Politsei


Küsimus: Miks on minu ähvardamine ja auto tahtlik lõhkumine väärtegu mitte kuritegu?03.09.2012

Minu auto lõhuti mu enda silme all. Lõhkuja oli mulle tuttav ja eelnevalt ähvardas kolmanda isiku kaudu minule ja mu varale kahju tekitada. Ei uskunud ähvardusi, sest ei näinud mingitki põhjust rünnet karta. Ometigi viis ähvardaja purjuspeaga teo korda ja lõhkus mu auto ning mürgeldas mu ukse taga. Politsei fikseeris kuriteo, samuti tegin avalduse (käisin koos tunnistajaga ka ülekuulamisel).
Nüüd küsimus:
1.Kui kaua politsei menetleb juhtumit?
2.Kas politsei peab mulle ka kirjalikult vastama?
3.Miks politsei väidab, et tegu on väärteoga, mitte kriminaalteoga?
Olen tõsiselt häiritud ning hirmul, sest kardan enda, oma lähedaste ja vara pärast.
4.Kuidas nõuda sisse materiaalne kahju? Lõhkuja on ülbe ja üleolev.
Tänan vastuse eest!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Maarja Punak
loe lisaks
Tere

1. Menetlusajad erinevad piirkonniti palju, seega kuna ma ei tea, mis piirkond seda menetleb, on ka raske ennustada. Samas, kuna kõik tõendid on olemas ja kui menetlusalune isik õigeaegselt politseis ka ära käib, siis usun, et umbes 2 kuud (lõhkujale protokolli koostamine, vähemalt 15 päeva jäetakse inimesele väärteomenetluse seadustikust tulenevalt aega kaebamiseks, siis tehakse otsus, mille peale on jälle õigus kättesaamisest kuni 10 päeva jooksul kaebus esitada ja siis võib asja lõpetatuks kuulutada).
2. Kuna Teie sõnade kohaselt alustati väärteomenetlus, siis hiljemalt 15 päeva pärast esimese menetlustoimingu tegemist saadetakse Teile vastavasisuline teatis menetluse alustamise kohta. Kui oleks tegemist kriminaalasjaga, siis oleks teatise tähtaeg 10 p.
3. See on menetleja otsus. Antud juhul ta menetleb lõhkumist mitte ähvardamist. Ja lõhkumine on väärtegu, kui selle lõhkumisega tehti Teie autole vähem viga kui 2800 eurot. Ju ei olnud isiku poolt tehtud ähvardus ähvardusena käsitletav (läbi kolmanda isiku ähvardamine ei ole selle isiku süütegu, kes seda palus teha, vaid selle, kes seda tegi) või ei ületa Teie auto koguväärtus 2800 eurot (sest tulenevalt karistusseadustiku § 120 peab võimalik kahju, millega ähvardatakse, olema suurem kui 2800 eurot, vastasel juhul pole seaduse mõtes tegemist ähvardamisega). See ei ole menetleja laiskus või soov kiiresti asju ära teha, seadus on lihtsalt selline. Kolmas isik on nagu ähvarduskiri - kirja teel kellegi ähvardamine ei ole süütegu ja kedagi selle eest karistada ei saa.
4. Menetluse käigus selgub tekitatud kahju suurus. Selleks tõenäoliselt palutakse Teil anda hinnang, kui suur kahju tekkis. Selle leidmiseks tuleks Teil helistada oma auto esindusse ja küsida neilt arvamust. See fikseeritakse politseis ja selle peab siis kahju tekitaja kinni maksma või ise leidma töökoja, kes auto korda teeks. Kui ta seda ei tee? Siis tuleb Teil pöörduda tsiviilkohtusse. Selle aluseks ongi politseis lõpetatud väärteoasi, milles kahju tekitaja ja kahju suurus on kindlaks tehtud.

Loodetavasti oli sellest vastusest abi!