Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas tohin/pean müüma 13-aastasele lapsele alkoholivaba siidrit, kuigi see sisaldab teatud määral alkoholi?06.06.2014
Tere!
Kui tuleb poodi umbes nii 10-14 aastane laps ja paneb mulle kassalindile siidri, millel on kirjas non alcohol, siis kas ma tohin seda müüa?
Olen keeldunud paar korda müümast ja selgitanud, et tegu on siiski alkoholiga sest 1,2 protsenti on seal siiski alkoholi, aga nad ei kuula. Lapsed ütlevad, et vanemad lubavad. Mina viisakalt olen öelnud, et ei müü ja kui vanemad mulle kinnitavad, et tohib, siis ma müün.
Lapsed saavad selle peale alati pahaseks ning ükskord helistasid nad pahameelega vanemale ning sisu oli selline: "Tsau emme, kuule, kassapidaja ei taha mulle alkoholivaba siidrit müüja, kas ma tohin seda osta?"
Palun aidake mul asjasse selgust tuua.
Tahaksin teada täpselt, kas mul on luba müüa alkoholi alaealistele või õigemini näiteks 13-aastasele lapsele alkoholivaba siidrit kuigi see sisaldab teatavasti alkoholi. Ja palun öelge, mismoodi käituda juhul kui laps või lapsevanem pahandab, et ma ei ole nõus müüma.
Kui tuleb poodi umbes nii 10-14 aastane laps ja paneb mulle kassalindile siidri, millel on kirjas non alcohol, siis kas ma tohin seda müüa?
Olen keeldunud paar korda müümast ja selgitanud, et tegu on siiski alkoholiga sest 1,2 protsenti on seal siiski alkoholi, aga nad ei kuula. Lapsed ütlevad, et vanemad lubavad. Mina viisakalt olen öelnud, et ei müü ja kui vanemad mulle kinnitavad, et tohib, siis ma müün.
Lapsed saavad selle peale alati pahaseks ning ükskord helistasid nad pahameelega vanemale ning sisu oli selline: "Tsau emme, kuule, kassapidaja ei taha mulle alkoholivaba siidrit müüja, kas ma tohin seda osta?"
Palun aidake mul asjasse selgust tuua.
Tahaksin teada täpselt, kas mul on luba müüa alkoholi alaealistele või õigemini näiteks 13-aastasele lapsele alkoholivaba siidrit kuigi see sisaldab teatavasti alkoholi. Ja palun öelge, mismoodi käituda juhul kui laps või lapsevanem pahandab, et ma ei ole nõus müüma.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Samas on selge, et nende tarbimine sarnaselt energiajookidele ei ole laste tervisele hea. Üks kaubanduskett näiteks riputas enda poodi sildid, et nad ei müü alla 16aastastele energiajooke. See oli firma seisukoht ning ealise diskrimineerimise pärast keegi klientidest kohtusse ei läinud - neil on ju alati võimalus see energiajook mõnest muust poest osta. Pood kaotab rahaliselt, kuid samas püüab enda poolt teha midagi, et noorte tervist kaitsta.
Seda soovitan ka Teie poes arutada. Vastu tuleks võtta ühtne seisukoht ning teha see avalikuks ka klientidele, sel juhul on Teil ja teistel müüjatel oma otsust lihtne selgitada.
Küsimus: Kas kauplus võib panna Facebook'i üles nende arvates varguses kahtlustatavate fotod?05.06.2014
Olen viimasel ajal väga tihti näinud sotsiaalmeedias sarnaseid postitusi:
https://www.facebook.com/illar.lea/posts/788944094484087
Mul ei ole postitaja ega piltidel näha olevate inimestega mingeid seoseid, nägin seda postitust lihtsalt enda tuttava poolt jagatuna. Varastamine on kole küll, aga omahakatuslik avalik "ristilöömine" ei ole ju kuidagi õigustatav. Mind paneb kummastama, et taoline teguviis ei ole üldsuses taunitav - kas tänapäeval süütuse presumptsioon enam ei kehti? Kas on OK, et väidetavaid kurjategijaid otsitakse sellisel meetodil? Ning mis saab juhul kui on eksitud ning pildil olevad inimesed on tegelikult süüta? Kas postitaja saab laimu levitamise eest karistada ning on kohustatud esitama avaliku vabanduse?
https://www.facebook.com/illar.lea/posts/788944094484087
Mul ei ole postitaja ega piltidel näha olevate inimestega mingeid seoseid, nägin seda postitust lihtsalt enda tuttava poolt jagatuna. Varastamine on kole küll, aga omahakatuslik avalik "ristilöömine" ei ole ju kuidagi õigustatav. Mind paneb kummastama, et taoline teguviis ei ole üldsuses taunitav - kas tänapäeval süütuse presumptsioon enam ei kehti? Kas on OK, et väidetavaid kurjategijaid otsitakse sellisel meetodil? Ning mis saab juhul kui on eksitud ning pildil olevad inimesed on tegelikult süüta? Kas postitaja saab laimu levitamise eest karistada ning on kohustatud esitama avaliku vabanduse?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Tavaliselt ei ole need turvakaamerate pildid kõige parema kvaliteediga ja on tuvastatav vaid inimese riietus, seega alati pole tegemist pildiga, kus isikut saaks üheselt tuvastada. Samas selge portreepildi jagamine aga kindlasti riivab selle isiku õigusi.
Ise soovitan taolistel juhtumitel siiski kõigepealt teha avalduse politseisse ning sealt juba täpsustada, et mis kujul postitust võiks antud juhtumil facebookis jagada. Võib olla piisab võimaliku varga riietuse kirjeldamisest, varastatud eseme pildist vms. Jagajana ma küsiksin algallika st esimese postitaja käest järele, et kas avaldus on tehtud ja kui kindel ta on nende varaste kirjelduses, et ei jagaks kellegi pahatahtlikke postitusi, millel tõde tegelikult taga ei ole (ka seda aegajalt tuleb ette, kui inimeste omavahelised suhted on läinud sassi).
Küsimus: Mis kellaajaks peab 14-aastane olema suveajal kodus?05.06.2014
Tere!
Lugesin eelmise aasta (2013) vastuseid, ning sain infot öise väljasviibimise kohta, kuid olen paljudelt lastevanematelt ning sõpradelt kuulnud, et äsja muudeti seadust.
Olen nimelt 14-aastane ning sooviks teada, mis kellast ma suveajal kodus pean olema? (juuni-august)
Kõike head,
Lugesin eelmise aasta (2013) vastuseid, ning sain infot öise väljasviibimise kohta, kuid olen paljudelt lastevanematelt ning sõpradelt kuulnud, et äsja muudeti seadust.
Olen nimelt 14-aastane ning sooviks teada, mis kellast ma suveajal kodus pean olema? (juuni-august)
Kõike head,
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
§ 231. Alaealise liikumisvabaduse piirang
(1) Laps on kohustatud järgima avalikku korda.
(2) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00.
Küsimus: Kas epilepsiahaige saab selle raske haiguse tõttu ravikindlustuse?28.05.2014
Tere
2013. a alguses sai minu mees tugeva peatrauma. Alates sellest ajast kuni tänaseni on tal vähemalt 6 korda esinenud epilepsiahood. 3 või isegi 4 korda on käinud kiirabi (kukkumise korral) ja 3 korda on hoog peale tulnud lamades. Perearsti poole ei ole saanud pöörduda, kuna mehel puudub ravikindlustus (töötab juhutöödel). Esimese visiidi perearsti juurde oleks võimalik maksta, kuid korduvalt edaspidi eriarstide juurde käiks see üle jõu. Internetist uurides on tegemist väga tõsise haigusega, kuid töövõimetust siiski ei pruugita määrata. Kas sellise haiguse esinemisel on ta võimalik vähemalt saada ravikindlustatud, et haigust ravimitega paremini kontrolli all hoida?
Vastuse eest ette tänades
2013. a alguses sai minu mees tugeva peatrauma. Alates sellest ajast kuni tänaseni on tal vähemalt 6 korda esinenud epilepsiahood. 3 või isegi 4 korda on käinud kiirabi (kukkumise korral) ja 3 korda on hoog peale tulnud lamades. Perearsti poole ei ole saanud pöörduda, kuna mehel puudub ravikindlustus (töötab juhutöödel). Esimese visiidi perearsti juurde oleks võimalik maksta, kuid korduvalt edaspidi eriarstide juurde käiks see üle jõu. Internetist uurides on tegemist väga tõsise haigusega, kuid töövõimetust siiski ei pruugita määrata. Kas sellise haiguse esinemisel on ta võimalik vähemalt saada ravikindlustatud, et haigust ravimitega paremini kontrolli all hoida?
Vastuse eest ette tänades
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (www.sotsiaalkindlustusamet.ee).
Ravikindlustuse seadus annab ravikindlustuskaitse isikutele, kes saavad Eestis määratud riiklikku pensioni.
Teised võimalused Eestis ravikindlustuse saamiseks leiate http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Kui dekreet lõppeb ja lähen lapsehoolduspuhkusele, kas mul on siis automaatselt ravikindlustus või pean selle eraldi taotlema?28.05.2014
Tere,
lähen dekreeti alates 02.06, töölepingu lõpetan omal soovil 03.06. Olen töötanud firmas üle 10 aasta. Raamatupidaja sõnul saan dekreedirahad täiel määral kätte (sünnitus 11.08). kas see vastab tõele?
Tean, et olen rasedana ravikindlustatud isegi siis, kui mul pole kehtivat töölepingut. Kui dekreet lõppeb ja lähen lapsehoolduspuhkusele, kas mul on siis HK poolt automaatselt ravikindlustus või pean selle eraldi taotlema? Ja kui kaua kindlustus kestab? Abielus ei ole.
Tänud.
lähen dekreeti alates 02.06, töölepingu lõpetan omal soovil 03.06. Olen töötanud firmas üle 10 aasta. Raamatupidaja sõnul saan dekreedirahad täiel määral kätte (sünnitus 11.08). kas see vastab tõele?
Tean, et olen rasedana ravikindlustatud isegi siis, kui mul pole kehtivat töölepingut. Kui dekreet lõppeb ja lähen lapsehoolduspuhkusele, kas mul on siis HK poolt automaatselt ravikindlustus või pean selle eraldi taotlema? Ja kui kaua kindlustus kestab? Abielus ei ole.
Tänud.
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Peale sünnituslehe lõppu, kui Sotsiaalkindlustusamet hakkab Teile maksma vanemahüvitist, edastab Sotsiaalkindlustusamet haigekassale andmed Teie ravikindlustuse alguse ja lõpu kohta.
Haigekassa maksab sünnituslehe eest hüvitist juhul kui töövõimetusleht algab kehtiva töösuhte ajal.
Ravikindlustus kehtib peale töösuhte lõppu veel 2 kuud.
Selleks, et taotleda kindlustuskaitset rasedana, tuleb esitada arsti või ämmaemanda poolt väljastatud tõend raseduse tuvastamise kohta haigekassa klienditeenindusbüroosse.
Kindlustuskaitse lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva.
Selleks hetkeks kui lõpeb ravikindlustus rasedana, peaks Teil olema vormistatud vanemahüvitis.
Sotsiaalkindlustusamet esitab lapsehoolduspuhkusel viibivate vanemate ravikindlustuseks vajalikud andmed kahes jaos.
Esmalt vanemahüvitise saamise perioodiks ja selle lõppemisel lapsehooldustasu saava isiku kindlustuseks vajalikud andmed.
Ravikindlustuse seaduse § 7 lõike 2 alusel lõpeb riigi kaudu kindlustatud inimeste kindlustus ühe kuu möödumisel riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Kas joobes juhtimise eest trahv ja lubade ära võtmine ei ole mitte kahekordne karistamine?27.05.2014
Minu abikaasa jäi joobes juhtimisega vahele, kuigi ta ise arvas, et tal ei tohiks enam alkoholi mõju olla aga oli ja lõplikuks tulemiks loeti 0.68. Talle määrati trahv 980 eurot ja lisaks pooleks aastaks lubade ära võtmine. Kas kahte karistust on lubatud määrata, ja teine küsimus mis meil on, et otsus tehti 7. mail ja kiri on posti pandud 22. mail, trahvi maksmise ja edasikaebamise aeg oli 21. mail. Me ei tea nüüd mida edasi teha.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
§ 224. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt:
1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud;
2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
Et siis vastavalt § 224 lg 3 lisaks trahvile võib kohtuväline menetleja lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.
Küsimuse otsuse tegemise kohta ja tähtaegadest soovitan esitada otsuse teinud menetlejale. Tema andmed leiate otsuse pealt.
Küsimus: Kas ma saan nüüd trahvi, kui minust sõideti kiiruskaamera juures mööda ja jäin ju seetõttu ka pildile?27.05.2014
Tere!
Tekkis selline olukord, et minust tehti möödasõitu Tallinn-Tartu maanteel täpselt kiiruskaamera juures ning kiiruskaamera fikseeris kiiruse ületamise. Minu sõidukiirus oli normaalne ehk siis lubatud piires, aga möödasõitja ületas kiirust. Ega nüüd ei teki sellist olukorda, et trahv saadetakse mulle, kuna minu auto jäi samuti pildile? Kirjutasin üles ka möödasõitja numbrimärgi ja automargi.
Tekkis selline olukord, et minust tehti möödasõitu Tallinn-Tartu maanteel täpselt kiiruskaamera juures ning kiiruskaamera fikseeris kiiruse ületamise. Minu sõidukiirus oli normaalne ehk siis lubatud piires, aga möödasõitja ületas kiirust. Ega nüüd ei teki sellist olukorda, et trahv saadetakse mulle, kuna minu auto jäi samuti pildile? Kirjutasin üles ka möödasõitja numbrimärgi ja automargi.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Reeglina sellist olukorda ei teki kuna kaamera on suuteline mõõtma nii Teie kui möödasõitja kiirust ja need vastavalt fotole "märkima."
Küsimus: Kas uurija võib uurida kriminaalasja, kui ta facebooki sõbralistis on kannatanu mehe õde?27.05.2014
Tere
Sooviks lihtsalt teavet natuke.
Kas uurija võib uurida kriminaalasja, kui ta facebooki sõbralistis on kannatanu mehe õde, kelle pilte uurija likeb. Samuti on kannatanu ja ta mehe õde omavahel sõbrannad.
Kas fb lehe printscreen on piisav alus uurija erapooletuse uurimise alustamiseks, kui kahtlen tema erapooletuses.
Kuhu peaksin pöörduma, et uuritakse ka uurija seotust kannatanuga. Seaduse järgi peaks uurija olema erapooletu ja ei tohiks vist olla kannatanuga kuidagi seotud.
Kas politseil on oma sisekontroll, kes töötajate tegevust uurib või teeb seda prokurör.
Sooviks lihtsalt teavet natuke.
Kas uurija võib uurida kriminaalasja, kui ta facebooki sõbralistis on kannatanu mehe õde, kelle pilte uurija likeb. Samuti on kannatanu ja ta mehe õde omavahel sõbrannad.
Kas fb lehe printscreen on piisav alus uurija erapooletuse uurimise alustamiseks, kui kahtlen tema erapooletuses.
Kuhu peaksin pöörduma, et uuritakse ka uurija seotust kannatanuga. Seaduse järgi peaks uurija olema erapooletu ja ei tohiks vist olla kannatanuga kuidagi seotud.
Kas politseil on oma sisekontroll, kes töötajate tegevust uurib või teeb seda prokurör.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Taotlus peab olema põhjendatud ning taotluse juurde võib lisada printscreeni.
Kohtueelses menetluses esitatud taandamistaotluse lahendab prokuratuur määrusega (KrMS § 59 lg 5).
Küsimus: Kas politseioperatsioonidel on ka nimed ning kas neid registreeritakse?23.05.2014
Tere,
see küsimus on siit juba korduvalt läbi jooksund, ning vastavalt PPVSile, nagu ma aru saan, ei tohi avaliku korra eest mitte vastutavalt isikult dokumenti nõuda. Kuid küsimus, kas tohib nõuda, kui nad väidavad, et tegu on operatsiooniga? Kuid kui ma küsisin, et mis on operatsiooni nimi, vastati politseioperatsioon ja nii mitu korda järjest. Kas ma siis pean näitama, kui nad nii väidavad ja kui pean kas siis nad ei peaks mitte ütlema või näitama mingit paberit selle kohta? Sest nad saavad ju igat asja põhjendada kui politseioperatsioon, palun dokumente. Kuigi mina seaduses sellist asja ei näinud. Kas operatsioonidel nimesi ei ole, ning neid ära ei registreerita?
see küsimus on siit juba korduvalt läbi jooksund, ning vastavalt PPVSile, nagu ma aru saan, ei tohi avaliku korra eest mitte vastutavalt isikult dokumenti nõuda. Kuid küsimus, kas tohib nõuda, kui nad väidavad, et tegu on operatsiooniga? Kuid kui ma küsisin, et mis on operatsiooni nimi, vastati politseioperatsioon ja nii mitu korda järjest. Kas ma siis pean näitama, kui nad nii väidavad ja kui pean kas siis nad ei peaks mitte ütlema või näitama mingit paberit selle kohta? Sest nad saavad ju igat asja põhjendada kui politseioperatsioon, palun dokumente. Kuigi mina seaduses sellist asja ei näinud. Kas operatsioonidel nimesi ei ole, ning neid ära ei registreerita?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Ei, neil ei ole nimesid. Kõik sellised "operatsioonid" toimuvad peadirektori loa alusel. See tähendab, et need registreeritakse. Kirjalikku luba ametnikul reeglina kaasas ei ole. Antud temaatika on reguleeritud PPVS § 7 ülamärgiga 10 ja PPVS § 7 ülamärgiga 11.
Küsimus: Mis vahe on politsei- ja karistusregistri vahel kes omavad sellele ligipääsu?23.05.2014
Tere,
Mis vahe on politsei ja karistusregistri vahel ja millised osapooled peale politsei ja piirivalveameti töötajate omavad nendele registritele juurdepääsu? Kui on info, et nö. suuline hoiatus lisatakse märkena ainult politsei registrisse, siis mida see inimese jaoks tähendab ja kui kaua sellist märget registris aktiivsena hoitakse?
Aitäh!
Mis vahe on politsei ja karistusregistri vahel ja millised osapooled peale politsei ja piirivalveameti töötajate omavad nendele registritele juurdepääsu? Kui on info, et nö. suuline hoiatus lisatakse märkena ainult politsei registrisse, siis mida see inimese jaoks tähendab ja kui kaua sellist märget registris aktiivsena hoitakse?
Aitäh!
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Karistusregistri andmete väljastamine on sätestatud Karistusregistri seaduse 3. peatükis (§ 15 - § 23). Sellega saate tutvuda siit https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013015.
Nö suulist hoiatust ei kanta Karistusregistrisse. Märge selle kohta kantakse politsei infosüsteemi. Inimese jaoks tähendab see, et 1 aasta jooksul hoiatuse vormistamisest on võimalik ametnikul seda arvesse võtta järgneva sama rikkumise eest. Nende andmetega tutvumine on reguleeritud Politsei andmekogu pidamise põhimääruses https://www.riigiteataja.ee/akt/105042013016
§ 19 ja § 20