Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas see on lubatud, et Tallinna Bussijaama turvamehed ei luba inimestel bussi oodates tukastada?14.05.2014

Mõned nädalad tagasi, peale pikka tööpäeva, läksin ma Tallinna bussijaama, et Hiiumaale sõita. Istusin kohas, kus olid pehmed toolid ning väsimusest vajusid silmad kinni. Selle peale tuli minu juurde turvatöötaja ning teatas, et ei tohi magada. Seejärel nägin, kuidas ta läks oma teed ja samas paar sammu eemal olid teised reisijad ja magasid nemadki ja neist läks tuimalt mööda ja jättis nad magama. Kui pikalt (sekundites) võib järjest Tallinna Bussijaamas silmi kinni hoida? Kas Te loodate, et inimeste ülesajamisel nad lähevad jalutama? Kas tulevikus hakkab Tallinna Bussijaam mõõtma inimese ajutegevust, et teada, kas inimene ikka magab või katsuvad turvatöötajad inimesi oma suva järgi?
Samas ma saan aru, et bussijaam pole koht, kus magada, samas kui ikka pikk tööpäev/öö tööl olles läbi saanud ja plaan koju sõita (esimese bussiga) juhtub, et ikka ooteaeg venib ja silm vajub kinni, aga kohe ilmub turva välja ja valimatult virutab kas jalaga või mida iganes asjaga nii tugevasti, et ehmatusest karga või püsti ja viruta turvale ise vastu vahtimist. Käin tihti välismaal ja seal lastakse küll inimestel rahus puhata, eriti kui ümberistumisel on 4-8 tunnised ooteajad ja juhtumisi öösel just sinu buss edasi läheb.
Miks on Tallinna Bussijaama turvajad nii ülbed? Samas on teine turvatöötaja sootuks vanarahu ise ja ei tee magavatest reisijatest üldse välja v.a (kodutud) kes jah külmade talve ilmadega bussijaama murravad, et enda haisuga seal soojendamas olla. Samas ikka reisija(d) võiks turvatöötaja rahule jätta, see mis Tallinna Bussijaamas juhtub, on igasuguse kannatuse viimase piirini pannud, nüüd valin ajastuse nii, et katsun 20 min enne väljumist bussijaama jõuda ja siis bussi minna ja seal oma silma kinni panna, suvel ok aga talvel kui ikka on väljas 20-25 külmakraadi siis ei tahaks küll mõelda, et 2-5 tundi ootad enda bussi, näiteks hiiumaale pääseb 2 korda päevas kl 8:00 hommikul ja kl 16:50 õhtul, samas kujutage ette, et tulete Tartust ja buss jõuab Tallinna näiteks kl 10:00 ja samas olete näiteks öö üleval olnud või veel hullem kusagilt lennukiga saabunud ja uni silmis on, kuidas siis peaksin käituma, kas hotellis 3 või enamaks tunniks toa üürima või?
Ma loodan, et vastab ka selleks vastav isik, kes ütleb täpselt mida peaks tegema ja kas tõesti need paar tundi (kl 05:00-07:00-ni ümber bussijaama jooksma, et mitte magama jääda, samas kui sellel ajal ei ole ei kassad lahti ega söögikoht, samas saabub kl 5:00 Riiast buss ja selle reisijad bussijaama sisse pääsevad panevad kotid kõrvale ja kohe magama.
Loodame, et leidub ka selleks isik, kes vastab kellel on õigus kas turval või reisijal.

küsib reisija

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Päringuga Tallinna Bussijaama ruumides kehtiva sisekorraeeskirja kohta soovitan pöörduda Tallinna Bussijaama administratsiooni poole.
 

Küsimus: Kas koolid võivad oma kehalise kasvatuse tunde läbi viia kesklinna pargis?14.05.2014

Kas koolide õpetajatel on õigus läbi viia kehalise kasvatuse tunde kesklinna pargis? Park on teadupärast väike ja seal pole väga meeldiv jalutada kui terve tee on mõnel lõigul kaetud õpilastega, kes teevad teatejooksu, karjuvad sel ajal ja õpetaja vilistab vilega.

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

See ei ole keelatud, kui selline tegevus ei ohusta kedagi.
 

Küsimus: Kuidas saan tõendada, et hambaarsti töö tõttu läks hammas pooleks?13.05.2014

Tere
Hambavalu tõttu pöördusin hambaarsti poole, kes algselt pani hambasse mürki, nädal aega hiljem paigaldas hambasse prooviplommi, mis kaks päeva hiljem tuli sealt tükikestena välja ning pärast plommi välja tulemist selgus, et hammas on pikuti pooleks. Pärast pöördumist raviasutusse, ehk siis vastas hammast ravinud arst, et ma olen ise midagi kõva hammustanud ja tema töö on tehtud vigadeta. Veel väitis ta, et nüüd tuleb hammas välja tõmmata ja ta "võib olla" saab seda korraldada nii, et maksab haigekassa. Mina leian, et hammas purunes valesti tehtud töö tõttu, seda enam veel, et pärast prooviplommi paigaldamist salvestati röntgenpilt, mis ei näidanud, et hambas oleks piki mõra. Seega tekkis see sinna hiljem, kui plomm oli juba paigaldatud. Millised peaks olema minu tegevused, et tõestada, et kasutati valesid võtteid, või siis valesid materjale, sest hetkel tundub, et kas plomm surus hamba pooleks, või siis puuriti hambasse liiga suur auk.

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Patsiendil on diagnoosi- või ravivea kahtluse korral õigus pöörduda eksperthinnangu saamiseks sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes hindab, kas arst ravis patsienti vastavalt heale tavale. Avaldus tuleb saata käsipostiga aadressil Gonsiori 29, 15027 Tallinn või digiallkirjastatult elektronpostiga info@sm.ee.


Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist
 

Küsimus: Kas alaealine tohib omada e-sigaretti, kui seal pole midagi sees?13.05.2014

Tere
Kas alaealine tohib omada e-sigaretti, kui seal pole midagi sees?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Hetkel kehtiva seaduse alusel jah, võib.
 

Küsimus: Kas saame grupina teha ühisavalduse politseile või peab iga internetikelmuses kannatanu eraldi avalduse tegema?13.05.2014

Tellisime suure grupiga (hetkeseisuga üles andnud 12 inimest) internetivahendaja kaudu erinevaid kaupu summas 283 eurot (pole lõplik summa). Pettur on ise tunnistanud, et ei ole asju tellinud. Valetab ning vassib ja lubab raha tagastada, kuid ei tee seda. Soovime nüüd anda asjale ametliku käigu. Kas igaüks meist peab andma isiklikult avalduse sisse või on olemas ka ühisavalduse võimalus?
Palun selgitage asjade käiku.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kannatanu on siiski üksikisik mitte grupp. Seega peaks igaüks esitama avalduse personaalselt. Seadus ei näe ette ühisavaldust isikute grupi poolt.
 

Küsimus: Kas politsei peab mind tagasi viima samasse kohta, kust mind ära viidi?13.05.2014

Tekkis küsimus, et kui politsei ei suuda mulle adekvaatset vastust anda, miks ta soovib minu dokumente näha või nime teada ning viib mind isikutuvastamiseks jaoskonda, siis kas nad peavad mind pärast toimingute tegemist viima tagasi samasse kohta, kust mind kaasa viidi?
Lisaks sooviksin teada, et kas mul on õigus mitte vastata ning oma andmeid avaldada ilma advokaadi kohalolekuta? Ja kui mul puudub advokaat, siis kas mulle määratakse ta riigi poolt ning kui ei avastata mingeid rikkumisi, siis kes tasub advokaadiga seotud kulud?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Esimesele küsimusele annab vastuse Politsei ja piirivalve seadus (PPVS) § 7 ülamärgiga 18. Isikusamasuse tuvastamine
lõige 7 Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, on politsei kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta, kui tema elu- või ööbimiskoht on samas asustusüksuses või linnaosas.

Riigi poolt määratakse kaitsja üksnes kriminaalmenetluses. Väärteomenetluse puhul juhul kui väärtoemenetlus läheb kohtusse, kus kaitsja määramise otsustab kohus.

Isiku toimetamine politseiasutusse isikusamasuse tuvastamiseks ohutõrje eesmärgil või riikliku järelevalvemeetme raames ei ole isiku kinnipidamine kuna tema toimetamine on ajutise iseloomuga ja ei riiva sellisel määral põhiõigusi kui seda teeb isiku kinnipidamine. Oma toimetamisest võib isik teavitada lähedasi. Isikusamasuse tuvastamiseks politseiasutusse toimetamine ei ole süüteomenetlusega seotud toiming. Süüteomenetluses võib isik kaasta kaitsja omal soovil.
 

Küsimus: Kas võin paluda politseil oma dokumenti näidata ja siis seda mobiiliga jäädvustada, see on ju tänapäevane viis?13.05.2014

Tervist,
Kui ma nõuan politseilt dokumenti, veendumaks, et tegu on politseiga, siis kas ma tohin tema dokumenti filmida, et pärast ei tekiks probleeme. Oletame, et mul puudub paber ja pliiats ja mul on vaja seda infot kuskile talletada, mis peaks mul olema lubatud? Kui ma ei eksi.

Aitäh ;)

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Töötõendit enda tarbeks pildistada võib. Tehtud fotot kuskil (näiteks Facebookis) kolmandatele isikutele avaldada ei või. Muideks enamikus telefonides, millel on kaamera, on olemas ka memo rakendus, ehk siis paberit ja pliiatsit otseselt vaja ei ole.
 

Küsimus: Kas tõesti ei saa 12 kuud lube teha, kui lubadeta juht istus rooli üksnes laevalt mahasõiduks, et aidata kogenematut naisjuhti?13.05.2014

21-aastane ehitaja pidi kiirelt käima Rootsis ehitusobjekti üle andmas. Kuna tal endal pole veel juhilube, otsis ta kaaslase, kes võib autot juhtida. Tallinna naastes aitas ta (nais)autojuhil laevalt maha sõita. Enne, kui ta jõudis istme juhile loovutada, võeti noormees kõrvale ja pärast dokumentide kontrolli süüdistati lubadeta sõidus, millega kaasneb trahv ja 12-kuuline ooteaeg ARKi eksamite sooritamisel. Noormees on läbinud autokooli ja eksam on just päevakorral, ta sõidab seni koos juhendajatõendiga pereliikmega. Ta on manööverdamist õppinud juba 15-aastaselt huvikooli autoringis. Tema valmisolek antud olukorras ebakindlat juhti aidata näitab pigem vastutustunnet kui midagi muud. Kas avaldus, mille ta olukorra kohta teeb, aitaks vältida eksamivõimaluse edasilükkamist?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Liiklusseadus näeb ette, et kui juhil on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest, siis temale juhtimisõigust ei anta. Paraku ükski avaldus ei aita seda vältida. Asjakohane säte on liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3.

§ 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine

(1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
 

Küsimus: Kas saab end võtta töösuhte lõpetamisel arvele töötuna kui olen teises äriühingus juhatuse liige aga tasu ei saa?12.05.2014

Kas töötaja saab end võtta töösuhte lõpetamisel arvele töötuna juhul kui ta on teises äriühingus juhatuse liige aga seal palka/töötasu ei saa?

Juhul kui ei saa töötuna arvele võtta, kas siis on kohustus kinni pidada töötasust töötuskindlustusmakset?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Hea küsija

Töötuna arvelevõtmise kohta saate infot töötukassa kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine

Alates 01.05.2014 ei saa töötuna registreerida isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.

Muu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9 (näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija jne) saavad alates 01.05.2014 töötuna registreerida, kui nad ei saa juhatuse liikme tasu ja kui nad esitavad tasu mittesaamise kohta tõendi.

Töötuskindlustusmaksete kohta saate infot: http://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/tootuskindlustusmakse

Töötaja (2%) töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.

Tööandja (1%) töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
 

Küsimus: Kas välismaalasele viisakutse saatja vastutab välismaalase eest üksnes Eestis oleku ajal?09.05.2014

Kas välismaalasele viisakutse saatja vastutab välismaalase eest ainult sellel perioodil, mil välismaalane viibib Eestis? Kui välismaalane läheb pärast Eestis viibimist ka mõnda teise Schengeni liikmesriiki, kas siis sellega minu vastutus lõpeb või kestab edasi?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Viisade väljastamisega ei ole Politsei- ja Piirivalveamet seotud (v.a. Eesti piiril väljastatavad viisad). Reeglina esitatakse viisataotlus ja viisa väljastatakse Eesti välisesinduses. Välisesinduste tegevust koordineerib Välisministeerium. Kuni 30.07. 2009 kinnitas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ametlikke viisakutseid, mis olid vajalikud viisa taotlemiseks. Alates 30.07.2009 ametlikke viisakutseid enam ei eksisteeri. Eestis vastuvõtjatelt-kutsujatelt Eesti välisesindustes nõutavad nn viisakutsed/lisadokumendid ja nendega seotud tingimused on kehtestanud iga konkreetne Eesti välisesindus ise.
Üldine info C-liiki viisa ehk turismiviisa taotlemiseks on vene keeles leitav Välisministeeriumi kodulehel
http://www.vm.ee/?q=node/4854

Schengeni viisade väljastamise aluseks kõigis Schengeni liikmesriikides on EL viisaeeskiri ja täiendavad tingimused on kirjas Eesti välismaalaste seaduses (VMS). Kutsuja kohustused sätestab VMS § 291 ehk
(1) Kutsuja on kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.
(2) Kutsuja on kohustatud võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.
(3) Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise või kinnipidamiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot.
(4) Kutsuja on kohustatud tõendama vastavust kutsuja suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Välismaalaste seadus on Eesti seadus, mis kehtib ainult Eesti territooriumil ja ei laiene teistele riikidele.