Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas TLS § 88 lg1 p2 alusel töölepingu lõpetamisel saab töötuskindlustushüvitist?06.07.2012
Tööandja esitas töötajale kirjaliku hoiatuse, kus leiab, et töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete ja eesmärkide täitmisega. Teatab, et kui olukord ei parane 30 päeva jooksul, ütleb töölepingu erakorraliselt üles TLS par. 88 lg 1 p.2 alusel. Küsimus on selles, kas sellel alusel töölepingu ülesütlemine annab õiguse töötuskindlustuse saamiseks Töötukassast? Töötuskindlustuse seadus nimetab hüvitise saamist välistava alusena TLS par 88 lg 1 punktid 3-8.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töösuhte lõppemisel töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 2 alusel on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kui töötul on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui väljanõutud intressid ja viivised on üle mõistuse suured?05.07.2012
Tere,
Jäin raskustesse pangast võetud laenu tasumisega ja nad andsid asja kohtusse. Kohtu poolt saadetud makseettepanekus oli põhivõla suuruseks 715.25 eurot, lisaks intress 27.35% (182.86 eurot), viivised 23,35%(112.66 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud 369,96 eurot, tasumata lepingu sõlmimise tasu 49,77 eurot ja tasu hagi avaldamiselt 47,93 eurot. Ma olen isegi selle võlasummaga nõus aga mitte võla tagasinõudmiseks kulunud summaga. See on lihtsalt ebamõistlikult suur ja minu arvates täiesti laest võetud summa. Kui liita kokku intressid ja viivised ja sissenõudmisega seotud kulud ja tasumata lepingu tasu saame kokku minu põhivõla suuruse ehk 715,25 eurot, ehk siis pank on põrutanud lihtsalt sellise summa nendeks kuludeks, et saada kätte minult seaduses ettenähtud võimalik maksimum aga minu arvates täiesti alusetult, sest ju jookseb ka viivis sellelt laenult mille pean niikuinii kinni maksma. Kuidas sellises olukorras käituda ja milline vastulause sellises olukorras kohtule esitada?
Suured tänud ette vastuse eest,
Jäin raskustesse pangast võetud laenu tasumisega ja nad andsid asja kohtusse. Kohtu poolt saadetud makseettepanekus oli põhivõla suuruseks 715.25 eurot, lisaks intress 27.35% (182.86 eurot), viivised 23,35%(112.66 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud 369,96 eurot, tasumata lepingu sõlmimise tasu 49,77 eurot ja tasu hagi avaldamiselt 47,93 eurot. Ma olen isegi selle võlasummaga nõus aga mitte võla tagasinõudmiseks kulunud summaga. See on lihtsalt ebamõistlikult suur ja minu arvates täiesti laest võetud summa. Kui liita kokku intressid ja viivised ja sissenõudmisega seotud kulud ja tasumata lepingu tasu saame kokku minu põhivõla suuruse ehk 715,25 eurot, ehk siis pank on põrutanud lihtsalt sellise summa nendeks kuludeks, et saada kätte minult seaduses ettenähtud võimalik maksimum aga minu arvates täiesti alusetult, sest ju jookseb ka viivis sellelt laenult mille pean niikuinii kinni maksma. Kuidas sellises olukorras käituda ja milline vastulause sellises olukorras kohtule esitada?
Suured tänud ette vastuse eest,
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
kõige olulisem on, et Teie vastuväide jõuaks kohtusse õigeaegselt ehk siis 15 päeva jooksul ajast, mil makseettepaneku kätte saite. Vastuväidet ei pea isegi põhjendama, piisab kui märgite, et tunnistate põhivõlga, kuid kõrvalnõudeid mitte. Loomulikult võite lisada, et palute viivisemäära vähendamist, ebamõistlikult suurte sissenõudekulude vähendamist jmt.
Maksekäsu kiirmenetlus kohta soovitan täpsemalt lugeda: http://www.juristaitab.ee/kusimused-vastused/kohtusse-poordujale/maksekasu-kiirmenetlus
Kõige olulisem hetkel on esitada vastuväide ettenähtud aja jooksul.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kas pean maksma inkassokulud, kui enne meeldetuletust olin juba tasunud?03.07.2012
Tere,
Kas ma olen kohustatud maksma inkassole nõudekulusid, kui võlg sai tegelikult tasutud mõned päevad enne, kui inkasso oli mulle esimese meeldetuletuse postitanud?
Kas ma olen kohustatud maksma inkassole nõudekulusid, kui võlg sai tegelikult tasutud mõned päevad enne, kui inkasso oli mulle esimese meeldetuletuse postitanud?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
täpseid asjaolusid teadmata on sellele küsimusele kahjuks raske vastata. Soovitan siiski inkassofirmaga kokkuleppele jõuda, et põhjendamatult tehtud kulutuste eest ei peaks maksma.
Edu soovides,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kui kaua võtab kiirlaenuga raskustesse sattumisel enne kui sissetuleku kallale minnakse?03.07.2012
Olen võtnud kahest kohast kiirlaenu, kokku on koos intressidega üle 2000 euro. Nüüd aga sattusin makseraskusse. Edasi läheb vist kiirmenetlusse. Kui kaua see aega võtab enne kui sissetulekute kallale minnakse? Ja kas inkasso võimaldab maksegraafikut?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
aega, mis kulub kiirmenetluse algatamisest kuni sissetuleku arestimiseni, on väga raske määratleda. Sõltub muuhulgas näiteks sellest, kas Te võlgnikuna esitate vastuväite.
Sissetuleku arestimisel on aluseks täitedokument, milleks kiirmenetluses on Maksekäsk. Seega peab esmalt olema kohus teinud Maksekäsu, millega võlausaldaja saab pöörduda kohtutäituri poole. Inkassod ikka reeglina võimaldavad maksegraafikut, vara arestimise õigust neil ei ole. See käib kohtutäituri kaudu.
Üldiselt soovitan Teil täpsema konsultatsiooni saamiseks pöörduda võlanõustaja vastuvõtule. Teile selgitatakse ka kiirmenetluse põhimõtteid ja vajadusel vastuväite esitamist.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Mida teha alaealise toksikomaaniga?02.07.2012
Tere.
Pöördun Teie poole murega.
Nimelt on meie perekonnatuttavate seas 12-aastane laps, kes nuusutab bensiini ja muid aineid (mida täpselt, ei oska kommenteerida, kuna lõhna järgi on juba raske eristada). Probleem on päevakajaline juba ~5 kuud (kui mitte rohkem). Samuti on sellest teadlikud lapse vanemad, kes ei ela juba ammu aega koos ning omavahelised probleemid on niivõrd teravad, et ei elata koos. Vanemad on omavahel arutanud ka lapse probleemi, et mida edasi teha või kelle poole pöörduda, aga ühisele meelele ei jõuta - isa tahaks pöörduda lapsega psühholoogi juurde, kuid ema on kategooriliselt vastu. Laps on tihti ka vanaema juures, kes on samuti mures, kuna ei tea kuidas seda probleemi lahendada ning lapsevanemaid ühele meelele suunata.
Tahame küsida, kuidas pealtvaatajatena edasi käituda ja kelle poole pöörduda?
Pöördun Teie poole murega.
Nimelt on meie perekonnatuttavate seas 12-aastane laps, kes nuusutab bensiini ja muid aineid (mida täpselt, ei oska kommenteerida, kuna lõhna järgi on juba raske eristada). Probleem on päevakajaline juba ~5 kuud (kui mitte rohkem). Samuti on sellest teadlikud lapse vanemad, kes ei ela juba ammu aega koos ning omavahelised probleemid on niivõrd teravad, et ei elata koos. Vanemad on omavahel arutanud ka lapse probleemi, et mida edasi teha või kelle poole pöörduda, aga ühisele meelele ei jõuta - isa tahaks pöörduda lapsega psühholoogi juurde, kuid ema on kategooriliselt vastu. Laps on tihti ka vanaema juures, kes on samuti mures, kuna ei tea kuidas seda probleemi lahendada ning lapsevanemaid ühele meelele suunata.
Tahame küsida, kuidas pealtvaatajatena edasi käituda ja kelle poole pöörduda?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Edasine käitumine sõltub suuresti sellest, kus see laps elab. Tallinnas on Tallinna Lastehaigla lasteteenistus, mis võtab üle Eesti lapsi vastu. Nemad puutuvad ka taoliste probleemidega kõige enam kokku. Võtke ühendust sealsete töötajatega, näiteks Ene Villakuga ja rääkige oma murest. Tõenäoliselt on neil Teile anda mingeid tutvustavaid infomaterjale, mille abil ema veenda. Võimalik, et ka soovitusi, kuidas lapsevanemat selles otsuses aidata.
Üle-Eestiline on ka Jõhvi Rehabilitatsioonikeskus, kuhu paljud sõltuvushäiretega noored suunatakse näiteks alaealiste komisjonide kaudu. Sinna on võimalik ka vanematel lapsi ravile saata. Samas peab selleks olema lapsel endal soov paraneda ja vanematel ühtne arusaam lapse aitamisest.
Tartus saab küsida abi Tartu Laste Tugikeskusest ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust. Samas, see eeldab, et laps on selle piirkonna laps.
Olles olnud 5 aastat noorsoopolitseinik, olen näinud mitmeid välgumihkligaasi- ja kummiliiminuusutajaid ja kui õigel ajal jaole ei saada, on seda last üha raskem aidata. Sellega kaasnevad käitumisraskused, tülid kodustega, õppimisraskused, tihti ka vargused.
Hea on teada, et laste pärast tunnevad muret ka mitte-pereliikmed. Kahjuks sellist olukorda tihti ette ei tule. Loodan, et sellest vastusest piisas. Kui midagi jäi arusaamatuks, andke teada.
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Kas praktikandil on tööõnnetuse korral õigus saada tööandjalt hüvitist?02.07.2012
Tere!
Olen ühes firmas praktikal ja mul juhtus tööõnnetus. Kas mul on õigus saada või küsida mingid hüvitist oma tööandjalt?
Olen ühes firmas praktikal ja mul juhtus tööõnnetus. Kas mul on õigus saada või küsida mingid hüvitist oma tööandjalt?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 3 p 2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005) on praktikandil samaväärne õigus kahjude hüvitamisele töölepinguliste töötajatega võrreldes, sest TTOS laieneb täies mahus ka üliõpilase tööle õppepraktikal olles. Seega on praktikandil õigus tööõnnetuse korral ka tööandjalt nõuda tema tervisele tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseadusele (TTOS § 14 lg 5 p 6).
Küsimus: Tunnistusel puudub tempel, kuid eksamid on sooritatud, kas võin juhtida?28.06.2012
ARK'is on mul kõik eksamid edukalt sooritatud, kuid tunnistusele templit ei löödud. Kas ilma selle templita ei tohi veel autot juhtida, kuigi arvutis on olemas, et juhtimisõigus omandatud?
Ette tänades,
Ette tänades,
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kui Te mõtlete tunnistuse all seda dokumenti, mis väljastatakse ajutiselt juhiloa asendusena, siis see on dokumendina kehtetu, kui tempel on puudu. Tegemist siis ARK enda veaga. Kõige õigem oleks minna ARKi ja see viga ära parandada lasta.
Samas, kui politsei Teid kinni peab, siis neil on võimalik kontrollida seda, kas Teil on juhtimisõigus või mitte. Seega kui isikut tõendav dokument on olemas, ei tohiks probleeme tekkida. Lihtsalt nende asjade väljaselgitamine võib võtta aega. Juhtimisõigust ei anna juhiluba, vaid ARKi vastav kinnitus andmebaasis, et isik on eksamid sooritanud ja seega omab juhtimisõigust.
Kui tegemist oli mõne muu dokumendiga, siis palun küsimust täpsustada!
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Mul on tsiviilasjast tekkinud võlanõue, kas saan sellest vabaneda minnes vangi?27.06.2012
Kui mul on tsiviilasjast tekkinud võlanõue, mida nõuab kohtutäitur. Kas mul on võimalik vanglasse minnes seda lunastada?
Kui jah, siis kauaks ma peaksin minema, kui mu võlg on 600€?
Kui jah, siis kauaks ma peaksin minema, kui mu võlg on 600€?
Vastus: Kaidi Silver-Schöbe, võlanõustaja, www.alustauuesti.ee
Oletan, et peate silmas asenduskaristust, mis määratakse rahalise karistuse või varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjel. Tsiviilasjast tekkinud võlanõude puhul sellist võimalust ei ole.
Parimate tervitustega,
Kaidi Silver-Schöbe
Küsimus: Kuidas käituda identiteedi varguse korral?26.06.2012
Tere.
Avastasin ühest suhtlusportaalist konto enda piltidega, mida aga mina ise teinud ei ole. Seega keegi on kasutanud minu pilte minu loata ning loonud nendega konto. Portaali haldaja sulges selle konto, kuid kas mul on võimalik teha politseile sellekohane avaldus? Mõned aastad tagasi kriminaliseeriti KarS-ga § 157 2 selline ebaseaduslik tegevus. Minu põhiküsimus on selles, et kuidas on politsei senine praktika selles suhtes ja kas on reaalne, et süüdlane leitakse ja ta kohtulikult karistada saaks? Kui vaadata kohtulahendeid, siis 2009-st aastast alates on selle seaduse järgi süüdi mõistetud vaid kolm isikut. Sellest minu mure, kas mul on mõtet aega, närvi ja raha üldse raisata tuule tagaajamisele. Nüüdseks on konto suletud ja kahju sellega ei kaasnenud. Milline on Teie seisukoht?
Avastasin ühest suhtlusportaalist konto enda piltidega, mida aga mina ise teinud ei ole. Seega keegi on kasutanud minu pilte minu loata ning loonud nendega konto. Portaali haldaja sulges selle konto, kuid kas mul on võimalik teha politseile sellekohane avaldus? Mõned aastad tagasi kriminaliseeriti KarS-ga § 157 2 selline ebaseaduslik tegevus. Minu põhiküsimus on selles, et kuidas on politsei senine praktika selles suhtes ja kas on reaalne, et süüdlane leitakse ja ta kohtulikult karistada saaks? Kui vaadata kohtulahendeid, siis 2009-st aastast alates on selle seaduse järgi süüdi mõistetud vaid kolm isikut. Sellest minu mure, kas mul on mõtet aega, närvi ja raha üldse raisata tuule tagaajamisele. Nüüdseks on konto suletud ja kahju sellega ei kaasnenud. Milline on Teie seisukoht?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kõik oleneb sellest, mis suhtlusportaaliga oli tegemist ja milline oli see kahju, mis Teile sellega tehti.
Profiilil olevate andmetega peate Teie olema sellel profiilil äratuntav. Kui seal on näiteks vaid Teie eesnimi, elukohaks Tallinn või Eesti, pole tegemist identiteedivargusega. Kui Teie ees- ja perekonnanimi on levinud, siis ka nende samaaegne kasutamine ei ole identiteedivargusena kvalifitseeritav. Oluline on, et kurjategija tõepoolest soovis Teiena esineda. Praeguseks on see profiil kustutatud, seega on politseil üsna keeruline juhtunut menetleda, kui pole tõendeid.
Kui ei ole konkreetselt teada, kes selle teo taga on, ei ole ka avalduse tegemisel politseile suurt mõtet juhul, kui tegemist on välisriigis asuvate serveritega. Politseile menetluse jaoks vajaminevaid IP aadresse saab välismaa teenusepakkujatelt küsida vaid läbi Riigiprokuratuuri õigusabitaotlusena. Esiteks, see võtab aega, teiseks, kõikidelt riikidelt ei pruugi alati vastust saada.
Samuti tuleb mõelda tekitatud kahjule. Kohtu poole on inimesed üldjuhul pöördunud siis, kui selle profiili loomise tõttu on tekkinud varaliselt mõõdetav kahju. Kohtupraktika Eestis näitab, et emotsionaalseid kahjusid üldjuhul kohus ei määra. Erandkorras peab see olema väga põhjendatud.
Lisaks: fotode loata kasutamine on väärtegu ja selle raames politsei ei saa teha IP aadressi väljaselgitamist (seda siis juhul, kui tegemist ei olnud identiteedivargusega). Kindlasti võiks politseisse pöörduda juhul, kui piltide üleslaadija on teada.
Kokkuvõtvalt: kui Te tunnete, et Teile tekitatud kahju ei olnud suur ja konto on praeguseks kustutatud, siis ei ole süüdlase väljaselgitamisel enam Teie jaoks tähtsust ja arvan, et sellises juhul ei peaks avaldust tegema. Samas on Teil see õigus alati olemas. Kurjategijad ei peaks jääma karistuseta, aga kui tõenäosus teda tabada on väiksem kui vastupidine variant, tuleb kaaluda seda, kui palju häirib ühe inimese rumalus teiste inimeste elusid ja seda häirimist võiks võimalikult palju vähendada.
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Kas pärast 120 haiguspäeva ja väljavõetud puhkust on võimalik veel haiguslehele jääda?25.06.2012
Tere! Olen 80% töövõimetusega töötav inimene. Alates 02.04.2012 olen haiguslehel (haigusega, mille eest ei saa töövõimetust). Kui 120 haiguspäeva saab täis ja lõpetan haiguslehe ning võtan töö juurest saada oleva puhkuse, kas siis peale puhkust on võimalik veel edasi haiguslehele jääda? Kui on, kas siis saab ka haigushüvitist edasi? Või teine variant, kas ilma haigushüvituseta on võimalik haiguslehel olla järjest rohkem kui 120 päeva (juhul kui ma puhkust välja ei võta)?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Kokku võib kindlustatu hüvitist saada kuni 250 kalendripäeva kalendriaastas.
Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.
Kuna haiguslehe väljastamise otsuse teeb arst, arvestades patsiendi tervislikku seisundit, palume Teil ikka esmalt oma arsti poole pöörduda.