Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas politseil on õigus alaealist "puhuma" panna, kui ta on oma vanematega koos ja nende vastutusel?03.01.2013

Lugu selline... Tähistasime minu vanemate juures vanaaasta lõppu ja uue algust. Tulin siis koju oma lastega ja politsei tuli trepikotta järgi, pani mu lapsed "puhuma". 16-aastasel tuvastasid joobe (ta oli kuuse all šampust veidi joonud), koostati protokoll. Ma ise olin samuti paar klaasi koduõlut joonud, aga täis ma polnud (hommikul pidin tööle minema). Kas politseil on õigust trahvida alaealisi, kui nad on vanemate vastutusel ja nende silme all? Kas politseil on õigust, kui korra millegagi vahele jäid, kogu aeg sind kontrollida ja iga pisemagi asja eest trahvi teha? Mulle tundub see juba ahistamisena.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Vanemad ei saa anda lapsele õigust seadust rikkuda, ka siis mitte, kui nad ise kõrval on. Aastavahetuse tähistamisel üldiselt on politsei mõistev, kuid mitte alaealistega seoses. Kui peolt lahkudes ja koju liikudes ikkagi alkomeeter joovet näitas, siis ei olnud tegemist ühe lonksuga. Miks just Teid kontrolliti, seda saate küsida konstaablilt. Õigus seda teha on siis, kui Teie lapsel olid välised joobe tunnused või kui konstaablil oli eelnev info, et alaealine võib olla tarbinud alkoholi või kui oli tegemist mõne alaealistega seotud operatsiooniga. Mina ei pea ahistamiseks seda, kui politsei õiguspäraselt täidab oma teenistusülesandeid ning karistab isikuid seaduse rikkumise korral. Küll oleks aga ahistamisega tegemist siis, kui politsei inimesi alusetult kontrolliks või mis veel hullem, alusetult karistaks.
 

Küsimus: Mitme kuu ulatuses on mul õigus saada koondamistasusid tööandjalt ja töötukassalt, kui olen pensionär ja töötanus selles firmas 20 aastat?21.12.2012

Mind koondatakse 31.12.12 seisuga. Olen töötav pensionär. Staaži selles firmas pisut enam kui 20 aastat. Teatati koondamisest 1 kuu ette.
Mitme kuu ulatuses on mul õigus saada koondamistasusid tööandjalt ja töötukassalt?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere!

Koondamise puhul maksab tööandja hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui olete töötanud selle tööandja juures üle kümne aasta – maksab töötukassa täiendavalt koondamise kindlustushüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Seadus kehtestab ka erisuse, mis kehtib ainult nende koondatud töötajate puhul, kelle töösuhe 01.07.2009 seisuga oli kestnud vähemalt 20 aastat ja koondamine toimub enne 2015. aasta 1. jaanuari. Sellisel juhul maksab töötukassa koondamise kindlustushüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
 

Küsimus: Kas politsei võib tänaval juurde astuda ja ilma mingisuguse kahtluseta läbi otsida?20.12.2012

Oli siis selline olukord, et ma läksin välja ja sain sõbraga kokku. Järsku märkasime kahte politseinikku ja nende ümber umbes 10 erapolitseinikku. Tuldi lihtsalt juurde ja küsiti kui vanad olete. Mu sõber on 18 ja talle ei tehtud midagi. Mina ise olen aga 17 ja otsiti lihtsalt läbi. Leiti suitsupakk ja lubati ühendust võtta, et siis hiljem trahv teha. Küsimus ongi siis selline, et kas politsei võib täiesti vabalt inimesi tänaval läbi otsida ilma mingisuguse kahtluseta?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Ilma igasuguse põhjuseta ei või politsei läbi otsida. Aga Teie puhul ilmselt kohaldati Politsei ja piirivalve seaduse
§ 7-35. Isiku läbivaatus
(1) Politsei võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;
 

Küsimus: Kas inimene võib filmida kinnipidamisel politsei tegevust ja kas inimest ennast on lubatud ilma tema nõusolekuta filmida?19.12.2012

1. Kas ma võin filmida politseinike tegevust kinnipidamisel või mõnes teises tegevuses? On olnud juhtumeid, kus politseinik rebib kaamera käest inimeselt, kes teda julgeb filmida.
2. Kui näiteks teleoperaator filmib mind ja ma ei soovi sattuda teleekraanile, siis mida peaks inimene tegema? Telesaadetes on näha olnud, et isegi kui inimene ütleb "mitte filmida", siis avaldatakse materjal siiski televaatajatele.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere!

Politseinike tegevust võib filmida. Aga arvestada tuleb sellega, et filmida ei või näiteks teise isiku kinnipidamist nii, et seal on näha tema nägu - allutatud isik ei tohiks olla äratuntav.
Telesaate puhul ei avaldata ka kõike, ei avaldata näiteks materjale, mille avaldamine kahjustaks menetlust. Üldiselt tuleks näod udustada, kui isik ei soovi avaldamist. Aga see on juba kohtuvaidluse küsimus.
 

Küsimus: Kas hambaraviteenusel on ka mingi garantii, et probleemi korral võin teenuse osutaja juurde tagasi pöörduda?13.12.2012

Tere.
Kas hambaraviteenusele ja täidisele on ka garantii? Mul tuli nelja päeva pärast täidis välja ning lõhkus osa hambast.

Ette tänades

Vastus: Katrin Saadre, kommunikatsioonispetsialist, Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Jah, Teil on kindlasti õigus pöörduda hambaraviteenuse osutaja juurde oma murega.
Hambaraviteenuse ning tööde garantii kohta palume täpsustavat infot küsida raviasutuselt või sealselt juhtkonnalt.

Kena päeva soovides
Katrin Saadre
 

Küsimus: Kas on olemas nõuded kontoris arvuti taga olevale töökohale?11.12.2012

Tere,
Teen kontoritööd, millest suurem osa tuleb veeta arvuti ees istudes. Mul on kaasasündinud selgroo deformatsioon ning hetkel tekitab kontoritool sageli ebamugavustunnet ja pinget seljas.
Kas on olemas nõuded konkreetselt kontoris olevale töökohale? Kas diagnoositud seljaprobleemide puhul tekib tööandjale lisakohustusi näiteks vastava kontorimööbli soetamise või isegi minu selga toetava sportliku tegevuse toetamise osas?
Hetkel on tööandja teatanud, et mõistab probleemi ja lubas uurida, kuidas hetkel kasutatavat tooli kohandada vms, aga reaalselt midagi ette ei võeta ning tunnen, et minu selg kannatab.

Aitäh vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööd kuvariga st kontoris reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/72421). Määruse punktid ütlevad:
§3. Tööandja ülesanded
(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:
4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
(2) Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja vajadusel rakendama abinõusid töötaja töötingimuste parandamiseks, lähtudes §-des 4 ja 5 esitatud nõuetest.
§5. Nõuded töötamiskohale
2) töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13. Tööandja kohustused ja õigused ütleb: (1) Tööandja on kohustatud: 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10'1 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Vastavalt riskianalüüsi tulemustele suunab tööandja Teid tervisekontrollile, kus töötervishoiu arst saab teha vastavaid soovitusi töökoha parandamiseks ja taastavateks sportlikeks tegevusteks. Soovituste täitmist saab tööandja rakendada erisoodustusmaksu vabalt.

Otseselt ei ole õigusaktides välja toodud kohustust diagnooside alusel töökohti kujundada. Tööandjal on aga kohustus kujundada töökoht Teie jaoks ergonoomiliseks st arvestades selle juures ka Teie tervislikku seisundit.

Lisaks saate veel siit lugeda:
http://www.ti.ee/index.php?article_id=1267&page=56&action=article&

Kindlasti pööraksin tähelepanu ka puhkepausidele. Ühes tunnis tuleks teha umbes 5-7 minutit puhkepausi (vastavalt kuvari määrusele 10% tööajast). Puhkepaus tähendab püsti tõusmist, liikumist ja vajadusel ka venitus-võimlemisharjutuste tegemist.

Edukat töökoha parandamist!
 

Küsimus: Kas peo korraldaja vastutab peol olevate alaealiste eest?10.12.2012

Tere,
Taoline küsimus on siit läbi käinud aga täpset vastust ei saanud.
Esiteks tegemist oleks sünnipäevapeoga renditud pinnal ja rentimine on sünnipäevalapse ehk korraldaja nimel. Ilmselgelt on ka rahvas peole tema poolt kutsutud nii alaealisi kui ka täiskasvanuid. Korraldaja poolt pakutakse süüa, muusikat ja pinda aga mitte alkohoolseid jooke, kuid alkohoolsete jookide kaasavõtmine on lubatud ja ilmselt toimub. Siit hakkabki küsimus välja kooruma, et kuna koht peaks iseenesest olema natuke privaatsem, et muusika ja kära suhtes ei tohiks kellelgi kaebusi tulla, seltskond on mõistlik ja on olemas ka nii-öelda turvameheks palgatud isik (mitte ametlik), kes on kaine ja hoiab silma peal, et ei toimuks vägivalda. Aga, kui peaks juhtuma, et politsei kahtlutab, et alaealised on sees alkoholi tarbinud ja tahavad sisse tulla ja selgub, et peol viibivad alkoholi tarbinud alaealised, et siis kas vastutaja on peo korraldaja ehk inimene, kes on inimesed kutsunud ja pinna rentinud?
Ütleks veel üle, et korraldaja poolt ise alkoholi ei pakuta. Kuid kuidas seda saaks hiljem tõestada, kui koht peaks olema alkoholipudeleid täis?

Kas näiteks facebookis ürituse loomine ja seal lisainfoks kirjutamine, et alkoholi ei pakuta ja alkoholi tarbimine omal vastutusel ning kohale tulles te kinnitate, et olete nõus oma vastutusega. Kas sellisest asjast võiks olla abi?

Veel oleks küsimus, et mis asjades võib politsei veel taolise asja puhul peo korraldajat süüdistada?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tere

Peokoha omanik, kui ta ise kohal ei viibi, ei saa seaduse mõttes vastutada lärmi tekitamise eest (avaliku korra rikkumise eest), kuna selle eest vastutab ikkagi lärmi tekitamise eest otseselt vastutav isik (see, kes näiteks karjub või raadiot valjuks keerab). Samuti ei saa teda karistada selle eest, et alaealised ise peole alkoholi kaasa võtavad ja seda siis joovad. Trahvi saavad ikkagi alaealised ise. Üldine reegel ongi see, et peo korraldajat karistatakse nende asjade eest, mida tema ise on teinud.

Kui peo korraldaja teeb FBs üleskutse ja kohale tuleb sada inimest, siis ilmselgelt selline mass tekitab lärmi ja politsei kutsutakse välja. Seega tuleks peo korraldajal läbi mõelda, kuidas teha pidu nii, et see pidu ei häiriks teisi naabreid ning eriti alaealiste puhul, oleks ka alkoholivaba ning turvaline (keegi peaks vastutama külaliste heaolu eest juhul, kui kakeldakse või kui keegi vajab esmaabi). Kokkulepped naabritega, kokkulepped külalistega jne. Vaevalt, et pidulistele meeldib, kui politsei mõnda neist rahatrahviga karistab või vanemad järele kutsub, kuna keegi alaealistest on joobes.

Samas, sellist FB üleskutset ei soovita teha ega üldse suurele inimhulgale mõeldud pidu, kuna pinna üürija (peo korraldaja) peab hiljem maksma kinni kõik tekitatud kahjud ja kui pooled inimesed, kes peole tulid, on tundmatud, siis pole tal hiljem kelleltki ka raha võimalik nõuda. Taolist olukorda tuleb ette päris tihti.
 

Küsimus: Mida pean tegema, kui inimene on mind politseisse andnud ja ma isegi ei tea, mille eest?08.12.2012

Lugu siis selline, et ühel päeval sai kogemata veidi halvasti (ütleme otseselt, tõde) välja öeldud ühele tütarlapsele (ise olen 18, tema 17). Nüüd on mure selline, et tema ema on (vist) teinud politseisse avalduse minu kohta. Kõigepealt läks ta muidugi ähvardama minu isa (kellega ma koos ei ela), et annab politseisse ja et mina olen tema tütart aastaid terroriseerinud. Tegelikult sai ainult ühe korra natuke valesti öeldud ja ise ei tea, mida tütar oma emale kõik kokku on rääkinud. Mida peaksin tegema, kui tema ema ongi politseisse minu kohta valeväite alusel avalduse teinud? Kas minul on samuti õigus minna kaebama tema kohta, kui see sama tüdruk on eelnevalt peaaegu mulle purjuspeaga kallale tunginud (otse nina ees vehkis rusikatega) ja tema ema läks ähvardama minu vanemat, kuigi mina ise olen täiskasvanud ja elan eraldi? Lisaks veel levitas ta ka laimu minu kohta minu vanemale (et olen ta tütart aastaid terroriseerinud). Mida saaksin teha, et asi oleks õiglane? Või olengi nüüd süüdi sellepärast, et ühe korra tüdrukule halvasti ütlesin?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui see väljaütlemine oma tüdrukule ei olnud just ähvardus, siis politsei selles asjas menetlust ei alustata, kuna puudub alus selle alustamiseks. Kui Te teda solvasite, tuleks temal endal pöörduda tsiviilkohtusse. Sama saate teha Teie, kui tema ise või tema ema Teid laimavad, solvavad ja Teie kohta valet räägivad.

Edasise tegutsemise osas valige kannatust. Võimalik, et avaldust ei olegi tehtud. Kui on, siis kutsub politsei Teid vajadusel ülekuulamisele. Siis saate ka öelda, et politseile on edastatud valeinfot. Selline teguviis on karistatav. Valeütluste andmise eest politseis menetlejale näeb karistusseadustik ette kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

Kui avaldust siiski ei tehtud ja isikud jätkavad Teie laimamist, pöörduge avaldusega tsiviilkohtusse.
 

Küsimus: Kas 16-aastane nooruk võib öö läbi väljas viibida?08.12.2012

Tere,
kas 16-aastane nooruk võib praegusel ajal väljas öö läbi avalikes kohtades viibida, isegi siis, kui vanemad seda ei luba?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui vastata lühidalt, siis jah, lastekaitseseaduse järgi võib küll. Samas, kui alaealine elab veel vanematekodus, ise raha ei teeni, siis peab ta järgima ka vanemate kehtestatud reegleid. Kõige parem oleks leida vanematega mõistlik kokkulepe nii turvalisuse kui näiteks rahakulutamise seisukohast vaadatuna.
 

Küsimus: Kas alaealine võib omada kinnist alkoholipudelit või suitsupakki?08.12.2012

Tere, tekkis selline küsimus, et kas alaealine võib omada kinnist alkoholi pudelit või suitsupakki, kui jah, siis mis vanusest alates?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Taolist erandit seaduses ei ole, seega ei või alaealine neid omada kinniselt ega avatult. Võib alates 18a vanuselt omada ja tarbida.