Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas juhtimisõiguse taotlemiseks peab olema kogu trahv makstud?07.02.2014

Tere,
Ületasin esmaste juhilubadega kiirust, kohus mõistis karistuseks juhilubade äravõtmise 3 kuuks + rahatrahv, mille kohtunik ajatas 10 kuu peale. Praegu olen lõpetamas kohustuslikku järelkoolitust.
Küsimus: Kui mul on trahvist tasutud ainult esimesed 3 kuud kuid järelkoolitus nädala pärast sooritatud, kas mul on võimalik uuesti taotleda juhtimisõigust? Või peab olema kogu trahvisumma täielikult tasutud, kuigi kohtuotsuses on kohustus tasuda trahv 10 kuu jooksul?

Ette tänades

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kõige parem on taolistel juhtudel konsulteerida Maanteeametiga, kuna nemad väljastavad juhtimisõigust tõendavaid dokumente. Üldjuhul saab uuesti taotleda juhtimisõigust siis, kui kehtivat rikkumist enam ei ole, st rikkumise suhtes tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Otsuse jõustumine on see kuupäev, mil määratud karistuse suhtes ei ole võimalik enam kaebust esitada. Kui kohtu poolt määratud ajaks ei ole trahv tasutud, edastatakse väärteomaterjal kohtutäiturile, kes alustab asjas täitemenetluse. Seega, kui kohtuotsus tehti umbes kolm kuud tagasi, tuleb juhtimisõiguse taotlemist oodata veel 9 kuud. Kindlasti soovitan täpsema kuupäeva siiski Maateeametist üle küsida.
 

Küsimus: Kas tööl toimunud jala väänamine on tööõnnetus või võib tööandja tõesti selle minu "lõunapausile" vormistada?07.02.2014

Töö tegemine oli pooleli ja õigel ajal lõunale minna ei saanud. Väljusin oma kabinetist poole ühe paiku. Soovisin minna oma otsese ülemuse juurde. Libastusin trepil. Suutes ennast püsti ajada, suundusin puhkeruumi, kus oli kolm töökaaslast. Üks nendest andis mulle sügavkülmast külmunud jäätisepaki. Panin selle jalale. Lootes, et valu annab järele suundusin oma tööruumi. Veidi hiljem, kella ühe paiku käisin oma ülemust otsimas. Mõne tunni möödudes mõistsin, et asi läheb hullemaks. Otsesele juhile koheselt teatada ei saanud, kuna tema tööruum oli kinni ja sekretär selgitas, et teda ei tohi segada, teeb tööd. Teatasin siis kui selgus, et ilma esmaabisse pöördumiseta valu ei möödu. Kiirabi viis mind teise tasandi esmaabisse ja seal paigaldati jalale kips. Tegemist on rebenditega.
Kaastöötajate esitatud seletustes on kellaajad ebamäärased ja vastukäivad. Üks nendest väidab, et kell oli 12.25 ja teine, et 12.30 ning kolmas 12.15 paiku. Tema kella ei vaadanud, aga umbes sel kella ajal nad söövat. Tavapäraselt, kui teistega väljas söömas käime, on nad kaugelt peale lõunat veel puhketoas, seega ei usu ma seletuste kellaaegasid. Majast ma lõuna ajal ei väljunud (kell 12.00-12.30) viibisin kolmanda töökaaslasega juteldes puhkeruumis seni kui jalal külma hoidsin.
Nüüd väidab tööandja, et tegemist oli lõuna vaheajaga ja vormistas akti ja tunnistas juhtumi mitte tööõnnetuseks.
Kuidas käituda ja kui tõeselt saab võtta ebamääraseid kellaaegu? Kas on mõtet pöörduda tööinspektsiooni poole avaldusega, et vaidlustada ostus?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 alusel on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus, mis juhtus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvestataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Teie selgituse kohaselt oli Teil töö ajal vaja minna oma otsese ülemuse juurde ja libastusite trepil, mille tagajärjel saite vigastada. Selle selgituse alusel võime väita, et tegemist on tööõnnetusega, sest see juhtus tööajal ja oli seotud töökohustuste täitmisega. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lg (1) alusel selgitab tööõnnetuse asjaolud ja põhjused uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik. Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tööandja selgitab välja, kas õnnetusjuhtum oli põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Teie kirjast selgub, et tööandja ei tunnistanud Teiega juhtunut tööõnnetuseks ja vormistas selle kohta akti. Õnnetusjuhtumi asjaolude uurimisel ja tunnistajate hilisemal küsitlemistel on tihti nii, et tunnistajate poolt pakutakse toimumise aja kohta erinevaid aegu. Teiega toimunu puhul on oluline fakt, et see juhtus trepil otsese ülemuse juurde minnes, mitte tunnistajate poolt pakutud erinevaid võimalikke tööõnnetuse toimumisaegu.
Soovitan Teil pöörduda Tööinspektsiooni poole, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 26 alusel on Tööinspektsioon kohustatud teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise üle.

Vastuse koostas Hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Mida on võimalik ette võtta inimesega, kes sõimab alusetult mind ja mu last?03.02.2014

Tere,
Mida on võimalik ette võtta inimesega, kes sõimab mind ja mu last kuradi diblakarjaks, viidates mu rahvusele.
Rassistlik laim ei ole esmakordne.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Karistusseadustikus on selgelt määratletud vaenu õhutamine:
§ 151. Vaenu õhutamine
(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Kui isik otseselt ei kutsu teisi üles vihkamisele, siis ta sellise solvamisega seda rassi ja rahvusega seotud seadusepunkti ei riku.

Samas, mina soovitaksin ikkagi teha juhtunu kohta avalduse politseile. Tegemist on avalikus kohas teiste isikute rahu häirimisega, sest ta lärmab ja kasutab sobimatuid väljendeid. Selle eest on karistusena ette nähtud kuni 400 eurot trahvi või kuni 30 päeva arestimajas. Avaldusse kirjutage üles koht ja aeg ja kasutatud sõnad ning kõik, kes seda lärmamist kuulsid.
 

Küsimus: Kas tunnistaja võib taotleda ülekuulamiseks alati kirjalikku kutset?30.01.2014

Tere ,
küsimus tunnistaja õiguste kohta:
1) kas tunnistaja võib taotleda ülekuulamiseks alati kirjalikku kutset;
2) kas tunnistajat võib üle kuulata koheselt, isegi kui tunnistaja taotleb võimalust kuulata ta üle temale sobivamal ajal ja kohas, mis on tunnistajale vähem koormavam;
3)kas tunnistajat saab allutada sundida kohesele menetlustoimingule näiteks kohesele ülekuulamisele.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Kui tunnistaja avaldab soovi saada kutse kirjalikult (KrMS § 164 lg 2), siis kutsutakse ta uurimisasutusse kirjaliku kutsega. Kutse tuleb isikule teatavaks teha või kätte toimetada nii, et talle jääks ilmumiseks piisav ajavaru (KrMS § 164 lg4). Kutse võib kätte anda iga päev, sõltumata kellaajast (KrMS §164 lg 5).

Kui on alust arvata, et tunnistaja hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale või tema varasem väljakutsumine võib takistada kriminaalmenetlust ja kui ta keeldub uurimisasutuse või prokuratuuri korraldusel vabatahtlikult kaasa tulemast võib tunnistaja menetlustoiminguks toimetada sundkorras ehk siis kohaldada tunnustaja suhtes sundtoomist (KrMS § 139 lg 2 p 1'1 2). Kui menetleja ei näe takistusi kriminaalmenetlusele, siis menetleja ja tunnistaja kokkuleppel võib tunnistaja ülekuulamist läbi viia tunnistajale sobival ajal ja kohas, kuid reeglina ülekuulamised viiakse läbi uurimisasutuse ruumides.
 

Küsimus: Kas thc uriiniproovi peab andma?24.01.2014

Kuulsin kuskilt, et uriiniproovi ei pea andma ning selleks ei saa keegi sind sundida. On see tõsi?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

See oleneb proovi andmise eesmärgist - kellele ja milleks seda antakse. Arsti palve peale terviseuuringuteks ei pea arstile tõesti uriiniproovi andma. Kui aga peate silmas uuriniproovi andmist narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamiseks siis ei ole Teie väide tõene.

Poilitsei- ja Piirivalveseadus:
§ 7 ülamärgiga 27 lõige 6
Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011011?leiaKehtiv
 

Küsimus: Mis temperatuuri peab tööandja tsehhis tagama?21.01.2014

Tere, Mis temperatuur peab olema tsehhis, et inimene võib tööd teha? Tsehhis on 12 kraadi ja ülemust ei huvita, et töölised külmetavad.
Kas on mingi seadus ja võimalik midagi ette võtta.
Ette tänades

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Käesoleval ajal ei ole kahjuks tööandjale ühtegi kohustuslikku sisekliimaga seotud õigusakti.

Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060) ütleb -
§ 6. Füüsikalised ohutegurid
(4) Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.

Varasemalt juhinduti alltoodud määrusest:
Tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-5/1995 kinnitamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/25048

Lisaks on olemas ka soovituslikud standardid.

Kui probleem jääb kestma, soovitan kindlasti pöörduda kohalikku Tööinspektsiooni (www.ti.ee).
 

Küsimus: Kus on võimalik näha liiklusrikkujate trahvisaajate nimekirja?20.01.2014

Kus oleks võimalik näha liiklusrikkujate nimekirja või olemasolevaid rikkumisi? Kas on olemas mingi konkreetne leht, kus on näha rikkujad? Ei oska kusagilt leida, kuid hädasti oleks vaja! Lisaks sellele, kui on olemas konkreetne leht, kas seal on ka kirjas rikkumised summaliselt?
Tänades.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Vajaliku info leiate siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister .

Iga inimese kohta eraldi tuleks teha päring ning seda tuleb ka põhjendada. See on tasuline teenus. Seal väljastatud dokumendis on olemas trahvid, mis on vähemalt 200 euro suurused, seega kõiki liiklusrikkumisi Te ei leia.

Pikka nimekirja kõikide rikkujatega eraisikutele vaatamiseks olemas ei ole.
 

Küsimus: Kas telefoni teel toimunud ähvardusi on võimalik kuidagi tõestada?20.01.2014

Kas telefoni teel toimunud ähvardusi on võimalik kuidagi tõestada? Näiteks nõuda operaatorilt sõnalist väljavõtet ning kui, siis mis aja jooksul see on võimalik (abikaasa lubas lapse maha lüüa - täna oleks selline tõend väga oluline). Kas peale abielu lõppemist on tagantjärgi võimalik teha mingit avaldust abielu ajal toimud vägivalla kohta - millistel juhtudel, mis on selle protsess ja tagajärjed?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Telefoni teel tehtud ähvardusi ei saa operaatorilt välja nõuda, kuna kõnesid ei salvestata, ainult nende logid on olemas. Seega Te saate ise panna kirja, millal ähvardus toimus, mis sisuline jne. Politsei osa on juba tõestamine, kes räägib tõtt, kes valetab.

Jah, kui rääkida füüsilisest vägivallast, siis on selle kohta avalduse tegemiseks aega kuni 5 aastat. Küsimus on lihtsalt selles, et ajaga kaovad tõendid, tunnistajad ei mäleta enam juhtunust midagi st seda on palju keerulisem läbi viia, kui kohe vahetult pärast juhtunut.

Vägivallaga seoses pole üldse vahet, mis suhe inimestel omavahel on. Üks inimene ei või teisele liiga teha, karistuseks on kriminaalkaristus mille suurus sõltub juba täpsemalt teost. Kohus võib isiku vangi panna.
 

Küsimus: Kas saan abi politseilt, kui eksnoormees ähvardab mulle moraalselt haiget teha ja käib minu ukse taga?20.01.2014

Kui eksnoormees ähvardab mulle moraalselt haiget teha ja käib minu ukse taga, kas saaksin abi politseilt?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Teie küsimuse järgi on raske nõu anda, kas politsei saab antud juhult Teid aidata või mitte, kuna informatsiooni ei ole piisavalt.
Ähvarduse koosseis (Karistusseadustik § 120) eeldab, et ähvardatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumisega ja on alus karta ähvarduse täideviimist. Kui ta teeb taolisi ähvardusi ning Te tõepoolest arvate, et ta võib need täide viia, kirjutage politseisse avaldus.

Politsei võite kohale kutsuda, kui endine noormees näiteks lõhub ust või rikub Teie või Teie naabrite rahu.
 

Küsimus: Kas on võimalik karistada inimest, kes paneb iseenda facebooki lehele pilte, kuidas ta avalikku korda rikub?20.01.2014

Kas on võimalik karistada inimest, kes paneb iseenda facebooki lehele pilte, kuidas ta avalikku korda rikub?
Ning kas linnas oleva jõulukuuse saagimine (käsisaega) käib avaliku korra rikkumise alla?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, on küll. Pildimaterjal lisatakse tõendina juurde, kuid kindlasti võetakse isikutelt ka suulised ütlused juurde. Võite selle info edastada maarja.punak@politsei.ee.

Kuuse saagimist käsitletakse vara rikkumisena (linn ostis kuuse ja maksis ka paigaldamise eest), mis on karistatav maksimaalselt kuni 1200 eurose rahatrahviga.