Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas hambaraviteenusel on ka mingi garantii, et probleemi korral võin teenuse osutaja juurde tagasi pöörduda?13.12.2012

Tere.
Kas hambaraviteenusele ja täidisele on ka garantii? Mul tuli nelja päeva pärast täidis välja ning lõhkus osa hambast.

Ette tänades

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Jah, Teil on kindlasti õigus pöörduda hambaraviteenuse osutaja juurde oma murega.
Hambaraviteenuse ning tööde garantii kohta palume täpsustavat infot küsida raviasutuselt või sealselt juhtkonnalt.

Kena päeva soovides
Katrin Saadre
 

Küsimus: Kas on olemas nõuded kontoris arvuti taga olevale töökohale?11.12.2012

Tere,
Teen kontoritööd, millest suurem osa tuleb veeta arvuti ees istudes. Mul on kaasasündinud selgroo deformatsioon ning hetkel tekitab kontoritool sageli ebamugavustunnet ja pinget seljas.
Kas on olemas nõuded konkreetselt kontoris olevale töökohale? Kas diagnoositud seljaprobleemide puhul tekib tööandjale lisakohustusi näiteks vastava kontorimööbli soetamise või isegi minu selga toetava sportliku tegevuse toetamise osas?
Hetkel on tööandja teatanud, et mõistab probleemi ja lubas uurida, kuidas hetkel kasutatavat tooli kohandada vms, aga reaalselt midagi ette ei võeta ning tunnen, et minu selg kannatab.

Aitäh vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööd kuvariga st kontoris reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/72421). Määruse punktid ütlevad:
§3. Tööandja ülesanded
(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:
4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
(2) Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja vajadusel rakendama abinõusid töötaja töötingimuste parandamiseks, lähtudes §-des 4 ja 5 esitatud nõuetest.
§5. Nõuded töötamiskohale
2) töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13. Tööandja kohustused ja õigused ütleb: (1) Tööandja on kohustatud: 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10'1 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Vastavalt riskianalüüsi tulemustele suunab tööandja Teid tervisekontrollile, kus töötervishoiu arst saab teha vastavaid soovitusi töökoha parandamiseks ja taastavateks sportlikeks tegevusteks. Soovituste täitmist saab tööandja rakendada erisoodustusmaksu vabalt.

Otseselt ei ole õigusaktides välja toodud kohustust diagnooside alusel töökohti kujundada. Tööandjal on aga kohustus kujundada töökoht Teie jaoks ergonoomiliseks st arvestades selle juures ka Teie tervislikku seisundit.

Lisaks saate veel siit lugeda:
http://www.ti.ee/index.php?article_id=1267&page=56&action=article&

Kindlasti pööraksin tähelepanu ka puhkepausidele. Ühes tunnis tuleks teha umbes 5-7 minutit puhkepausi (vastavalt kuvari määrusele 10% tööajast). Puhkepaus tähendab püsti tõusmist, liikumist ja vajadusel ka venitus-võimlemisharjutuste tegemist.

Edukat töökoha parandamist!
 

Küsimus: Kas peo korraldaja vastutab peol olevate alaealiste eest?10.12.2012

Tere,
Taoline küsimus on siit läbi käinud aga täpset vastust ei saanud.
Esiteks tegemist oleks sünnipäevapeoga renditud pinnal ja rentimine on sünnipäevalapse ehk korraldaja nimel. Ilmselgelt on ka rahvas peole tema poolt kutsutud nii alaealisi kui ka täiskasvanuid. Korraldaja poolt pakutakse süüa, muusikat ja pinda aga mitte alkohoolseid jooke, kuid alkohoolsete jookide kaasavõtmine on lubatud ja ilmselt toimub. Siit hakkabki küsimus välja kooruma, et kuna koht peaks iseenesest olema natuke privaatsem, et muusika ja kära suhtes ei tohiks kellelgi kaebusi tulla, seltskond on mõistlik ja on olemas ka nii-öelda turvameheks palgatud isik (mitte ametlik), kes on kaine ja hoiab silma peal, et ei toimuks vägivalda. Aga, kui peaks juhtuma, et politsei kahtlutab, et alaealised on sees alkoholi tarbinud ja tahavad sisse tulla ja selgub, et peol viibivad alkoholi tarbinud alaealised, et siis kas vastutaja on peo korraldaja ehk inimene, kes on inimesed kutsunud ja pinna rentinud?
Ütleks veel üle, et korraldaja poolt ise alkoholi ei pakuta. Kuid kuidas seda saaks hiljem tõestada, kui koht peaks olema alkoholipudeleid täis?

Kas näiteks facebookis ürituse loomine ja seal lisainfoks kirjutamine, et alkoholi ei pakuta ja alkoholi tarbimine omal vastutusel ning kohale tulles te kinnitate, et olete nõus oma vastutusega. Kas sellisest asjast võiks olla abi?

Veel oleks küsimus, et mis asjades võib politsei veel taolise asja puhul peo korraldajat süüdistada?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere

Peokoha omanik, kui ta ise kohal ei viibi, ei saa seaduse mõttes vastutada lärmi tekitamise eest (avaliku korra rikkumise eest), kuna selle eest vastutab ikkagi lärmi tekitamise eest otseselt vastutav isik (see, kes näiteks karjub või raadiot valjuks keerab). Samuti ei saa teda karistada selle eest, et alaealised ise peole alkoholi kaasa võtavad ja seda siis joovad. Trahvi saavad ikkagi alaealised ise. Üldine reegel ongi see, et peo korraldajat karistatakse nende asjade eest, mida tema ise on teinud.

Kui peo korraldaja teeb FBs üleskutse ja kohale tuleb sada inimest, siis ilmselgelt selline mass tekitab lärmi ja politsei kutsutakse välja. Seega tuleks peo korraldajal läbi mõelda, kuidas teha pidu nii, et see pidu ei häiriks teisi naabreid ning eriti alaealiste puhul, oleks ka alkoholivaba ning turvaline (keegi peaks vastutama külaliste heaolu eest juhul, kui kakeldakse või kui keegi vajab esmaabi). Kokkulepped naabritega, kokkulepped külalistega jne. Vaevalt, et pidulistele meeldib, kui politsei mõnda neist rahatrahviga karistab või vanemad järele kutsub, kuna keegi alaealistest on joobes.

Samas, sellist FB üleskutset ei soovita teha ega üldse suurele inimhulgale mõeldud pidu, kuna pinna üürija (peo korraldaja) peab hiljem maksma kinni kõik tekitatud kahjud ja kui pooled inimesed, kes peole tulid, on tundmatud, siis pole tal hiljem kelleltki ka raha võimalik nõuda. Taolist olukorda tuleb ette päris tihti.
 

Küsimus: Mida pean tegema, kui inimene on mind politseisse andnud ja ma isegi ei tea, mille eest?08.12.2012

Lugu siis selline, et ühel päeval sai kogemata veidi halvasti (ütleme otseselt, tõde) välja öeldud ühele tütarlapsele (ise olen 18, tema 17). Nüüd on mure selline, et tema ema on (vist) teinud politseisse avalduse minu kohta. Kõigepealt läks ta muidugi ähvardama minu isa (kellega ma koos ei ela), et annab politseisse ja et mina olen tema tütart aastaid terroriseerinud. Tegelikult sai ainult ühe korra natuke valesti öeldud ja ise ei tea, mida tütar oma emale kõik kokku on rääkinud. Mida peaksin tegema, kui tema ema ongi politseisse minu kohta valeväite alusel avalduse teinud? Kas minul on samuti õigus minna kaebama tema kohta, kui see sama tüdruk on eelnevalt peaaegu mulle purjuspeaga kallale tunginud (otse nina ees vehkis rusikatega) ja tema ema läks ähvardama minu vanemat, kuigi mina ise olen täiskasvanud ja elan eraldi? Lisaks veel levitas ta ka laimu minu kohta minu vanemale (et olen ta tütart aastaid terroriseerinud). Mida saaksin teha, et asi oleks õiglane? Või olengi nüüd süüdi sellepärast, et ühe korra tüdrukule halvasti ütlesin?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui see väljaütlemine oma tüdrukule ei olnud just ähvardus, siis politsei selles asjas menetlust ei alustata, kuna puudub alus selle alustamiseks. Kui Te teda solvasite, tuleks temal endal pöörduda tsiviilkohtusse. Sama saate teha Teie, kui tema ise või tema ema Teid laimavad, solvavad ja Teie kohta valet räägivad.

Edasise tegutsemise osas valige kannatust. Võimalik, et avaldust ei olegi tehtud. Kui on, siis kutsub politsei Teid vajadusel ülekuulamisele. Siis saate ka öelda, et politseile on edastatud valeinfot. Selline teguviis on karistatav. Valeütluste andmise eest politseis menetlejale näeb karistusseadustik ette kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

Kui avaldust siiski ei tehtud ja isikud jätkavad Teie laimamist, pöörduge avaldusega tsiviilkohtusse.
 

Küsimus: Kas 16-aastane nooruk võib öö läbi väljas viibida?08.12.2012

Tere,
kas 16-aastane nooruk võib praegusel ajal väljas öö läbi avalikes kohtades viibida, isegi siis, kui vanemad seda ei luba?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui vastata lühidalt, siis jah, lastekaitseseaduse järgi võib küll. Samas, kui alaealine elab veel vanematekodus, ise raha ei teeni, siis peab ta järgima ka vanemate kehtestatud reegleid. Kõige parem oleks leida vanematega mõistlik kokkulepe nii turvalisuse kui näiteks rahakulutamise seisukohast vaadatuna.
 

Küsimus: Kas alaealine võib omada kinnist alkoholipudelit või suitsupakki?08.12.2012

Tere, tekkis selline küsimus, et kas alaealine võib omada kinnist alkoholi pudelit või suitsupakki, kui jah, siis mis vanusest alates?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Taolist erandit seaduses ei ole, seega ei või alaealine neid omada kinniselt ega avatult. Võib alates 18a vanuselt omada ja tarbida.
 

Küsimus: Kuidas lahendada tööl tervisele hakkav olukord, kus ustest tuleb kogu aeg külma, aga nõutud on esinduslik riietus?06.12.2012

Pöördun Teie poole murega oma töötingimuste osas, ei oska sellele lahendust leida. Et asjast parema ülevaate saaksite, kirjeldan oma töötingimusi pisut. Tegemist on administratiivse tööga, töökohaks siis ruum, mis avaneb kohe välisuksest tulles, ehk siis fuajee. Fuajees on kivipõrand (hall kiviplaat) ja põrand on tohutult külm. Ka on fuajees madal temperatuur, ikka kohe väga madal. Fuajee pole suur ja iga kord kui keegi siseneb, tuleb pahvak külma õhku. Uste vahel olevat soojaõhu puhurit (nagu poodides näiteks) meil ei ole. Samuti on suured paraaduksed pidevalt täiesti lahti, näiteks tuleb catering, ja uksed on lahti pea tund aega. Peale selle võtab tohutult aega, enne kui temperatuur veidikenegi tõuseb. Seejärel aga tulevad juba uued, kes ukse lahti teevad (helitehnikud, valgustajad, muusikud jne), samamoodi hakkab pärast üritust nende lahkumine. Nii ongi päev otsa meeletult külm, lisaks tohutu külm põrand. Tööriietuseks on aga meil esinduslik kostüüminõue. Võime küll kostüümi alla panna kampsuni/sviitri, aga see palju ei muuda. See oleks sama hea, kui olla õues nii, et kampsuni peal vaid jakk. Kivipõrand aga on hullem, kui õues lume peal. Küsimus ongi selline, et mida ma saan ette võtta? Külmetamisest on juba terviseprobleemid tekkinud.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kõigepealt soovitan rääkida tööandjaga ning selgitada temale situatsiooni ning selle tõsidust (tervisehäirete tekkimine). Läbirääkimiste tulemusena peaks leidma lahenduse töökeskkonna parandamiseks - põranda soojendus, kütte tõhustamine, ukse ette õhk-kardinad, töökoha asukoha muutmine, läbipaistva seina ehitamine (kui selleks on ruumi) jms.
Kui läbirääkimised ei paranda olukorda, on võimalik pöörduda kohaliku Tööinspekstiooni (www.ti.ee) poole edasise nõu ja abi saamiseks.
Viimane variant on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastavalt Töölepingu seaduse § 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt...(2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026

Loodan, et leiate sobiva lahenduse, sest tervis on siiski kõige olulisem.
 

Küsimus: Miks politsei ei suuda mulle tagada öörahu 23.00-7.00-ni?05.12.2012

Tegin sellekohase avalduse lasnamäe linnaosa politseile. Elan ühetoalises korteris. Ülevalt naaber on oma korteri ringi ehitanud nii, et toast on saanud köök ja endisest köögist väike tuba. Vähe sellest, et päevasel ajal pean taluma oma toas köögikombaini müra ja nt liha vasardamist jm. Ülevalt naaber on öise eluviisiga ja ta ise ei kujuta ilmselt ettegi, kuidas ta öises vaikuses tegutsedes kolistab ja mind une pealt üles ajab. Suures tühjas ruumis on väga hea akustika. Ilmselt pole ka mingit vaipa laminaadi peal maas. Lapsel lastakse ka rõõmsalt ringi joosta. Kõik see kestab kusagil 00.30-ni ja samakaua ei saa ka mina magada. Käin päeval tööl ja selline ebapiisav magamine mõjub mu tervisele väga halvasti. Hommikut alustab inimene ikka köögist ja hommikune kolistamine samuti ammu enne kella 7.00. Kolin ja madin kestab vahelduva eduga läbi öö. Politseist sain oma avaldusele vastuse, et rikkumist ei tuvastatud ja mulle selgitati nagu idioodile, et kõik on elulised ja normaalsed kolksud-mütsud-matsud. Võtsin avaldusele alla kirjutanud konstaabliga uuesti ühendust. Rääkisin temaga veelkord. Naaber oli politseile öelnud, et tema läheb üldse kell 22 magama. Vaatamata sellele, et minu avaldus oli lõpetatud ja arhiivis, lubati minu naabriga uuesti rääkida. Tulemus on null. Ma võimalusel ei ööbigi enam kodus, sest mul ei lasta siin magada. Mida teha? Ma ei saa ju ka patrulli kutsuda, sest lärmi ja muusikat ju pole. Trahvimata jätmisega saab inimene ilmselt vaid oma tegutsemisele õigust juurde ja minul pole enam kellegi poole pöörduda.
vastuse eest ette tänades

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

köögikombaini müra ja nt liha vasardamine ongi normaalse elutegevuse raames tekkivad helid. Need tekivad reeglina toidu valmistamiseks vajamineva toormaterjali töötlemisel eesmärgiga neist lõpuks enda ja pere toitmiseks vajalik eine valmistada.

Samuti on normaalne, et laps saab rõõmsalt ringi joosta. Selline ringijooksmine ja mängimine on vajalik lapse normaalse arengu tagamiseks.

Söögi valmistamine ei ole Eestis karistusõiguslik tegu, selle eest ei ole võimalik kellelegi trahvi teha. Sama kehtib ka lapsele tema jooksmisega seoses. Kumbagi tegevust ei ole võimalik politseil ka keelata, ehk siis politsei ei saa keelata inimesel omas kodust ringi liikumist ammugi mitte toitumiseks vajaliku toidu valmistamist.

Soovitaksin Teil parem otse naabriga suhelda ja selgitada rahulikult Teid häirivaid tegureid.
 

Küsimus: Kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui olen töötanud viimase tööandja juures 11 kuud tähtajalise lepinguga, mis nüüd lõpeb § 80 lg 1 alusel?03.12.2012

Tere,
kui olen töötanud viimase tööandja juures 11 kuud tähtajalise lepinguga, mis nüüd lõpeb § 80 lg 1 alusel ja tööandjal rohkem tööd pakkuda ei ole, kas mul on õigus töötuskindlustus hüvitisele ja kuidas seda arvestatakse? Varem töötasin teises firmas ja maksin ka makse, kuid kahe töökoha vahele jäi 2-3 kuud, kui ei käinud tööl, aga töötuks ka ei võtnud ennast.

Ette tänades.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töösuhte tähtaja möödumine).

Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (maksuameti andmete alusel).
Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse Teile viimasel kolmel töötamise kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, haigustoetused, lähetustasud jne).

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
-180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
-270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
-360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.
 

Küsimus: Kui ma hetkel ei tööta, kas osalise töövõimetusega kehtib ravikindlustus?27.11.2012

Pidin tervislikel põhjustel töölt lahkuma kuu aega tagasi. Mulle määrati töövõimetus 30%. Kas mu ravikindlustus kehtib, kui ma ei tööta?

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Ravikindlustuse saavad isikud, kellele on määratud töövõimetus alates 40%.

Heade soovidega
Katrin Saadre