Sotsiaalne turvalisus

Politseinikul on PPVS § 7 ülamärgiga 36 alusel õigus vallasasja läbivaatuseks. Enne nimetatud meetme kohaldamist politseiametnik selgitab juhile järgnevat ning pakub ka võimaluse koostöö tegemiseks. Juhi isiklike esemete ja kabiini läbivaatus ei ole läbiotsimine vaid PPVS § 7 ülamärgiga 36 alusel vallasasja läbivaatus. Viimast tuleb eristada süüteomenetluses tehtava läbiotsimisega. Vallasasja läbivaatuse puhul on tegemist kahtlusega süüteo toimepaneku osas, mille kas siis ümberlükkamiseks või kinnitamiseks vallasasi läbi vaadatakse. Teisel juhul on aga tegemist juba süüteomenetluse käigus tekkinud vajadusega süüteomenetluses tõendamisväärtust omavate objektide leidmiseks. Seega kui politseinikul on alust arvata, et temale esitatud sõidumeeriku andmetega on manipuleeritud siis on ametnikul õigus läbi viia PPVS § 7 ülamärgiga 36 alusel vallasasja läbivaatus nii sõiduki kabiinis kui juhi isiklike asjade suhtes. Vallasasja läbivaatus protokollitakse.

Kui ametnik ei pane asju ise kohe tagasi sinna kust ta need võttis siis reeglina palutakse juhil endal panna asjad oma õigetele kohtadele tagasi. Nii on kindel, et asjad saavad tagasi juhile harjumuspäraseks saanud kohtadele.

Lisaks tuleb eristada vallasasja läbivaatust ning isiku läbivaatust PPVS § 7 ülamärgiga 35 lõige 1 Politsei võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;
2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

Samas juhin teie tähelepanu asjaolule, et antud vastus on üldine ja spetsiifiline vastus on võimalik anda üksnes konkreetse kaasuse alusel, kuulates ära mõlemad osapooled.

Kui kriminaalmenetluse alustamine, läbiviimine ja lõpetamine oli seaduslik (s.o see toimus KrMS alusel ja selle nõudeid järgides), siis seda kahju, mida isik tunneb endal tekkinud olevat üksnes tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise faktist, ei hüvitata. Vastasel juhul sätestaks KrMS selle otsesõnu või see oleks lausa eraldi seaduses, nagu nt alusetu vabaduse võtmise puhul on. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 järgi võib riigilt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui süüliselt on alandatud isiku väärikust, kahjustatud tema tervist, võetud temalt vabadus, rikutud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotatud tema au või hea nimel. Kui sellist süülist (s.o eelkõige tahtlikult ebaseaduslikku) tegevust ei ole olnud, vaid toimingud viidi läbi seaduse järgi korrektselt, siis pole ka nõudel alust.

Kui kodanik ikkagi soovib, siis ei saa keegi keelata tal oma kahju hüvitamise taotlust PPA-le või halduskohtule esitamast (RVastS § 17 lg 1). Seejuures peaks ta aga välja tooma, mis need konkreetsed tegevused selle kriminaalmenetluse raames olid, mis tema õigusi rikkusid ja teda traumeerisid.

NB! Asi on veidi teisiti, kui kodanik oli krimasja raames alusetult kinni peetud / vahi all – siis on hüvitise maksmine reeglina ette nähtud.

Hea meelega kontrollime selle juhtumi asjaolusid, et oskaksime ka häire- ja juhtimiskeskuste inimestele tagasiside anda. Selleks palun edastada täiendava info sündmuse aja ja koha kohta või siis helistaja andmed e-posti aadressile oksana.luik@politsei.ee.

Kui usaldasite inimesele oma raha, siis peaksite ka arvestama võimalusega, et inimene ei maksa võlga õieaegselt tagasi. Võla nõudmise osas soovitan konsulteerida juristiga ja lisainfot lugeda siit - http://www.juristaitab.ee/.

Tere

Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel ainult töötajana ravikindlustatud naistele.

Kui Te töötate üle 1 kuu pikkuse töölepinguga, siis on Teil õigus saada kindlustus tööandja kaudu. Sellisel juhul oleks Teil õigus ka sünnitushüvitisele.


Parimat soovides

Ülvi Rebane

Rikkumisena on käsitletud narkootikumide tarvitamine, valmistamine, omandamine ja valdamine. Täpsem info https://www.riigiteataja.ee/akt/117042013011?leiaKehtiv paragrahvist 15'1. Narkojoobes olek iseenesest ei ole karistatav.

Menetleja ülesanne on tuvastada, kust saadi narkootilised ained ja kus neid tarvitati. Söödes Hollandis kanepikooke võib Eestis tuvastada kanepi tarvitamise jälgi kaks kuud pärast tarvitamist, kuid isikut ei saa süüdi mõista, kuna tegu ei olnud toime pandud Eestis, vaid riigis, kus see on seadusega lubatud. Kui tarbimine toimus näiteks Soomes, kus see pole lubatud, siis Eesti politsei teavitab juhtunust Soome kolleege, kes asjaga juba edasi tegelevad.

Narkojoove on karistatav siis, kui isik juhib sõidukit. Kuid seda ka vaid siis, kui tarvitamisest on põhjustatud "terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides". Kui kuu aega tagasi tarvitati Hollandis kanepit, siis tänaseks ei tohiks terviseseisund joobe sarnane olla. Nii kaua see joove ei kesta, seega politsei viib isiku narkotestile ning hiljem juba menetleja selgitab välja, kus viimati narkootilist ainet tarvitati.

Jah, selleks, et alaealisele teha joobe kontrollimist, peaksid olema kas välised tunnused või eelnev teade kelleltki, et isik võib olla tarvitanud narkootikume või alkoholi.

Loogika on sarnane joobes juhtimisega vahele jäänud isikute kontrollimisega. Kui isik on tuvastatud (näiteks patrullautos kontrollitakse liikluses osalevaid sõidukeid ja nendega seotud juhte), siis sellist sõidukit jälgitakse tähelepanelikumalt ja kui leidub viiteid juhi joobes olemisele, siis sõiduk peatatakse kinni ning isikule tehakse joobekontroll.

Antud juhul politseinikud kirjast nähtuvalt seda tütarlast juba tundsid ning otsustasid teda kontrollida, mille esimeseks astmeks on isikuga vestlemine. Seda saab põhjendada politsei- ja piirivalve seaduse § 7 prim 3 lõige 5 ette nähtud teabe kogumisena võimaliku ohu või korrarikkumise ennetamiseks. Miks ei piisanud vaid vestlusest ja välisest vaatlusest (kui Teie tekstist tulenevalt mingeid märke joobes olekule tal ei olnud) ja isik ikkagi viidi kontrollimisele, ei oska kommenteerida. Võimalik, et politseinikud oskasid vaadata selliseid tunnuseid, mida tavainimene ei tea kontrollida. Kui joovet ei olnud ja ka tunnused kindlasti puudusid, võib isik teha kaebuse politsei tegevuse kohta.

Küsimusest ei ole teada, kas jalutati päevasel või öisel ajal, mis samuti põhjendaks noorte kontrollimist, lisaks pole mainitud, kas teine osaline oli täisealine ning milline oli tema seisund (joobes või kaine).

Joobes alaealine võib kergesti sattuda abitusse olukorda ja politsei osa on selle olukorra ennetamine ning lapse kaitsmine (ka tema iseenda eest).

Tere,
tööotsimiskava täitmise osas peaksite eelnevalt kokku leppima oma konsultandi poole pöördudes.

Avaliku korra rikkumine on keelatud mis tahes kellaajal.
Kõigepealt proovige naabritega rääkida ja lahendada probleemi rahumeelselt. Parem aeg selleks on päevane aeg või siis kui rahurikkumist ei toimu. Juhtige naabrite tähelepanu sellele, et majaseinte vahel on nõrk helipidavus ning kui naaberkorteris toimub pidu, kostub müra teiste korteritesse ja see häirib kõrvalelanikke. Kaasage vestlusele ka KÜ esindajat.

Juhul, kui kostuv müra on talumatu ja rääkimisest ei ole kasu, võite kutsuda kohale politseipatrulli ja teha avalduse piirkonnapolitseile.

Lapsevanem võib viibida alaealise menetlusaluse isiku ülekuulamise juures, kui selleks annab menetleja loa.

Seadus otseselt ei keela lapsevanemal viibida tema alaealise lapse ülekuulamise juures, kuid läbiviidavate menetlustoimingute teostamisel lapsevanema juuresviibimise üle otsustab menetleja. Tavaliselt kui menetleja leiab, et lapsevanema viibimine menetlustoimingu juures võib segada menetlustoimingu läbiviimist palub ta lapsevanemal oodata väljas, kuni menetlustoimingu lõpuni.