Sotsiaalne turvalisus

Esmakordse rikkumise korral kohaldatakse tavaliselt suulist hoiatust või miinimumi lähedast rahatrahvi. Suurema trahvi määramine ei ole välistatud, kuid seda menetleja ka põhjendab. Seda põhjendust on Teil õigus menetlejalt ka küsida. Kui Te ei ole oma trahvi suurusega nõus, on Teil õigus esitada vastavasisuline kaebus maakohtule kümne päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist. Sel juhul langetab kohus otsuse, kas suurema trahvi määramine oli õigustatud.

Kohtuväline menetleja võib viia menetluse ise algusest lõpuni läbi. Menetlejalt eeldatakse, et ta on õiglane, erapooletu ja lähtub oma otsuste tegemisel seadustest. Kui menetlusalune isik arvab, et kohtuväline menetleja on temale teinud liiga või ta ei ole menetleja tegevusega rahul, siis on õigus pöörduda 15 päeva jooksul peale väärteomenetluse protokolli kätte saamist vastava avaldusega kohtuvälise menetleja juhi poole, kes vastab määrusega.

See ei ole tavapärane praktika. Samas ei ole sellest kirjast tulenevalt võimalik välja selgitada asjaolusid, miks Te seda avaldust enam ei soovi esitada, seega soovitan Teil ühendust võtta selle üksuse või menetlejaga, kellele avaldus kirjutati, ning täpsustada edaspidist juba nendega.

Hea küsimuse esitaja,

Eesti Töötukassa ei hüvita tasemekoolitusel osalemise kulusid.
Palun tutvuge erinevate HTM-i algatustega: http://vota.archimedes.ee/
ja TULE: http://www.hm.ee/index.php?0511565

Tere

Töövõimetuspensionäril on õigus saada hambaravihüvitist. Seda maksab haigekassa igal kalendriaastal kuni 19,18 eurot. Samuti on töövõimetuspensionäril õigus saada proteesihüvitist. Seda maksab haigekassa kord kolme aasta jooksul kuni 255,65 eurot. Lisainfo leiate http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hambaravi.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) on tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, kus ta tuvastab riskid töötaja tervisele ning määrab tegevused riskide maandamiseks. Hetkel peaks tööandja Teie poolt kirjeldatud võimalikud ohud riskianalüüsis tuvastama, selgitama võimalikud seosed Teie terviseprobleemidega ning kavandama meetmed.
§ 12. Tööandja ennetustegevus (1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Kas Teile on teostatud töötervishoiuarsti poolt tervisekontrolli?
Tervisekontrollis tuvastatakse võimalikud terviseprobleemid, mis tulenevad tööst ning mis võivad kujuneda ka kutsehaiguseks.
Tööst põhjustatud haigestumist tuvastab töötervishoiuarst ja teatab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Vastavalt TTOS-le on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Lisaks on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Hüvitise nõude aluseks võib olla töötervishoiu arsti poolt tuvastatud tööst põhjustatud haigestumine. Töötervishoiuarst tuvastab ka haiguse tekkepõhjused ning kindlasti viitab ka töökeskkonna ohutegurite mõjule.

Alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut (kuni 40 eurot).

Närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatootega kauplemise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (kuni 1200 eurot) või arestiga.

Eesti Haigekassa ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse soodustuse protsenti 100 alla 4-aastaste laste puhul ja konkreetsete diagnoosidega patsientidele. Infot leiate: Vabariigi Valitsuse 26.09.2002. a määrus nr 308 Haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral ravimite loetellu soodustuse protsendiga 100 või 75 ja haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/soodusravimid.

Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist

Karistus määratakse KarS § 424. "Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis" alusel, mis sätestab järgmist:

Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Tere

Vastame küsimuste järjekorras.

1) Jah on õigus nõuda ja on ka õigus keelduda juhul kui hetkeolukorras lähtuvalt ei ole selle esitamine võimalik.

2) Kalibreerimistunnistust võib küsida. Ka siis, kui olete puhunud puhta nulli, ent miks peaksite sellisel juhul aparaadi töökindluses kahtlema? Kunas küsida, on puhuja otsus, kuid see ei peata siiski puhumistesti läbiviimist.

3) Ei ole karistatav, kuid politseinikule tuleb anda võimalus vältida fotole jäämist või tuleb teha foto nii, et politseinikud ei ole äratuntavad. (Andmekaitseinspektsiooni juhend)

4) Kui pagasiruum palutakse avada põhjendusel "niisama" siis on õigus sellest keelduda.

Seda reguleerib Kriminaalmenetluseseadustik

§ 178. Kannatanu, tunnistaja, tõlgi, eksperdi ja spetsialisti kulude hüvitamine

(1) Kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja spetsialistile, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud:
1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi;
2) päevaraha;
3) sõidu- ja ööbimiskulud.

(2) Tõlgile, eksperdile ja spetsialistile makstakse kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud juhul, kui nad täitsid oma kohustusi ametialase ülesandena. Eksperdile, spetsialistile ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt.
[RT I 2010, 8, 35 - jõust. 01.03.2010]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kulud hüvitatakse ka juhul, kui kohtuistung lükatakse edasi. Tasu ja hüvitist ei maksta isikule, kes edasilükkamise on põhjustanud.

(4) Kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu, tunnistaja, tõlk, ekspert või spetsialist ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast.

(5) Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega:
1) kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile makstava tasu suuruse ning maksmise korra;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitiste suurused ja maksmise korra;
3) vajaduse korral erisused välisriigis elavale eksperdile, spetsialistile ja tõlgile tasu või hüvitise maksmisel.