Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas on võimalik tutvuda, milliseid andmeid on minu kohta politsei andmebaasis ja kes on nendele andmetele ligi pääsenud?06.09.2012
Tere,
kellele ja kuhu peaksin tegema teabenõude, et teada saada, millised andmed on minu kohta politsei salastatud andmebaasi KAIRI kogutud ja kes on andmetega tutvunud?
Kas politseil on veel salajasi andmebaase ja kas nende sisuga minu kohta kogutud materjalide osas on võimalik tutvuda?
kellele ja kuhu peaksin tegema teabenõude, et teada saada, millised andmed on minu kohta politsei salastatud andmebaasi KAIRI kogutud ja kes on andmetega tutvunud?
Kas politseil on veel salajasi andmebaase ja kas nende sisuga minu kohta kogutud materjalide osas on võimalik tutvuda?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Vastav pöördumine tuleb esitada Politsei- ja Piirivalveametile ning sõnastada vastavalt sellele millist infot soovite saada sealt.
Küsimus: Kas tööandjal on kohustust teha töötajatele ravikindlustus välismaal töötamise ajaks?05.09.2012
Tere!
Töötan Eesti firma all, mis omakorda töötab Norra firma all. Maksud laekuvad Eestisse. Nüüd on tekkinud põlvega probleem, põlv on paiste läinud. Kuna minu töö Norras on pidevalt põlvitamisega seoses, siis võib olla see tingitud sellest. Küll aga on mul olemas lihtsalt Euroopa ravikindlustus kaart. Sooviks teada, et kas tööandjal pole mingit eraldi kohustust teha töötajatele omakorda ravikindlustus selleks ajaks kui töötajad viibivad välismaal tööl? Nüüd pean lihtsalt oma kulude ja kirjade eest Norra ravikulud kinni maksma, muud varianti vist ei ole?
Aitäh vastamast!
Töötan Eesti firma all, mis omakorda töötab Norra firma all. Maksud laekuvad Eestisse. Nüüd on tekkinud põlvega probleem, põlv on paiste läinud. Kuna minu töö Norras on pidevalt põlvitamisega seoses, siis võib olla see tingitud sellest. Küll aga on mul olemas lihtsalt Euroopa ravikindlustus kaart. Sooviks teada, et kas tööandjal pole mingit eraldi kohustust teha töötajatele omakorda ravikindlustus selleks ajaks kui töötajad viibivad välismaal tööl? Nüüd pean lihtsalt oma kulude ja kirjade eest Norra ravikulud kinni maksma, muud varianti vist ei ole?
Aitäh vastamast!
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Euroopa ravikaardi alusel peaksite saama mujal EL riikides vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindustatutega. Seda, kas Teie põlveprobleemiga seonduv arstiabi Norras on vajaminev antud olukorras või mitte, otsustab arst. Kindlasti võtke raviasutusse kaasa enda kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart.
Lisaks saate lugeda: Arstiabi ajutiselt teises Euroopa Liidu riigis viibides: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/arstiabi_val
Küsimus: Kui pean töölt lahkuma seoses teise linna kolimisega, kas siis on mul õigus töötushüvitisele?04.09.2012
Majandusliku olukorra tõttu pidin kolima linnast A linna B. Minu töökoht oli linnas A. Olen lapsehoolduspuhkusel väiksema lapsega (1.6 a). Tegin tööle lahkumisavalduse seoses elukoha muutmisega. Küsimus oleks, et kas ma saan töötuhüvitist kui end töötuks võtan ning mille järgi seda määratakse ning mis summas. Olen üksikema kahe lapsega, vanem (6a) käib lasteaias nüüdseks linnas B. Ette tänades
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Kui Te olete ise esitanud avalduse, siis on see omal soovil töösuhte lõpetamine ja töötuna arvelevõtmise korral ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
Seega on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel.
Töötuna arvelevõtmise korral on Teil kindlasti õigus töötutoetusele, mille suurus käesoleval aastal on 2,11 €/päevas.
Küsimus: Kuidas ja kes maksab haiguslehel oldud aja eest?03.09.2012
Tere!
Oli kuu aega haiguslehel. Kuidas ja kes maksab selle perioodi eest (tööandja, haigekassa)?
Oli kuu aega haiguslehel. Kuidas ja kes maksab selle perioodi eest (tööandja, haigekassa)?
Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haiguslehe hüvitamine sõltub haiguslehe liigist ja põhjusest.
Tavalise haigestumise korral hüvitab haigekassa haiguslehe alates 9-ndast töövabastuse päevast. Esimesed kolm haiguspäeva on omavastutusel ehk et nende eest ei tasu keegi. Alates 4-ndast kuni 8-nda päevani hüvitab töötajale haiguslehe tööandja.
Tööandja arvutab töötajale hüvitise tema viimase kuue kuu keskmise palga alusel. Haigekassa võtab hüvitise arvutamisel aluseks kindlustatu eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.
Lisainfot saab lugeda ka haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/
Tervist soovides
Katrin Saadre
Küsimus: Miks on minu ähvardamine ja auto tahtlik lõhkumine väärtegu mitte kuritegu?03.09.2012
Minu auto lõhuti mu enda silme all. Lõhkuja oli mulle tuttav ja eelnevalt ähvardas kolmanda isiku kaudu minule ja mu varale kahju tekitada. Ei uskunud ähvardusi, sest ei näinud mingitki põhjust rünnet karta. Ometigi viis ähvardaja purjuspeaga teo korda ja lõhkus mu auto ning mürgeldas mu ukse taga. Politsei fikseeris kuriteo, samuti tegin avalduse (käisin koos tunnistajaga ka ülekuulamisel).
Nüüd küsimus:
1.Kui kaua politsei menetleb juhtumit?
2.Kas politsei peab mulle ka kirjalikult vastama?
3.Miks politsei väidab, et tegu on väärteoga, mitte kriminaalteoga?
Olen tõsiselt häiritud ning hirmul, sest kardan enda, oma lähedaste ja vara pärast.
4.Kuidas nõuda sisse materiaalne kahju? Lõhkuja on ülbe ja üleolev.
Tänan vastuse eest!
Nüüd küsimus:
1.Kui kaua politsei menetleb juhtumit?
2.Kas politsei peab mulle ka kirjalikult vastama?
3.Miks politsei väidab, et tegu on väärteoga, mitte kriminaalteoga?
Olen tõsiselt häiritud ning hirmul, sest kardan enda, oma lähedaste ja vara pärast.
4.Kuidas nõuda sisse materiaalne kahju? Lõhkuja on ülbe ja üleolev.
Tänan vastuse eest!
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
1. Menetlusajad erinevad piirkonniti palju, seega kuna ma ei tea, mis piirkond seda menetleb, on ka raske ennustada. Samas, kuna kõik tõendid on olemas ja kui menetlusalune isik õigeaegselt politseis ka ära käib, siis usun, et umbes 2 kuud (lõhkujale protokolli koostamine, vähemalt 15 päeva jäetakse inimesele väärteomenetluse seadustikust tulenevalt aega kaebamiseks, siis tehakse otsus, mille peale on jälle õigus kättesaamisest kuni 10 päeva jooksul kaebus esitada ja siis võib asja lõpetatuks kuulutada).
2. Kuna Teie sõnade kohaselt alustati väärteomenetlus, siis hiljemalt 15 päeva pärast esimese menetlustoimingu tegemist saadetakse Teile vastavasisuline teatis menetluse alustamise kohta. Kui oleks tegemist kriminaalasjaga, siis oleks teatise tähtaeg 10 p.
3. See on menetleja otsus. Antud juhul ta menetleb lõhkumist mitte ähvardamist. Ja lõhkumine on väärtegu, kui selle lõhkumisega tehti Teie autole vähem viga kui 2800 eurot. Ju ei olnud isiku poolt tehtud ähvardus ähvardusena käsitletav (läbi kolmanda isiku ähvardamine ei ole selle isiku süütegu, kes seda palus teha, vaid selle, kes seda tegi) või ei ületa Teie auto koguväärtus 2800 eurot (sest tulenevalt karistusseadustiku § 120 peab võimalik kahju, millega ähvardatakse, olema suurem kui 2800 eurot, vastasel juhul pole seaduse mõtes tegemist ähvardamisega). See ei ole menetleja laiskus või soov kiiresti asju ära teha, seadus on lihtsalt selline. Kolmas isik on nagu ähvarduskiri - kirja teel kellegi ähvardamine ei ole süütegu ja kedagi selle eest karistada ei saa.
4. Menetluse käigus selgub tekitatud kahju suurus. Selleks tõenäoliselt palutakse Teil anda hinnang, kui suur kahju tekkis. Selle leidmiseks tuleks Teil helistada oma auto esindusse ja küsida neilt arvamust. See fikseeritakse politseis ja selle peab siis kahju tekitaja kinni maksma või ise leidma töökoja, kes auto korda teeks. Kui ta seda ei tee? Siis tuleb Teil pöörduda tsiviilkohtusse. Selle aluseks ongi politseis lõpetatud väärteoasi, milles kahju tekitaja ja kahju suurus on kindlaks tehtud.
Loodetavasti oli sellest vastusest abi!
Küsimus: Soovin soetada lisaks jahirelvale ka teise relva, kas relvaeksam kehtib üks aasta?03.09.2012
Tere,
Kui soovin lisaks jahirelvale (kombineeritud püss) soetada veel püstolit või revolvrit ja relvaeksamist ei ole möödunud ühte aastat, kas peab sooritama uue relvaeksami (teoreetiline) või kehtib relvaeksam üks aasta?
Kui soovin lisaks jahirelvale (kombineeritud püss) soetada veel püstolit või revolvrit ja relvaeksamist ei ole möödunud ühte aastat, kas peab sooritama uue relvaeksami (teoreetiline) või kehtib relvaeksam üks aasta?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Relvaeksam põhineb relvaliigil. Kuna jahirelv ja püstol/revoler on eriliigilised, tuleb eksam uuesti sooritada vastava liigi peale.
Küsimus: Kui ma peaksin ilma lubadeta sõitmisega vahele jääma, mis saab mulle auto volitanud inimesest?03.09.2012
Tere,
Kui ma veel kolmandat korda peaksin ilma lubadeta sõitmisega vahele jääma, mis saab sellest inimesest, kes mulle oma auto volitas?
Kui ma veel kolmandat korda peaksin ilma lubadeta sõitmisega vahele jääma, mis saab sellest inimesest, kes mulle oma auto volitas?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Sellises olukorras on võimalik võtta ka volitanud isik vastutusele LS § 202 järgi
LS § 202. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamine
(1) Vastava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
Küsimus: Kui ma nüüd 18-aastaseks saan, kas enne seda saadud trahvid aeguvad?03.09.2012
Tervist,
Olen 17-aastane ja sain lubadeta sõidu eest trahvi. Kui ma nüüd 18 saan, kas need trahvid aeguvad või ma ikka pean need ära maksma?
Olen 17-aastane ja sain lubadeta sõidu eest trahvi. Kui ma nüüd 18 saan, kas need trahvid aeguvad või ma ikka pean need ära maksma?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Ei, need trahvid ei aegu. Kui Te trahve ei tasu, on õigus pöörata trahvinõue täitmisele läbi kohtutäituri. See tähendab, et lisaks trahvisummale lisandub sellele veel täituri tasu.
Küsimus: Kas meditsiinitöötaja ohutusjuhendile on nõuded?31.08.2012
Tere,
Kas oskate soovitada, kust leida ohutusjuhendi näidist meditsiinitöötajale? Kas ohutusjuhendile on nõuded, millele ta peab vastama?
Kas oskate soovitada, kust leida ohutusjuhendi näidist meditsiinitöötajale? Kas ohutusjuhendile on nõuded, millele ta peab vastama?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Üldjuhul on võimalik leida baasjuhendeid internetist, sisestades vastav märksõna. Kui otsite internetist ohutusjuhendit, siis soovitan see kindlasti kohandada enda ettevõttele vastavaks.
Ohutusjuhendile ei ole kehtestatud nõudeid. Ohutusjuhendi koostamine peab olema läbimõeldud tegevus, kuna töötaja peab juhinduma antud dokumendist töö tegemisel. Soovitav on teha see võimalikult konkreetne ja lühike, kus on kajastatud määruse nõuded (esmane juhendamine):
Alusmäärus: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord https://www.riigiteataja.ee/akt/23105
(2) Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
4) töötajale ettenähtud töökorraldust;
5) tule- ja elektriohutusnõudeid;
6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta;
7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.
Kõik need ülaltoodud punktid tuleks kajastada tehtava töö (medistiinitöötaja tööülesanded st tehtav töö) ohutusjuhendis.
Täpsemate küsimuste korral võite pöörduda: kristi@riskianaluus.ee
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kuidas käituda, teades tuttava peres toimuvast vägivallast?30.08.2012
Naine talub juba aastaid alkoholijoobes mehe vägivalda.
Mees viskas naist keeva veega ja ma toimetasin naise traumapunkti, ta teatas ka politseisse aga avaldust ta kirjutada siiski ei julge, kuna kardab veelgi hullemat vaimset ja füüsilist vägivalda kodus. Olukord tundub iga päevaga hullemaks minevat.
Kuidas peaksin käituma, kui olen sellisest olukorrast teadlik?
Mees viskas naist keeva veega ja ma toimetasin naise traumapunkti, ta teatas ka politseisse aga avaldust ta kirjutada siiski ei julge, kuna kardab veelgi hullemat vaimset ja füüsilist vägivalda kodus. Olukord tundub iga päevaga hullemaks minevat.
Kuidas peaksin käituma, kui olen sellisest olukorrast teadlik?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kurb on see, et politsei ei saa midagi menetleda ilma kannatanu avalduse ja soovita.
Selleks, et selline soov naisel tuleks, vajab ta tuge. Üks võimalus on paluda naisel lahkuda oma elukohast ja minna mõnda naiste varjupaika või turvakodusse. Vahel ongi see ainus võimalus. Tean inimesi Tartus Tähtvere naiste varjupaigast ning neil on avatud 24h telefoninumber 56824768 (ja e-post naistekeskus@gmail.com) ning nad võtavad enda juurde vastu ka mujalt pärit naisi. Kui naine kõhkleb, võite ka ise helistada ja küsida nõu ja infot ning seda seejärel naisele edastada. Seal on inimesed, kes oskavad anda ka juhiseid mujale varjupaikadesse pöördumise kohta.
Abi võib saada ka kohalikult sotsiaaltöötajalt. Seda siis olenevalt piirkonnast. Mõnes kohas on võimalik anda ajutist varjualust ka sotsiaalpinna näol.
Loomulikult on võimalus ka see, et Te püüate teda veenda politseisse minema. Kui see Teil õnnestub, siis esialgu minge traumapunkti ja fikseerige vigastused. Seejärel võtke saadud traumaleht kaasa ja lisage see avaldusele juurde. Kui on võimalik naisel kuskile mujale tuttavate juurde minna, tuleks kindlasti mingiks ajaks ka seda soovitada, kuna esialgu võib mees olla üsna kuri. Hiljem nad üldjuhul leebuvad ja soovivad naist tagasi ning siis peab olema naisel piisavalt tahtejõudu, et meest tagasi mitte võtta.
Soovin Teile edu ja raudseid närve!