Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millise seaduse alusel on politseil õigus ärandatud auto peatamiseks teesulu jaoks kasutada eraisikute sõidukeid?19.03.2012

Neli nädalat tagasi ärandati Lõuna Prefektuuri teeninduspiirkonnas kahe nooruki poolt sõiduauto, mida liiklemise avastanud politseipatrull ei suutnud tagaajamise käigus peatuma sundida. Ärandajate peatamiseks organiseeris politsei nn. teesulu, mille moodustamise ülesehituseks kasutati tsiviilisikutele kuuluvat sõiduautot. Siit politseile küsimus, millise seaduse alusel on politseil õigus peatada eraisikule või juriidilisele isikule kuuluv mootorsõiduk ja sundida selle juhti (osalema politseioperatsioonis) paigutama mootorsõiduk nii, et oleks tagatud ärandajapoolse võimaliku otsasõidu korral ärandatud sõiduki peatumine, mille tulemusena saaks kindlasti kahjustatud kodanikule või juriidilisele isikule kuuluv vara?
Teine küsimus. Esitasin Politsei- ja Piirivalveameti internetileheküljel avatud üldmeili aadressil samuti neli nädalat tagasi toimunud intsidendi põhjal konkreetse teabenõude, millele ei ole see ametkond suvatsenud tänaseks vastata. Mind ei huvita niivõrd toimunud sündmuse üksikasjad, vaid millisele seadusele politsei oma tegevuses kõrvalseisvate tavakodanike põhiseaduslikke õigusi piirates tugines?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Seadus, mis sellise õiguse annab, on Politsei ja piirivalve seadus. Vastava seaduse raames ka tegutseti.
 

Küsimus: Mida teha, kuidas käituda joodikust naabritega?12.03.2012

Tere!
Mul naabritega juba nii 5-6 aastat probleeme olnud. Joovad ja siis kukuvad märatsema, seda nii päeval kui öösel. Ukse taha minnes sõimatakse (ka politsei on korduvalt saanud võika sõimu osaliseks), ähvardatakse nii minu kui 1 a 8 k lapse elupäevad lõpetada. Siiani on olnud need pelgalt ähvardused ja pole reaalset ohtu tundnud, aga enam mitte. Naabrimees üritas mind eile koos lapsega repist alla lükata. Olen selle nädala jooksul naabrite kohta kaks avaldust teinud, ka politsei on neid külastanud, aga kuna mehel invaliidsus, siis teda ära ei viida.
Kuhu ma pöörduma peaksin, et end oma kodus taas turvaliselt tunda ja saada tagasi kodurahu?
Politseist pole siiani suurt abi olnud, ütlevad, et nende võimuses pole midagi muud kui ainult trahvi teha. Naabritel see nimekiri pikk ja kõik saadud trahvid peetakse nende pensionist kinni. Oleksin äärmiselt tänulik kui Te oskaksite aidata, nõu anda!
Ette tänades!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Ilmselt ei ole tegemist üürnikega, seega lähtun sellest, et tegemist korteriomanikuga. Kõige mõistlikum oleks kutsuda lärmi peale välja politsei, nagu näha siis ukse taha minnes tekib juba oht Teie tervisele.
Kuna naaber üritas Teid trepist alla lükata, siis peaks olema täidetud ka ähvardamise koosseis - Teid on ähvardatud tappa, trepist alla lükkamise tulemusena tekib inimesel vähemalt tervisekahjustus, ei ole välistatud ka surma saabumine. Seega võiksite ähvardamise osas esitada avalduse ja põhjendada reaalse hirmu ära sellega, et naaber Teid trepist alla lükata proovis.
 

Küsimus: Mida teha probleemse naabriga, kes kahtlustab teisi kõiges?12.03.2012

Tere.
Viimase kuu jooksul õhtul koju tulles, olen tähele pannud, et keegi on käinud minu korteri ust kontrollimas, kas see on avatud või mitte. Nüüdseks on selgunud, et selleks inimeseks on osutunud minu naabriproua. Mingitel, ainult temale teadaolevatel põhjustel, käib ta õhtu jooksul mitu korda minu ukse taga oma korteri võtmetega vastu ust tagumas ning üritab võtmega lukku avada. Selle toiminguga on ta ära kriipinud minu korteri ukse. Kui ma täna selle kolistamise peale ukse avasin, siis üritas ta mind sõimates minu korterisse jõuga sisse tulla. Vanaproua ei ole joodik, vaid välimuselt kena inimene. Ainult süüdistab kõiki naabreid temalt elektri ja gaasi varastamises ning talle haiguste saatmises. Mis ma saan sellise naabri vastu ette võtta? Kuhu/kelle poole peaksin pöörduma, ühistu selliste asjadega ei tegele.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Kõige parem lahendus oleks leida oma naabri lähedased ja neile probleemist rääkida. Tegemist ilmselt eaga kaasas käiva terviseprobleemiga. Sugulased ehk saaksid organiseerida kohtumise vastava eriala arstiga.
 

Küsimus: Kas pereliiget saab ehete omastamise eest varguses süüdistada?12.03.2012

Tegu on 16-aastase tüdrukuga. Minult isiklikult on ta võtnud asju umbes 1000 krooni väärtuses või enamgi kui juurde arvestada kallid parfüümid. Kui tema poole otse pöörduda, siis ta eitab kõike, kuid internetis on üleval pildid, kus ta kannab neid ehteid.
Küsimus järgmine: kas seda saab nimetada varguseks ja kas selliseid avaldusi politseis üldse aktsepteeritakse? Kui jah, siis mis on karistus, kui tüdrukut on eelnevalt karistatud (1 rahatrahv, teine kord ükt) suitsetamise, joomise tõttu. Tal on selline suhtumine, nagu ei saaks keegi tema näppamiste suhtes midagi ette võtta, sest peamiselt näppab ta sugulastelt ja pereliikmetelt. See läheb juba üle käte.
Ette tänades,

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Varguseks saab nimetada võõra vallasasja äravõtmist eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada. Seega, kui Te ei ole andnud isikule luba asjade kasutamiseks (laenanud neid talle), siis on tegemist vargusega. Sugulusaste ei mängi seejuures rolli.

Kuigi soovitaksini tõsiselt need fotod kaasa võtta, neiule näidata ja küsida. Kaasata asja lahendamisse ka neiu vanemad.

Karistus võiks kujuneda KarS §218 lg 1 järgi, maksimummääraks rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest.
 

Küsimus: Kuidas ma saan vahetada perearsti?12.03.2012

Kuidas ma saaksin vahetada perearsti, mis selleks tegema peab? Kuidas uus arst saab kätte haiguslood vana arsti käest?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Teil tuleb esitada isiklikult või tähitud kirjaga avaldus valitud perearstile. Kui perearst ei ole Teile seitsme tööpäeva jooksul keeldumisest kirjalikult teatanud, kuulute tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Selleks, et oma tervisekaarti saada, tuleb Teil sooviavaldus esitada vana perearsti juures.
 

Küsimus: Kuidas käituda, pidades silmas töötuskindlustuse ooteaega?09.03.2012

Tere
Koondati töökohast ja tean, et töötuskindlustuse saamisel on ooteaeg 60 päeva. Kas pean end koheselt arvele võtma töötuna, et siis selle aja möödumisel töötuskindlustust saada? Või võin end arvele võtta alles veidi aega enne selle tähtaja lõppu või siis pean uuesti ootama 60 päeva? Esialgu loodan iseseisvalt uut tööd leida.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Kui olete koondatud ja olete töötanud Teid koondanud tööandja juures üle 10 aasta ja juhul, kui võtate ennast töötukassas töötuna arvele ja taotlete töötuskindlustushüvitist, rakendatakse hüvitise määramisel ooteperioodi, s.t töötuskindlustushüvitist hakatakse maksma pärast ooteaja möödumist, hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.

Kui Teie võtate töötuna arvele kahe kuu (60 päeva) jooksul pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 61. kalendripäevast Teie koondamise päevast arvates.
Kui Teie võtate töötuna arvele rohkem kui 61. päeva möödumisel pärast koondamist, siis määratakse töötuskindlustushüvitis alates 8. päevast töötuna arvelevõtmisest arvates.
 

Küsimus: Kui töötan Soome ettevõttes, kes siis arstiabi eest Eestis maksab?06.03.2012

Kui töötan Soome firmas ja firma maksab Soome riigile makse, kas siis pean Eestis arstiabi eest ise maksma s.t. käsi paistes ja liigutada ei saa tahan minna perearstile Eestis või kiirabisse, kas pean selle oma rahaga kinni maksma? Kui veel peaks opereeritama eestis ja kust ma saaksin töövõimetuslehte?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Kui Te olete Soome riigis ravikindlustatud, saate Te mujal Euroopa Liidu liikmesriikides (ka Eestis) viibides vajaminevat arstiabi Euroopa ravikaardi alusel. Seda kaarti saate taotleda oma kindlustajariigist ehk Soomest.
Vältimatu abi on Eestis kõigile inimestele tasuta.

Seoses Euroopa Liidu liikmesriigis kindlustatud patsiendi haigushüvitise väljamaksmisega välisriigis võib Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus vajada lisainfot vormidel E116 ja E115.
Sellega seoses palume lugeda lisainfot meie kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val/vormid
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda lisaks tavapärasele tervisetõendile ka tõendit HIV puudumise kohta?05.03.2012

Kas HIV positiivne võib üldse töötada ametis, mis nõuab tervisetõendi olemasolu?
Tänan!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Jah, HIV positiivne inimene võib samuti töötada ametis, mis nõuab tervisetõendit. Tööandjal ei ole õigust nõuda delikaatsete isikuandmete esitamist (vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 3 punkt 3 on delikaatsed isikuandmed andmed terviseseisundi või puude kohta).

Üldjuhul nõutakse tervisetõendit tööga seotud näiteks, kas toiduohutuse tagamiseks või korraldatakse tervisekontroll enne tööle asumist, et selgitada välja töötaja sobivus tööülesannete täitmiseks (nt laevadel töötaja, lendur, politseinik, tuuker, turvatöötaja, päästetöötaja).

HIV positiivse inimese puhul on oluline see, et ta ei ohustaks kaastöötajate tervist või tööandja vara.
Töölepinguseadusese § 15. Töötaja kohustused:
(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

Probleemi korral tööandjaga soovitan pöörduda Tööinspektsiooni.
 

Küsimus: Kas politsei võib aidata valesti parkijaid korrale kutsuda?05.03.2012

Meie, kahe 60-krt maja korteriühistu liikmed, kasutame autode hoiuks majade vastas asuvat parkimisplatsi, mille keskele on linnavalitsuse loal asetatud osutusmärk "Parkla". Märgi all asuval lisateatetahvlil on täiendavad tingimused, nimelt nooleots vasakule tekstiga "x tn 444" ja nooleots paremale tekstiga "x tn 445". Küsimus: kas (liiklus)politsei poole võime pöörduda, kui teise maja autod nahhaalselt ja korduvatest hoiatustest hoolimata pargivad autod valele, s.o noolega osutatud naabermaja mõjupiirkonna alale.
Meie arvates piisaks, kui politsei kasvõi korra (näiteks telefonitsi) valesti parkijate tähelepanu korrarikkumisele juhiks. Või on seda politseilt palju tahta? Lugupidamisega

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Kui jutt käib Tallinnast, siis parkimisprobleemidega tegeleb MuPo ja tuleks pöörduda nende poole. Mujal peaks tõesti abi saama politseist. Samas tasuks eelnevalt veenduda, et Teie maja elanikud ei pargi mitte keegi teise maja parklas. Vastasel juhul saab sellest alguse ilmselt lõputu ring, kus karistada saavad mõlema poole esindajad.
 

Küsimus: Mis aja jooksul peab olema liiklusõnnetus menetletud?05.03.2012

Tere,
Soovin teada, kas on mingi piiraeg liiklusõnnetuse menetlemiseks? Kui jah, siis milline on maksimaalne aeg, mille jooksul tuleb otsus teha.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,
Väärtegu aegub 2 aastaga, sisuliselt peab otsus valmis saama enne teo aegumist. Menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul, paraku selline termin nagu "mõistlik aeg" on sisutamata.