Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes tööandja peab maksma tervisetõendi eest?14.10.2013

Tere.
Töötan kokana, kohustuslik on käia iga 2 aasta tagant tervisekontrollis, kus väljastatakse tervisetõend. Kas selle eest maksan mina või peab maksma tööandja?
Tänud ette

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kokkuvõtlikult: selle eest peab tasuma tööandja.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 (Tööandja kohustused lg 1 p 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas politseinikud võivad lihtsalt majja sisse marssida?10.10.2013

Mul tekkis küsimus, kas politseinikud võivad näiteks majja sisse marssida kui pole väljakutset? Olen olnud kohal ühes majas, kus olid alaealised ja täiskasvanud, aga kõik oli korras, nad ei lärmanud ja muusika ei käinud kõvasti. Siis tuli politsei küla vahele ja nägid, et majas tuli põleb ja tulid lihtsalt sinna alaealisi kontrollima, et kas nad on kained.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Politsei ei või ja kindlasti ka ei marsi sisse suvalisse majja külavahel ainult selle põhjal, et seal põleb tuli. Kui politseil on eelinfo, et kuskil tarvitavad alaealised alkoholi, siis on politseil õigus seda kontrollida.
 

Küsimus: Kus ma saaksin internetis vaadata oma liiklustrahve ja kas seal on ka välismaal toimud kohta andmeid?09.10.2013

Tere,
Palun öelge, kus interneti aadressilt ma saaksin vaadata oma liiklustrahve, siis kui on toimunud välgatus või midagi muud näiteks videosalvestus jne? Ja kas välismaal juhtunud korrad on ka selle saidi pealt näha? Kuna nagu olen aru saanud, ei saada Politsei enam posti teel teateid nende kohta ja ma ei soovi sattuda inkasso kätesse!
Ette tänades!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Karistusandmed kanatakse karistusregistrisse, mille väljavõtet on võimalik tellida. Täpsem info siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister. Mujal riigis saadud karistused sinna registrisse ei kandu.

Kiiruskaamera trahvi kättetoimetamise kohta leiate info siit: http://www.politsei.ee/et/nouanded/kiiruskaamerad/trahviteate-kattetoimetamine/
Kõige kindlam viis kiiruskaamera trahvi kättesaamiseks on aktiveerida enda @eesti.ee e-posti aadress ja suunata see Teie poolt kasutavale e-postile.
 

Küsimus: Kas Eestis välja antud haigusleht kehtib rahvusvaheliselt (Norras)?08.10.2013

Oman tervisekindlustust nii Eestis kui ka Norras, viimased pool aastat töötan Norras. Tulemas on plaaniline operatsioon, mille järgselt mõni nädal haiguslehel olekut. Millise riigi haigekassa peaks haigushüvitise maksma? Kas Eestis välja antud haigusleht kehtib rahvusvaheliselt, Norras?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Isik saab olla kindlustatud ainult ühes liikmesriigis. Kui Te töötate mitmes liikmesriigis, siis peaksite oma kindlustajariigi määramiseks pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.

Parimate soovidega
Ülvi Rebane
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui tööandja ei esitanud Haigekassasse haiguslehte ettenähtud 7 päeva jooksul?07.10.2013

Kuidas toimida, kui tööandja ei esitanud Haigekassasse haiguslehte ettenähtud 7 päeva jooksul? Tööandja hoidis haiguslehte 5 nädalat.

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töövõimetusleht tuleb haigekassale esitada hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast. Töövõimetuslehe hilisema esitamise korral keeldub haigekassa hüvitise maksmisest.

Parimate soovidega
Pille Sõõrde
 

Küsimus: Kas on mingi periood sotsiaalmaksu maksmise erisus, kui asun töötustaatusest oma firmasse tööle?03.10.2013

Olen kuulnud, et kui olen töötuna arvel ja siis töötukassa kaudu oma firmasse tööle asuda, siis aasta jooksul ei ole sotsiaalmaksu kohustust miinimumi määral vaid määratud summa pealt (nt kui palgaks on kuus 50€ siis maksan selle pealt). Kas vastab see tõele ja mis selleks tegema peab?
Tänud ja kaunist "teralist" lund ja päikest!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
Teie küsimus ei puuduta otseselt töötukassa tegevust, sest maksude kogumisega tegeleb Eestis Maksu- ja Tolliamet, kes annab ka selgitusi maksude maksmise kohta.
Sotsiaalmaksu seaduse § 2 lõike 4 alapunkti 5 alusel makstakse sotsiaalmaksu töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud.

Seega, võib tööandja esimese tööaasta jooksul tasuda sotsmaksu töötaja tegeliku töötasu alusel (mitte töötasu alammäära järgi), kui võetakse tööle inimene, kes on tööle asumisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 6 kuud töötuna arvel ja kui see inimene hakkab töötama osalise tööajaga.

Töötaja, kes on olnud töötuna arvel, saab küsida töötukassast tõendi töötuna arveloleku perioodi kohta, mille esitab oma tööandjale, kes saab tõendi alusel taotleda maksusoodustust ja põhjendada, miks makstakse sotsiaalmaksu vähem, kui palga alammäära järgi.
 

Küsimus: Kuidas toimub hüvitise maksmine tööõnnetus korral?02.10.2013

Kui on tööõnnetus, mitmendast päevast hakatakse maksma hüvitist ja kes maksab ning mitu % see on.

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Tööõnnetuse (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) korral maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist
 

Küsimus: Kui 250 päeva haiguslehte aastas on täis, kas siis tööandja peab ikka haiguslehe haigekassale esitama?01.10.2013

Kui inimesel saab täis aastas ette nähtud 250 päeva haiguslehte, mille eest hüvitist saadi, kuid inimene terveks ei ole saanud ja laseb arstil edasi haiguslehte anda (hüvitist enam ei saa), kas siis peab ka tööandja haiguslehe haigekassale esitama, või saab haigekassa need andmed kuidagi teisiti kätte? Ja kas ravikindlustus säilib inimesel kuni ta on haiguslehel? Ja ega sellega ei kaasne tööandjale mingeid rahalisi kohustusi?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Palume tööandjatel haigekassale esitada ka need töövõimetuslehed, mis maksmisele ei kuulu. See on vajalik riikliku haigushüvitiste statistika jaoks (sh lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning haigushüvitiste põhjendatuse järelevalveks. Ravikindlustuskaitse kehtib tööandja poolt kindlustatud inimestel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
infospetsialist
 

Küsimus: Kui esitan kallaletungi kohta avalduse, kas siis kallaletungijal on õigus varasema kakluse kohta esitada oma avaldus?23.09.2013

Juhtus selline situatsioon, olime sõpradega puhkamas. Üks isik, kes oli ka meiega, jõi ennast täis ja lõi enda naist... meie läksime sõbraga nende kaklust lahutama ja siis ta hakkas meile vastu ja tänu sellele sai isikul, kes märatses, nägu vigastada ja vajas 22 õmblust huules. Kuu aega hiljem seesama isik tuli koos oma sõbraga minule kallale ja tungis selja tagant kallale, juhtum sai kiirabis vormistatud. Nüüd siis selline probleem, kui nüüd lähen politseisse ja annan avalduse, siis võib ka tema anda vastu avalduse ja kuigi ta ise oli süüdi, sai ta viga ja meie võime ka süüdi jääda. Kas sellises olukorras on kuidagi võimalik, et tema avalduse esitamine aegub enne minu oma ja ma saaksin anda niimoodi avalduse sisse tema vastu, et tema ei saaks minu vastu avaldust anda?
Võib ka muidugi rõhuda enesekaitsele, kui me nende kaklusele vahele läksime ja ta meid ründas. Kuid sooviks üle küsida, kas selline toiming oleks reaalne?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Esimese juhtumi korral on võimalik, et tegemist oli hädakaitsega:
Karistusseadustik § 28
(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

Kui need vigastused tekkisid esimestest rusikahoopidest, mida Te tema pihta tabasite, siis ei pruugi olla hädakaitse piiri ületamisega. Ehk siis tegite endast olenevalt kõik, et naist kaitsta. Kui isik oli maas kõveras ning enam vastupanu ei osutanud, kuid Te jätkasite tema tagumist jalgade või millegi muuga, siis Te ületasite hädakaitse piiri, ning olete vigastuste tekitamises süüdi. Seda teate nüüd juba ise, kas iga löök oli vaid isiku eemaletõrjumiseks ja ründe lõpetamiseks, või kestis see põhjuseta pikemalt.

Teisel juhtumil on puhtalt tegemist füüsilise vägivalla juhtumiga, mille kohta tuleb Teil avaldus teha. Ei näe mingit mõtet selles, et oodata seni, kuni teise süütegu aegub, sest me räägime karustusseadustikust tulenevalt viiest aastast ja see on juba pikk aeg. Suure tõenäosusega isik ei esita Teie kohta kaebust, kuna tolle juhtumi menetlemine viib omakorda selleni, et isik kasutas oma naise suhtes füüsilist vägivalda ja uue rikkumise menetlemisel poleks see temale mitte sugugi kasulik.
 

Küsimus: Kas saan varastamise kohta tehtud avalduse tagasi võtta, sest see asjaajamine teeb mulle rohkem kahju kui kasu?23.09.2013

Mis tagajärjed on seoses avalduse tagasivõtmisega? Tegin seoses vargusega avalduse (tean isikut, kes varastas), aga kuna see protsess on liiga pikk ja tekitab mulle rohkem kahju kui kasu, siis mõtlesin, et peaks avalduse tagasi võtma, et probleeme ära hoida vanematega. Aga kas nüüd on juba hilja seda teha? Tean, et kui tagasi võtta, siis pidi see minema valetamise alla. Pole mitte kellegi käest küsida. Varastatud asi on juba politseis, mismoodi ma selle saaksin üldse kätte?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ma ei tea küll juhtunu täpseid asjaolusid, kuid kui asi on pigem selles, et soovite saada endalt varastatud vara kiiremini tagasi, siis Te saate esitada vastava taotluse menetlejale. Seda siis ainult juhul, kui omandiõigus on selge ehk politseil ei ole kahtlust, et Teie olete asja omanik.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 124 lg 3 järgi tagastatakse asitõend viivitamatult, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Teie taotlete ja menetleja annab Teile teada, kas on oluline, et see ese on menetluse lõpuni Teie käes või jaoskonnas hoiul.

Kui menetluse algusest on möödas kuus kuud, kuid süüdistusakti ei ole esitatud, siis antakse ese omanikule hoiule, kui prokurör ei esita tähtaja pikendamiseks vastavat soovi ega põhjenda, miks eset ei saa veel õigele omanikule tagastada.

Avaldust tagasi ei võeta. Siin on küsimus selles, et riigile on teada seaduserikkuja, tema tegu ning lähtuvalt seadustest tuleb riigil teda ka karistada. Karistamise üks eemärk on uute süütegude ärahoidmine. Tihti need protsessid venivad pikale, kuid tuleviku mõttes on see kindlasti parem, kui karistamatus.