Sotsiaalne turvalisus

Hinnangu andmiseks on küsimuses liiga vähe informatsiooni. Üldine vastus on see, et politseisse ei peaks kaks korda helistama. Juba esimesel korral pannakse kõik andmed kirja ja need edastatakse valvemenetlejale, kes tuleb korterivarguste korral kohale. Kui palju oli kahe kõne vahel aega, ei ole teada, kuid võimalik, et see aeg oli reageerimiseks liiga lühike (korterivarguse korral ei ole tegemist kiirväljakutsega, kuna edasist ohtu enam ei ole), esimesel korral ei saadud piisavalt täpset informatsiooni asukoha kohta või oli valvemenetlejal mitu juhtumit samaaegselt (sel juhul ta langetab ise otsuse, millises järjekorras juhtumitega tegeleb). Viimane variant on ka kõige tõenäolisem ja tihedamini esinev võimalus. Kuna kõik kõned politseisse salvestatakse ja iga politseitööga seotud info leiab oma tee andmebaasi, siis info korterivarguse kohta ei saa kaduda. Kui nüüd esimesel korral Teile otseselt öeldi, et politsei sellise asja peale kohale ei tule, siis tuleks sellest teada anda politsei sisekontrollile või vastava jaoskonna juhile, kuna taolistele sündmuskohtadele minnakse alati kohale tõendeid koguma.

Kiirmenetlus ja sinna juurde kuuluvad tõendid on olemas kindlasti paberkandjal ja ka seal olevate tõendite põhjal langetatakse otsuseid. Kui Teil on millegi suhtes kaebus, siis peaksite lähtuma sellest toimikust, mis asub politseijaoskonnas. E-toimiku süsteem ei ole veel täielikult rakendunud. Osalt on probleemiks see, et andmebaasid ise ei pruugi alati kõiki andmeid otse sinna üle kanda ja osalt seetõttu, et kuna ta veel 100% alati ei toimi, siis võimalik, et kõiki tõendeid ei ole sisse skännitud ja neid ei olegi võimalik läbi e-toimiku vaadata. Lisaks sellele, e-toimik ei ole kõikidele nähtav, seda saavad vaadata vaid konkreetsed menetlusosalised ja nende esindajad.

Tere,

õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele.

Töötuskindluse seaduse § 6 lõikes 2 on loetletud töösuhte lõppemise alused, mille puhul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele:
1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel;
2) töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.

Seega, töötajal on õigus töötuskindlustushüvitisele töösuhte lõppemisel muudel, töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikes 2 nimetamata alustel, näiteks töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.

Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arveloleku perioodi jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui
- 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.

Tere

Ei, see ei ole keelatud.

Tere!
Vastavalt VV määrusele nr 75 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord § 4. Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt lõige (1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. (https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663)

Vastavalt määrusele peab tööandja välja selgitama, kas tegu on tööõnnetusega. Kui uurimise tulemusena selgub, et tegu on tööõnnetusega, on Teil õigus 100% haigushüvitisele. Kui tööandja poolsest uurimisest ei selgu, kas tegu on tööõnnetusega, on soovitatav pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni poole.
Kui asutuse uksetagune maa-ala on tööandja hallata/tööandajale kuuluv maa-ala, on tegu tööõnnetusega.

Tere!

Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621

Vanemad ei saa anda lapsele õigust seadust rikkuda, ka siis mitte, kui nad ise kõrval on. Aastavahetuse tähistamisel üldiselt on politsei mõistev, kuid mitte alaealistega seoses. Kui peolt lahkudes ja koju liikudes ikkagi alkomeeter joovet näitas, siis ei olnud tegemist ühe lonksuga. Miks just Teid kontrolliti, seda saate küsida konstaablilt. Õigus seda teha on siis, kui Teie lapsel olid välised joobe tunnused või kui konstaablil oli eelnev info, et alaealine võib olla tarbinud alkoholi või kui oli tegemist mõne alaealistega seotud operatsiooniga. Mina ei pea ahistamiseks seda, kui politsei õiguspäraselt täidab oma teenistusülesandeid ning karistab isikuid seaduse rikkumise korral. Küll oleks aga ahistamisega tegemist siis, kui politsei inimesi alusetult kontrolliks või mis veel hullem, alusetult karistaks.

Tere!

Koondamise puhul maksab tööandja hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Kui olete töötanud selle tööandja juures üle kümne aasta – maksab töötukassa täiendavalt koondamise kindlustushüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Seadus kehtestab ka erisuse, mis kehtib ainult nende koondatud töötajate puhul, kelle töösuhe 01.07.2009 seisuga oli kestnud vähemalt 20 aastat ja koondamine toimub enne 2015. aasta 1. jaanuari. Sellisel juhul maksab töötukassa koondamise kindlustushüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Ilma igasuguse põhjuseta ei või politsei läbi otsida. Aga Teie puhul ilmselt kohaldati Politsei ja piirivalve seaduse
§ 7-35. Isiku läbivaatus
(1) Politsei võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;

Tere!

Politseinike tegevust võib filmida. Aga arvestada tuleb sellega, et filmida ei või näiteks teise isiku kinnipidamist nii, et seal on näha tema nägu - allutatud isik ei tohiks olla äratuntav.
Telesaate puhul ei avaldata ka kõike, ei avaldata näiteks materjale, mille avaldamine kahjustaks menetlust. Üldiselt tuleks näod udustada, kui isik ei soovi avaldamist. Aga see on juba kohtuvaidluse küsimus.