuda lärmi peale välja politsei, nagu näha siis ukse taha minnes tekib juba oht Teie tervisele.
Kuna naaber üritas Teid trepist alla lükata, siis peaks olema täidetud ka ähvardamise koosseis - Teid on ähvardatud tappa, trepist alla lükkamise tulemusena tekib inimesel vähemalt tervisekahjustus, ei ole välistatud ka surma saabumine. Seega võiksite ähvardamise osas esitada avalduse ja põhjendada reaalse hirmu ära sellega, et naaber Teid trepist alla lükata proovis.
Küsimus: Mida teha probleemse naabriga, kes kahtlustab teisi kõiges?12.03.2012
Tere.
Viimase kuu jooksul õhtul koju tulles, olen tähele pannud, et keegi on käinud minu korteri ust kontrollimas, kas see on avatud või mitte. Nüüdseks on selgunud, et selleks inimeseks on osutunud minu naabriproua. Mingitel, ainult temale teadaolevatel põhjustel, käib ta õhtu jooksul mitu korda minu ukse taga oma korteri võtmetega vastu ust tagumas ning üritab võtmega lukku avada. Selle toiminguga on ta ära kriipinud minu korteri ukse. Kui ma täna selle kolistamise peale ukse avasin, siis üritas ta mind sõimates minu korterisse jõuga sisse tulla. Vanaproua ei ole joodik, vaid välimuselt kena inimene. Ainult süüdistab kõiki naabreid temalt elektri ja gaasi varastamises ning talle haiguste saatmises. Mis ma saan sellise naabri vastu ette võtta? Kuhu/kelle poole peaksin pöörduma, ühistu selliste asjadega ei tegele.
Viimase kuu jooksul õhtul koju tulles, olen tähele pannud, et keegi on käinud minu korteri ust kontrollimas, kas see on avatud või mitte. Nüüdseks on selgunud, et selleks inimeseks on osutunud minu naabriproua. Mingitel, ainult temale teadaolevatel põhjustel, käib ta õhtu jooksul mitu korda minu ukse taga oma korteri võtmetega vastu ust tagumas ning üritab võtmega lukku avada. Selle toiminguga on ta ära kriipinud minu korteri ukse. Kui ma täna selle kolistamise peale ukse avasin, siis üritas ta mind sõimates minu korterisse jõuga sisse tulla. Vanaproua ei ole joodik, vaid välimuselt kena inimene. Ainult süüdistab kõiki naabreid temalt elektri ja gaasi varastamises ning talle haiguste saatmises. Mis ma saan sellise naabri vastu ette võtta? Kuhu/kelle poole peaksin pöörduma, ühistu selliste asjadega ei tegele.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kõige parem lahendus oleks leida oma naabri lähedased ja neile probleemist rääkida. Tegemist ilmselt eaga kaasas käiva terviseprobleemiga. Sugulased ehk saaksid organiseerida kohtumise vastava eriala arstiga.
Küsimus: Kas pereliiget saab ehete omastamise eest varguses süüdistada?12.03.2012
Tegu on 16-aastase tüdrukuga. Minult isiklikult on ta võtnud asju umbes 1000 krooni väärtuses või enamgi kui juurde arvestada kallid parfüümid. Kui tema poole otse pöörduda, siis ta eitab kõike, kuid internetis on üleval pildid, kus ta kannab neid ehteid.
Küsimus järgmine: kas seda saab nimetada varguseks ja kas selliseid avaldusi politseis üldse aktsepteeritakse? Kui jah, siis mis on karistus, kui tüdrukut on eelnevalt karistatud (1 rahatrahv, teine kord ükt) suitsetamise, joomise tõttu. Tal on selline suhtumine, nagu ei saaks keegi tema näppamiste suhtes midagi ette võtta, sest peamiselt näppab ta sugulastelt ja pereliikmetelt. See läheb juba üle käte.
Ette tänades,
Küsimus järgmine: kas seda saab nimetada varguseks ja kas selliseid avaldusi politseis üldse aktsepteeritakse? Kui jah, siis mis on karistus, kui tüdrukut on eelnevalt karistatud (1 rahatrahv, teine kord ükt) suitsetamise, joomise tõttu. Tal on selline suhtumine, nagu ei saaks keegi tema näppamiste suhtes midagi ette võtta, sest peamiselt näppab ta sugulastelt ja pereliikmetelt. See läheb juba üle käte.
Ette tänades,
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kuigi soovitaksini tõsiselt need fotod kaasa võtta, neiule näidata ja küsida. Kaasata asja lahendamisse ka neiu vanemad.
Karistus võiks kujuneda KarS §218 lg 1 järgi, maksimummääraks rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest.
Küsimus: Kuidas ma saan vahetada perearsti?12.03.2012
Kuidas ma saaksin vahetada perearsti, mis selleks tegema peab? Kuidas uus arst saab kätte haiguslood vana arsti käest?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Selleks, et oma tervisekaarti saada, tuleb Teil sooviavaldus esitada vana perearsti juures.
Küsimus: Kuidas käituda, pidades silmas töötuskindlustuse ooteaega?09.03.2012
Tere
Koondati töökohast ja tean, et töötuskindlustuse saamisel on ooteaeg 60 päeva. Kas pean end koheselt arvele võtma töötuna, et siis selle aja möödumisel töötuskindlustust saada? Või võin end arvele võtta alles veidi aega enne selle tähtaja lõppu või siis pean uuesti ootama 60 päeva? Esialgu loodan iseseisvalt uut tööd leida.
Koondati töökohast ja tean, et töötuskindlustuse saamisel on ooteaeg 60 päeva. Kas pean end koheselt arvele võtma töötuna, et siis selle aja möödumisel töötuskindlustust saada? Või võin end arvele võtta alles veidi aega enne selle tähtaja lõppu või siis pean uuesti ootama 60 päeva? Esialgu loodan iseseisvalt uut tööd leida.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kui olete koondatud ja olete töötanud Teid koondanud tööandja juures üle 10 aasta ja juhul, kui võtate ennast töötukassas töötuna arvele ja taotlete töötuskindlustushüvitist, rakendatakse hüvitise määramisel ooteperioodi, s.t töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma pärast ooteaja möödumist, hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.
Kui Teie võtate töötuna arvele kahe kuu (60 päeva) jooksul pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 61. kalendripäevast Teie koondamise päevast arvates.
Kui Teie võtate töötuna arvele rohkem kui 61. päeva möödumisel pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 8. päevast töötuna arvelevõtmisest arvates.