Sotsiaalne turvalisus

Rolli ei mängi naabrite vanus ega lärmamise kellaaeg. 24/7 tuleb arvestada teiste inimestega. Jah, klaverimäng vajab korrapärast harjutamist nagu muru korrapärast niitmist, kuid asju saab teha alati mõistlikult ja omavahel kokku leppides. Seega, kui ka päeval minnakse lärmamisega liiale, on Teil õigus helistada 110. Tehke seda vähemalt kahel erineval korral, kolmandal korral kirjutage politseisse avaldus. Sel juhul on menetlejal alust pöörduda isikute suhtes kohtusse ja taotleda näiteks arestipäevi. Sest loogika on tavaliselt selline: esimesel korral politsei hoiatab, teisel korral teeb trahvi ja kolmandal korral määrab suurema trahvi või pöördub kohtusse arestipäevade taotlemiseks. Arestipäevi määrab kohus siis, kui on näha, et eelnevatest mõjutusvahenditest pole kasu olnud.

Antud juhul tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest, mille järgi Teil kui andmesubjektil on õigus saada teavet nendelt asutustelt, kes Teie isikuandmeid töötlevad. Keelduda võidakse vaid järgnevatel juhtudel (IAKS § 20):
1) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
2) ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset;
3) takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist;
4) raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist.
Rohkem infot siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389?leiaKehtiv Seega peate pöörduma konkreetse asutuse poole oma taotlusega.

Kehtivate rikkumiste kohta võite teha päringu karistusregistrisse, kus esimene enda kohta tehtud päring on tasuta. Rohkem infot siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister .

Karistuse määramisel lähtub politseinik just kehtivatest karistustest, mille alusel saab trahvi määra suurendada. Samas on politseinikul näha ka kehtetud karistused, mis aitavad rikkujaga suhtlemisel kaasa. Juhul kui näiteks isikul on varasemalt olnud intsident, kus ta on politsei eest minema sõitnud ja selle eest karistada saanud, siis taolist autot kinni pidades ja taolise kodanikuga suheldes tuleb olla ehk veelgi tähelepanelikum kui muidu.

Tühistatud rikkumine ei tohi otsust mõjutada. Kui Te olete selles veendunud, siis oleksite pidanud esitama vastulause, kuna määratud trahvi suurus sõltus kehtetust trahvist, mitte konkreetsest rikkumisest ja kehtivatest karistustest, mida eeldab seadus.

Reporteri loo pealkiri on antud juhul eksitav. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on vahtralehe kasutamine kohustuslik. Liiklusseaduse muutmiseks tehti ettepanek, et vahtralehte kasutama ei peaks, kuid see on alles kooskõlastamisel ja on teadmata, kas see ettepanek üldse sellisel kujul läbi läheb. Ja kui läheb, määratakse selle kehtima hakkamiseks aeg, kuid seadusemuudatuse tegemine võtab omakorda aega ja ei usu, et enne suve seadusesse need muutused sisse kanda jõutakse.

Ei ole, kehtiva seaduse järgi on selle kasutamine kohustuslik. Tegemist on seaduse muudatuse ettepanekuga, mis saadeti alles kooskõlastusringile ning on teadmata, kas see sellisena kindlasti vastu võetakse ja veelgi enam, pole teada, mis ajast see kehtima hakkab.

Tere,

töötuskindlustusstaaži arvestatakse kõikide tööandjate poolt töötajale makstud töötasult arvestatud töötuskindlustusmaksete laekumise alusel maksuametile.
Töötuskindlustusstaaži loetakse kalendrikuude kaupa. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, mil töötajale maksti töötasu, millelt maksti töötuskindlustusmaksed, olenemata töötasu suurusest.
Töötuskindlustusstaaži arvestusse ei lähe need kalendrikuud, millal töötajale töötasu ei makstud või mil töötajale maksti tasusid, millelt ei maksta töötuskindlustusmakseid (nt emapalk, haigustoetus, koondamishüvitused, lähetustasud jne). Töötukassa saab teha päringu maksuametile alles siis, kui isik on ennast töötuna arvele võtnud ja kui töötuskindlustushüvitise taotlus on esitatud.
Iga inimene saab ka ise vaadata e-maksuameti kaudu enda kohta töötuskindlustusmaksete maksmise andmeid aastate ja kuude lõikes.

Tere!
Punktidele 1-4 puuduvad õiguslikud nõuded ja alused, kahjuks ei saa ma punkti nr 5 küsimusest täpselt aru. Punkti nr 6 ei kuulu kahjuks minu pädevusvaldkonda. Vastuse aitas koostada isikukaitsevahendite maaletooja.
Tööpäeva vältel on soovituslik tööprotsesside vahele teostada ka puhkepause, puhta ja värske õhuga keskkonnas.
Vastused allpool, vastavalt küsimuste numbritele:
1. Kui on õiged filtrid siis kogu töövahetuse aja.
2. Kogu töövahetuse. Peab olema ainult kindel, et hingamiseks kasutatakse õlivaba suruõhku.
3. Vaata vastust nr. 1.
4. Tööline võib teha ohtlikus keskkonnas tööd täismaskiga juhul kui filter on valitud vastavalt tooteohutus kaardile. Nii nagu ikka siingi sama asi, et kõigepealt tuleb kasutusele võtta üldkaitse vahendid.
Ohutut tööd soovides,
Kristi Jõeorg

Tere

Väärteotoimikuga on Teil õigus tutvuda 15 päeva jooksul peale süüasjas otsuse tegemist. (VtMS § 114 lg 5)

Kahjuks käesoleval ajal ei ole enam kehtivat määrust, mis kohustab tööandjat teatud töökeskkonna temperatuure järgima.
Mitte kehtiv määrus on siiski praeguse ajani üheks aluseks/soovituseks töökeskkonna temperatuuride järgimisel:
Tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-5/1995 kinnitamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/25048
Vastavalt ülalmainitud määrusele võiks kontoris olla külmal aastaajal pidevalt 20-24 kraadi sooja.

On olemas ka soovituslik standard: EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Antud standard soovitab tavakontoris 20-24 kraadi sooja (talve periood).

Antud küsimuse põhjal on raske teha järeldusi, kas oli politseiametnikult valdusesse sisenemiseks õiguslik alus olemas või mitte.

Politsei ja piirivalve seadus sätestab valdusesse sisenemist järgmiselt:

§ 7'37. Valdusesse sisenemine
(1) Politsei võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:
1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud või
2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Politsei võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik.
(3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.
(4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.
(5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab politsei kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.
(6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13249880?leiaKehtiv


Kui Te leiate, et politseiametnik rikkus Teie õigusi või tegutses seaduse vastaselt võite Te esitada kaebuse elukohajärgsesse politseiasutusse.

Korteri üürimisel on soovitatav sõlmida kirjalik üürileping, kuigi seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt.
Kui korteri üürimisel sobis nii üürnikule kui ka üürileandjale suuline kokkulepe, siis hiljem nõuda lepinguliste suhete vormistamist kirjalikult on keeruline ja üürileandja võib sellest keelduda.

Kuna kirjalikust üürilepingust keeldumine ei ole süütegu, siis ei saa politsei sellise avalduse alusel süüteomenetlust alustada.