Sotsiaalne turvalisus

Siin on tegemist erinevate rikkumistega ning antud info kohaselt võin anda vaid soovitusi.

Kohtusse pöördumine tähendab igal juhul majanduslikku väljaminekut ning seega tasuks proovida asju lahendada esialgu firmaga otse suheldes. Annate teada juhtunust ning soovite nendepoolset kinnitust, kas turvafirma töötajad tegutsesid õigesti või mitte. Lisaks võite esitada oma soovi seoses tekkinud kahjudega. Kui ka firma leiab, et kõike tehti seadusest lähtuvalt õigesti, võite soovi korral pöörduda juba kohtusse.

Turvatöötaja võib isikut kinni pidada, kui see ohustab valvatavat objekti ning lähtuvalt turvaseaduse § 32 tuleb isik viivitamatult politseile üle anda. Antud juhul ei ole teada, millal tehti teade politseile ning miks läks politseil kohalejõudmisega nii palju aega. Võimalik, et see oligi esimene võimalus politseil sinna minna, sel juhul ei jäänud ka turvateenistusel muud üle, kui oodata. Kahtlane, kas turvateenistus ilma häiresignaalita kohale oleks tulnud, kuid kui see signaal oli, siis see fikseeriski ohu objektile ning turvateenistus pidigi teid kinni pidama, kui teie selle käivitasite. Üldjuhul on enamik valvesüsteeme elektroonilised ning signaalide toimumist saab ka hiljem tuvastada.

Turvatöötajal on kohustus end tutvustada ning ta peab esitama ta töötõendi. Küll ei saa ma aru, mida tähendab lause, et turvatöötaja osaliselt loobus töötõendi näitamisest. Töötõendit peab näitama ja juhul, kui isik soovib andmeid üles kirjutada, siis tuleb seda näidata pikemat aega, kuid kodanikule kätte seda andma ei pea.

Isiku kinnipidamine võib toimuda ka väljaspool valvatavat objekti, eriti tihti juhtub seda poevarastega, kes jooksevad uksest välja. 15m turvaväravatest väljaspool on kinnipidamiseks mõistlik maa. Näiteks varguse korral poest pole vargus enne toime pandud, kui isik pole poest lahkunud. Kui ta jalutab riiulilt võetud asjad taskus ringi, siis turvateenistus võib soovitada kauba parema säilimise huvides kasutada isikul korvi, kuid karistada teda ei saa. Alles siis, kui isik läbib turvaväravad ja jätab taskus oleva kauba eest tasumata, on süütegu toime pandud.
turvaseaduse § 17 alusel tuleb turvaintsidenti protokollida, seega polegi oluline, kas isik seda ise nõuab või mitte, nagunii seda seaduse alusel tuleb teha. Seadusest saate juba täpsemalt lugeda (https://www.riigiteataja.ee/akt/1036428?leiaKehtiv), mis seal peab olema kajastatud. Isiku kinnipidamise aeg ja koht on kindlasti ühed olulisemad faktid.

Kui Teil on klient, kes lärmab poes, tülitab teenindajaid ja kliente ning on ka silmnähtavalt joobes, tasuks kutsuda kohale politsei. Sel juhul laheneb olukord koheselt. Samas võite selle kohta ka hiljem avalduse esitada, kuid sel juhul on hea, kui teate, kes see lärmav isik oli. Tegemist on väärteoga.

Kui Teil on klient, kes ähvardab teenindajale füüsiliselt haiget teha, siis see on teenindaja otsustada, kas ta teeb politseisse avalduse või mitte. Kui teenindaja kardab oma elu ja tervise pärast ning leiab, et isik võib oma ähvarduse ellu viia, siis tasuks kindlasti politseisse avalduse teha. Ähvardamine on kuritegu.

Jah, patrullpolitseinikud näevad ka neid karistusi, mis on juba kantud ja makstud. See on oluline teave, eriti juhtudel, kui isik on kunagi agressiivselt käitunud, ametnike rünnanud, joobes juhtinud.

Küll aga ei saa nad neid kantud karistusi uue karistuse määramisel arvesse võtta. 4 aasta tagune asi on aegunud. See ei saa olla ka aluseks igakordsele põhjalikule läbiotsimisele. Samas, taskulambiga silmanäitamine annab politseinikule palju infot ja riivab teie heaolu vähem, kui muud testid, mis võtavad rohkem aega. Kahtlase sõidustiiliga juhte kontrollitakse üha enam pupillitestiga, kuna narkojoobes juhtide arv on pigem suurenenud kui vähenenud.

Ma pigem tunnen head meelt, et patrullid on oma tööd tehes põhjalikud. Samas, kui käitutakse liiga üleolevalt (nõutakse ülestunnistamist, tundub, et nagu kiusatakse jne), siis taolise käitumise kohta võite esitada kaebuse nende ülemusele või politsei sisekontrollile.

Regulaarne teenuseosutamine eeldab ikkagi enda arvele võtmist. Millisest summast alates aga tekib maksukohustus, siis seda tasuks uurida Maksu- ja Tolliametist, kuna politsei selle teemaga igapäevaselt kokku ei puutu. Pigem kontrollida üle, kui tegutseda hirmus, et peate hiljem tasuma maksmatajäetud makse või trahve.

Karistusseadustik ütleb järgmist:
§ 82. Otsuse täitmise aegumine
(1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:
1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Aegumine peatub, kui isik hoidub kõrvale kohaldatud karistuse kandmisest, teie näitel siis vangistusest.

Sellest võiks järeldada, et kui hoiate kõrvale, siis see ei aegugi, kuid päris nii see ei ole. Parim soovitus on see, et võtke ühendust prokuröriga ja uurige, mis seis teil sellega on. Kui te olete aastaid juba Soomes viibinud, siis on võimalik, et leitakse mingi kokkulepe. Kui ilma eelneva kontaktita Eestisse naasete, siis võetakse teid piiril siiski kinni.

Menetleja otsus on see, kas ta seda lindistamist lubab või mitte. Reguleeritud on menetleja poolne salvestiste tegemine, kuid mitte kodaniku enda lindistamine. Kui ta leiab, et lindistamine segab menetlustoimingute tegemist, on tal õigus seda keelata. Menetlustoiming iseenesest ju talletatakse paberile ning on olemas võimalus koopiate saamiseks. Kindlasti ei tohi menetlustoimingut salaja salvestada, see võib tuua kaasa karistuse.

Kui Te kardate, et ametnik Teie õigusi rikub või ei suuda olla erapooletu, võite teha vastava avalduse tema juhile ja küsida teist menetlejat. Kui leitakse, et menetleja vahetus on vajalik, võidakse seda teha.

Kõige lihtsam on endaga võtta kaasa jurist, kes vaatab, et Teie õigusi ei rikutaks.

Alkoholiseadusest tulenevalt on 1,2 mahuprotsendiga siider alkoholivaba jook, mida lapsed võivad igas vanuses osta ja juua.

Samas on selge, et nende tarbimine sarnaselt energiajookidele ei ole laste tervisele hea. Üks kaubanduskett näiteks riputas enda poodi sildid, et nad ei müü alla 16aastastele energiajooke. See oli firma seisukoht ning ealise diskrimineerimise pärast keegi klientidest kohtusse ei läinud - neil on ju alati võimalus see energiajook mõnest muust poest osta. Pood kaotab rahaliselt, kuid samas püüab enda poolt teha midagi, et noorte tervist kaitsta.

Seda soovitan ka Teie poes arutada. Vastu tuleks võtta ühtne seisukoht ning teha see avalikuks ka klientidele, sel juhul on Teil ja teistel müüjatel oma otsust lihtne selgitada.

Taolised postitused on seadusevastased juhul, kui jagatakse isikuandmeid või kutsutakse inimesi üles kätte maksma. Inimene, kes näeb seal enda pilti või nime saab nõuda nende eemaldamist postitajalt ja kui see ei mõju, võib pöörduda andmekaitse inspektsiooni ja kohtu poole. Kui postitus on sealjuures ka isiku suhtes pahatahtlik ja solvav, siis tuleks enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Süütuse presumptsioon kehtib ka praegu - kui kohtus selgub, et isik tegelikult ei varastanud, siis on tal õigus laimu levitamise eest postitaja suhtes kohtusse minna.

Tavaliselt ei ole need turvakaamerate pildid kõige parema kvaliteediga ja on tuvastatav vaid inimese riietus, seega alati pole tegemist pildiga, kus isikut saaks üheselt tuvastada. Samas selge portreepildi jagamine aga kindlasti riivab selle isiku õigusi.

Ise soovitan taolistel juhtumitel siiski kõigepealt teha avalduse politseisse ning sealt juba täpsustada, et mis kujul postitust võiks antud juhtumil facebookis jagada. Võib olla piisab võimaliku varga riietuse kirjeldamisest, varastatud eseme pildist vms. Jagajana ma küsiksin algallika st esimese postitaja käest järele, et kas avaldus on tehtud ja kui kindel ta on nende varaste kirjelduses, et ei jagaks kellegi pahatahtlikke postitusi, millel tõde tegelikult taga ei ole (ka seda aegajalt tuleb ette, kui inimeste omavahelised suhted on läinud sassi).

Hetkel kehtiva seaduse järgi ei või Te saatjata väljas liikuda ajavahemikul 24.00-05.00. Lisan siia väljavõtte lastekaitse seadusest:
§ 231. Alaealise liikumisvabaduse piirang
(1) Laps on kohustatud järgima avalikku korda.
(2) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00.

Tere

Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõimetuspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (www.sotsiaalkindlustusamet.ee).
Ravikindlustuse seadus annab ravikindlustuskaitse isikutele, kes saavad Eestis määratud riiklikku pensioni.
Teised võimalused Eestis ravikindlustuse saamiseks leiate http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine.


Parimate soovidega

Kaire Jürisson
infospetsialist