Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas töötukassa konsultandil on õigus küsida, mis raha eest inimene ostab rohtusid ja mis haigus tal on ja kellega ta elab?18.02.2014

Inimene on keskmise puudega ja hiljuti koondatud. Sissetulekuks hetkel töötuabiraha ja invaliidsuspension ning konsultant teab seda, siis kas töötukassa konsultandil on õigus küsida, mis raha eest see inimene ostab rohtusid ja mis haigus tal on ja kellega ta elab?
Tänan vastajat

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere,

eraelulisi ja delikaatseid isikuandmeid sisaldavatele küsimusele saame vastata individuaalselt ainult Teile, kui saadate kirja e-posti aadressile: info@tootukassa.ee

või kui esitate küsimuse töötukassa kodulehe lingi kaudu: http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/esita-teabenoue

Inimeste isikuandmeid sisaldav teave ei kuulu avalikustamisele avalikus portaalis.
 

Küsimus: Kas kortermaja kinnises hoovis võib alkoholi tarvitada?14.02.2014

Kas kortermaja kinnine hoov on avalik koht? Kas kortermaja kinnises hoovis võib alkoholi tarvitada? Naaberkorteris elav meesisik süstemaatiliselt/korduvalt jälitab kinnises hoovis õllepurgiga, samal ajal rüübates ning tarvitades kinnises hoovis avalikult alkoholi solvates inimväärikust ja moraalitunnet. Mõnikord lisandus ka solvamine. Selline käitumine rikub kodurahu ja turvatunnet. Korteri omanikule esitati palve, et kinnises hoovis, mis on kasutamiseks kõigile maja elanikele, ei tarvitataks avalikult alkoholi. See pole tulemusi andnud. Alkoholi tarvitamine kinnises hoovis jätkub isegi talvisel ajal.
Millised seaduslikud võimalused on lõpetamaks kinnises õues alkoholi tarvitamine, et oleks kodurahu ja turvalisus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kõige mõistlikum oleks, nähes oma naabrit hoovis alkoholi tarvitamas, kutsuda välja patrull. Kortermaja kinnine hoov on pigem siiski avalik koht.
 

Küsimus: Kas päevasel ajal võib ainult angel-eye tüüpi tuledega sõita või peavad koos lähituledega põlema?14.02.2014

Tere,
Kas päevasel ajal võib ainult angel-eye tüüpi tuledega sõita või peavad koos lähituledega põlema? Tean, et udutuled+angel eyes tuled võib küll, aga kindlat vastust ma sellele küsimusele kusagilt ei leidnud.
Aitäh!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Sõidukil olevad tuled peavad vastama tehase poolt kehtestatud nõuetele. Nn angel-eye on reeglina ääretuli, seega võib neid kasutada koos päevasõidutuledega või lähituledega.
 

Küsimus: Kui kaua võib turvatöötaja turvaruumis kinni hoida?14.02.2014

Tere,
Juhtum selline, et kaks alaealist klassivenda tarbisid tubakatooteid, neid pidas kinni turvafirma. Kuna kinnipidamisest on möödunud juba poolteist tundi, siis sooviks teada, kas kinnipidamisega kaasneb ka ajapiirang, mille läbisaamisel on turvafirma kohustatud noored vabastama, või sellist asja ei ole?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Turvatöötaja annab õigusrikkumiselt tabatud isikud üle politseile. Seega võib neid kinni hoida patrulli saabumiseni.
 

Küsimus: Kas politsei peab enne nime ja dokumendi küsimist ka selgitama, miks seda soovitakse?07.02.2014

Tere! Sooviks vastust mõnele küsimusele:
1) kas politsei tohib minult küsida nime, dokumenti ja kas mul on ENNE selle info esitamist õigus küsida MIKS seda soovitakse? Näiteks tänaval või peatus liikluses (reid)? Ja keelduda oma nime või dokumendi esitamisest, kui vastus ei ole põhjendatud? Milline on põhjendatud vastus, kas peab olema põhjendatud?

2) kas politsei tohib ilma minu loata minu autot läbi otsida või nõuda minu väljumist autost ENNE kui ta on selle vajadust mulle põhjendanud? On aastatetagune kogemus, kui otsiti taga kedagi ja peatati tee ääres autosid ja küsiti nende pagasiruumi vaatamist. Kuna on politseil õigus minu autot läbi otsida?

3) kas politsei tohib siseneda minu korterisse/majja ilma minu loata, ilma ENNE põhjust nimetamata? Näiteks keegi kurdab millegi üle, politsei tuleb kohale ja avan ukse. Kas politsei tohib siseneda või peab enne selgitama olukorda, põhjendama sisenemise vajadust, kas peab TÕESTAMA selle põhjust?

4) näiteks räägin telefoniga sõites ja politsei seda näeb. Loomulikult on see rikkumine, aga kas ma olen kohustatud minema koos politseiga nende autosse ja tagaistmel ootama? Kas ma pean minema nende autosse? Kas ma võin enda autos oodata? Kui mul on lapsed autos, pean minema nende autosse? Millised õigused mul seal on, millised kohustused?

5) kas ma tohin politseid filmida, kui politsei mind kinni peab, nt tavaline liikluskontroll, joobes juhtide kontroll, massiline peatamine vms? Kas ma pean politseid informeerima sellest, et audio-video salvestus toimub (liikluskaamera autos)? Kuna ma tohin politseid filmida auto autost sõidu ajal, seistes (autosse paigaldatud kaamerad)?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Püüan vastata lühidalt. Kui mõni vastus jääb ebaselgeks, kirjutage täienduse saamiseks marja.punak@politsei.ee.

1) Pikemalt Politsei- ja Piirivalve seaduse § 7 prim 18 Isikusamasuse tuvastamine. Seadusest tulenevalt võib seda teha siis, kui see on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse või süüteomenetluse tagamiseks. Jah, Teil on õigus teada, millisel alusel dokumente näha soovitakse. Aluseks saab olla eelpool kirjutatud põhjused. Kui politseinikul pole alust Teie dokumentide kontrollimiseks, siis Te ei ole neid kohustatud näitama.
2) Maanteel võib sõidukeid kontrollida, kui põhjuseks on põgenenud kurjategija otsimine. Sõidukite kontrollimiseks on ka teisi põhjuseid, mille politseinik peab Teile ka kindlasti esitama. Autost väljumise nõudmisel võib olla aluseks politseiniku enda turvalisuse tagamine, kui näiteks kahtlustatakse, et isikul võib olla relv või kui võib eeldada (näiteks eelnevaid rikkumisi vaadates), et isik võib põgeneda. Kõik oleneb ka konkreetsest situatsioonist.
3) Politsei võib siseneda eraterritooriumile juhul, kui on alust arvata, et seal pannakse toime kuritegu, kui kellegi elu/tervis/kehaline puutumatus on ohus, kui seal võib varajata end isik, kellelt võib seaduse alusel vabaduse võtta (näiteks põgenenud kurjategija). Täpsemalt võite lugeda Politsei- ja Piirivalveseaduse § 7 prim 37. Kui näiteks politsei tuli seetõttu, et naaber kaebas valju muusika üle, siis Te võite nõuda dokumentide täitmist väljaspool oma kodu (näiteks politseiautos), ega ole kohustatud politseinikke sisse laskma.
4) Te võidate enda aega, kui lähete politseiautosse. Nad saavad seal koheselt teostada isikutuvastust, kuulata Teid üle, printida välja materjalid jne. Te võite ka keelduda kiirteomenetlusest ja soovida üldmenetlust selliselt, et Teile väljastatakse kutse ajaga, mil politseijaoskonda minema peate. Selle üle otsustab menetleja. Kui Teil on väga mõjuv selgitus, miks edasi peate sõitma (haige laps autos, lennuk väljub), siis ma ei näe põhjust, miks politseinik seda võimaldama ei peaks. Kindlasti on siinkohal oluline olla ise rahulik. Tavaliselt võtab vaidlemine tunduvalt rohkem aega kui reaalne dokumentide täitmine, mis nagunii tuleb läbi teha. (Ka siis, kui soovite ütlusi minna jaoskonda andma, on politseinikel oluline Teie isik tuvastada, et kutse saaks väljastatud õigele isikule).
5) Politseinike töö tegemise filmimine on üldjuhul lubatud. Eranditeks on juhud, mil politseinik nõuab seaduse alusel filmimise lõpetamist kannatanu kaitseks, sündmuskoha kaitseks (üldjuhul võib sel juhul filmida vaid kauge distantsi pealt), andmebaasides oleva info kaitsmiseks (seega näiteks politseiautos olevate ekraanide pildistamine ei ole ok). Autokaameraga filmimine on ok ja selleks eraldi luba ei ole vaja küsida. Viisakas oleks politseinikke teavitada, kui kavatsete kogu nende tegevust filmida. Alati on kokkulepe ja eelnev teavitamine hea koostöö aluseks.
 

Küsimus: Kuidas telefonis olevaid sõnumeid kohtutõendina dokumenteerida?07.02.2014

Kuidas telefonis olevaid sõnumeid kohtutõendina dokumenteerida? Kas sideoperaator saab väljastada minu numbrile sissetulevate sõnumite väljavõtet? Kust ma peaksin sellise väljavõtte saama?
Või piisab ka lihtsalt sõnumite pildistamisest ja minu enda numbri väljavõttest juurde?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tõendiks võib olla nii pilt kui sõnumite väljatrükk. Väljatrüki saamiseks tuleb pöörduda spetsialistide poole, tavateeninduses (näiteks Elisa klienditeeninduses) väljastatakse Teile sõnumite logi ilma sisuta. Logi tasub samas juhtumile juurde lisada, kuna pilt sõnumist täiendab logi.
 

Küsimus: Kas juhtimisõiguse taotlemiseks peab olema kogu trahv makstud?07.02.2014

Tere,
Ületasin esmaste juhilubadega kiirust, kohus mõistis karistuseks juhilubade äravõtmise 3 kuuks + rahatrahv, mille kohtunik ajatas 10 kuu peale. Praegu olen lõpetamas kohustuslikku järelkoolitust.
Küsimus: Kui mul on trahvist tasutud ainult esimesed 3 kuud kuid järelkoolitus nädala pärast sooritatud, kas mul on võimalik uuesti taotleda juhtimisõigust? Või peab olema kogu trahvisumma täielikult tasutud, kuigi kohtuotsuses on kohustus tasuda trahv 10 kuu jooksul?

Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kõige parem on taolistel juhtudel konsulteerida Maanteeametiga, kuna nemad väljastavad juhtimisõigust tõendavaid dokumente. Üldjuhul saab uuesti taotleda juhtimisõigust siis, kui kehtivat rikkumist enam ei ole, st rikkumise suhtes tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Otsuse jõustumine on see kuupäev, mil määratud karistuse suhtes ei ole võimalik enam kaebust esitada. Kui kohtu poolt määratud ajaks ei ole trahv tasutud, edastatakse väärteomaterjal kohtutäiturile, kes alustab asjas täitemenetluse. Seega, kui kohtuotsus tehti umbes kolm kuud tagasi, tuleb juhtimisõiguse taotlemist oodata veel 9 kuud. Kindlasti soovitan täpsema kuupäeva siiski Maateeametist üle küsida.
 

Küsimus: Kas tööl toimunud jala väänamine on tööõnnetus või võib tööandja tõesti selle minu "lõunapausile" vormistada?07.02.2014

Töö tegemine oli pooleli ja õigel ajal lõunale minna ei saanud. Väljusin oma kabinetist poole ühe paiku. Soovisin minna oma otsese ülemuse juurde. Libastusin trepil. Suutes ennast püsti ajada, suundusin puhkeruumi, kus oli kolm töökaaslast. Üks nendest andis mulle sügavkülmast külmunud jäätisepaki. Panin selle jalale. Lootes, et valu annab järele suundusin oma tööruumi. Veidi hiljem, kella ühe paiku käisin oma ülemust otsimas. Mõne tunni möödudes mõistsin, et asi läheb hullemaks. Otsesele juhile koheselt teatada ei saanud, kuna tema tööruum oli kinni ja sekretär selgitas, et teda ei tohi segada, teeb tööd. Teatasin siis kui selgus, et ilma esmaabisse pöördumiseta valu ei möödu. Kiirabi viis mind teise tasandi esmaabisse ja seal paigaldati jalale kips. Tegemist on rebenditega.
Kaastöötajate esitatud seletustes on kellaajad ebamäärased ja vastukäivad. Üks nendest väidab, et kell oli 12.25 ja teine, et 12.30 ning kolmas 12.15 paiku. Tema kella ei vaadanud, aga umbes sel kella ajal nad söövat. Tavapäraselt, kui teistega väljas söömas käime, on nad kaugelt peale lõunat veel puhketoas, seega ei usu ma seletuste kellaaegasid. Majast ma lõuna ajal ei väljunud (kell 12.00-12.30) viibisin kolmanda töökaaslasega juteldes puhkeruumis seni kui jalal külma hoidsin.
Nüüd väidab tööandja, et tegemist oli lõuna vaheajaga ja vormistas akti ja tunnistas juhtumi mitte tööõnnetuseks.
Kuidas käituda ja kui tõeselt saab võtta ebamääraseid kellaaegu? Kas on mõtet pöörduda tööinspektsiooni poole avaldusega, et vaidlustada ostus?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 alusel on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus, mis juhtus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvestataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Teie selgituse kohaselt oli Teil töö ajal vaja minna oma otsese ülemuse juurde ja libastusite trepil, mille tagajärjel saite vigastada. Selle selgituse alusel võime väita, et tegemist on tööõnnetusega, sest see juhtus tööajal ja oli seotud töökohustuste täitmisega. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg (1) alusel selgitab tööõnnetuse asjaolud ja põhjused uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik. Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tööandja selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Teie kirjast selgub, et tööandja ei tunnistanud Teiega juhtunut tööõnnetuseks ja vormistas selle kohta akti. Õnnetusjuhtumi asjaolude uurimisel ja tunnistajate hilisemal küsitlemistel on tihti nii, et tunnistajate poolt pakutakse toimumise aja kohta erinevaid aegu. Teiega toimunu puhul on oluline fakt, et see juhtus trepil otsese ülemuse juurde minnes, mitte tunnistajate poolt pakutud erinevaid võimalikke tööõnnetuse toimumisaegu.
Soovitan Teil pöörduda Tööinspektsiooni poole, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 alusel on Tööinspektsioon kohustatud teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle.

Vastuse koostas Hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Mida on võimalik ette võtta inimesega, kes sõimab alusetult mind ja mu last?03.02.2014

Tere,
Mida on võimalik ette võtta inimesega, kes sõimab mind ja mu last kuradi diblakarjaks, viidates mu rahvusele.
Rassistlik laim ei ole esmakordne.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Karistusseadustikus on selgelt määratletud vaenu õhutamine:
§ 151. Vaenu õhutamine
(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Kui isik otseselt ei kutsu teisi üles vihkamisele, siis ta sellise solvamisega seda rassi ja rahvusega seotud seadusepunkti ei riku.

Samas, mina soovitaksin ikkagi teha juhtunu kohta avalduse politseile. Tegemist on avalikus kohas teiste isikute rahu häirimisega, sest ta lärmab ja kasutab sobimatuid väljendeid. Selle eest on karistusena ette nähtud kuni 400 eurot trahvi või kuni 30 päeva arestimajas. Avaldusse kirjutage üles koht ja aeg ja kasutatud sõnad ning kõik, kes seda lärmamist kuulsid.
 

Küsimus: Kas tunnistaja võib taotleda ülekuulamiseks alati kirjalikku kutset?30.01.2014

Tere ,
küsimus tunnistaja õiguste kohta:
1) kas tunnistaja võib taotleda ülekuulamiseks alati kirjalikku kutset;
2) kas tunnistajat võib üle kuulata koheselt, isegi kui tunnistaja taotleb võimalust kuulata ta üle temale sobivamal ajal ja kohas, mis on tunnistajale vähem koormavam;
3)kas tunnistajat saab allutada sundida kohesele menetlustoimingule näiteks kohesele ülekuulamisele.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Kui tunnistaja avaldab soovi saada kutse kirjalikult (KrMS § 164 lg 2), siis kutsutakse ta uurimisasutusse kirjaliku kutsega. Kutse tuleb isikule teatavaks teha või kätte toimetada nii, et talle jääks ilmumiseks piisav ajavaru (KrMS § 164 lg4). Kutse võib kätte anda iga päev, sõltumata kellaajast (KrMS §164 lg 5).

Kui on alust arvata, et tunnistaja hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või tema varasem väljakutsumine võib takistada kriminaalmenetlust ja kui ta keeldub uurimisasutuse või prokuratuuri korraldusel vabatahtlikult kaasa tulemast võib tunnistaja menetlustoiminguks toimetada sundkorras ehk siis kohaldada tunnustaja suhtes sundtoomist (KrMS § 139 lg 2 p 1'1 2). Kui menetleja ei näe takistusi kriminaalmenetlusele, siis menetleja ja tunnistaja kokkuleppel võib tunnistaja ülekuulamist läbi viia tunnistajale sobival ajal ja kohas, kuid reeglina ülekuulamised viiakse läbi uurimisasutuse ruumides.