Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Mida teha kui tundmatult numbrilt helistatakse regulaarselt ja keegi ei räägi?02.04.2012
Tere!
Aastast 2009 on mulle helistatud ühelt telefoninumbrilt. Alati helistati veebruari ja märtsi kuus. Helistas, vastasin ja keegi ei rääkinud minuga, kui tagasi helistasin, siis võeti kõne vastu aga keegi ei rääkinud minuga.
Nüüd käesoleval aastal helistas see number uuesti, hommikul kell 5.45 ajal, elukaaslane, kes oli just magama tulnud ärkas üles ja tahtis seda numbrit näha, aga ma kustutasin selle numbri ära, kuna ei tahtnud teda sellesse jamasse kaasata. Nüüd helistas see number uuesti, ca kella 5.45 ajal. Elukaaslane sai telefoni oma kätte ja vastas, kuid keegi ei rääkinud temaga. Proovisime tagasi helistada, algul kutsus, vastati kõnele ja keegi ei rääkinud. Oleme korduvalt helistanud sellele numbrile ja nüüd on see number kogu aeg välja lülitatud. Sellest telefoninumbrist tuli suur tüli elukaaslasega.
Oleme teinud avalduse politseisse aga sealt pole vastust tulnud ja kui elukaaslane helistas ja järgi uuris, siis öeldi, et puudub kuriteo koosseis ja uurima ei hakata. Öeldi, et räägi oma elukaaslasega, st minuga, aga mina tahaks ka teada, kes selle numbri taga on ja mida ta tahab.
Oleme mõlemad sellest tülist väsinud ja sooviks teada, mida edasi teha. Oleme elanud juba 12 aastat koos ilma mingisuguste tülideta.
Andke nõu mida teha, kelle poole pöörduda.
Aastast 2009 on mulle helistatud ühelt telefoninumbrilt. Alati helistati veebruari ja märtsi kuus. Helistas, vastasin ja keegi ei rääkinud minuga, kui tagasi helistasin, siis võeti kõne vastu aga keegi ei rääkinud minuga.
Nüüd käesoleval aastal helistas see number uuesti, hommikul kell 5.45 ajal, elukaaslane, kes oli just magama tulnud ärkas üles ja tahtis seda numbrit näha, aga ma kustutasin selle numbri ära, kuna ei tahtnud teda sellesse jamasse kaasata. Nüüd helistas see number uuesti, ca kella 5.45 ajal. Elukaaslane sai telefoni oma kätte ja vastas, kuid keegi ei rääkinud temaga. Proovisime tagasi helistada, algul kutsus, vastati kõnele ja keegi ei rääkinud. Oleme korduvalt helistanud sellele numbrile ja nüüd on see number kogu aeg välja lülitatud. Sellest telefoninumbrist tuli suur tüli elukaaslasega.
Oleme teinud avalduse politseisse aga sealt pole vastust tulnud ja kui elukaaslane helistas ja järgi uuris, siis öeldi, et puudub kuriteo koosseis ja uurima ei hakata. Öeldi, et räägi oma elukaaslasega, st minuga, aga mina tahaks ka teada, kes selle numbri taga on ja mida ta tahab.
Oleme mõlemad sellest tülist väsinud ja sooviks teada, mida edasi teha. Oleme elanud juba 12 aastat koos ilma mingisuguste tülideta.
Andke nõu mida teha, kelle poole pöörduda.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Kui see helistamine toimub alati ühel samal kellaajal, siis on võimalik, et tegemist on mingi automaatse helistamissüsteemiga.
Võiksite üritada antud numbrit otsida nii Google, 1182.ee kui ka https://nba.tja.ee/numbriparing.aspx abil. Kui see selgust ei too, siis kõige lihtsam lahendus oleks konkreetne number blokeerida teenusepakkuja juures.
Küsimus: Ka keemiaravi saanud haigetel on õigus hambaravihüvitisele?29.03.2012
Lugesin ajalehest, et suurenenud hambaravi vajadusega on ka kiiritusravi saanud haiged. Kas ka keemiaravi saanud inimesed saavad seda? Tütar haigestus leukeemiasse 2005. aasta lõpus, ravi kestis 2,5 aastat. Nüüd hambad lagunevad joonega, väga palju pehmeid auke. Kui see on võimalik, kas siis tuleb hambaarstile minnes võtta perearstilt või raviarstilt mingi tõend?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Haigekassale tuleb hüvitise saamiseks esitada:
1) avaldus,
2) hambaravi eest tasumist tõendav dokument, mille on väljastanud hambaraviteenuse osutaja,
3) arstitõend, mis tõendab tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadust.
Küsimus: Sain pärast tuludeklaratsiooni tegemist tagasi enammakstud tulumaksu ja selle tõttu ei makstud enam töötutoetust, kas nii on õige?29.03.2012
Tere,
Olen jaanuari lõpust töötuna arvel. Veebruaris tegin tuludeklaratsiooni ning eelmise aasta eest, millal käisin terve aasta täiskohaga tööl, sain 70 eurot tagasi, raha saabus 19.veebruaril ning kohe läks kogu summa makseteks. Nüüd, Töötukassas käies, küsiti deklaratsiooni kohta ja vastati, et aprillis nemad töötutoetust ei maksa, kuna sain raha tuludeklaratsioonist rohkem kui 48 eurot. Kuidas see võimalik on ja miks minu enam makstud maksud ausa töö eest siia puutuvad? Ahastus tuleb peale, sest isegi see töötutoetus, mis ma seni 40-54 eurot saanud olen, ei kata ära mu maksekohustusi kuus ja nüüd ootamatult ka aprilliks see ära võeti ilma, et keegi sellest teada oleks andnud. Kas nii tehakse kõikide töötutega kes eelmisest aastast deklaratsiooni raha tagasi said?
Olen jaanuari lõpust töötuna arvel. Veebruaris tegin tuludeklaratsiooni ning eelmise aasta eest, millal käisin terve aasta täiskohaga tööl, sain 70 eurot tagasi, raha saabus 19.veebruaril ning kohe läks kogu summa makseteks. Nüüd, Töötukassas käies, küsiti deklaratsiooni kohta ja vastati, et aprillis nemad töötutoetust ei maksa, kuna sain raha tuludeklaratsioonist rohkem kui 48 eurot. Kuidas see võimalik on ja miks minu enam makstud maksud ausa töö eest siia puutuvad? Ahastus tuleb peale, sest isegi see töötutoetus, mis ma seni 40-54 eurot saanud olen, ei kata ära mu maksekohustusi kuus ja nüüd ootamatult ka aprilliks see ära võeti ilma, et keegi sellest teada oleks andnud. Kas nii tehakse kõikide töötutega kes eelmisest aastast deklaratsiooni raha tagasi said?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Töötutoetust makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 alusel, mille järgi on töötutoetust õigus saada inimesel, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (2,11 €).
Töötutoetuse maksmine peatatakse 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 65,41 € suurune ühekordne sissetulek.
Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
Küsimus: Kas alaealisena alkoholijoobes oleku eest saadud karistus võib tulevikus mingeid takistusi tekitada?28.03.2012
Kas alaealisena alkoholijoobes olemise eest saadud trahv kustub ka mingi aja pärast?
Võib see mõjutada midagi tulevikus (nt viisade saamist vm)?
Võib see mõjutada midagi tulevikus (nt viisade saamist vm)?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Üldiselt tulevikus see suurt mõju ei oma. Võidakse näiteks küsida Sisekaitseakadeemiasse astumisel selle kohta, aga viisade saamisele ei tohiks mõju avaldada.
Küsimus: Kas poole tööpäeva pealt haigestumisel tuleb haigusleht võtta järgmisest päevast?28.03.2012
Tere!
Olin tööl 3 tundi ja jäin haigeks, käisin arstil ja sain haiguslehe samast päevast. Tööandja väitel oleks ma pidanud võtma haiguslehe järgmisest päevast ning tegema puuduvad 5 tundi järgi. Kuidas siis sellega on, kas haigestumisel tuleb võtta haigusleht samast päevast või tööpäevale järgnevast päevast? Millises seaduses see kirjas on? Kas arst küsib siis eelnevalt, et kas olite tööl või peab seda ise talle ütlema?
Olin tööl 3 tundi ja jäin haigeks, käisin arstil ja sain haiguslehe samast päevast. Tööandja väitel oleks ma pidanud võtma haiguslehe järgmisest päevast ning tegema puuduvad 5 tundi järgi. Kuidas siis sellega on, kas haigestumisel tuleb võtta haigusleht samast päevast või tööpäevale järgnevast päevast? Millises seaduses see kirjas on? Kas arst küsib siis eelnevalt, et kas olite tööl või peab seda ise talle ütlema?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Haiguslehe esimesed kolm päeva ei kuulu maksmisele. Alates 4-ndast töövabastuspäevast kuni 8-nda päevani on kohustatud haiguslehe hüvitama tööandja. Haigekassa hüvitab haiguslehe 9-ndast päevast.
Küsimus: Kas HIV-positiivne võib töötada õe või ämmaemandana?28.03.2012
Kas HIV-positiivne võib töötada õe või ämmaemandana, ehk siis tervishoiutöötajana?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

HIV positiivse inimese puhul on oluline see, et ta ei ohustaks kaastöötajate tervist või tööandja vara, k.a ka klientide tervist.
Töölepinguseadusese § 15. Töötaja kohustused:
(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.
Probleemi korral tööandjaga soovitan pöörduda Tööinspektsiooni.
Küsimus: Kuidas on seadustega reguleeritud pseudonüümi kasutamine, et sellest ei kujuneks identiteedivargus?26.03.2012
Mismoodi on eesti õigusruumis seatud pseudonüümi ehk varjunime kasutamine (äris, igapäevaelus, muus avalikus ruumis jne), et sellest ei kujuneks karistatav identiteedivargus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Küsimus: Kuidas käituda, kui näen noorukist toksikomaani?26.03.2012
Tere!
Kunagi ammu nägin Tartus teepervel istuva poissi, kellel oli läbipaistev kilekott peas. Ta oli umbes 12-aastane ja nuusutas liimi vms. Mul oli kiire, telefoni kaasas polnud, ei teadnud, kuidas käituda, läksin temast mööda... Pärast seda mul tekkis süütunne, et ma oleks pidanud tol korral kuidagi sekkuma.
Kuidas õigesti käituda sarnasel juhul?
Kunagi ammu nägin Tartus teepervel istuva poissi, kellel oli läbipaistev kilekott peas. Ta oli umbes 12-aastane ja nuusutas liimi vms. Mul oli kiire, telefoni kaasas polnud, ei teadnud, kuidas käituda, läksin temast mööda... Pärast seda mul tekkis süütunne, et ma oleks pidanud tol korral kuidagi sekkuma.
Kuidas õigesti käituda sarnasel juhul?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Sarnasel juhul oleks kõige õigem helistada kohe 110 ja kutsuda patrull välja.
Küsimus: Olin töötuna arvel, haiguse tõttu ei saanud kohale minna, kas minu arvelt mahavõtmine oli õige?22.03.2012
Tere. Olin töötuna arvel alates 2009.a. 2011. aasta lõpus, kui pidin minema uuesti, ei olnud minna võimalik kuna olin haige. Helistamiseks kõneaega ka ei olnud, sissetulekut mul üldse ei olnud. Umbes nädala pärast tuli kiri, et olen mitteilmumise pärast arvelt kustutatud (enne ei ole mitteilmumist toimunud). Kas on minuga toimitud õigesti?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Kui Te ei pöördunud töötuna arveloleku perioodil töötukassasse kokkulepitud ajal ja ei esitanud pöördumata jätmise mõjuva põhjuse tõendamiseks pärast tervenemist esimesel võimalusel tõendit haigestumise kohta, siis Teie töötuna arvelolek lõpetati seaduse alusel õigesti.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §7 lõige 1 reguleerib töötuna arveloleku lõpetamist järgmiselt:
"Eesti Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla mõjuva põhjuse tõttu".
Kui Te ei tööta ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis on Teil võimalik pöörduda uuesti töötuna arvelevõtmiseks Teile lähimasse töötukassa büroosse ja kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.
Küsimus: Kui põhikohalt koondatakse, kas siis vaatamata käsunduslepinguga korteriühistu juhtimisele oman õigust töötuskindlustushüvitisele?22.03.2012
Tere
Töötan töölepingu alusel ja peale selle veel KÜ juhatuse esimehena, kus mul on sõlmitud käsundusleping ning saan ka tasu selle eest.
Nüüd ootab mind põhikohal ees koondamine, kas mul on õigus saada koondamishüvitist ja edaspidi ka töötuskindlustushüvitis?
Tänan
Töötan töölepingu alusel ja peale selle veel KÜ juhatuse esimehena, kus mul on sõlmitud käsundusleping ning saan ka tasu selle eest.
Nüüd ootab mind põhikohal ees koondamine, kas mul on õigus saada koondamishüvitist ja edaspidi ka töötuskindlustushüvitis?
Tänan
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

I. Koondamise kindlustushüvitis
Kindlustushüvitist koondamise korral makstakse töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kindlustushüvitise taotlemiseks peab tööandja esitama 5 päeva jooksul pärast koondamist vastava taotluse töötukassale.
Koondatud isik ise ei pea selle hüvitise saamiseks ennast töötuna arvele võtma, võib kohe uuele tööle asuda ning hüvitist makstakse ka pensioniikka jõudnud koondatutele.
II. Töötuna arvelevõtmine
Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu (välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui 145€, ehk pool kehtestatud töötasu alammäärast).
Töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada korteriühistu tõend töötasu suuruse kohta, mille alusel saab töötukassa teha otsuse, kas Teid on võimalik töötuna arvele võtta.
III. Töötuskindlustushüvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).