Sotsiaalne turvalisus

Karistusseadustiku § 81 räägib süüteo aegumisest. See tähendab, et kahe aasta möödudes ei saa enam toimepanijat väärteo eest karistada.
Karistusseadustik:
§ 81. Süüteo aegumine

(3) Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Maksu- või konkurentsialane väärtegu on aegunud, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat.

Karistusregistri seaduse § 24 aga sätestab registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaegu.
Karistusregistri seadus:
§ 24. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtajad

(1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta;

Kirjutage palun minu e-posti aadressile oksana.luik@politsei.ee. Nii saan Teile soovitusi anda ning vaatame koos, kuidas blokeerida häirivat kasutajat.

Vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse § 7'29 võib politsei joobeseisundis täisealise isiku toimetada tema elu- või ööbimiskohta või kainenema arestimajja või arestikambrisse või kohaliku omavalitsuse kainestusmajja, kui see on vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva vahetu ohu tõrjumiseks.

Küsimuses, ei ole näha et Teie pereliige muutuks agressiivseks ja ohustaks ennast või teisi. Hetkel, kui probleem alkohooliga Teie peres ei ole veel kaugele jõudnud, soovitan pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda abi ja nõu saamiseks.

Tere,
töötuna ei võeta arvele inimest, kes töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Kui Te olete töötuna arvele võetud (keda ei võeta töötuna arvele lugege täpsemalt meie kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/keda-ei-voeta-tootuna-arvele),
siis on täidetud esimene tingimus hüvitise taotlemiseks.
Kui Teile on makstud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kalendrikuul (36 kuu jooksul töötuna arvelevõtmisest), siis on täidetud teine tingimus hüvitise taotlemiseks.
Kui Teie viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on tähtajaline töötamine, siis Te vastate kolmandale tingimusele hüvitise taotlemiseks.

Teie küsimuse põhjal on raske teha järeldusi, kas oli turvatöötaja käitus antud olukorras õiguspäraselt või mitte.

TurvaS § 32 lg 1 p 1 sätestab, et turvatöötajal on õigus kinni pidada isik ohustab valveobjekti (näiteks isik, keda kahtlustatakse varguses). Sama paragrahvi lõige 2 punkti 2 kohaselt on turvatöötajal õigus isiku kinnipidamisel tuvastada isik kohapeal (selleks turvatöötaja võib nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist). Kinnipidamise kohta reeglina koostatakse vastav akt.

Kui Teil on pretensioone turvatöötaja suhtes, siis soovitame pöörduda konkreetse turvaettevõte poole.

On võimalik, et meie infobaasis ongi autoga seotud vale kanne. Seda saab muuta ja eemaldada. Selleks palun kirjutage maarja.punak@politsei.ee aadressile auto reg number ja enda kontaktandmed. Saan lasta kontrollida andmete õigsust ja kui tõesti seal on viga, saame selle ka eemaldada.

Karistusregistri seaduse järgi kustub see karistus registrist 3 aastat pärast rahalise karistuse täitmist või vangistuse ärakandmist. Seega, see karistus Teid jälitama ei jää.

Seadusega on eraldi sätestatud ametikohad, millega seoses tööandjad karistusregistri andmeid saavad vaadata (kui inimene kandideerib lastega seotud töökohtadele, politseisse, piirivalvesse jne). Kuna Te ei ole oma ametit maininud, siis võite ise lugeda siit alates 15-st paragrahvist: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011226?leiaKehtiv

Esiteks ei ole videolõigus infot selle kohta, mis eelnevalt toimus, kui agressiivsed mehed olid. Kui politseinik kutsub abi, siis järelikult oli tal seda ka vaja.

Teiseks, taktikaliselt on õige ära kasutada momenti, kus agressiivne isik pole valmis ise ründama. Sel juhul tekitatakse üldiselt inimesele ka vähem viga. Antud juhul oleks politseinik võinud proovida ka kätega või nuiaga lükkamist, kuid tema positsioon trepil oli selline, et ta ei oleks isikuni ulatunud. Trepikoda oli kitsas, tasasel pinnal oli üks politseinik kahe ilmselgelt politsei korraldustele mitte alluva kodanikuga. Seal olev politseinik pidi enda kaitseks nuia välja tõmbama, paarilise ülesanne oli talle esimesel võimalusel appi minna.

Seega ma jään erimeelt. Kasutati taktikaliselt hästi töötavat lahendust agressiivse seaduserikkuja kinnipidamiseks.

Sissesõidu keelumärgi eiramise eest on võimalik mootorsõidukijuhile määrata kuni 200 eurone trahv.

Juhul, kui Te ei ole nõus määratud trahviga, Teil kui menetlusalusel isikul on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses või üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul.

1) kiirmenetluse otsuse peale alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.
2) üldmenetluses tehtud otsuse peale alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Tere.
Töötuna arvelevõtmine ja töötuskindlustushüvitise maksmine toimub töötukassas erinevate seaduste alusel.
Täna (19.03.2014) kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel saab töötuna arvele võtta isikut, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kuid kes ei saa firma juhtimise eest tasu ja kes töötuna arvelevõtmisel esitab töötasu mittemaksmise kohta tõendi ja kes otsib aktiivselt tööd ja on valmis koheselt tööle asuma.

Kas inimesel on õigus töötuskindlustushüvitisele, selgub alati konkreetse menetluse käigus.