Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas alaealine saab trahvi või hoiatuse, kui ta omab kinnist alkoholi pudelit?29.01.2013
Kas alaealine saab trahvi või hoiatuse, kui ta omab nt kinnist alkoholi pudelit või politsei võtab pudeli ära?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kuhu teatada, kui politsei laskis õhtu jooksul mitu korda minema auto joobes juhiga?29.01.2013
Politsei laskis ühe õhtu jooksul mitu korda minema auto purjus juhiga. Kuhu järgmine kord sellest teatada või kas nüüd on hilja? Linnas on ka palju kaameraid, mis võiksid seda tõestada. Tegemist on väikelinnaga.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas võin varrukast sikutavatele pensionisambavärbajatele, turvameestele ja muudele ahistajatega kaupluste uste juures jõuga vastu hakata?29.01.2013
Kas mina olen kohustatud reageerima ja astuma vestlusesse, kui keegi erafirma nimesildiga tööriietuses (oletatavasti selle erafirma palgaline) isik pöördub minu poole katsega alustada vestlust või isegi mind puudutada või füüsiliselt ahistada? Ma pean silmas juhtu, kui ma ei soovi sellelt firmalt saada teenuseid, kaupu või muid pakkumisi.
Näiteks nimesiltidega ja lipsudega piibliuurijad usufirmadest, firmalogoga koristajad puhastusfirmadest, viigipükstega turvamehed turvafirmadest, sülearvutitega värbajad pensionisambafirmadest ja muu selline (tavainimesest riietuse poolest erinev) seltskond.
Kas mul on õigus sel juhul füüsilise ahistamise katsele jõuga vastu hakata ja tülitaja eest põgeneda, kui mõni selline hakkab mind näiteks kaubanduskeskuses pärast poest väljumist varrukast tirima ja nõudma, et järgneksin talle või et oma koti sisu näitaksin?
Näiteks nimesiltidega ja lipsudega piibliuurijad usufirmadest, firmalogoga koristajad puhastusfirmadest, viigipükstega turvamehed turvafirmadest, sülearvutitega värbajad pensionisambafirmadest ja muu selline (tavainimesest riietuse poolest erinev) seltskond.
Kas mul on õigus sel juhul füüsilise ahistamise katsele jõuga vastu hakata ja tülitaja eest põgeneda, kui mõni selline hakkab mind näiteks kaubanduskeskuses pärast poest väljumist varrukast tirima ja nõudma, et järgneksin talle või et oma koti sisu näitaksin?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Samas ei kehti see poodides turvameeste kohta. Kui Teil palutakse minna turvaruumi ja koti sisu näidata, siis seda tulebki teha. Sellise palve eelduseks on varguse kahtlus. Kui Te keeldute, kutsutakse politsei, kes omakorda annab pärast turvatöötajalt selgituse kuulmist Teile korralduse koti sisu näidata. Kui kõik on korras, siis vabandatakse ning Te saate sealt lahkuda. Kui ei, siis oleneb juba kõik sellest, mis Teil kotis oli - kas viiakse politseiautos jaoskonda või vormistatakse materjalid kohapeal. Aus ülestunnistus on oluline, igasugune eitamine ja takistamine teevad kogu juhtunu endale ebameeldivamaks.
Küsimus: Kui pean raske puudega lapse hooldamise tõttu töölt ära tulema, kas see annab õiguse töötuskindlustushüvitiseks?25.01.2013
Tere,
Hetkel töötan suures riigiasutuses, töökoormus on 0,75 kohta. Ei tööta täiskohaga, kuna mul on laps, kellel raske puue. Siiani on tööandja mulle vastu tulnud, et saan töötada osalise tööajaga, kuid nüüd ta ei soovi enam minu avaldust pikendada. Mul pole mingit võimalust lapse pärast ka täiskohaga välja tulla. Kunagi vist oli avaliku teenistuse seaduses selline punkt, et need, kellel on raske puudega laps, on õigus töötada osalise tööajaga, kuid kindlalt ei tea seda, kas oli see poolte kokkuleppel või mitte.
Ühesõnaga, millised oleksid minu võimalused, et saada töötukindlustusmakset?
Siiani olen aru saanud, et kui kirjutan avalduse omal algatusel, isegi kui märgin avaldusse, et laps on raske puudega, siis see ei ole alus saada töötukindlustust? Kas variant on ainult see, et tööandja vallandab mind, et ma ei saanud tööga hakkama või olen liiga palju hoolduslehel? Kas mingeid muid variante ei ole?
Lugupidamisega,
Hetkel töötan suures riigiasutuses, töökoormus on 0,75 kohta. Ei tööta täiskohaga, kuna mul on laps, kellel raske puue. Siiani on tööandja mulle vastu tulnud, et saan töötada osalise tööajaga, kuid nüüd ta ei soovi enam minu avaldust pikendada. Mul pole mingit võimalust lapse pärast ka täiskohaga välja tulla. Kunagi vist oli avaliku teenistuse seaduses selline punkt, et need, kellel on raske puudega laps, on õigus töötada osalise tööajaga, kuid kindlalt ei tea seda, kas oli see poolte kokkuleppel või mitte.
Ühesõnaga, millised oleksid minu võimalused, et saada töötukindlustusmakset?
Siiani olen aru saanud, et kui kirjutan avalduse omal algatusel, isegi kui märgin avaldusse, et laps on raske puudega, siis see ei ole alus saada töötukindlustust? Kas variant on ainult see, et tööandja vallandab mind, et ma ei saanud tööga hakkama või olen liiga palju hoolduslehel? Kas mingeid muid variante ei ole?
Lugupidamisega,
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Isiklikult Teid puudutavatele küsimustele vastame e-posti teel: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12621
Küsimus: Kuidas säilitatakse politseivideosid ja kellel on neile juurdepääs?23.01.2013
Politseiautos on kaamera, millega sageli filmitakse seaduserikkujaid, kiirust ületavaid autosid, valest kohast teed ületavaid inimesi, roolijoodikute tagaajamisrallit jne. Sageli jõuab selliseid salvestisi ka meediasse.
Kuidas ja mille alusel otsustatakse, millised videod avalikustamisele lähevad? Kui kaua säilitatakse videosid ja kellel on juurdepääs sellele materjalile, mis telekas uudistesse ei jõua? Kas selline salvestamine avalikus ruumis ilma inimese nõusolekuta ei riku tugevasti isiku privaatsust ja edasist elu? Karistus aegub ja kustub registrist 1, 3 või rohkema aasta järel, aga kusagile andmebaasidesse jääb alatiseks videosalvestus. Kuidas garanteeritakse, et see nt u 20 a pärast ootamatult avalikuks ei leki ja võib-olla oma ainsast ühekordsest rikkumisest juba õppust võtnud inimest taas "kummitama" ei tule? Kas isikul endal on mingi võimalus teada saada, millist videomaterjali tema koha politseis säilitatakse? Tänan vastuse eest.
Kuidas ja mille alusel otsustatakse, millised videod avalikustamisele lähevad? Kui kaua säilitatakse videosid ja kellel on juurdepääs sellele materjalile, mis telekas uudistesse ei jõua? Kas selline salvestamine avalikus ruumis ilma inimese nõusolekuta ei riku tugevasti isiku privaatsust ja edasist elu? Karistus aegub ja kustub registrist 1, 3 või rohkema aasta järel, aga kusagile andmebaasidesse jääb alatiseks videosalvestus. Kuidas garanteeritakse, et see nt u 20 a pärast ootamatult avalikuks ei leki ja võib-olla oma ainsast ühekordsest rikkumisest juba õppust võtnud inimest taas "kummitama" ei tule? Kas isikul endal on mingi võimalus teada saada, millist videomaterjali tema koha politseis säilitatakse? Tänan vastuse eest.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
"Meediaväljaanded on politsei jaoks väga olulised partnerid erinevate teemade selgitamisel ja kajastamisel. Öeldakse, et üks pilt seletab rohkem kui tuhat sõna. Seetõttu ongi vahel otstarbekas kasutada mõnd kaadrit, et näidata, mis võib ühe või teise ohtliku käitumise tagajärjeks olla. Lisaks eluliste kaadrite näitamisele selgitab politseinik, mida tehti valesti ja millest tuleks õppida. Klipi eesmärk ei ole kindlasti kedagi "risti lüüa" ega karistada, vaid läbi reaalsete juhtumite näidata, milliseid vigu teised liiklejad peaksid vältima.
Kui politseikaadreid mõne meediaväljaandega jagame, on meie kindel tingimus, et inimesed ei tohi olla äratuntavad ning sõiduki numbrimärk oleks kaetud. Kui selline küsimus on tekkinud, siis ilmselt ei ole seda tingimust alati piisaval määral täidetud. Kui soovitakse mõne kaadri uuesti mittenäitamist, siis soovitame pöörduda konkreetse väljaande poole, mis seda on kajastanud.
Vabandame, kui mõni eetrisse läinud klipp on kellelegi meelehärmi põhjustanud. Püüame omalt poolt teha kõik selleks, et tulevikus seda ei juhtuks.
PPA kommunikatsioonibüroo"
Politsei videomaterjalidele võõrastel ligipääsu ei ole ning üldiselt on see vaatamise õigus konkreetsetel ametnikel, seega lekkimisoht on võimalikult väikeseks muudetud.
Kokkuvõttes, kõige lihtsam on taolise probleemi tekkimist ennetada ja rikkumisi mitte toime panna. Lohutuseks neile, kellega sarnane olukord on juhtunud: iga päev pannakse uusi rikkumisi toime ja seega tekib uusi videolõike ning vanad ununevad ja kaotavad nad oma väärtuse.
Küsimus: Kas on võimalik öörahu rikkuva naabri kohta avaldust esitada ilma politseid kohale kutsumata?23.01.2013
Kas on võimalik öörahu rikkuva naabri kohta avaldust kirjutada ilma, et politseid enne kohale kutsuks?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Jah on.
Küsimus: Kas MUPO tehtud piletitrahv kantakse karistusregistrisse?23.01.2013
Tere!
Ma sain 2012.a. aprillis trahvi ühissõidukis piletita sõidu eest (4 ühikut) ja selle aasta jaanuaris ka liikluseeskirja rikkumise trahvi, läksin punase tulega üle tee (3 ühikut). Mõlemad oli kiirmenetlusega ja trahvid on makstud. Uurisin netiavarustest selgeks, et väärteo märge aegub karistusregistrist 1 aasta pärast trahvi maksmist ja et ühekordne väärtegu, mille trahv jääb alla 50 ühiku, ei kuulu karistusregistris päringu puhul avaldamisele. Siit ka küsimused:
1) Kas ka MUPO tehtud piletitrahv kantakse karistusregistrisse? Raha saajaks oli tookord hoopis Tln Linnavaraamet, mitte rahandusministeerium nagu "pärispolitsei" liiklustrahvi puhul. Kui trahvi kasseerib hoopis Tallinna linn, kas see rikkumine läheb üldse riiklikus süsteemis arvesse?
2) Kui eelmise küsimuse vastus on jah, siis kas see tähendab, et minu kaks väärtegu on nüüd karistusregistris avalikud, sest see aprilli oma pole veel aegunud ja nüüd tuli üks juurde, aga kaks kehtivat väärtegu kuulub juba avalikustamisele? Lugesin karistusregistris avalikustamise kohta mitmeid pressiteateid ja info on vastuoluline - ühes kohas on kirjas, et alla 50 ühiku väärteod ei avalikustu, teises, et ühekordne väärtegu ei avalikustu.
3) Kas need kaks kirjet võivad nüüd selle aasta jooksul, kui nad süsteemis kehtivad on, takistada/raskendada elamaasumist ja tööle minemist mõnes teises EL-i riigis? Milliseid andmeid ja mis olukordades riigid omavahel vahetavad?
Ma sain 2012.a. aprillis trahvi ühissõidukis piletita sõidu eest (4 ühikut) ja selle aasta jaanuaris ka liikluseeskirja rikkumise trahvi, läksin punase tulega üle tee (3 ühikut). Mõlemad oli kiirmenetlusega ja trahvid on makstud. Uurisin netiavarustest selgeks, et väärteo märge aegub karistusregistrist 1 aasta pärast trahvi maksmist ja et ühekordne väärtegu, mille trahv jääb alla 50 ühiku, ei kuulu karistusregistris päringu puhul avaldamisele. Siit ka küsimused:
1) Kas ka MUPO tehtud piletitrahv kantakse karistusregistrisse? Raha saajaks oli tookord hoopis Tln Linnavaraamet, mitte rahandusministeerium nagu "pärispolitsei" liiklustrahvi puhul. Kui trahvi kasseerib hoopis Tallinna linn, kas see rikkumine läheb üldse riiklikus süsteemis arvesse?
2) Kui eelmise küsimuse vastus on jah, siis kas see tähendab, et minu kaks väärtegu on nüüd karistusregistris avalikud, sest see aprilli oma pole veel aegunud ja nüüd tuli üks juurde, aga kaks kehtivat väärtegu kuulub juba avalikustamisele? Lugesin karistusregistris avalikustamise kohta mitmeid pressiteateid ja info on vastuoluline - ühes kohas on kirjas, et alla 50 ühiku väärteod ei avalikustu, teises, et ühekordne väärtegu ei avalikustu.
3) Kas need kaks kirjet võivad nüüd selle aasta jooksul, kui nad süsteemis kehtivad on, takistada/raskendada elamaasumist ja tööle minemist mõnes teises EL-i riigis? Milliseid andmeid ja mis olukordades riigid omavahel vahetavad?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kui MuPo poolt tehtud trahv on tehtud hoiatustrahvina, siis ei kanta seda Karistusregistrisse. Kui tegemist ei ole hoiatustrahviga, siis kantakse. Enamasti MuPo kasutab hoiatustrahvi.
Vales kohas üle tee minemise trahvi aegumist ei mõjuta trahv piletita sõidu eest. Ehk siis Teie saadud trahvid aeguvad aasta peale trahvi tasumise kuupäeva konkreetse teo eest.
Need andmed Teie liikumist ja elu kindlasti ei takista.
Küsimus: Kelle poole peaksin pöörduma, et vanad trahvid ära kustutataks?23.01.2013
Tere,
sain 2006 kuni 2007 aastal kokku ligi 17 liiklustrahvi, kõik nad olid lubadeta sõitmise eest ja kindlustuse puudumise eest.
Tegin hiljuti päringu www.rik.ee registris ning seal neid trahve polnud, tegin päringu ka eesti.ee-s, seal olid trahvid olemas. Mis ma peaks edasi tegema ja kelle poole pöörduma, et need trahvid ära kustutada, sest tol ajal nad aegusid ju 18 kuuga, aga nüüd on möödas juba hulga aega. Tahaks lõpuks ka oma pangakontot kasutada. Ette tänades!
sain 2006 kuni 2007 aastal kokku ligi 17 liiklustrahvi, kõik nad olid lubadeta sõitmise eest ja kindlustuse puudumise eest.
Tegin hiljuti päringu www.rik.ee registris ning seal neid trahve polnud, tegin päringu ka eesti.ee-s, seal olid trahvid olemas. Mis ma peaks edasi tegema ja kelle poole pöörduma, et need trahvid ära kustutada, sest tol ajal nad aegusid ju 18 kuuga, aga nüüd on möödas juba hulga aega. Tahaks lõpuks ka oma pangakontot kasutada. Ette tänades!
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Vanad trahvid kantakse karistusregistri arhiivi automaatselt peale aegumist. Aegumise kuupäev hakkab jooksma ajahetkest kui on karistus kantud, st määratud trahvid näiteks tasutud. Enne seda neid arhiivi ei kanta.
Küsimus: Kas ähvardaja saab karistada, kui mind sms teel ähvardati ja mõni päev hiljem füüsiliselt tõugati ja ähvardati?23.01.2013
Tervist!
Juhtus selline lugu, et tekstisõnumi teel üritati raha välja pressida. Sõnumi mõte seisnes selles, et ma kas maksan väljapressijale raha või ootab mind mittemaksmise korral füüsiline vägivald.
Asjast läks paar päeva mööda ja sattusin väljapressijaga silmitsi. Isik tuli mulle füüsiliselt kallale. Tõukas mind mitu korda ja ähvardas. Otseselt vigastusi ei põhjustanud, küll aga hirmu ja valu. Hirmsaks teeb asja see, et pean kõnealuse isikuga mõned korrad kuus tööalaselt kokku puutuma. Olgu veel öeldud, et temapoolne rünnak toimus otse turvakaamera all ja sellest on olemas ka salvestis. Samuti on alles tekstisõnum, milles ähvardati ja välja pressiti.
Minu vaatepunktist tehti mulle ähvardus ja osaliselt viidi see ka täide. On mul õigus?
Mida edasi teha? Kui otsustan avalduse politseile esitada, siis kui tõenäoline see on, et isik karistada saab? Kui isik karistada saab, siis milliseks võiks kujuneda tema karistus?
Suured tänud abi ja nõuannete eest!
Juhtus selline lugu, et tekstisõnumi teel üritati raha välja pressida. Sõnumi mõte seisnes selles, et ma kas maksan väljapressijale raha või ootab mind mittemaksmise korral füüsiline vägivald.
Asjast läks paar päeva mööda ja sattusin väljapressijaga silmitsi. Isik tuli mulle füüsiliselt kallale. Tõukas mind mitu korda ja ähvardas. Otseselt vigastusi ei põhjustanud, küll aga hirmu ja valu. Hirmsaks teeb asja see, et pean kõnealuse isikuga mõned korrad kuus tööalaselt kokku puutuma. Olgu veel öeldud, et temapoolne rünnak toimus otse turvakaamera all ja sellest on olemas ka salvestis. Samuti on alles tekstisõnum, milles ähvardati ja välja pressiti.
Minu vaatepunktist tehti mulle ähvardus ja osaliselt viidi see ka täide. On mul õigus?
Mida edasi teha? Kui otsustan avalduse politseile esitada, siis kui tõenäoline see on, et isik karistada saab? Kui isik karistada saab, siis milliseks võiks kujuneda tema karistus?
Suured tänud abi ja nõuannete eest!
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Olete asjast õigesti aru saanud. Teie poolt edastatud info põhjal võib väita, et toime on pandud KarS § 214 kirjeldatud kuritegu. Menetluse alustamiseks peate pöörduma elukohajärgsesse politseiasutusse. Kui Teil on rünnakust näha kriimustused/marrastused, tuleks esmajärjekorras need fikseerida traumapunktis.
Tõenäousus karistuse saamiseks on suur. Karistuse suurust ei oska ennustada, see sõltub kohtust.
Küsimus: Kuidas on võimalik tutvuda minu vastu esitatud avalduse sisuga, mille alusel on algatatud politseis menetlus?23.01.2013
Kuidas on võimalik tutvuda avalduse sisuga, kui politseiametnik helistab ja väidab, et isiku suhtes on algatatud menetlus kellegi väidete põhjal, mis ei pea paika?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Avalduse sisu saate teada siis, kui Teid selles asjas üle kuulama hakatakse. Ülekuulamise käigus saate ka esitada väited, miks avaldaja väited paika ei pea.