Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas thc uriiniproovi peab andma?24.01.2014

Kuulsin kuskilt, et uriiniproovi ei pea andma ning selleks ei saa keegi sind sundida. On see tõsi?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

See oleneb proovi andmise eesmärgist - kellele ja milleks seda antakse. Arsti palve peale terviseuuringuteks ei pea arstile tõesti uriiniproovi andma. Kui aga peate silmas uuriniproovi andmist narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamiseks siis ei ole Teie väide tõene.

Poilitsei- ja Piirivalveseadus:
§ 7 ülamärgiga 27 lõige 6
Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

https://www.riigiteataja.ee/akt/122032011011?leiaKehtiv
 

Küsimus: Mis temperatuuri peab tööandja tsehhis tagama?21.01.2014

Tere, Mis temperatuur peab olema tsehhis, et inimene võib tööd teha? Tsehhis on 12 kraadi ja ülemust ei huvita, et töölised külmetavad.
Kas on mingi seadus ja võimalik midagi ette võtta.
Ette tänades

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Käesoleval ajal ei ole kahjuks tööandjale ühtegi kohustuslikku sisekliimaga seotud õigusakti.

Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060) ütleb -
§ 6. Füüsikalised ohutegurid
(4) Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.

Varasemalt juhinduti alltoodud määrusest:
Tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-5/1995 kinnitamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/25048

Lisaks on olemas ka soovituslikud standardid.

Kui probleem jääb kestma, soovitan kindlasti pöörduda kohalikku Tööinspektsiooni (www.ti.ee).
 

Küsimus: Kus on võimalik näha liiklusrikkujate trahvisaajate nimekirja?20.01.2014

Kus oleks võimalik näha liiklusrikkujate nimekirja või olemasolevaid rikkumisi? Kas on olemas mingi konkreetne leht, kus on näha rikkujad? Ei oska kusagilt leida, kuid hädasti oleks vaja! Lisaks sellele, kui on olemas konkreetne leht, kas seal on ka kirjas rikkumised summaliselt?
Tänades.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Vajaliku info leiate siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister .

Iga inimese kohta eraldi tuleks teha päring ning seda tuleb ka põhjendada. See on tasuline teenus. Seal väljastatud dokumendis on olemas trahvid, mis on vähemalt 200 euro suurused, seega kõiki liiklusrikkumisi Te ei leia.

Pikka nimekirja kõikide rikkujatega eraisikutele vaatamiseks olemas ei ole.
 

Küsimus: Kas telefoni teel toimunud ähvardusi on võimalik kuidagi tõestada?20.01.2014

Kas telefoni teel toimunud ähvardusi on võimalik kuidagi tõestada? Näiteks nõuda operaatorilt sõnalist väljavõtet ning kui, siis mis aja jooksul see on võimalik (abikaasa lubas lapse maha lüüa - täna oleks selline tõend väga oluline). Kas peale abielu lõppemist on tagantjärgi võimalik teha mingit avaldust abielu ajal toimud vägivalla kohta - millistel juhtudel, mis on selle protsess ja tagajärjed?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Telefoni teel tehtud ähvardusi ei saa operaatorilt välja nõuda, kuna kõnesid ei salvestata, ainult nende logid on olemas. Seega Te saate ise panna kirja, millal ähvardus toimus, mis sisuline jne. Politsei osa on juba tõestamine, kes räägib tõtt, kes valetab.

Jah, kui rääkida füüsilisest vägivallast, siis on selle kohta avalduse tegemiseks aega kuni 5 aastat. Küsimus on lihtsalt selles, et ajaga kaovad tõendid, tunnistajad ei mäleta enam juhtunust midagi st seda on palju keerulisem läbi viia, kui kohe vahetult pärast juhtunut.

Vägivallaga seoses pole üldse vahet, mis suhe inimestel omavahel on. Üks inimene ei või teisele liiga teha, karistuseks on kriminaalkaristus mille suurus sõltub juba täpsemalt teost. Kohus võib isiku vangi panna.
 

Küsimus: Kas saan abi politseilt, kui eksnoormees ähvardab mulle moraalselt haiget teha ja käib minu ukse taga?20.01.2014

Kui eksnoormees ähvardab mulle moraalselt haiget teha ja käib minu ukse taga, kas saaksin abi politseilt?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Teie küsimuse järgi on raske nõu anda, kas politsei saab antud juhult Teid aidata või mitte, kuna informatsiooni ei ole piisavalt.
Ähvarduse koosseis (Karistusseadustik § 120) eeldab, et ähvardatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumisega ja on alus karta ähvarduse täideviimist. Kui ta teeb taolisi ähvardusi ning Te tõepoolest arvate, et ta võib need täide viia, kirjutage politseisse avaldus.

Politsei võite kohale kutsuda, kui endine noormees näiteks lõhub ust või rikub Teie või Teie naabrite rahu.
 

Küsimus: Kas on võimalik karistada inimest, kes paneb iseenda facebooki lehele pilte, kuidas ta avalikku korda rikub?20.01.2014

Kas on võimalik karistada inimest, kes paneb iseenda facebooki lehele pilte, kuidas ta avalikku korda rikub?
Ning kas linnas oleva jõulukuuse saagimine (käsisaega) käib avaliku korra rikkumise alla?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, on küll. Pildimaterjal lisatakse tõendina juurde, kuid kindlasti võetakse isikutelt ka suulised ütlused juurde. Võite selle info edastada maarja.punak@politsei.ee.

Kuuse saagimist käsitletakse vara rikkumisena (linn ostis kuuse ja maksis ka paigaldamise eest), mis on karistatav maksimaalselt kuni 1200 eurose rahatrahviga.
 

Küsimus: Kas politsei võib suvalise vihje peale DJ peolt narkoekspertiisi viia?20.01.2014

Peol on olukord, kus on ebakaine inimene ning nõuab DJ käest soovilugusid ja tüütab DJ töö tegemisel. DJ ei pööra tähelepanu ja laseb muusikat edasi. Tulemusena/vihana, kuna ei saanud oma tahtmist, kutsub tüütaja politsei ja põhjenduseks on et DJ on vist midagi tarbinud, ning tuleb politsei ja viib DJ peolt minema ekspertiisi.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Politsei reageerib vastavasisulisele infole. Miks isik viidi minema ja kohapeal kiirtesterit ei kasutatud, ei oska kahjuks öelda. See on juba kohapeal ametniku otsustada. Antud tekstist ei saa ka teada, kas proov osutus tõeseks või mitte. Võimalik, et ka politseinikud nägid mingeid viiteid joobele.

Kui isik väitis, et võibolla on DJ tarvitanud narkootilisi aineid, siis teda on keeruline süüdistada valeütluste andmises, kuna tema andis enda hinnangu. Jah, isegi siis, kui kuulatakse üle ka teisi isikuid ja nemad ütlevad, et ei märganud mitte midagi, siis politsei tema ütlusi valeütlustena tõenäoliselt ei käsitleks.

Ka ei saa pöörduda kohtusse näiteks kahju tekitamise nõudega, kuna sel juhul peab klubi suutma tõestada, et isik valetas. Kui ta seda just ise välja ei ütle, on keeruline kohtul langetada otsust, et isik soovis DJ eemaldamist ja tekitas tahtlikult sellega kahju (näiteks kui DJ asemel pidi klubi palkama kellegi teise, kes teda äraolekul asendas).
 

Küsimus: Milline karistus mind ootab Soomes avaliku korra rikkumise eest?16.01.2014

Joobe seisundis juhtus selline asi, et üritasin tänaval taksot saada aga taksojuht hakkas ära sõitma, mina aga koputasin taksole tagaluugi peale ja sellest olevat taksole mõlk tulnud.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Soomes ja Eestis kehtivad erinevad seadused. Küsimusega, mis karistus võib Teid oodata Soomes toimepandud rikkumise eest,
soovitan pöörduda Soome politsei poole - http://poliisi.fi/
 

Küsimus: Kas hambaarst vastutab ka selle eest, kui laskis praktikandil ravida vale hammast?15.01.2014

Tere,
Käisin eelmine reede hambaarsti juures, vana plomm võeti ära ning prooviti uuega, aga hammas ei võtnud uut täidist vastu ning arst otsustas teha juureravi. Juureravi aeg pandi eilseks, aga minu oma arst ei saanud mind vastu võtta, kuna kõik ajad olid täis, ning soovitas mulle oma praktikanti. Olin nõus, sest valu oli jube. Aga praktikant alustas juureravi täiesti tervele hambale, mis oli katkise hamba kõrval. Minu oma hambaarst käis kaks korda praktikanti kontrollimas, aga ei saanud ka tema aru, et valet hammast parandatakse.
Ise ma ka alguses midagi aru ei saanud, sest tuimestus oli tugev. Hiljem helistasin oma arstile ja ütlesin, et vale hammas ära tapetud. Muidugi juba õhtul kutsuti mind tagasi ja alustati juureravi haigele hambale.
Aga küsimus teile, et kas ja mis õigused mul üldse on kahjurahale ning kas haiglal on kohustust minule tekitatud kahju eest vastutust kanda? Sest täiesti tervel hambal on alustatud juureravi ja seda enam peatada ei saa.
Mainin ka selle ära, et olen 24. nädalat rase, arstid olid selles teadlikud.
Mis on mimu õigused antud olukorras?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Antud küsimusega peaksite pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole, kes Teile hambaraviteenust osutas.

Patsiendil on diagnoosi- või ravivea kahtluse korral õigus pöörduda:
1. teise arsti poole teisese arvamuse saamiseks. Teisese arvamuse saamiseks annab patsiendile saatekirja perearst või patsiendi raviarst;
2. teenust osutanud raviasutuse ravijuhi, kvaliteedijuhi või juhataja poole;
3. eksperthinnangu saamiseks saab pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes hindab, kas arst ravis patsienti vastavalt heale tavale. Avaldus tuleb saata käsipostiga aadressil Gonsiori 29, 15027 Tallinn või digiallkirjastatult elektronpostiga info@sm.ee.

Infot leiate ka haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/tervishoid/pretensioon.

Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist
 

Küsimus: Mille alusel arvestatakse ja kes maksab tööõnnetuse korral töövõimetuslehe hüvitise?13.01.2014

Olin tööõnnetuse tagajärjel töövõimetuslehel. Detsembri algus 2013 - 5. jaanuar 2014. Soovin teada kuidas, mille alusel arvestatakse töövõimetuslehe hüvitis? Kas seda peab maksma tööõnnetuses kannatanud isikule ettevõte või haigekassa? Mis aja jooksul on neil kohustus see teostada?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt ravikindlustusseadusele maksab Haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral. Sellisel juhul on õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töökohustuse täitmisest vabastuse teisest päevast.
Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest. Kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Teie puhul võetakse aluseks 2012.aasta kalendripäeva keskmine tulu.
Vastavalt tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korrale, on tööandja kohustatud tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb vormi kohase tööõnnetuse raporti vormistamisega. Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Kui Haigekassale esitatakse tööõnnetuse põhjusega väljastatud töövõimetusleht, esitab Haigekassa Tööinspektsioonile päringu tööõnnetuse kohta kinnituse saamiseks.
Haigekassa poolt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitis välja 30 kalendripäeva jooksul, alates tööõnnetuse kohta kinnituse saamist.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.