Sotsiaalne turvalisus

Tere

Haigekassa ei määra invaliidsust. Seda teeb sotsiaalkindlustusamet.
Palume pöörduda töövõimetusprotsendi muutmise küsimustes nende poole.
Lisainformatsiooni saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: http://www.ensib.ee/puude-raskusastme-ja-lisakulude-tuvastamine-3/

Parimate soovidega
Katrin Saadre

Tere!
Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega (mh täiskoormusega õppimine kõrgkoolis)
või muu tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 26 lg 4 loetletud tegevusega (nt kasvatanud alla 8-aastast last, olnud haiglaravil, olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu jne) ja kellel puudub 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast suurem sissetulek (2012. aastal on 31-kordne töötutoetuse päevamäär 65,41 eurot).
Akadeemilisel puhkusel viibimise aega ei arvata töötutoetuse määramisel õppimise perioodi hulka.
Teie kirjas esitatud andmete alusel ei ole täidetud töötutoetuse saamise tingimused, kuna töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul viibisite akadeemilisel puhkusel ning töötuna arvelevõtmise korral puuduks Teil õigus töötutoetusele.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 14 lõige 5 alusel on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Hüvitise nõudmise aluseks on tõendid, mille alusel on võimalik tõendada, et tööandja on kutsehaigestumise
eest vastutav, st et ta põhjustas kutsehaiguse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Kutsehaiguse diagnoosimine töötervishoiuarsti poolt tähendab, et töötervishoiuarst on tuvastanud seosed Teie tervisehädade ja töökeskkonna ohutegurite mõjude vahel. Peale kutsehaiguse diagnoosimist teatab töötervishoiuarst sellest tööandjale, kes on kohustatud välja selgitama kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused. Peale kutsehaigestumise uurimise läbiviimist on tööandja kohustatud koostama kutsehaigestumise raporti, millest üks eksemplar peab olema ka Teile edastatud.
Lisaks tööandja poolt kutsehaigestumise uurimisele, võib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi uurida vajaduse korral ka tööinspektor.
Teie küsimusest ei selgu, mille alusel tööandja väitis, et "ettevõte pole kutsehaigust põhjustanud". Siin võib üheks hüvitise maksmise keeldumise põhjuseks olla asjaolu, et Te olete töötanud selles ettevõttes lühikest aega ja eelnevalt olete teinud sama tööd (olnud kokkupuutes samade töökeskkonna ohuteguritega) mitmete tööandjate juures.
Teil on õigus pöörduda Teie tervisekahjustuse hüvitise nõudes kohtu poole, kuid siin peaksite esitama põhjuslikud seosed (tõendid) Teie tervisele tekkinud kahju ja tööandja õigusvastase tegevuse vahel.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud kutsehaigestumise raport, kus on fikseeritud kutsehaigestumise asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks olla ka tööinspektori arvamus kutsehaigestumise põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt. Seda muidugi juhul, kui tööinspektor on uurinud kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjuseid.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused kutsehaigestumise raporti põhjal.

Küsimuse alusel on raske hetkel nõu anda. Täpsema abi saamiseks pöörduga palun Hr Priit Siitani poole: priits@tktk.ee

Tere!

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (kindlustatul, kes kasutas eelnimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta);
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Kui Te soovite kasutada oma tööotsingutel töötukassa abi, siis töötuna arvelevõtmiseks tuleks isiklikult pöörduda Teile sobivaimasse töötukassa osakonda ja kaasa võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping),
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule, kus on märgitud töösuhte alguse ja lõppemise kuupäevad, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise perioodid.
Teenindame Teid:
E, K, N kell 8.15 - 16.00
T kell 8.15 – 17.30
R kell 8.15 – 12.00
Kas Teil töötuna on õigus töötuskindlustushüvitisele või mitte, otsustatakse Teie poolt töötuna arvelevõtmisel esitatud dokumentide ning töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.

Tere

Uuem seisukoht on see, et kui isik, kes kahju kannatas ja kellel seoses selle süüasjaga on materiaalseid huvisid soovib teada määratud trahvi suurust, siis see antakse ka teada. Kunagi varem avalikustati vaid karistuse liik (suuline hoiatus, rahatrahv vm).

Väärtegude puhul on menetlusajaks 2 aastat alates teo toimepanemise päevast, pärast seda see tegu aegub. Kui kiiresti see Teie asi lahenduse saab, oleneb paljudest erinevatest faktoritest: kas see oli kelmus või vargus või lõhkumine, kas tunnistajad olid olemas, kas teo toimepanija on teada jne. Mõistlik aeg, kui tunnistajad ja menetlusalused isikud ikkagi õigel ajal kutsetele reageerivad, võiks olla mitte rohkem kui 3 kuud, kuid reegliks see pole.

Meeldivat päeva jätku!

Tere

Praeguses loetelus on tõendeid piisavalt. Kindlasti tasuks sellest leheküljest teha pilt, kus video ikoon näha on (kui see veel on võimalik), et juhul, kui video maha võetakse, jääks midagigi alles. Ja kui videot on veel kuskilt võimalik alla laadida, siis see on ka vägagi soovitatav. Kui neid ei ole, siis nende olemasolu tõestab juba politsei ise.

Oluline on tegutseda kiiresti. Kui Teid vägistas vaid üks inimene, võib juhtuda, et see juhtum aegub või on juba aegunud. Kui seda tegid 2 või rohkem inimest, siis aegub see 10 a pärast juhtunut. Kindlasti pöörduge politseisse ja rääkige nii palju ära, kui Teie nüüd asjast teate, politsei asi on see juhtum niimoodi ära tõendada, et see ka kohtus tugev oleks. Digitaalsete andmetega on see hea lugu, et need jätavad jälgi ja seetõttu mina lootust ei kaotaks.

Kui vajate täpsemat infot, võite võtta ühendust maarja.punak@politsei.ee aadressi kaudu, saan Teid suunata Teie enda piirkonnas olevate uurijate juurde, kes taoliste asjadega tegelevad.

Edu!

Tere

Sellise asjaga tuleks pöörduda politsei poole.

Tere

Eestis on süüteo aegumine paika pandud karistusseadustikus järgnevalt:
§ 81. Süüteo aegumine

(1) Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud:
1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest;
2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.

Soome seadustega paraku kursis ei ole. Küll aga soovitan allikat sellekohase info saamiseks: http://www.poliisi.fi/nettipoliisi

Sellisel juhul tuleks esitada politseile avaldus menetluse alustamiseks KarS § 209 tunnustel.

Tere

Teie kirjedlusest saan aru, et see sõimamine leiab aset avalikus ruumis. Üks võimalus sellega tegeleda, oleks naabrile selgitada avaliku korra rikkumise mõistet ja et ka selle eest on võimalik karistada.
Kui kodanik jätkab oma tegevust, avalikus ruumis sõimamist karjumist ja seal viibivate isikute häirimist läbi oma tegevuse, on Teil või sõimataval õigus esitada avaldus avaliku korra rikkumise osas.
Laimaja suhtes, kui ta kahjustab Teie au ja head nime, on kodanikul alati õigus pöörduda ka kohtusse tsiviilhagiga.