Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui annaksin oma tüütaja kohtusse, mis karistuse ta saaks?13.02.2013

Üks inimene tüütab mind vahelduva eduga juba 5 aastat, kuigi olen algusest peale öelnud, et ei soovi temaga suhelda. Ta helistab ega räägi midagi, kirjutab e-maile, kommenteerib mu profiile avalikult. Tean, et tal on vaimse tervisega probleeme. Seega kui annaksin ta kohtusse, mis karistuse ta saaks? Mul on salvestatud kõik tema kirjad ja sõnumid ja kommentaarid. Tekst nendes ei ole halvustav, pigem armuavaldused ja luuletused, kuid on ka paar solvangut.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Taolisel juhul on võimalik pöörduda maakohtusse avaldusega lähenemiskeelu kohaldamiseks võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Antud juhul võib olla tegu seaduses viidatud eraelu puutumatuse rikkumisega. Trahvi määrata tsiviilkorras ei saa, välja arvatud sel juhul, kui isik juba kohaldatud lähenemiskeeldu eirab.

Kui on kahtlus, kas isik on süüdiv st kas ta saab oma tegudest aru ja suudab oma käitumist juhtida, siis selle selgitab välja kohus juba vastava ekspertiisi määramisega.
 

Küsimus: Mis saab peale liiklusõnnetust hukkunute isiklike asjadega nagu rahakott, dokumendid?13.02.2013

Tere,
Mis saab peale liiklusavariid hukkunute isiklike asjadega, rahakott, dokumendid?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

On kaks võimalust, kas esemed lähevad kiirabiautoga haiglasse (kui isikut loodetakse veel päästa) või sündmuskohal tegutsev politseinik võtab need hoiule vormistades selle kohta vastava dokumendi. Politsei peab tagama sündmuskoha puutumatuse ja seega ka tagama hukkunu vara kaitse. Esimesel võimalusel püütakse need nii haigla kui politsei poolt tagastada hukkunu lähedastele.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui töötrauma juhtus proovipäevadel ja nüüd ei tunnista tööandja mind töötajaks?11.02.2013

Mul juhtus raske töötrauma - luumurrud ja vaagnaluu murd tööl olles proovipäevadel - kolm proovipäeva oli mõeldud ja et siis vormistame. Antud trauma juhtus kolmandal päeval, muidugi ei vormistatud mind sinna tööle, kuid kõik see juhtus töökohal, kust mind kiirabi ära viis ja kõik fikseeris. Olin ka tööriietes, tegu siis koristaja töökohaga. Sattusin selle traumaga koheselt haiglasse opilauale ja veetsin kaks nädalat haiglas, nüüd on mul taastumisperiood, veel pole kindel, kui pikk, kuid kuidas ma peaksin edasi toimima ja kuhu pöörduma?
Helistasin mupo-sse, nemad soovitasid neile avaldus koostada, aga kuidas ma seda koostan, mis vormis, mulle on see täiesti võõras teema, hetkel olen ka peaaegu liikumisvõimetu, et minna juristi jutule konsulteerima. Mupo soovitas pöörduda ka kohtusse, mis paberid on mul selleks vaja ja kuidas edasi toimida? Olen väga tänulik juba ette vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töölepingu seadus § 86 lõige 1 tulenevalt on katseajaks esimesed 4 kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Katseaja eesmärgiks on kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Samuti hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Teie suhtes rakendatud nn. proovipäevi võime lugeda tegelikult katseajaks alates Teie proovitööle asumise päevast. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige (3) alusel arst teatab raskest tööõnnetusest viivitamata tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Teie küsimusest ei selgu, kas arst teavitas Tööinspektsiooni Teiega toimunud raskest tööõnnetusest või mitte. Nii tööandja kui ka tööinspektor peavad välja selgitama kõik õnnetuse põhjused ja asjaolud ning kas juhtum oli põhjuslikus seoses Teie tööga.
Arvates, et Teiega toimunust ei ole Tööinspektsioon teadlik, palun pöörduge abi saamiseks Tööinspektsiooni poole (üldtelefon 6269400).
Tööinspektsiooni ülesanne on välja selgitada Teie kirjas vihjatud õnnetusjuhtumi põhjused ja asjaolud ning seosed tööga.

Vastuse koostas härra Priit Siitan.
 

Küsimus: Kui naaber eirab koerapidamise ja kortermaja ühiselu reegleid, kas abi saab politseist või kohtust?08.02.2013

Tere!
Elan kortermajas ja jagan naabriga ühiskoridori. Probleeme mitu. Naaber paigaldas üldkoridori omavoliliselt kapid, nüüd on liikumiseks vaba ruumi umbes 90 cm laiune riba, takistatud on lastega liikumine, suuremaid esemeid ma enam oma korterist sisse ega välja viia ei saa (näiteks diivan). Lisaks sellele, et tal seal nüüd kapid, siis sageli avatud tema korteri uks ja mina oma korterist välja ei pääse ilma, et vastu tema ust ei kolksaks või uksevahelt talle ei hüüaks, et soovin väljuda. Lisaks sellele on vabalt pääs lahtisest uksest ka naabri suurel koeral. On ette tulnud, kus koer mu koolist tulevat last ehmatab või ma ise olen jällegi sunnitud naabrit paluma, et võta oma koer ära - tahan oma koju minna. Asja tipuks paigaldas naaber ühiskoridori valvekaamera, mis võimaldas jälgida minu korterisse sisenemisi ja väljumisi.
Olen naabril palunud kapid eemalda, pidama kinni loomapidamise eeskirjadest ja eemaldama valvekaamera, naaber keeldus. Palusin abi KÜ esimehelt, kes naabril palus sama, mida mina olin palunud - naaber keeldus. KÜ kirjalikul nõudmisel eemaldas naaber valvekaamera, aga kappe ei eemalda ja koer käib endiselt vabalt rihma ja suukorvita ühiskoridoris. Mida teha? Kas avaldus politseisse või hagi kohtusse?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ühisalade kasutamine saab olla vaid ühiskokkulepete alusel. Keegi ei saa ühisala arvelt enda korterit ebaseaduslikult suurendada. Seega, kui ühistu soovil seda ebaseaduslikku kappide ala puhtaks ei tehta, tuleb ühistul pöörduda tsiviilkohtusse.

Valvekaameral peab olema konkreetne eesmärk ja samuti kooskõlastus ühistuga, kuna jällegi, see asub ühisruumis. Hea, et ta sellele soovile reageeris ning kaamera eemaldas.

Lahtiselt ei tohi ükski koer mööda ühisala ringi jalutada. Olenevalt Teie elukohast tuleks selle kohta esitada avaldus kas politseile või KOVile (näiteks Tallinnas on see selgelt munitsipaalpolitsei lahendada, vt http://tallinn.munitsipaalpolitsei.ee/?p=12).
 

Küsimus: Kas hammaste raviks on toetust või hüvitist, ise ei suuda nende parandamist ja korrigeerimist kinni maksta?07.02.2013

Tere! Kuidas või kelle poole pean pöörduma, et saada oma hambad korda? Ma sain just 20 ja minu hambad on korrast ära juba ajast, kui need tulid, puseriti, suured vahed, silmhambad on mõlemal pool üleval täpselt nagu kihvad. Ma näen välja nagu koletis. See on õudne ja on rikkunud minu elu. Käisin hambaarstil kuni 19-aastaseks saamiseni regulaarselt ja küsisin ja uurisin ise ka võimaluste kohta. Aga pakuti ikka breketeid, mille hind jääb kahjuks liiga kaugele. Mul ei ole seda raha mitte kusagilt võtta. Kas tõesti nii õudsetele hammastele ei ole muud lahendust? Toetusi, mitte miskit? On õudne kui ei saa naeratada ja ei soovi kellegagi suhelda, kuna on lihtsalt nii suured kompleksid hammaste pärast.

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Hambaraviteenuse hüvitise maksmist reguleerib sotsiaalministri 16. detsembri 2002. a määrus nr 145. Nii ravikindlustatud, kui ravikindlustamata täiskasvanutel on õigus saada tasuta hambaravina vaid vältimatut abi, mida osutatakse siis, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatu abiga, otsustab hambaarst.

Hambaravihüvitist makstakse järgmistele ravikindlustatud isikutele: töövõimetuspensionärile, vanaduspensionärile, üle 63-aastane ravikindlustatud isikule, rasedale, alla 1-aastase lapse emale ja isikule, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.

Ortodontilist ravi rahastab haigekassa alla 19-aastastel, kuid ainult teatud diagnooside puhul.

Parimat soovides

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Kas see on peatumismärguanne, kui politsei sõidab eravärvides autoga mulle järgi ja sisse on lülitatud ainult sinine vilkur?07.02.2013

Minuteada loetakse peatumismärguandeks sinist ja punast vilkurit, kui nad põlevad korraga. Kas see on peatumismärguanne, kui politsei sõidab eravärvides autoga mulle järgi ja sisse on lülitatud ainult sinine vilkur? Kas see on peatumismärguande eiramine kui erariietes politseinik karjub natuke eemalt, et tule rolleri pealt maha, minu poole joostes, ennast tutvustamata ja enne kui ta minuni jõuab sõidan ma minema?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Peatumismärguanne antakse tõesti sini-punase vilkuriga. Kuid seda võib teha ka käega või valjuhääldi kaudu.
Erariides küsimus vajab täpsemaid detaile. Teie info põhjal saite Te aru, et tegemist on politseiametnikuga. Kindlasti ei ole "tule rolleri pealt maha" peatumismärguanne. Pigem võib tegemist olla korraldusega. Aga täpse vastuse andmiseks napib informatsiooni.
 

Küsimus: Kas 17-aastasel peavad rolleriga sõiduks load olema?07.02.2013

Tere
Olen 17-aastane, 1995 a sündinud. Sain politseilt trahvi, kuna sõitsin rolleriga ilma lubateta, kas mul peavad olema load? Trahvi summat ei teadnud mina ja ei osanud seda ka maksta, nüüd pani kohtutäitur konto kinni, kas tal oli selleks õigus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

LS § 94 (2) AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.

Seega nõutakse Teilt alates käesolevast aastast AM-kategooria või mõne muu kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust mopeedi juhtides.
Trahvisumma teada saamiseks pidite minema väärteoprotokollil märgitud kuupäeval järgi oma trahviotsusele politseijaoskonda.
 

Küsimus: Kas politseil on õigus kuu aega hiljem alaealisele suitsetamise eest trahvi teha?07.02.2013

Kas politseil on õigus kuu aega hiljem alaealise suitsetamise eest trahvi teha? Täna viis politsei poisi politseijaoskonda ja koostas talle protokolli selle eest, et 01.01.13 olevat politsei näinud, kuidas poiss suitsu tõmbas. Poiss küll vaidles vastu, et ta ei teinud suitsu ja nad võivad ema käest küsida (ta oli vanematega koos teel koju) mille peale öeldi, et sinu ema käest pole mõtet midagi küsida.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Väärteo toimepanemisest alates on väärteo aegumise tähtaeg 2 aastat. Teie jutu põhjal võib oletada, et kohapeal koostati väärteoprotokoll ja 30 päeva hiljem väljastati trahviotsus. Väärteomenetluse käigus üldmenetluse korras koostataksegi trahviotsus 30 päeva jooksul peale väärteoprotokolli koostamist.
Kui Te leiate, et Teie/teie poja õigusi on rikutud (teie poeg ei ole väärtegu toime pannud) siis on Teil õigus trahviotsus maakohtus vaidlustada.
 

Küsimus: Kas munitsipaalpolitsei tehtud trahvid (piletita sõidu eest) aeguvad?06.02.2013

Tere!
Sooviks teada, kas munitsipaalpolitsei tehtud trahvid (siinkohal just piletita sõidu eest) aeguvad või lõpuks tuleb need ikkagi kinni maksta koos viivistega?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Maksmata munitsipaalpolitsei poolt tehtud trahv edastatakse kohtutäiturile ja selle trahviotsuse täitmine aegub 4 aastat pärast trahviotsuse jõustumist. Samas, kohtutäitur teeb selle nelja aasta jooksul kõik, et trahvimaksmisest kõrvale hoidev isik tabada ning trahv koos kohtutäituri tasuga sisse nõuda.
 

Küsimus: Kuidas esitada töövõimetuslehte otse Haigekassale, kui tööleping on lõppenud?05.02.2013

tere!

Ravikindlustus kehtib veel kaks kuud peale töölepingu lõppemist. Kas töötajal on õigus hüvitise saamiseks töövõimetuslehe alusel? Kui jah, siis kuidas esitada töövõimetuslehte haigekassale hüvitise saamiseks, kui tööleping on lõppenud haiguse ajal ja tööandjale seda esitada enam ei saa, kuna tööleping on lõppenud ja tööandjal ei tekkinud ka haiguspäevade eest hüvitise väljamaksmise kohustust (4-9 päeval oli tööleping juba lõppenud)?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

Töövõimetusleht tuleb esitada siiski endisele tööandjale, kellel tuleb edastada töövõimetusleht koos vajalike lisadokumentidega haigekassale 7 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil töötaja oma töövõimetuslehe tööandjale esitas.

Kõike paremat
Ülvi Rebane