Sotsiaalne turvalisus

Tere

Tööõnnetuse korral hüvitab haiguslehe haigekassa. Selleks aga peab tööandja esitama raporti tööinspektsiooni. Kui tööinspektsioon käsitleb juhtumit tööõnnetusena, saadetakse vastav info otse haigekassa süsteemi ning kogu haigushüvitise maksab haigekassa. Muul juhul on kohustatud hüvitist maksma tööandja alates haiguslehe töövabastuse neljandast päevast kuni kaheksanda päevani.
Kui tööandja keeldub maksmast töövõimetuslehe eest hüvitist, tuleb pöörduda tööinspektsiooni.

Parimate soovidega
Katrin Saadre

Tere,
Kasutage fotost teatamiseks Facebooki vormi: https://www.facebook.com/help/contact/?id=346630525351669

Tere!

Töötuskindlustushüvitise väljamaksmisega muutub varem kogutud töötuskindlustusstaaž nulliks. Kui olete 270 päeva töötuskindlustushüvitist töötuna arveloleku perioodil ära kasutanud, siis uuesti tööle asumisel hakkate koguma uut töötuskindlustusstaaži. Iga kalendrikuu eest, mil olete saanud töötasu, millelt makstakse töötuskindlustusmaksu, arvestatakse üks kuu töötuskindlustusstaaži.

Kas töötuna arveloleval isikul on (olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest) õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Seega, kui Te ei ole pärast viimast töötuskindlustushüvitise väljamaksmist töötanud ja töötasu saanud vähemalt 12 kalendrikuul, ei ole Teil uuesti kogutud vajalikku 12 kuulist töötuskindlustusstaaži, mis on vajalik töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.

Õigus töötutoetusele on töötuna arveloleval isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud.

Teil on õigus see avaldus uuesti esitada, kuid peate olema ka valmis selleks, et Teilt küsitakse täpsustavaid küsimusi (miks Te ümber mõtlesite, mis muutus?). Uuesti esitamisel on ka oluline vaadata, palju aega juhtunust on möödas. Kas näiteks traumapunktis fikseeriti midagi? Kas tunnistajaid oli? Avalduste tegemine ja seejärel nende tagasivõtmine tekitab politseile lisatööd ja hea on, kui nii ei juhtu. Samas on täiesti inimlik, et inimesed muudavad oma seisukohti, seega püüab ka politsei neist aru saada.

Meeldivat päeva jätku!

Tere,
Pärimise osas ei tohiks kehtetu ID-kaart midagi muuta. Küll aga võib kehtivat dokumenti veel elu ajal vaja minna erinevate toimingute tegemiseks.

Dokumendi mugavamaks toatlemiseks on siin toodud hulk soovitusi: http://www.politsei.ee/et/uudised/uudis.dot?id=227147 soovitaksin kindlasti nendega tutvuda.

Tere. Hea oleks, kui saadaksite viite, kus taoline kuulutus on, minu e-posti aadressile maarja.punak@politsei.ee. Kupeldamine, sellele kaasaaitamine, kellegi õhutamine prostitutsiooniga tegelema on karistatavad tegevused. Kui tegemist on vaid rumala naljaga, siis politseid see küll naerma ei aja. Aitäh tähelepanelikkuse eest! Meeldivat päeva jätku!

Tere. Politseisse võib avalduse teha, kuna Te olete teise inimese tegevuse tõttu kahju saanud. Lihtsalt peate arvestama sellega, et kohalik konstaabel kindlasti küsib, et miks Te alles nüüd sellest teada annate, sest aja möödudes inimesed kipuvad asju unustama ja tal on keerulisem menetleda, samas, menetlemata ta seda asja ei jäta. Iseenesest, et ära hoida edaspidi taolisi juhtumeid, oleks mõistlik siiski politseis ära käia, sest ma saan aru, et Teie enda vestlemisest selle naabriga mingit kasu pole olnud. Samas, kui Te temaga veel vestelnud ei ole, tuleks seda kindlasti enne politseisse pöördumist teha. Võimalik, et saate teha omavahelisi kokkuleppeid edaspidise käitumise suhtes. Meeldivat päeva jätku!

Tere. Olenevalt elukohast tuleks taolistel juhtudel pöörduda kas munitsipaalpolitseisse või politseisse, mida Te ka tegite. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tulenevalt on ette nähtud tõsine karistus loomapidajale, kelle loom on kedagi vigastanud (trahv kuni 800 eurot). Sellistel juhtudel menetlejad uurivad ka varasemaid juhtumeid selle koeraga ja kui on näha, et inimene ei saa oma koerapidamisega hakkama, tuleb leida muid võimalusi. Esialgu soovitatakse kindlasti korralikku aeda, ketis hoidmist, elektroonilist kaelarihma vmt. Kui loomapidaja ei ole nõus selliseid kulutusi tegema, siis ta tõepoolest peab otsustama, mis koerast edasi saab. Magama panemine on kõige viimane ja äärmuslikum variant. On talupidamisi, mis asuvad metsa sees, kus sellest koerast oleks palju abi, seega tasub ka neid võimalusi kaaluda. Kui koer niisama ringi jookseb ja kedagi ei hammusta, siis on trahv kuni 400 eurot. Loodetavasti oli sellest vastusest abi!

Igasugune küsimine, vihjamine, mainimine, viitamine on Teie kahjuks ja karistuse järgnemine on üsna tõenäoline. Isegi kui alaealine oli ise nõus ja ise alustas, siis ta ei alustanud ju seda videovestlust samastiililiselt ka kõikide oma eakaaslaste ja sõpradega, vaid just nimelt Teiega. 13a puhul on öeldud, et ta ei suuda veel aru saada toimuvast ja ei suuda ohte hinnata. Seega, kindlasti mitte suhelda selliselt alaealiste vaid täisealiste inimestega, kes ise langetavad otsuseid ja teavad ka tagajärgi. Tüdruk, kes hakkas kahetsema ja teeb politseisse avalduse, käitub õigesti. Kui ta aga selle alusel Teilt midagi välja pressib, siis ta rikub ka ise seadust.

Vägivald seda kindlasti ei lahenda. Kõige lihtsam on naljaninale öelda, et ta pani toime varguse ja Teil on selle kohta õigus teha avaldus politseile. Kui see on naljanina esimene vargus ja särk maksab vähem kui 64 eurot, siis on tegemist väärteoga ja ta peab selle eest maksma trahvi (maksimumtrahv on selle süüteo korral 1200 eurot) + tal tekib kohustus maksta kinni või tuua samasugune särk asemele. Seega on tal tunduvalt odavam see särk juba ennatlikult kinni maksta või uuega asendada. Alati võib proovida ka tülide lahendamist läbi tema lapsevanema. Tihti kiusajad ise oma enda vanemaid kardavad ja enamasti saavad vanemad aru, et kahjud tuleb neil kui lapsevanemal nagunii hüvitada ja teevad seda pigem kohe.