Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kuidas saab kodune inimene omale ravikindlustust taotleda, kas saab sõlmida lepingu Haigekassaga?05.03.2014
Kas kodune inimene, kes ei taha töötukassas arvel olla, saab kuidagi ravikindlustust ise mingiks ajaks Haigekassast taotleda ja mis selle hind võiks olla?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Infot Eestis ravikindlustuse saamiseks leiate http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine.
Juhul, kui Te ei kuulu ühtegi kindlustatud inimeste gruppi, annab ravikindlustuse seadus võimaluse sõlmida haigekassaga nn vabatahtlik kindlustusleping, mille alusel võrdsustatakse Teid ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikuga.
Tutvuge palun selle lepingu sõlmimise tingimustega http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine/vabatahtlik (kes saab lepingut sõlmida, kestus vähemalt üks aasta, kvartalimakse 345 eurot ja aastamakse 1380 eurot, tüüptingimused jm) ja kui soovite seda lepingut sõlmida, siis avalduse leiate samuti lisatud lingilt.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Mis hetkel algab aegumine, kas kogu summa tasumise või asja kohtutäiturile andmise hetkest?05.03.2014
Joobes juhtimise eest määrati rahatrahv. Asjaga hakkas tegelema kohtutäitur ja trahvi tasutakse osamaksetena. Mis hetkest hakkab väärtegu aeguma? Kas kogu summa tasumise või asja kohtutäiturile andmise hetkest?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Küsimus: Kas peaksin esitama kaebuse politsei töö peale, kui 2007. aastal esitatud avaldus on lihtsalt kadunud?03.03.2014
Kirjutasin 2007. aastal politseile avalduse. Nüüd aga sain teada, et seda ei uuritud, kuna avaldust pole olemas. Avaldus lihtsalt kadus ära. Kas peaksin esitama kaebuse politsei töö peale? Kuidas on võimalik, et politseile kirjutatud avaldust pole nende sõnul olemas?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Selleks, et antud juhtumisse selgust tuua, tuleks Teil jah esitada kaebus. Saate seda teha näiteks e-posti, saates kaebuse aadressile ppa@politsei.ee, või posti teel, saates paberkandjal kirja elukohajärgsesse prefektuuri.
Küsimus: Kas aastane tähtaeg hakkab jooksma karistuse määramisest või trahvi äramaksmisest?03.03.2014
Tervist.
Sõber juhtis autot joobes seisundis ning ei omanud juhilube ning sai trahvi 900 eurot.
Küsimus ise on selline, et kas ta saab teha luba aasta peale trahvi saamist või hakkab see aasta jooksma alles siis, kui trahv on makstud?
Sõber juhtis autot joobes seisundis ning ei omanud juhilube ning sai trahvi 900 eurot.
Küsimus ise on selline, et kas ta saab teha luba aasta peale trahvi saamist või hakkab see aasta jooksma alles siis, kui trahv on makstud?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Aasta hakkab "jooksma" karistuse kandmisest, ehk siis rahatrahvi tasumise hetkest.
Küsimus: Kas alaealine võib omada autot ja selle registris oma nimele vormistada?28.02.2014
Tere!
Selline küsimus, et olen 15-aastane ja ostsin auto. Kas ma võin selle oma nimele võtta või ei või?
Selline küsimus, et olen 15-aastane ja ostsin auto. Kas ma võin selle oma nimele võtta või ei või?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas mind enam kaitseväkke ei võeta, kui jään joobes juhtimisega vahele ja saan kriminaalkorras karistada?28.02.2014
Selline küsimus siis, et kas kui ma jään joobes juhtimisega vahele ja mind karistatakse kriminaalkorras, siis kas mind enam kaitseväkke ei võeta?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kui otsus seisnes juhimisõiguse äravõtmises ja rahatrahvis, siis ka see ei mõjuta, kuna Kaitseväeteenistuse seaduse järgi ei saa teenistusse võtta isikut, kes kindlate süütegude eest on saanud vabadusekaotuslikku karistust (st vangistust). Ja isegi kui määrati vangistus, siis karistused kustuvad karistusregistrist ja kui neid seal enne isiku 28-aastaseks saamist pole, kutsutakse isik ikkagi aega teenima.
Küsimus: Kas (PPVS § 7’4) valguses peab politsei isikut korrarikkumise lõpetamisele vaatamata veel karistama?21.02.2014
Tere
Juhtus selline kahetsusväärne lugu, et ees liikuvast objektist möödasõitu sooritades sai minu juhitud sõiduk sortsu kiiritust, st tont teab kus luurav patrull suutis punasele ekraanile manada kolmekohalise numbri. Tunnistasin pattu, kuid hoolimata sellest sain "õnnelikuks" riigiosakute (50 osakut a 4 €) omanikuks. Kuid kui olla aus, pean tunnistama, et nimetatud osakud ei tundu just olevat kõige parema tootlusega. Seega, sooviga edaspidi vältida tahtmatusest sooritatud investeeringut, leidsin interneti avarusest artikli. Tsitaat artiklist:
"Kehtiv õigus käsitleb avaliku korra eest vastutava isikuna isikut, kes on oma käitumisega ohu tekitanud või rikub korda. Avaliku korra eest vastutav isik on kohustatud ohtu tõrjuma ja korrarikkumise lõpetama (PPVS § 7’4), mitte politsei. Lihtsamalt öeldes on avaliku korra eest vastutav iga avalikus ruumis viibiv isik, ka see isik, kes korda rikub."
Loetav siit
http://arvamus.postimees.ee/1288340/kalvi-almosen-avalik-kord-kelle-tagada
Kuna artikli autor peaks olema politseis juhtival kohal, seega teab, mida kirjutab, tekkisid, tuginedes tsitaadile, mõningad küsimused:
1. kas ja kuivõrd oli õigustatud minule välja kirjutatud trahv selle artikli valguses. Tunnistan, rikkusin korda, ehk siis ületasin kiirust, kuid samas lõpetasin avaliku korra eest vastutava isikuna rikkumise esimesel võimalusel.
2. Tuleviku perspektiivis, kui tulevikus tekib analoogne olukord (ei pea ennast eriliseks kihutajaks, aga möödasõit kui selline on ohtlik manööver ja soovin selle kiirelt lõpetada). Kas on mõtet patrulli tähelepanu juhtida PPVS § 7’4-le, ning selgitada reatöötajale, kes ehk ei tea kõiki seadusepunkte ideaalselt, ning tõlgendamisoskus jääb juhi omadele alla, et olen rikkumise lõpetanud, ning politsei sekkumine ei ole vajalik? Ehk piisab sellest, et juhitakse tähelepanu toimunud sündmusele ja minnakse sõbralikult lahku. Mõnikord on heast ja samas noomivast sõnast kordades rohkem kasu, kui rahalisest sanktsioonist.
Tänades
Juhtus selline kahetsusväärne lugu, et ees liikuvast objektist möödasõitu sooritades sai minu juhitud sõiduk sortsu kiiritust, st tont teab kus luurav patrull suutis punasele ekraanile manada kolmekohalise numbri. Tunnistasin pattu, kuid hoolimata sellest sain "õnnelikuks" riigiosakute (50 osakut a 4 €) omanikuks. Kuid kui olla aus, pean tunnistama, et nimetatud osakud ei tundu just olevat kõige parema tootlusega. Seega, sooviga edaspidi vältida tahtmatusest sooritatud investeeringut, leidsin interneti avarusest artikli. Tsitaat artiklist:
"Kehtiv õigus käsitleb avaliku korra eest vastutava isikuna isikut, kes on oma käitumisega ohu tekitanud või rikub korda. Avaliku korra eest vastutav isik on kohustatud ohtu tõrjuma ja korrarikkumise lõpetama (PPVS § 7’4), mitte politsei. Lihtsamalt öeldes on avaliku korra eest vastutav iga avalikus ruumis viibiv isik, ka see isik, kes korda rikub."
Loetav siit
http://arvamus.postimees.ee/1288340/kalvi-almosen-avalik-kord-kelle-tagada
Kuna artikli autor peaks olema politseis juhtival kohal, seega teab, mida kirjutab, tekkisid, tuginedes tsitaadile, mõningad küsimused:
1. kas ja kuivõrd oli õigustatud minule välja kirjutatud trahv selle artikli valguses. Tunnistan, rikkusin korda, ehk siis ületasin kiirust, kuid samas lõpetasin avaliku korra eest vastutava isikuna rikkumise esimesel võimalusel.
2. Tuleviku perspektiivis, kui tulevikus tekib analoogne olukord (ei pea ennast eriliseks kihutajaks, aga möödasõit kui selline on ohtlik manööver ja soovin selle kiirelt lõpetada). Kas on mõtet patrulli tähelepanu juhtida PPVS § 7’4-le, ning selgitada reatöötajale, kes ehk ei tea kõiki seadusepunkte ideaalselt, ning tõlgendamisoskus jääb juhi omadele alla, et olen rikkumise lõpetanud, ning politsei sekkumine ei ole vajalik? Ehk piisab sellest, et juhitakse tähelepanu toimunud sündmusele ja minnakse sõbralikult lahku. Mõnikord on heast ja samas noomivast sõnast kordades rohkem kasu, kui rahalisest sanktsioonist.
Tänades
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Miks politsei Teid kinni pidas? Kas politsei saab kaugelt vaadates aru, kas just Teie olete see mees, kes rikkumise ise lõpetab? Kahtlustan, et mitte. Kuidas viia läbi menetlust, kui Te autot kinni ei pea? Põhimõtteliselt võimatu.
Jah, kui Te olete kiiruseületamise lõpetanud ja nüüd politsei Teid siiski peatab, siis PPVS § 7’4-st antud juhul kasu ei ole. Avaliku korra eest vastutaval isikul on ALATI kohustus oma rikkumine lõpetada ja kui ta seda vabatahtlikult ei tee, on politsei sunnitud rakendama sundi.
Jah, kui Te ütleksite lihtsalt vabandust ja tunnistaksite eksimist liiklusseaduse vastu ning kui eelnevaid karistusi ei ole, siis on menetlejal õigus teha näiteks suuline hoiatus ilma rahatrahvita. Niipea, kui Te mainite, et Te ise vabast tahtest lõpetasite ju seaduserikkumise ära, siis mina tõlgendaksin seda menetlejana selliselt, et Te ei ole oma rikkumise tõsidusest aru saanud ning tuleb rakendada muid seaduses sätestaud võimalusi, näiteks rahatrahvi.
Küsimus: Kas tiigi jääl sõitmiseks on vaja autojuhiluba?21.02.2014
Tere!
Kas tiigi jääl sõitmiseks on vaja autojuhiluba ja kas on ka mingi vanuse piirang jääl sõimiseks ning kas auto peab olema tehniliselt korras (ülevaatus ja kindlustus)?
Kas tiigi jääl sõitmiseks on vaja autojuhiluba ja kas on ka mingi vanuse piirang jääl sõimiseks ning kas auto peab olema tehniliselt korras (ülevaatus ja kindlustus)?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Oma maa põllul ja tiigil võite sõita ülevaatuseta ja kindlustuseta sõidukiga. Niipea, kui see auto liikleb teel, kehtivad talle kõik liiklusseaduses sätestatud nõudmised.
Otseselt ei ole vanuselist piirangut, kuid kui isik ei suuda autot juhtida, siis ei ole ilmselgelt mõtet talle seda võimalust ka anda.
Politsei sekkub juhul, kui sellel tiigijääl liiklemine on ohtlik või see häirib kolmandaid osapooli: näiteks, kui on teada, et jää on juba liiga õhuke, kui ei ole tagatud teiste turvalisus (lapsed jooksevad jääl olevate autode vahel, joobes täiskasvanud istuvad autodesse), vali muusika ja lärm segavad teisi.
Küsimus: Kui olen jäänud vahele keelatud aine tarbimisega, siis kui kaua see kestab, et autot pidevalt läbi otsitakse?21.02.2014
Tere,
Kui kaua see kestab, et minu autot otsitakse pidevalt läbi? Nimelt jäin paar kuud tagasi keelatud aine tarbimisega vahele. Jah tean see on rikkumine ja alus arvata, et võin omada seda, aga hakkab villand saama kui iga kord mind kinni peetakse ja minu aega raisatakse auto läbi otsimisega. Kuna on suhteliselt silmatorkav auto, siis on suur tõenäosus, et see veel ja veel kordub. Ei kavatse autot vahetada ka selle pärast, et mingi politseinik tahab minu autos pidevalt ringi tuuseldada.
Kui kaua see kestab, et minu autot otsitakse pidevalt läbi? Nimelt jäin paar kuud tagasi keelatud aine tarbimisega vahele. Jah tean see on rikkumine ja alus arvata, et võin omada seda, aga hakkab villand saama kui iga kord mind kinni peetakse ja minu aega raisatakse auto läbi otsimisega. Kuna on suhteliselt silmatorkav auto, siis on suur tõenäosus, et see veel ja veel kordub. Ei kavatse autot vahetada ka selle pärast, et mingi politseinik tahab minu autos pidevalt ringi tuuseldada.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Samas, kui Te saite eelmisel korral väärteokorras karistada, siis see karistus aasta pärast karistusregistris enam üleval ei ole. Pärast seda Teie kontrollimise jätkamine peaks olema juba teisiti põhjendatav kui see, et jäite ükskord vahele. See on ka karistuste kustumise mõte - riik annab rikkujale andeks. Seega, kui möödas on juba aasta, siis ma teeks vastavate politseinike ülemusele kirja sooviga saada teada, mis alusel Teid tol päeval ja hetkel kinni peeti ja kontrolliti.
Küsimus: Kes jääb "süüdi" kui purjus võõras peksab jalaga autot ja autoomanik lööb laamendajat rusikaga näkku?21.02.2014
Tere!
Mõtlesin juba mitu korda küsida, nüüdseks olen juba mitu küsimust suutnud kokku mõelda. Loodan, et leiate aega neile vastata.
1) Küsimus puudub oma vara kaitsmist ja hädakaitse piire. Nimelt juhtus kaudsel tuttaval antud asi:
Tuttav seisis oma auto kõrval, auto oli pargitud kaupluse ette. Kauplusest väljus veidi joobes ja täkku täis noormees. Ühtäkki tekkis neil mingi konflikt, mille käigus joobes noormees hakkas jalaga tuttava autot peksma. Edasise kahju tõkestamiseks lõi tuttav purjus noormehele hoobi rusikaga näkku. Peale seda ei olnud kummalgi edasisi pretensioone ja politseid asjasse ei kaasatud. Küsimus on selline: Kui politsei oleks asjasse kaasatud, kas n.ö. "õigus" oleks jäänud sellele, kelle autot peksti või sellele, kes rusikahoobi sai?
2) Teine küsimus on seotud esimese küsimusega.
Toon järgmise näite:
Mingi purjus vandersell laamendab mu auto kallal. Avastan, et mul on auto tagaistmele jäänud lapse mängupüstol. Kui hakkaksin sellega niiöelda "vehkima", kas see kuuluks relvataolise esemega ähvardamise alla? Või olen ma võtnud asjaoludele vastava meetme, millega oma vara kaitsta, rünnakut peatada ja rünnakust põgeneda?
Üleüldiselt siis asjakohane küsimus-soovitus ka:
Kui peaks endalgi tekkima olukord, kus keegi laamendab minu sõiduki kallal, siis milliseid meetmeid ma kasutada võin? Ilmselt võin ise rünnaku tõkestada, seda küll. Aga ütleme, et ründajaid on mitu või on üks ründaja minust silmnähtavalt tugevuse poolest üle? Millega ma oma vara kaitsta võin?
Küsimus on loomulikult üsna teoreeriline, tänapäeval soovitatakse igasse autosse pardakaamerat, kuid hea oleks ikkagi oma õiguseid teada, mis vara kaitsmisesse puutuvad.
Olgu igaks juhuks ka öeldud, et hädakaitse piiridest olen teadlik, samuti hädaseisundi faasidest (rünnakueelne aeg, rünnak, rünnaku järgne aeg jms).
Kolmas küsimus:
Kui kannan varjatud relva (relvaloaga, seaduslik), kas võin relva abil oma vara eelnimetatud situatsioonides kaitsta? Loomulikult ei pea ma silmas kellegi reaalset tulistamist, pigem rünnaku peatamist "ehmatusega" nii kauaks, et jõuaksin autoga ründaja eest põgeneda.
Mõtlesin juba mitu korda küsida, nüüdseks olen juba mitu küsimust suutnud kokku mõelda. Loodan, et leiate aega neile vastata.
1) Küsimus puudub oma vara kaitsmist ja hädakaitse piire. Nimelt juhtus kaudsel tuttaval antud asi:
Tuttav seisis oma auto kõrval, auto oli pargitud kaupluse ette. Kauplusest väljus veidi joobes ja täkku täis noormees. Ühtäkki tekkis neil mingi konflikt, mille käigus joobes noormees hakkas jalaga tuttava autot peksma. Edasise kahju tõkestamiseks lõi tuttav purjus noormehele hoobi rusikaga näkku. Peale seda ei olnud kummalgi edasisi pretensioone ja politseid asjasse ei kaasatud. Küsimus on selline: Kui politsei oleks asjasse kaasatud, kas n.ö. "õigus" oleks jäänud sellele, kelle autot peksti või sellele, kes rusikahoobi sai?
2) Teine küsimus on seotud esimese küsimusega.
Toon järgmise näite:
Mingi purjus vandersell laamendab mu auto kallal. Avastan, et mul on auto tagaistmele jäänud lapse mängupüstol. Kui hakkaksin sellega niiöelda "vehkima", kas see kuuluks relvataolise esemega ähvardamise alla? Või olen ma võtnud asjaoludele vastava meetme, millega oma vara kaitsta, rünnakut peatada ja rünnakust põgeneda?
Üleüldiselt siis asjakohane küsimus-soovitus ka:
Kui peaks endalgi tekkima olukord, kus keegi laamendab minu sõiduki kallal, siis milliseid meetmeid ma kasutada võin? Ilmselt võin ise rünnaku tõkestada, seda küll. Aga ütleme, et ründajaid on mitu või on üks ründaja minust silmnähtavalt tugevuse poolest üle? Millega ma oma vara kaitsta võin?
Küsimus on loomulikult üsna teoreeriline, tänapäeval soovitatakse igasse autosse pardakaamerat, kuid hea oleks ikkagi oma õiguseid teada, mis vara kaitsmisesse puutuvad.
Olgu igaks juhuks ka öeldud, et hädakaitse piiridest olen teadlik, samuti hädaseisundi faasidest (rünnakueelne aeg, rünnak, rünnaku järgne aeg jms).
Kolmas küsimus:
Kui kannan varjatud relva (relvaloaga, seaduslik), kas võin relva abil oma vara eelnimetatud situatsioonides kaitsta? Loomulikult ei pea ma silmas kellegi reaalset tulistamist, pigem rünnaku peatamist "ehmatusega" nii kauaks, et jõuaksin autoga ründaja eest põgeneda.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
1) isik tõrjus toimuvat rünnet oma vara vastu (omand on õigushüve) ja see löömine on antud juhul lubatud. Teine asi oleks olnud siis, kui lööke oleks olnud rohkem kui üks või kui tekitatud vigastus oleks olnud ebamõistlikult suur. Karistusseadustiku kommentaaridest soovitan lugeda § 28 ja § 29.
2) kui Te olete veendunud, et hädakaitse olukorras mängupüstol Teid aitab, siis selle kasutusele võtmine ei ole keelatud, sest seaduse järgi võiksite te ju näiteks päris relva omades ka seda päriselt võtta. Küsimus on selles, et võite sattuda olukorda, kus näiteks röövel ei soovinud kasutada röövimisel relva, kuid nüüd, nähes Teie relva, otsustab siiski selle kasutamise kasuks ning sel juhul jääte kaotajaks Teie st Teie saate viga. Teie karistamise alust antud juhul ei ole, kuid igasugune relvataoliste esemetega vehkimine võib lõppeda vägivaldsemalt, kui olukorda teisiti lahendada püüdes. Karistada saaksite siis, kui selle relvaga ise ähvardamist alustaksite ilma, et oleks tekkinud olukorda, mida saaks tõlgendada hädakaitse seisundina.
Oma vara kaitseks võite võtta kasutusele need meetodid, mis antud juhul aitavad. Samas, mina teeksin 3-4 mobiilipilti ja helistaks 110 - auto on nagunii saanud juba kannatada, enam pole vahet, kas kahju on 100 eurot suurem või väiksem. Mina vähemalt olen ohutus alas. Varaline kahju on vähemtähtsam kui tervist puudutav kahju.
Relva kasutamine on tekitab igal juhul kõrgendatud ohu. Sel juhul peate olema kindel oma relvakäsitsemise oskustes. Keelatud see ei ole, kui Teile tundub, et see on antud juhul ainus viis (läheduses ei ole midagi muud, mis tekitaks inimesel vähem kahju, kuid teeks sama töö ära). Seega vastus on jah. Nüüd ründe tõrjumisel tuleks kindlasti sihtida jäsemetesse või keha piirkonda, lask pähe rahakoti varguse takistamiseks on ilmselgelt liig ning ületab hädakaitse piirid.