Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Arvan, et leidsin minult varastatud rolleri, kuid sellele on nüüd paigaldatud teine kerenumber - mida saaksin ette võtta?15.08.2012

Tere.
Arvan, et leidsin minult varastatud rolleri. Olen selle kohta teinud ka politseisse avalduse kunagi, aga nii see asi ka jäi. Täna leidsin kuulutuse internetist, et müüakse samasugust rollerit. Kirjutasin, et olen huviline ja käisin vaatamas, et kas on samad vigastused ja et kontrollida ka kere numbrit, mis mul enda omast veel alles on.
Minu õnnetuseks on kerenumber erinev (võibolla vahetatud), arvele ka juba võetud, kuid vigastused on paljud sellised nagu ka minu omal olid.
Paljud asjad on ka vahetatud ja ei saa olla 100% kindel, et see minu oma on. Küsimus oleks siis selline, et mida peaks tegema edasi ja kuhu pöörduma? Äkki saaks veel masina tagasi.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Kahtlustega peaks pöörduma jaoskonda, kuhu esitasite avalduse.
 

Küsimus: Mida peaksin pärast liiklusõnnetuses kannatada saamist ette võtma, et kahjud saaks hüvitatud?13.08.2012

Auto alustas laias kaares tagurdamist gaas põhjas. Olin just pööranud rolleriga antud teele ja liikunud auto poole kiirusega ca 25km/h. Kui teadvusele tulin, oli roller mitu meetrit eemal, endal õnneks luud terved. Konstaablile tunnistas autojuht telefonitsi enda süüd, lubas kahjud hüvitada ja kadus. Oma uimase peaga ei taibanud ma auto numbritki kirja panna. Kas on võimalus teada saada antud isikule kuuluva musta värvi sõiduki registreerimismärki, tehnilise ülevaatuse ja kindlustuspoliisi olemasolu? Mida peaksin ette võtma, et kahjud saaks hüvitatud?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Asjaolude selgitamise käigus selgus, et autojuhi nimi on Teile teada. Seega on Teil kaks võimalust. Esimene on pöörduda selle nimega enda kindlustuse poole ja jätta ülejäänud andmete välja selgitamine juba kindlustusseltsi tööks. Või pöörduda avaldusega menetluse alustamiseks politseisse. Menetlus antud juhul liiklusõnnetuse põhjustamise tunnustel.
 

Küsimus: Kas töövõimetuspensionäril on kergema töö otsimise perioodiks õigus töötukassa hüvitisele?10.08.2012

Tere!
Olen juba detsembrikuust saadik tööõnnetuse tagajärjel töölt eemal ehk siis juunikuuni olin haiguslehel. Aprillist määrati mulle ka töövõimetuspension, aga nüüd pole veel vigastuse pärast võimalik tööle asuda (ehitusele). Kas mul on töötukassast võimalik saada hüvitist, kuni otsin kergemat tööd?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Eesti Töötukassa ülesandeks on aidata inimestel leida tööd.
Selle ülesande täitmiseks võtame isiku, kes ise meie poole töö otsimise sooviga pöördub, arvele töötuna ja osutame tema tööotsingute toetamiseks tööturuteenuseid kehtivate seaduste alusel.
Töötuna arveloleval isikul võib olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Töötuskindlustushüvitise määramiseks peab isik vastama kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Seega, kui Teie töösuhe lõpetati tööandja algatusel seoses töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu, siis on võimalik töötuskindlustushüvitist määrata, kui Teie töötasult on makstud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Töötuskindlustushüvitist makstakse, kui töötu otsib aktiivselt tööd, kandideerib sobivatele tööpakkumistele, pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal.

Kui Te olete valmis kasutama töötukassa abi oma tööotsingutel, siis töötuna arvelevõtmiseks tuleks isiklikult pöörduda Teile sobivamasse töötukassa osakonda.
Kaasa tuleks võtta:
-kehtiv isikut tõendav dokument;
-töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping),
-töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.
Teenindame Teid: E, K, N 8.15 - 16.00 ja T 8.15 – 17.30 ning R 8.15 – 12.00
 

Küsimus: Kuidas saan kontrollida, kas haigekassa väljamakstav summa sisaldab väljamaksmisega viivitatud päevade eest vastavalt seadusele ka viivist?10.08.2012

Ajutise töövõimetuse hüvitis makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma vastavalt seadusele ka viivist.

Hüvitise väljamaksmise pikendamisest teatab haigekassa kindlustatud isikule kirjalikult, näidates ära väljamaksmise pikendamise põhjuse ning tähtaja asja kohta oma arvamuse või vastuväidete esitamiseks.

Minu küsimus on, et kuidas õnnestub minul kontrollida, kas väljamakstav summa sisaldab väljamaksmisega viivitatud päevade eest vastavalt seadusele ka viivist? Kuidas oleks kohane talitada, kui hüvitise väljamaksmise pikendamisest haigekassa kindlustatud isikule ei teata?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Kui haigekassa ei teata hüvitise väljamaksmise pikendamisest, siis peaksite ise pöörduma järelepäringuga haigekassasse ja juhtima tähelepanu maksmise hilinemisele.
Haigekassal on kohustus maksta haigushüvitis välja 30 kalendripäeva jooksul. Kui haigekassa on ületanud seadusega ettenähtud ajalimiiti, maksab haigekassa isikule ka viivist. Ise inimene seda kontrollida ei saa. Seega tuleb Teil haigekassasse ikka järelepäring teha - uurida, mis ajal on dokumendid haigekassasse laekunud. Päevade arvestus algab haiguslehe haigekassasse jõudmise päevast ehk et, kui tööandja viivitab lehe esitamisega, siis see periood arvesse ei lähe.
 

Küsimus: Mida teha, kui külapoiste motosõitudest päevad läbi tekkiv müra on tõeliselt häirivaks muutunud?08.08.2012

Tere!
Minu maakodu naabrusesse hajaasustusega külas on tekkinud väikseid motohuvilisi (osa neist ilmselt naabrilapsed), kes löristavad päevad läbi oma krossimootorratastega küla teedel ja mitmesse kohta oma kinnistule metsa vahele ning põldudele rajatud motodroomidel. Võrreldes paratamatu olmemüraga (saed, trimmerid, jne...) on tekkiv lärm kordades suurem ja tõsiselt häiriv ka suure vahemaa tagant.

Kas selline tegevus on kehtivate seadustega kooskõlas? On mul õigus isehakanud motosportlaste talitsemiseks politsei poolde pöörduda?
Tänan!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere,
Üldiselt mingi masinaga niisama lärmi tekitamise eest politsei kedagi ei karista. Samas oleks siin kaval noori ohjeldada sellega, et võtate oma piirkonna konstaabliga ühendust ja räägite sellest, mis toimub. Piirkonnakonstaabel saab kontrollida noormeeste rattaid, kiivreid, juhilube jne. Kui nad omad esimesed hoiatused/trahvid kätte saavad, peaks ka loogiliselt võttes nende sõitude hulk kindlasti vähenema.

Loodetavasti on sellest abi!
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui mulle helistab pidevalt keegi tundmatu, keda ka numbri järgi ei saa kindlaks teha?08.08.2012

Tere,
Mulle on juba 1,5 aastat helistatud numbrilt, mida ei näita. Display näitab tundmatu. Kui ma telefonile ei vasta, siis ta jääb helistama. Kui kõnelogist järele vaatan, siis ei näita seal vastamata kõne ega vastuvõetud. Isegi kui vastan telefonile, siis mitte keegi ei räägi ja kõne võib kesta lausa mitukümmend minutit, kuniks ma lihtsalt selle ära lõpetan. Mida ma teha sean, et see helistamine ära lõpeks või et ma saaksin teada, et kes see inimene on kes muudkui helistab. Hetkel on telefon mul sahtlis ja kõne kestab.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere,
Andero Sepp on sellele sarnasele olukorrale vastanud http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/3357/mida-teha-tundmatult-numbrilt.html.

Mina soovitan kindlasti läbi mõelda inimesed, kes võiksid Teiega soovida rääkida, aga ei julge seda teha. Tavaliselt niisama võõrale inimesele keegi vaikivaid kõnesid ei tee. Ja kui teeb, siis lühiajaliselt, kindlasti mitte nii pikalt. Kindlasti olet proovinud isikut ka rääkima mõjutada, kuid kui ta seda ei tee, ei ole teda võimalik ka sundida.

Teine lahendus oleks telefoninumbri vahetamine. Teile on see kindlasti ebamugavam, kuid see võib probleemi lahendada. Kindlasti ei tohiks sel juhul numbrit avalikuks jätta, et see isik uuesti Teid tülitada saaks.

Politsei abi pakkuda ei saa, kuna telefonikõnede järjepidev tegemine ei ole süütegu, kui just ei helistata 110 või 112 numbritele ja sellega nende tööd segatakse.

Meeldivat päeva jätku!
 

Küsimus: Kui politsei jätab karistamata joobes juhi, kas see pole mitte potentsiaalsele mõrvarile sõbralik õlale patsutus?07.08.2012

Kui politsei jätab karistamata joobes juhi, kas see pole mitte potenstiaalsele mõrvarile sõbralik õlale patsutus, tubli poiss jätka samas vaimus? Ja kas see pole mitte vastuolus sellega mida politsei esindaja meedias räägib?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ma saan aru, et Teil on olemas konkreetne näide selle kohta, kuidas joobes juht pääses ilma karistuseta? Ma arvan, et see ei ole kindlasti politsei huvides, et joobes juht jääb karistamata, sest see tõepoolest tähendab potenstiaalse mõrvari või vähemalt liiklushuligaani vabadusse laskmist. Mis omakorda tähendab politseile lisatööd ja -kulutusi tema uuesti kinninabimisel. Põhjuseid, miks joobes juhid võivad jääda karistuseta, võib olla mitmeid. Näiteks ebapiisav tõendite hulk, menetluse käigus tehtud oluline menetlusnormide rikkumine, kohtuniku soov esimesel korral juhti hoiatada ja mitte rahatrahvi või arestiga karistada (seda juhtudel kui politsei edastab materjalid aresti taotlemiseks kohtusse). Lihtsast sõbralikust õlalepatsutamisest on asi kaugel, joobes olekus juhtimine on tõsine rikkumine. Meeldivat päeva jätku!
 

Küsimus: Kui kaua politsei varakahju tekitamist menetleb ja kui auto omanik välja ei ilmugi, kas siis tehakse tagaselja otsus?07.08.2012

Tere!
Korteriühistule tekitati autoga varakahju. Õnnetuse põhjustaja põgenes sündmuskohalt jalgsi jättes auto maha. Tunnistaja nägi nii õnnetuse põhjustajat kui tema kaaslast enne nende põgenemist. Politsei käis kohal, registreeris sündmuse ja leidis autost ka kaks ID-kaarti, üks neist auto omaniku oma. Selgus, et omanikul oli küll kehtiv kindlustusleping, kuid puudus poliis. Sel juhul hüvitab kahju kindlustus, nõudes summa kahju põhjustajalt sisse.
Juhatuse liikmena käisin kindlustuses ja registreerisin kahju ning võtsin remondikalkulatsiooni, millega kindlustus nõus oli. Tänaseks on avalduse esitamisest möödas üle 30 päeva. Kindlustus väidab, et kuna politsei pole süüdlasega kontakti saanud, siis ei saa nad otsust teha. Ometi on politsei esmases tõendis omanik kirjas ja teha saaks tagaseljaotsuse. Seadus näeb küll menetlemise pikenemist ette, kuid kuna talv läheneb, siis läheb remondiga kiireks.
Kui kaua politsei varakahju tekitamist menetleb ja kui auto omanik välja ei ilmugi, kas siis tehakse tagaselja otsus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere,

Antud tegu ilmselt menetletakse Liiklusseaduse § 223 lg 1 tunnustel. Seega on tegemist väärteoga ja viiakse läbi väärteomenetlust. Seadus ei sea menetluse ette kohustuslikku pikkust. Küll aga seab menetluseks kuluvale ajale piiri süüteo aegumine, mis väärteo puhul ja vastavalt KarS § 81 lg 3-le on 2 aastat.

Menetleja peab tagama igakülgse tõendite kogumise. See tähendab, et üle tuleb kuulata ka õnnetuse põhjustanud isik. Esmaselt on see vajalik selgitamaks välja ega süüteo toimepanemise ajal ei esinenud karistust välistavaid asjaolusid. Seega tagaselja otsust siinkohal teha ei saa.
 

Küsimus: Kas seoses elatisrahadega politseisse avalduse tegemine piirab inimese liikumisvabadust? 06.08.2012

Tere,
Elatisrahad on eksabikaasale kohtu kaudu määratud ja eelmise aasta lõpus ka kohtutäituri poole täitmisele pööramiseks viidud. Siiani ei ole laekunud ühtegi eurot. Ainus vastus, mille olen siiani saanud, on see, et isik töötab mitteametlikult ja mingeid võimalusi mul elatisrahale sel põhjusel ei ole. Kas tõesti rohkem midagi teha ei anna? Olen kuulnud, et kohtutäiturid teevad oma tööd erinevalt ja mõne tegutsemine kannab vilja, mõnel mitte. Kas võiksin vahetada kohtutäiturit, kes asjaga tegeleb? Kas seoses elatisrahadega politseisse avalduse tegemine piirab inimese liikumisvabadust? Eksabikaasa töötab mitteametlikult Soomes. Kas võiks sellest abi olla? Tänan!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere

Kohtutäiturit on kohtul Teie avalduse alusel võimalik taandada kohtutäituri seaduse § 9 alusel, kuid selleks peavad olema tõsised valestitegemised, tegematajätmised jne. Antud juhul, kui isik töötab mitteametlikult välisriigis, jäävad ka kõige tublimate kohtutäiturite käed lühikeseks.

Politseisse saab avalduse teha küll, kuid see ei pruugi tuua soovitud tulemust. Isik võib saada karistada ning peab tasuma ka kohtukulud, siis sellega tema varaline olukord veelgi halveneb ning lapsele raha andmine võib olla sel juhul veelgi raskendatum. Vaata ka seda vastust: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/3040/isa-maksa-elatist-kas.html

Teie mehe liikumisvabadust ei piirata va see aeg, kui politsei menetluse raames on vajalik, et ta oleks kättesaadav ja ilmuks ülekuulamisele ja vajadusel kohtusse.

Meeldivat päeva jätku!
 

Küsimus: Kas Salvia divinorum on Eestis keelatud ainete nimekirjas?06.08.2012

Tervist,
Tekkis küsimus, et kas Salvia divinorum on Eestis hetkel keelatud ainete nimekirjas. Selle aine müümine on vist keelatud, aga kas seda omada väikses koguses on lubatud, kui jah siis kui palju ja kui ei siis, mis võiks olla maksimaalne kogus, et see veel väärteo alla läheks.

Ette tänades

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73
«Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad»
lisa 1 alusel ei ole salvia divinorum sellesse nimekirja kantud.