Sotsiaalne turvalisus

Politsei reageerib vastavasisulisele infole. Miks isik viidi minema ja kohapeal kiirtesterit ei kasutatud, ei oska kahjuks öelda. See on juba kohapeal ametniku otsustada. Antud tekstist ei saa ka teada, kas proov osutus tõeseks või mitte. Võimalik, et ka politseinikud nägid mingeid viiteid joobele.

Kui isik väitis, et võibolla on DJ tarvitanud narkootilisi aineid, siis teda on keeruline süüdistada valeütluste andmises, kuna tema andis enda hinnangu. Jah, isegi siis, kui kuulatakse üle ka teisi isikuid ja nemad ütlevad, et ei märganud mitte midagi, siis politsei tema ütlusi valeütlustena tõenäoliselt ei käsitleks.

Ka ei saa pöörduda kohtusse näiteks kahju tekitamise nõudega, kuna sel juhul peab klubi suutma tõestada, et isik valetas. Kui ta seda just ise välja ei ütle, on keeruline kohtul langetada otsust, et isik soovis DJ eemaldamist ja tekitas tahtlikult sellega kahju (näiteks kui DJ asemel pidi klubi palkama kellegi teise, kes teda äraolekul asendas).

Soomes ja Eestis kehtivad erinevad seadused. Küsimusega, mis karistus võib Teid oodata Soomes toimepandud rikkumise eest,
soovitan pöörduda Soome politsei poole - http://poliisi.fi/

Tere

Antud küsimusega peaksite pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole, kes Teile hambaraviteenust osutas.

Patsiendil on diagnoosi- või ravivea kahtluse korral õigus pöörduda:
1. teise arsti poole teisese arvamuse saamiseks. Teisese arvamuse saamiseks annab patsiendile saatekirja perearst või patsiendi raviarst;
2. teenust osutanud raviasutuse ravijuhi, kvaliteedijuhi või juhataja poole;
3. eksperthinnangu saamiseks saab pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes hindab, kas arst ravis patsienti vastavalt heale tavale. Avaldus tuleb saata käsipostiga aadressil Gonsiori 29, 15027 Tallinn või digiallkirjastatult elektronpostiga info@sm.ee.

Infot leiate ka haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/tervishoid/pretensioon.

Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist

Vastavalt ravikindlustusseadusele maksab Haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral. Sellisel juhul on õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töökohustuse täitmisest vabastuse teisest päevast.
Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest. Kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Teie puhul võetakse aluseks 2012.aasta kalendripäeva keskmine tulu.
Vastavalt tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korrale, on tööandja kohustatud tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb vormi kohase tööõnnetuse raporti vormistamisega. Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Kui Haigekassale esitatakse tööõnnetuse põhjusega väljastatud töövõimetusleht, esitab Haigekassa Tööinspektsioonile päringu tööõnnetuse kohta kinnituse saamiseks.
Haigekassa poolt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitis välja 30 kalendripäeva jooksul, alates tööõnnetuse kohta kinnituse saamist.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.

Politseinikul on PPVS § 7 ülamärgiga 36 alusel õigus vallasasja läbivaatuseks. Enne nimetatud meetme kohaldamist politseiametnik selgitab juhile järgnevat ning pakub ka võimaluse koostöö tegemiseks. Juhi isiklike esemete ja kabiini läbivaatus ei ole läbiotsimine vaid PPVS § 7 ülamärgiga 36 alusel vallasasja läbivaatus. Viimast tuleb eristada süüteomenetluses tehtava läbiotsimisega. Vallasasja läbivaatuse puhul on tegemist kahtlusega süüteo toimepaneku osas, mille kas siis ümberlükkamiseks või kinnitamiseks vallasasi läbi vaadatakse. Teisel juhul on aga tegemist juba süüteomenetluse käigus tekkinud vajadusega süüteomenetluses tõendamisväärtust omavate objektide leidmiseks. Seega kui politseinikul on alust arvata, et temale esitatud sõidumeeriku andmetega on manipuleeritud siis on ametnikul õigus läbi viia PPVS § 7 ülamärgiga 36 alusel vallasasja läbivaatus nii sõiduki kabiinis kui juhi isiklike asjade suhtes. Vallasasja läbivaatus protokollitakse.

Kui ametnik ei pane asju ise kohe tagasi sinna kust ta need võttis siis reeglina palutakse juhil endal panna asjad oma õigetele kohtadele tagasi. Nii on kindel, et asjad saavad tagasi juhile harjumuspäraseks saanud kohtadele.

Lisaks tuleb eristada vallasasja läbivaatust ning isiku läbivaatust PPVS § 7 ülamärgiga 35 lõige 1 Politsei võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;
2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

Samas juhin teie tähelepanu asjaolule, et antud vastus on üldine ja spetsiifiline vastus on võimalik anda üksnes konkreetse kaasuse alusel, kuulates ära mõlemad osapooled.

Kui kriminaalmenetluse alustamine, läbiviimine ja lõpetamine oli seaduslik (s.o see toimus KrMS alusel ja selle nõudeid järgides), siis seda kahju, mida isik tunneb endal tekkinud olevat üksnes tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise faktist, ei hüvitata. Vastasel juhul sätestaks KrMS selle otsesõnu või see oleks lausa eraldi seaduses, nagu nt alusetu vabaduse võtmise puhul on. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib riigilt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui süüliselt on alandatud isiku väärikust, kahjustatud tema tervist, võetud temalt vabadus, rikutud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotatud tema au või hea nimel. Kui sellist süülist (s.o eelkõige tahtlikult ebaseaduslikku) tegevust ei ole olnud, vaid toimingud viidi läbi seaduse järgi korrektselt, siis pole ka nõudel alust.

Kui kodanik ikkagi soovib, siis ei saa keegi keelata tal oma kahju hüvitamise taotlust PPA-le või halduskohtule esitamast (RVastS § 17 lg 1). Seejuures peaks ta aga välja tooma, mis need konkreetsed tegevused selle kriminaalmenetluse raames olid, mis tema õigusi rikkusid ja teda traumeerisid.

NB! Asi on veidi teisiti, kui kodanik oli krimasja raames alusetult kinni peetud / vahi all – siis on hüvitise maksmine reeglina ette nähtud.

Hea meelega kontrollime selle juhtumi asjaolusid, et oskaksime ka häire- ja juhtimiskeskuste inimestele tagasiside anda. Selleks palun edastada täiendava info sündmuse aja ja koha kohta või siis helistaja andmed e-posti aadressile oksana.luik@politsei.ee.

Kui usaldasite inimesele oma raha, siis peaksite ka arvestama võimalusega, et inimene ei maksa võlga õieaegselt tagasi. Võla nõudmise osas soovitan konsulteerida juristiga ja lisainfot lugeda siit - http://www.juristaitab.ee/.

Tere

Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel ainult töötajana ravikindlustatud naistele.

Kui Te töötate üle 1 kuu pikkuse töölepinguga, siis on Teil õigus saada kindlustus tööandja kaudu. Sellisel juhul oleks Teil õigus ka sünnitushüvitisele.


Parimat soovides

Ülvi Rebane

Rikkumisena on käsitletud narkootikumide tarvitamine, valmistamine, omandamine ja valdamine. Täpsem info https://www.riigiteataja.ee/akt/117042013011?leiaKehtiv paragrahvist 15'1. Narkojoobes olek iseenesest ei ole karistatav.

Menetleja ülesanne on tuvastada, kust saadi narkootilised ained ja kus neid tarvitati. Söödes Hollandis kanepikooke võib Eestis tuvastada kanepi tarvitamise jälgi kaks kuud pärast tarvitamist, kuid isikut ei saa süüdi mõista, kuna tegu ei olnud toime pandud Eestis, vaid riigis, kus see on seadusega lubatud. Kui tarbimine toimus näiteks Soomes, kus see pole lubatud, siis Eesti politsei teavitab juhtunust Soome kolleege, kes asjaga juba edasi tegelevad.

Narkojoove on karistatav siis, kui isik juhib sõidukit. Kuid seda ka vaid siis, kui tarvitamisest on põhjustatud "terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides". Kui kuu aega tagasi tarvitati Hollandis kanepit, siis tänaseks ei tohiks terviseseisund joobe sarnane olla. Nii kaua see joove ei kesta, seega politsei viib isiku narkotestile ning hiljem juba menetleja selgitab välja, kus viimati narkootilist ainet tarvitati.