Sotsiaalne turvalisus

Vastates esitatud näidisjuhtumile, siis tõepoolest, enda vestlusest nutitelefoniga tehtud salvestis on tõendusliku väärtusega ja seda saab politsei menetluses kasutada. Seda ka inimestele soovitatakse, keda võidakse või on juba ähvardatud. Kindlasti on see palju parem juhtumist, kus tõendid puuduvad ja on vaid sõna sõna vastu või kui ei mäletata, milles täpselt ähvardus seisnes. On olemas ähvardamisi, mis seaduse mõttes ähvardused ei ole, kuid seda parem on menetlejal otsuseid langetada, kui kõike on võimalik uuesti kuulata. Enda vestlust võib salvestada. Keelatud on teiste isikute omavahelisi vestlusi pealt kuulata ja salvestada, kuna seda loetakse eraviisiliseks jälitustegevuseks.

Tere,
töötuna ei võeta arvele isikut, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu.
Kui Te olete juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liige ja ei saa selle tegevuse eest tasu, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta.
Töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada juriidilise isiku poolt välja antud tõend tasu maksmise kohta.
Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes ei õpi ega tööta, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes on valmis vastu võtma sobiva töö.

Tapmisega ähvardamine läheb ähvardamisena arvesse küll ja tegemist on kuriteoga, mille eest on ette nähtud kuni 1 aasta vangistust. Kui Teil nendest tekstidest tulenevalt on hirm oma elu ja ohutuse pärast, tuleks politseisse avaldust kirjutama minna. Need tekstid võtke ka kindlasti kaasa.

Samas oleks arukas enne politseisse tulemist võimalusel välja selgitada, millest taoline vaen on tekkinud. Võib-olla saate selle arusaamatuse ka vestlemise teel lahendada.

Tere!

Alaealisena saadud üksik trahv vales kohas tee ületamise või tubakatoote tarvitamise eest ei takista õppima asumist Politsei- ja piirivalvekolledžisse.
Hariduse nõudeks on vähemalt keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Hinnangu andmiseks on küsimuses liiga vähe informatsiooni. Üldine vastus on see, et politseisse ei peaks kaks korda helistama. Juba esimesel korral pannakse kõik andmed kirja ja need edastatakse valvemenetlejale, kes tuleb korterivarguste korral kohale. Kui palju oli kahe kõne vahel aega, ei ole teada, kuid võimalik, et see aeg oli reageerimiseks liiga lühike (korterivarguse korral ei ole tegemist kiirväljakutsega, kuna edasist ohtu enam ei ole), esimesel korral ei saadud piisavalt täpset informatsiooni asukoha kohta või oli valvemenetlejal mitu juhtumit samaaegselt (sel juhul ta langetab ise otsuse, millises järjekorras juhtumitega tegeleb). Viimane variant on ka kõige tõenäolisem ja tihedamini esinev võimalus. Kuna kõik kõned politseisse salvestatakse ja iga politseitööga seotud info leiab oma tee andmebaasi, siis info korterivarguse kohta ei saa kaduda. Kui nüüd esimesel korral Teile otseselt öeldi, et politsei sellise asja peale kohale ei tule, siis tuleks sellest teada anda politsei sisekontrollile või vastava jaoskonna juhile, kuna taolistele sündmuskohtadele minnakse alati kohale tõendeid koguma.

Kiirmenetlus ja sinna juurde kuuluvad tõendid on olemas kindlasti paberkandjal ja ka seal olevate tõendite põhjal langetatakse otsuseid. Kui Teil on millegi suhtes kaebus, siis peaksite lähtuma sellest toimikust, mis asub politseijaoskonnas. E-toimiku süsteem ei ole veel täielikult rakendunud. Osalt on probleemiks see, et andmebaasid ise ei pruugi alati kõiki andmeid otse sinna üle kanda ja osalt seetõttu, et kuna ta veel 100% alati ei toimi, siis võimalik, et kõiki tõendeid ei ole sisse skännitud ja neid ei olegi võimalik läbi e-toimiku vaadata. Lisaks sellele, e-toimik ei ole kõikidele nähtav, seda saavad vaadata vaid konkreetsed menetlusosalised ja nende esindajad.

Tere,

õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Töötuskindluse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Seega, töötajal on õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel, näiteks töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.

Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arveloleku perioodi jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
- 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.

Tere

Ei, see ei ole keelatud.

Tere!
Vastavalt VV määrusele nr 75 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord § 4. Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt lõige (1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. (https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663)

Vastavalt määrusele peab tööandja välja selgitama, kas tegu on tööõnnetusega. Kui uurimise tulemusena selgub, et tegu on tööõnnetusega, on Teil õigus 100% haigushüvitisele. Kui tööandja poolsest uurimisest ei selgu, kas tegu on tööõnnetusega, on soovitatav pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni poole.
Kui asutuse uksetagune maa-ala on tööandja hallata/tööandajale kuuluv maa-ala, on tegu tööõnnetusega.

Tere!

Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621