Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha kui mehe endine elukaaslane ähvardab mind ja minu last?25.07.2013

Tere!
Minu elukaaslase teise lapse ema, kellega ta enne mind koos elas, ähvardab mind. Ta saadab mehe telefonile SMS-e, et kustutab mu eluküünla, sest siis saab tema laps olla oma isaga koos. Ka minul ja mu elukaaslasel on väike laps. Ning ka tema kohta tulevad ähvardused, et kui ta minu ära tapab, siis läheb meie laps lastekodusse, sest tema on 100% veendunud, et laps ei ole mehe oma. Naine on korra käinud ka juba minu ukse taga ja ähvardab aina uuesti ja uuesti tulla. Oleme mõlemad mehega ka telefoni numbrit vahetanud, kuid mehe oma suutis ta uuesti kuskilt välja uurida. Asi läheb kogu aeg ainult hullemaks. Mida tuleks sellises olukorras ette võtta, et ta ei tülitaks enam? Kas peaksin pöörduma politseisse? Mida politsei sellisel puhul ette võtab (SMSid ja e-mailid on alles hoitud)?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ähvardamine karistusseadustiku § 120 järgi on täidetud siis, kui teine isik ähvardab teha Teile tervisekahjustust või põhjustada olulises ulatuses varalist kahju ning kui nende ähvarduste täideviimist on Teie arvates alust karta. Sel juhul pöörduge avaldusega politseisse ja võtke kaasa kõik SMS-ide ja kirjade väljavõtted.

Kui Teile siiski tundub, et see on pigem tülitamine ja tühjade sõnadega ähvardamine, siis tuleks pöörduda tsiviilkohtusse ning taotleda lähenemiskeeldu.
 

Küsimus: Kas taim nimega "Mimosa Hostilis" on Eestis lubatud?23.07.2013

Sooviks tellida Mimosa Hostilis juuri (1.kg) aga pole kindel, kas see on Eestis lubatud. Põhjus miks seda tellida tahan, on see, et selle taime juured aitavad väga hästi lahtisi haavu parandada.
Ette tänades

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Taime juured sisaldavad aineid, mis kuuluvad käitlemiseks keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/6201/3002/NPLAS_Lisa%201.pdf#).
"Mimosa Hostilis" ei ole seega Eestis lubatud.
Seega soovitan haavade parandamiseks kasutada traditsioonilisi meetodeid ja osta ravimeid apteegist.
 

Küsimus: Kas töötu sissetulekuks loetakse ka teise isiku poolt tema kontole näiteks ravimite ostmiseks makstud summa?23.07.2013

Tere ,

Lugesin ühest vanast Maalehe artiklist, et töötu sissetuleku hulka arvestatakse ka muuhulgas riigi poolt tagastatav enammakstud maks, isikliku asja müük jne. Kas sissetuleku hulka arvestatakse ka seda, kui näiteks üks pereliige kannab 31-kordsest päevamäärast suurema summa töötutoetust saava inimese pangakontole teatud ostu sooritamiseks, nt. ravimid, mõni tarbeese vms.?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 32 lg 1 punkt 4 alusel peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek (2013 aastal 101,68 €). TTTS § 26 lg 2 alusel ei arvata töötu sissetulekute hulka:
1) töötukassa kaudu makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) töötukassa kaudu makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust;
4) riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 61;
7) elatisabi seaduse alusel makstavat elatisabi;
8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust.

Kõiki muid töötule isiklikult makstavaid toetusi ja tasusid, mida ei ole nimetatud TTTS § 26 lg 2, arvestatakse toetuse maksmisel sissetulekuna (s.h enammakstud tulumaksu tagastus, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid jne).

Vastavalt TTTS § 5 lg 1 töötule, kellele makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa tööturutoetuse saamise õiguse lõppemise.
Seega, kui töötutoetuse saajale tagastatakse enammakstud tulumaksu osa või tal tekib muu sissetulek, siis ta peab teavitama oma konsultanti sissetuleku liigist, suurusest ning laekumise kuupäevast või laekumiste ajavahemikust ning töötukassa teeb otsuse töötutoetuse maksmise jätkamise või peatamise osas vastavalt TTTS-le.
Juhul, kui sissetuleku saamise asjaolud selguvad hiljem, on töötukassal õigus nõuda alusetult makstud töötutoetus tagasi.

Samas töötukassa juhib tähelepanu, et töötutoetuse peatamisel seoses sissetulekuga 30 päevaks pikendatakse samaaegselt töötutoetuse maksmise perioodi peatatud päevade võrra vastavalt TTTS § 32 lg 1 p 4.
Pereliikmete omavahelistest ülekannetest või maksetest töötukassat teavitama ei pea.
 

Küsimus: Mida saab teha koondatu, kelle tööandaja ei esita Töötukassale isiku andmeid koondamise kohta? 19.07.2013

Tere.
Mida saab teha koondatu (õigus saada kahe kuu koondamisraha), kelle endine tööandaja ignoreerib kohustust esitada/registreerida Töötukassas isiku andmed koondamise kohta?
Kui nad lihtsalt ei tee seda, mida siis teha?
Möödunud on juba koondamisest poolteist kuud ja ettevõtte poolt kõik andmed siiani esitamata!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt esitab kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral avalduse töötukassale tööandja. Juhul, kui töötaja leiab, et tööandja on avalduse esitamata jätmise või hilinemisega rikkunud tema õigusi, on tal õigus pöörduda kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
 

Küsimus: Kuidas saada arestitud auto taas vabaks?02.07.2013

Asi on selline et, juhtus üks liiklusõnnetus, kus mina (auto volitatud isik) olin autoga väljas. Autoga sai sõidetud peokohta, kus hakkasin tarbima alkoholi ning juhtus nii, et jäin auto tagaistmel magama. Võtmed jäid ette ja keegi läks sõitma sellega (ei tea kes oli kuna magasin taga). Sõit kestis niikaua, kuni juhtus avarii - nimelt sõideti tsiklimehele tagant sisse, autoroolis ja veel 2 inimest (pealtnägijate sõnul) lahkusid sündmuskohalt ning mina ärkasin peale avariid tagaistmelt üles. Auto kuulus isikul, keda üldse kohapeal polnud ja kes oli kodus.
Nüüd on nii, et auto on arestitud ehk politsei poolt siis kinni peetud ja tagasi ei anta, arestis hoitakse nii kaua seda, kuni süüdlane kätte saadakase.
Öeldi et kuni 2 a.
Kas oleks võimalik see auto kätte saada, kuna väga vajalik asi auto omanikul töösuhtes.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud juhul on auto tõend, millelt kogutakse jälgi (sõrmejäljed, jalajäljed, DNA, piltide tegemine jne). See võtab aega. Kui kõik toimingud selle autoga on tehtud, on auto omanikul õigus esitada avaldus auto tagasisaamiseks.

Autot ei pruugita kohe tagasi anda, kui on näiteks kahtlus, et omanik ise tegi avarii ja põgenes sündmuskohalt ning võib selle autoga uuesti taolisi süütegusid toime panna. Kindlasti on põhjendusi teisigi.

Teie jutt selle kohta, et te asjast midagi ei tea, kõlab veidi uskumatult. On üsna selge, et päris võõrad isikud seda autot ei kasutanud, seega võiks süüdlane ikkagi teo üles tunnistada ja vastutada. Seda siis nii seaduse kui ka sõbra ees, kelle autoga see olukord tekitati.
 

Küsimus: Kuhu peaksin teatama kodulehe sisse "häkkimisest"?28.06.2013

Sooviks teada sellist asja, et kas on võimalik kuhugi teatada kodulehe häkkimisest ja kelle poole ma peaksin sellise teatega üldse pöörduma? See on siiski ju kuritegu - seega peaks olema mul võimalus sellest kuhugi teatada?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Avalduse korrarikkumise kohta võite esitada politseile. Lisainfot IT-kuritegude kohta leiate siit - http://www.politsei.ee/et/nouanded/it-kuriteod/
 

Küsimus: Kui kaua maksab Haigekassa haigushüvitist, kui haiguse ajal on tööleping lõppenud?28.06.2013

Tere!
Kui kaua maksab haigekassa haigushüvitist, kui haiguse ajal on tööleping lõppenud? Kas hüvitise maksmisel arvestatakse ka tööstaaži (olen töötanud üle 30 aasta)? Kas arvestatakse ka töölepingu lõppemise alust - omal soovil või tervise tõttu?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töösuhte ajal alanud töövõimetuslehe ning järglehed maksab haigekassa välja, olenemata sellest, et vahepeal töösuhe lõpeb. Tööandja kohustus maksta hüvitist alates neljandast päevast antud juhul ei kehti, kuna tööleping lõppes enne tööandja hüvitise maksmise perioodi.

Töölepingu alusel või avalikus teenistuses töötava isiku päevatulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega.

Kui eelneval aastal isikul tulu puudus või oli väiksem kui 320 eurot kuus, siis võrdub päevatulu põhipalga ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise. Arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud kuupõhipalgast või kuupalga alammäärast. 2013. aastal on alampalk 320 eurot.

Kui põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu võrdub põhipalga ja arvu 30 jagatisega.

Töövõimetuslehe arvutamisel ei arvestata tööstaaži ega töölepingu lõpetamise alust.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist
 

Küsimus: Kas MUPO võib bussijänese kinnipidamisel füüsilist jõudu kasutada?27.06.2013

Kas MUPO võib bussijänese kinnipidamisel füüsilist jõudu kasutada? Oletame, et keegi on piletita vahele jäänud ja selle asemel, et mupo bussi minna protokolli saama, pistab jooksu? Kas mupo tohib siis teda kätte saamise korral füüsiliselt kinni hoida?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Munitsipaalpolitsei tohib süüteo toime pannud isikut kinni hoida kuni tema üleandmiseni politseile, kes saab isiku paigutada vajadusel 48-ks tunniks arestimajja tuues põhjenduseks isiku tuvastamise, võimaluse jätkuvalt süütegusid toime panna jne. Sel juhul teeb mupo oma menetlustoimingud juba arestimajas. Seda siis juhul, kui isik ei allu mupo korraldustele ja püüab põgeneda.

Ka tavakodanik bussis võib piletita sõitja põgenemist takistada, võrreldav poevarga kinnihoidmisega poes. Taoline õigus tuleb kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist 217 lõikest 4, mis laieneb ka väärtegudele.
 

Küsimus: Mis karistuse saab elatisraha maksmisest kõrvalehoidev lapsevanem?27.06.2013

Tere
Olen kuulnud, et kui üks vanem hoidub elatise maksmisest ja kui kohtutäitur ka ei suuda aidata, siis teha politseisse avaldus.
Kui ma nüüd teen Teile vastavasisulise avalduse, siis kuidas või mis moodi näeb välja Teie abi mulle, või mida võetakse ette selle vanemaga, kes hoidub täitmast kohutotsust?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Kui Te teete vastavasisulise avalduse politseile siis alustatakse elatise maksmisest hoiduva vanema suhtes kriminaalmenetlust KarS § 169 järgi, mis sätestab järgmist: Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine

Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
 

Küsimus: Kas nii suur trahv vahtralehe valesti paigaldamise kohta on õiglane?27.06.2013

Sooviks saada Teie arvamust - täna parklas tehti mulle politseinike poolt märkus, et vahtraleht pole korrektselt paigaldatud. Jah tunnistasin seda, sest peale auto pesu oli see liimist lahti tulnud, aga ta oli olemas nii ees kui ka tagaaknal, lihtsalt oli ära vajunud - andsin lubaduse, et kinnitan uuesti. Siis alustasin kojusõitu ja sama patrull peatas minu auto 500 meetrit eemal ja teavitas, et kuna nende suuline jutt ei mõjunud, siis järgneb karistus. Arvasin, et võin kodus kinnitada need vahtralehed, aga ilmselt eksisin. Tean, et vaidlema asudes tuleb karistus suurem, seega läksin, nagu kästud, nende autosse ja mulle vormistati kiirmenetlusega trahv 25 ühikut - seega 100€. Nüüd tagantjärele tundub, et see pigem kiusamine kui karistus. Seda enam, et isik, kes "rikkumist" kirja pani, ei teadnud ise ka mis § ma rikkusin ja seda pidi talle ütlema kõrval istunud politseinik. Ka selle kõrvalistuja arvates oli karistus liig karm aga see ei lugenud. Nüüd siis on mul aega 2 nädalat, et tasuda 100€, mis ühele töötule on suhteliselt suur summa ja märge karistusregistris sees ka ilmselt. Õnn, et uusi lube taotlen alles 1,5 aasta pärast ehk siis on juba karistus aegunud. Siiani arvasin nagu paljud, et Politsei aitab, aga peale tänast intsidenti kahtlen, kas see ikka nii on? Olen pettunud nende töös ja eks nüüd tuleb tuttavailt laenata raha, et trahv ära maksta. Kas Teie arvates käitus politsei korrektselt või mitte? Tahan vaid teie vastust politsei käitumise kohta ja hingerahu - ei kavatse edasi kaevata, sest siis olen pidevalt neil pinnuks silmis.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Korrektse käitumise kohta ei oska kahjuks kommenteerida, kuna ei tea olukorda ja selle spetsiifilisi asjaolusid.
Samuti ei ole pädev hindama, kas trahvi suurus on õigustatud või mitte. Kui tunnete, et Teie õigusi rikuti, on Teil õigus trahv vaidlustada kohtus. Kui leiate, et politseipatrull käitus valeti, on õigus esitada kaebus Sisekontrollibüroole. Samuti on Teil võimalik taotleda trahvi tasumist ositi.