Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas autoavarii väärteomenetluse puhul saavad vastaspooled lugeda teineteise seletuskirju?16.12.2013

Tere
Toimus avarii, kus kumbki osapool ei tunnista süüd. Kuna sõitsime sündmuskohalt natuke edasi, siis politsei kohale ei tulnud.
Mõlemad osapooled on kirjutanud politseile seletuskirjad ja on algatatud väärteomenetlus. Küsimus, kas väärteomenetluse puhul saavad vastaspooled lugeda teineteise seletuskirju?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Väärteotoimikuga on Teil õigus tutvuda 15 päeva jooksul peale süüasjas otsuse tegemist. (VtMS § 114 lg 5)
 

Küsimus: Kas töökohale on seaduse järgi ka mingi mõistlik temperatuur ette nähtud?09.12.2013

Mis peaks olema istuval tööl temperatuuriks? Hetkel termomeeter näitab temperatuuriks 20 kraadi (mis tundub normaalne). Kuid tuuletõmbuse tõttu on reaalne temperatuur ca 16-17 kraadi. Mis peaks olema õige temperatuur?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Kahjuks käesoleval ajal ei ole enam kehtivat määrust, mis kohustab tööandjat teatud töökeskkonna temperatuure järgima.
Mitte kehtiv määrus on siiski praeguse ajani üheks aluseks/soovituseks töökeskkonna temperatuuride järgimisel:
Tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-5/1995 kinnitamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/25048
Vastavalt ülalmainitud määrusele võiks kontoris olla külmal aastaajal pidevalt 20-24 kraadi sooja.

On olemas ka soovituslik standard: EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Antud standard soovitab tavakontoris 20-24 kraadi sooja (talve periood).
 

Küsimus: Kas politseil on õigus siseneda kohe pärast koputust, ootamata ukse avamist?05.12.2013

Tere, juhtus situatsioon, kus politseinik koputas ja seepeale avas kohe ukse ilma ootamata 10 sekunditki, et ust tuldaks avama. Kas see on lubatud?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Antud küsimuse põhjal on raske teha järeldusi, kas oli politseiametnikult valdusesse sisenemiseks õiguslik alus olemas või mitte.

Politsei ja piirivalve seadus sätestab valdusesse sisenemist järgmiselt:

§ 7'37. Valdusesse sisenemine
(1) Politsei võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud või
2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.
(3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.
(4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
(5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.
(6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13249880?leiaKehtiv


Kui Te leiate, et politseiametnik rikkus Teie õigusi või tegutses seaduse vastaselt võite Te esitada kaebuse elukohajärgsesse politseiasutusse.
 

Küsimus: Tere, kas võib teha politseisse avalduse, kui korteriomanik ei taha anda kirjalikku üürilepingut?05.12.2013

Tere, kas võib teha politseisse avalduse, kui korteriomanik ei taha anda kirjalikku üürilepingut. Üürileping on aluseks toimetulekutoetuse saamisel ja juba pool aastat on inimene pidanud hakkama saama ainult töötu päevarahaga, umbes 80 eurot kuus. Ei ole seadust ega asutust, kes teda seejuures aitaks. Sotsiaaltöötaja soovitas kolida, see kõlab nagu leiba ei ole, sööge siis torti. Ümberkolimiseks ei ole samuti raha.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Korteri üürimisel on soovitatav sõlmida kirjalik üürileping, kuigi seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt.
Kui korteri üürimisel sobis nii üürnikule kui ka üürileandjale suuline kokkulepe, siis hiljem nõuda lepinguliste suhete vormistamist kirjalikult on keeruline ja üürileandja võib sellest keelduda.

Kuna kirjalikust üürilepingust keeldumine ei ole süütegu, siis ei saa politsei sellise avalduse alusel süüteomenetlust alustada.
 

Küsimus: Kas politsei kontrollib juhilubade ja ülevaatuse olemasolu maanteeameti (mnt.ee) lehelt?04.12.2013

Kas politsei kontrollib juhilubade ja ülevaatuse olemasolu maanteeameti (mnt.ee) lehelt või on see nähtav kusagilt teisest andmebaasist?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Tehes päringu sõiduki kohta, saab politseinik vastused mitmetest erinevatest andmekogudest. Politsei andmebaasid on seotud ka liiklusregistriga. Näiteks on võimalik selgitada, kas sõiduk on ärandatud (politsei andmebaas) või kas sõidukil on tehtud ülevaatus (liiklusregister) või kas on olemas liikluskindlustus (liikluskindlustuse register).
 

Küsimus: Kuidas käib Venemaalt inimese küllakutsumise protseduur?04.12.2013

Tervist,
Kuidas käib Venemaalt küllakutsumise protseduur reaalses elus, kaua see asjaajamine käib ja kui pikaks ajaks viisa antakse?
Kas inimene saab sealt ka omal käel viisat taotleda, näiteks ilma reisibüroo vahenduseta, soovib lihtsalt Eestisse reisida ja kas sellisel juhul on viisa saamine Eestisse võimalik.
lugupidamisega

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Infot viisa taotlemise ja viisataotluse menetlemise kohta leiate Välisministeeriumi lehelt: http://www.vm.ee/?q=node/4897
 

Küsimus: Kas tähtajalise töölepingu lõppedes on õigus saada töötuskindlustushüvitist?28.11.2013

Minu tähtajaline tööleping on sõnastatud nii: leping on sõlmitud tähtajaliselt kuni asendatava töötaja lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni (ilma kindla kuupäevata). Juhul kui minu tööstaaž tööandja juures kujuneb näiteks 6-12 kuud, kas siis on mul õigus saada töötukassalt töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,
õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (ei pea olema sama tööandja juures);
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti töötasu, millelt maksti töötuskindlustusmaksed.
 

Küsimus: Kas on mõtet esitada politseile avaldus koolis asetleidnud peksmise kohta?27.11.2013

Kas on mõtet esitada politseile avaldus koolis asetleidnud peksmise kohta (11-12 aastased poisid) kui ohvril ei ole nähtavaid vigastusi? On olemas tunnistajad.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Avalduse esitamine on õige mõte. Tõendite pärast ei pea muretsema kannatanu, politsei ülesanne on tõendite kogumine. Tunnistajate ülekuulamised sobivad selleks suurepäraselt. Kõhu piirkonda lüües üldjuhul sinikaid ei tekigi, kuid piisab sellest, kui kannatanu ütleb, et tal oli valus, ning ongi tegemist süüteoga. Kindlasti tuleks juhtunust teavitada ka kooli, kui seda veel ei ole tehtud.
 

Küsimus: Kuidas saada kiiruse ületamise trahvi asemel üldkasulikku tööd?27.11.2013

Ületasin kiirust, sain väärteo protokolli ja tõenäoliselt on oodata paarisaja eurost trahvi. Kuna trahvi maksmine käib ilmselgelt üle jõu, mõtlesin, et ehk saaks teha trahvi asemel üldkasulikku tööd. Oleks vaja teada, mida peab tegema selle jaoks. Kas üldkasulikku tööd peaks taotlema vastulauses protokollile, et politsei määrab ÜKT? Või peab ära ootama politsei otsuse ja seejärel selle edasi kaebama ja kohtult üldkasulikku tööd taotlema, et kohus määraks ÜKT?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Seadus ei näe ette rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Kui arvate, et Teil ei ole võimalik korraga kogu trahvisummat ära maksta, siis võite 15 päeva jooksul väärteoprotokolli kättesaamisest esitada taotluse määratava rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks. Kui otsus on tehtud ja menetlusosaline ei ole nõus kohtuvälise menetleja otsusega, on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav.
Üldkasulikku tööd saab määrata ainult kohus ja seda kahes olukorras. Kui inimene on toime pannud väärteo, mille karistuseks määratakse arest, siis on kohtunikul võimalik inimese nõusolekul see üldkasuliku tööga asendada. Teine olukord on selline, kus inimesele on määratud rahatrahv, see on tasumata ning kohtutäitur leiab, et inimesel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Sellisel juhul annab täitur sellest politseile teada ning politsei teeb kohtule taotluse trahvi asendamiseks üldkasuliku tööga.
 

Küsimus: Kuidas ma saaks kinnitust, et kas mu trahvi summa ülekanne on õnnestunud ja sellega kõik korras?21.11.2013

Tervist,
Ületasin ma aasta tagasi mopeediga sõites kiirust, sain trahvi ja maksin ka selle hiljem ära. Kuna viite kood oli suhteliselt kulunud ja raskesti välja loetav, ei ole ma enam eriti kindel, kas see makse sai ikka korralikult sooritatud. Niisiis, ma tahaks teada, kus kohast ma saaks kinnitust, et kas mu trahv on makstud ja kas see ka aegunud on?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Võite teha politseisse ametliku teabepäringu, kuhu lisate väärteoasja numbri või otsuse numbri koos küsimusega, et kas selle rikkumise eest määratud trahvisumma on jõudnud kohale. Lisada võite ka küsimuse, et millal trahv laekus st siis sellest hetkest alates aasta pärast trahv ei ole enam kehtiv.

Kui aasta on möödunud, siis tegelikult peaks selle aja jooksul olema Teiega ühendust võtnud ka kohtutäitur juhul, kui makse läbi ei läinud ja politsei trahvi täitemenetlusse suunas. Kui vastavat kirja ei ole tulnud, siis suure tõenäosusega makse siiski õnnestus.