Sotsiaalne turvalisus

Oletame, et olen olnud kalal, mõni hetk hiljem peatatakse minu auto või siis tullakse auto juurde ja kästakse pakiruum lahti teha, et kalu kontrollida. Või tahetakse veekogust eemal minu seljakotti vaadata. Kas olen kohustatud neile seda võimaldama?
Küsimus siis nii keskkonnainspektorite, politsei ja piirivalvurite kohta.

Tere,
minul on selline küsimus, et eelmisest sügisest saadik laekub minu kodusele aadressile inkassoteateid, võlanõudmisi ja täna hommikul (reedel, 25.jaanuaril) käis postiljon kohtutäituri tähitud kirja edastamas. Kõik need teatised tulevad inimese nimele, kes pole mu kodus "kunagi" elanud (kasutan seda KUNAGI mõistet viimase kümne aasta kontekstis, mis ma oma praeguses kodus elan).
Probleem on siis selles, et ühest küljest taolised võõrale inimesele adresseeritud teated risustavad minu postkasti ja raiskavad aega ning teisest küljest pole minul isiklikult justkui ka mingit kohustust nende võlateatiste säilitamiseks või hoiustamiseks. Ehk siis küsimus on tegelikult selles, et mingi firma andis kellelegi laenu (veendumata selle isiku elukohas või siis õiguses KONKREETSELT sellele aadressile kirju saata). Ametliku elukoha mõistes. Ja kui ma ka kirjad tagasi saadan, siis tulevad varsti jälle uued ja uued kirjad samadelt firmadelt, kuhu juba olen tagasi saatnud.
No ja rääkides nüüd täna varahommikusest postiljonist, kes kohtutäituri kirja edastamas käis (mida loomulikult vastu ei võtnud), tekkis mul küsimus, et mida teha antud olukorras. Minul pole ei võlgniku ega võlausaldajatega ju millestki kõnelda (nagu pole ka korteriomanikul, sest antud võlgnik pole korteris elanud). Ja isegi kui oleks, siis ei puutu kellegi võlad absoluutselt ju teistesse (pean silmas SMS-laenuvõlglasi). Neil kiirlaenudel pole ju isegi tagatist nõutud ehk siis neid laene väljastatakse ilma igasuguste tagatisteta.

Teine küsimus oleks see, et kuidas saaks vaadata, kes on minu elukohta ametlikult sissekirjutatud ja mida see minu või korteriomaniku suhtes annaks. Või ka kust saaks vaadata seatud või seatavate hüpoteekide kohta mingile korterile.

Praegusel juhul on ju tegelikult sedasi, et ühed väidavad, et mingi võlgnik elab kuskil ja teised väidavad, et ei ela. No ja elab või ela, polegi ju ka oluline, sest isegi kui üürnik võtaks laenu kuskilt, mida tagasi ei maksa, siis ju üürileandja omandi kallale nagu ka minna ei tohiks (eriti kui pole kirjalikku käendust).
Praegusel juhul oleks küsimus veel ka selles, et laen väljastati, kuid ei kontrollitud, kas antud laenajal üldse on õigust antud aadressi oma elukohana kasutada. Ehk siis sisuliselt peaks andma kindlasti mingisuguse kelmuse variandi välja ehk siis kas valetati kohtule ja võlausaldajatele, andes TEADLIKULT kontaktaadressiks vale elupaiga.

Või siis oleks tegemist justkui investeerimiskelmusega, kus VÄLJASTATIGI laenu, märkides aadressiks suvaliste inimeste elukoha, mida siis kõikvõimalike teatiste ja nõuetega pommitatakse .

Kas isikul on õigus diktofoniga helisalvestada koosolekut, seminari vms, kus ta isiklikult osaleb? Kas ta on kohustatud küsima luba lektorilt, koosolekul osalejatelt vms?

Olin eelmisel aastal haiguslehel ja ka sel aastal see jätkub. Olin aasta alguses viirusliku haigusega lehel kuni 16.jaanuarini polikliinikus perearsti juures, 17.jaanuaril läksin haiglasse põlveliigese operatsioonile ja olin haigla kaudu lehel kuni 2.veebruarini, siis lähen 3.veebruarist uuesti perearsti juurde haigulehele ja opi järelravile ja taastusravile niikaua, kui põlv normaalselt liikuma hakkab (kui kaua, ei tea). Tahan teada, mis ajast hakkab kehtima see 120 päeva ja kui ma pärast 120 päeva kasutan ära oma korralise puhkuse tööandja juures, kas mul on siis võimalik uuesti lehele jääda, sest ka perearst arvab, et selle ajaga ma oma põlve veel korda ei saa. Kuidas antud juhul minul oleks võimalik ära kasutada need 250 seadusega lubatud haiguslehe hüvitusega päevad. Ma oleks väga tänulik, kui saaksin Teie abiga selles küsimuses selgusele.
Lugupidamisega patsient.

Palun, kas haigusraha arvestatakse haigusperioodis oldud tööpäevade või haiguspäevade kaupa?

Jalutasin poest välja käruga ja varastasin kogemata ühe väikse eseme, mille hind oli natuke alla 2 euro. Kogemata, aga siiski. Kohapeal tunnistasin süüd ja vabandasin ja nõustusin kiirmenetlusega. Tehti kiirmenetlus - 20 eurot ja tasusin samal päeval trahvi. Kohapeal turvatöötajalt küsides järgnevaid küsimusi, seletati mulle, et vargus on erinev kui liiklusseaduse rikkumine ja rohkem mulle ei vastatud. Juhtus paar kuud tagasi ja seni pole selle peale eriti mõelnud, aga nüüd hakkan töökohta muutma ja viisat vormistama. Tegu esmase ja ainsa seaduserikkumisega elu jooksul. Ei ole ühtegi varasemat trahvi ega hoiatust. Kellel on võimalik näha, et mul selline rikkumine on? Kui kaua on see info avalik/leitav? Kas tööandja või tulevane tööandja näeb seda või võib politseile päringu esitades leida? Kuidas ja kellele saab selline info üldse leitav olla? Kas politsei andmebaasi jääb see igaveseks alles ja on leitav?

Kas alaealine saab trahvi või hoiatuse, kui ta omab nt kinnist alkoholi pudelit või politsei võtab pudeli ära?

Politsei laskis ühe õhtu jooksul mitu korda minema auto purjus juhiga. Kuhu järgmine kord sellest teatada või kas nüüd on hilja? Linnas on ka palju kaameraid, mis võiksid seda tõestada. Tegemist on väikelinnaga.

Kas mina olen kohustatud reageerima ja astuma vestlusesse, kui keegi erafirma nimesildiga tööriietuses (oletatavasti selle erafirma palgaline) isik pöördub minu poole katsega alustada vestlust või isegi mind puudutada või füüsiliselt ahistada? Ma pean silmas juhtu, kui ma ei soovi sellelt firmalt saada teenuseid, kaupu või muid pakkumisi.
Näiteks nimesiltidega ja lipsudega piibliuurijad usufirmadest, firmalogoga koristajad puhastusfirmadest, viigipükstega turvamehed turvafirmadest, sülearvutitega värbajad pensionisambafirmadest ja muu selline (tavainimesest riietuse poolest erinev) seltskond.

Kas mul on õigus sel juhul füüsilise ahistamise katsele jõuga vastu hakata ja tülitaja eest põgeneda, kui mõni selline hakkab mind näiteks kaubanduskeskuses pärast poest väljumist varrukast tirima ja nõudma, et järgneksin talle või et oma koti sisu näitaksin?

Tere,
Hetkel töötan suures riigiasutuses, töökoormus on 0,75 kohta. Ei tööta täiskohaga, kuna mul on laps, kellel raske puue. Siiani on tööandja mulle vastu tulnud, et saan töötada osalise tööajaga, kuid nüüd ta ei soovi enam minu avaldust pikendada. Mul pole mingit võimalust lapse pärast ka täiskohaga välja tulla. Kunagi vist oli avaliku teenistuse seaduses selline punkt, et need, kellel on raske puudega laps, on õigus töötada osalise tööajaga, kuid kindlalt ei tea seda, kas oli see poolte kokkuleppel või mitte.
Ühesõnaga, millised oleksid minu võimalused, et saada töötukindlustusmakset?
Siiani olen aru saanud, et kui kirjutan avalduse omal algatusel, isegi kui märgin avaldusse, et laps on raske puudega, siis see ei ole alus saada töötukindlustust? Kas variant on ainult see, et tööandja vallandab mind, et ma ei saanud tööga hakkama või olen liiga palju hoolduslehel? Kas mingeid muid variante ei ole?

Lugupidamisega,