Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Mida teha, kui tean isikuid, kes põletasid eravalduses maha võõras auto?23.05.2014
Eravalduses põletati maha võõras auto. Küsimuses on selles, et kui on teada isikud, kes põletasid maha selle auto eravalduses, kas on mul mingi õigus nõuda neilt midagi?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Kui teate isikuid, kes on toime pannud süüteo - hävitanud võõrast vara, siis selle informatsiooniga tuleks Teil pöörduda politseijaoskonda või sõiduki (vara) omaniku poole. Eravalduse omanikul on õigus nõuda neilt isikututelt kahjutasu juhul kui antud tegevusega on põhjustatud kahju eravalduse omanikule.
Küsimus: Kas politsei võib kohustada jaoskonda tulema?19.05.2014
Kas politsei võib isiku paluda nt nädalavahetusel või tööpäeval õhtul endaga kaasa jaoskonda tulema nt kui tulevad kohvikusse või töökohta kutsuma kaasa tulema või võib omal soovil paluda määrata aeg, et ise vabatahtlikult sobival ajal jaoskonda tulla?
Millistel juhtudel peab tingimata jaoskonda ühes minema, kui ei ole midagi teinud?
Millistel juhtudel peab tingimata jaoskonda ühes minema, kui ei ole midagi teinud?
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Ilma aluseta ei saa politsei kohustada isikut jaoskonda tulema, selleks soovitaksin paluda politseiametnikkelt selgitada kaasa kutsumise põhjust.
Kuna olen varem juba vastanud sarnastele küsimustele, siis palun lugeda vastuseid allolevatel linkidel:
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/10080/kas-menetlusalust-kahtlusalust-voib.html
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/9372/kas-tunnistaja-voib-taotleda.html
Küsimus: Kas lastekaitse töötajatel on õigus üle kuulata 5-aastast tüdrukut ilma ema või isa juures viibimiseta?16.05.2014
Tere! Kas lastekaitse töötajatel on õigus üle kuulata 5-aastast tüdrukut ilma ema või isa juures viibimiseta?
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Küsimus: Kas tööandja peab tervisekaardi vormistamise kinni maksma?14.05.2014
Eile õhtul helistati töölt ja juhataja ütles, et ma pean täna töötervishoiu arstile minema, sest mul on töö tervisekaart aegunud ja mul aeg kirja pandud juba. Ning väitis, et puhkeruumi stendil on see juba 2 kuud kirjas olnud. Paraku sain mina sellest alles täna teada ning ütlesin talle, et ei saa kahjuks homme sinna minna. Selle peale ütles tema, et siis ma pean ise vaatama, kuidas ma selle ära teen. Ütlesin, et käin siis perearsti juures ja lasen tal selle ära teha. Selle peale ütles ta, et nemad ei maksa tervisekaarti kinni (perearsti täidetud) ja ma pean ise selle kinni maksma.
1) Kas tööandja oleks pidanud varem teavitama sellest, et pean töötervishoidu minema? (või piisas stendil olevast, ise seda tõesti ei näinud).
2) Kui peangi minema perearsti juurde, kas tööandja ei maksa seda kinni (tšeki alusel)?
Ootan huviga vastust!
1) Kas tööandja oleks pidanud varem teavitama sellest, et pean töötervishoidu minema? (või piisas stendil olevast, ise seda tõesti ei näinud).
2) Kui peangi minema perearsti juurde, kas tööandja ei maksa seda kinni (tšeki alusel)?
Ootan huviga vastust!
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014009) § 13 lõige 1 punkt 7 peab tööandja korraldama tervisekontrolli.
See, kuidas tööandja korraldab toimiva tervisekontrolli mineku on tema otsustada. Teie juhtumi puhul oli tööandja poolne korraldustöö eeldatavasti puudulik.
Vastavalt määrusele Töötajate tervisekontrolli kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703) § 5. lõige 1 viiakse töötajate tervisekontroll läbi tööajal ja tööandja kulul.
Töötervishoiu kontrolli läbimiseks tuleb minna töötervishoiuarsti juurde mitte aga perearsti juurde. Perearst ei väljasta Tervisekontrolli otsust.
Küsimus: Kas see on lubatud, et Tallinna Bussijaama turvamehed ei luba inimestel bussi oodates tukastada?14.05.2014
Mõned nädalad tagasi, peale pikka tööpäeva, läksin ma Tallinna bussijaama, et Hiiumaale sõita. Istusin kohas, kus olid pehmed toolid ning väsimusest vajusid silmad kinni. Selle peale tuli minu juurde turvatöötaja ning teatas, et ei tohi magada. Seejärel nägin, kuidas ta läks oma teed ja samas paar sammu eemal olid teised reisijad ja magasid nemadki ja neist läks tuimalt mööda ja jättis nad magama. Kui pikalt (sekundites) võib järjest Tallinna Bussijaamas silmi kinni hoida? Kas Te loodate, et inimeste ülesajamisel nad lähevad jalutama? Kas tulevikus hakkab Tallinna Bussijaam mõõtma inimese ajutegevust, et teada, kas inimene ikka magab või katsuvad turvatöötajad inimesi oma suva järgi?
Samas ma saan aru, et bussijaam pole koht, kus magada, samas kui ikka pikk tööpäev/öö tööl olles läbi saanud ja plaan koju sõita (esimese bussiga) juhtub, et ikka ooteaeg venib ja silm vajub kinni, aga kohe ilmub turva välja ja valimatult virutab kas jalaga või mida iganes asjaga nii tugevasti, et ehmatusest karga või püsti ja viruta turvale ise vastu vahtimist. Käin tihti välismaal ja seal lastakse küll inimestel rahus puhata, eriti kui ümberistumisel on 4-8 tunnised ooteajad ja juhtumisi öösel just sinu buss edasi läheb.
Miks on Tallinna Bussijaama turvajad nii ülbed? Samas on teine turvatöötaja sootuks vanarahu ise ja ei tee magavatest reisijatest üldse välja v.a (kodutud) kes jah külmade talve ilmadega bussijaama murravad, et enda haisuga seal soojendamas olla. Samas ikka reisija(d) võiks turvatöötaja rahule jätta, see mis Tallinna Bussijaamas juhtub, on igasuguse kannatuse viimase piirini pannud, nüüd valin ajastuse nii, et katsun 20 min enne väljumist bussijaama jõuda ja siis bussi minna ja seal oma silma kinni panna, suvel ok aga talvel kui ikka on väljas 20-25 külmakraadi siis ei tahaks küll mõelda, et 2-5 tundi ootad enda bussi, näiteks hiiumaale pääseb 2 korda päevas kl 8:00 hommikul ja kl 16:50 õhtul, samas kujutage ette, et tulete Tartust ja buss jõuab Tallinna näiteks kl 10:00 ja samas olete näiteks öö üleval olnud või veel hullem kusagilt lennukiga saabunud ja uni silmis on, kuidas siis peaksin käituma, kas hotellis 3 või enamaks tunniks toa üürima või?
Ma loodan, et vastab ka selleks vastav isik, kes ütleb täpselt mida peaks tegema ja kas tõesti need paar tundi (kl 05:00-07:00-ni ümber bussijaama jooksma, et mitte magama jääda, samas kui sellel ajal ei ole ei kassad lahti ega söögikoht, samas saabub kl 5:00 Riiast buss ja selle reisijad bussijaama sisse pääsevad panevad kotid kõrvale ja kohe magama.
Loodame, et leidub ka selleks isik, kes vastab kellel on õigus kas turval või reisijal.
küsib reisija
Samas ma saan aru, et bussijaam pole koht, kus magada, samas kui ikka pikk tööpäev/öö tööl olles läbi saanud ja plaan koju sõita (esimese bussiga) juhtub, et ikka ooteaeg venib ja silm vajub kinni, aga kohe ilmub turva välja ja valimatult virutab kas jalaga või mida iganes asjaga nii tugevasti, et ehmatusest karga või püsti ja viruta turvale ise vastu vahtimist. Käin tihti välismaal ja seal lastakse küll inimestel rahus puhata, eriti kui ümberistumisel on 4-8 tunnised ooteajad ja juhtumisi öösel just sinu buss edasi läheb.
Miks on Tallinna Bussijaama turvajad nii ülbed? Samas on teine turvatöötaja sootuks vanarahu ise ja ei tee magavatest reisijatest üldse välja v.a (kodutud) kes jah külmade talve ilmadega bussijaama murravad, et enda haisuga seal soojendamas olla. Samas ikka reisija(d) võiks turvatöötaja rahule jätta, see mis Tallinna Bussijaamas juhtub, on igasuguse kannatuse viimase piirini pannud, nüüd valin ajastuse nii, et katsun 20 min enne väljumist bussijaama jõuda ja siis bussi minna ja seal oma silma kinni panna, suvel ok aga talvel kui ikka on väljas 20-25 külmakraadi siis ei tahaks küll mõelda, et 2-5 tundi ootad enda bussi, näiteks hiiumaale pääseb 2 korda päevas kl 8:00 hommikul ja kl 16:50 õhtul, samas kujutage ette, et tulete Tartust ja buss jõuab Tallinna näiteks kl 10:00 ja samas olete näiteks öö üleval olnud või veel hullem kusagilt lennukiga saabunud ja uni silmis on, kuidas siis peaksin käituma, kas hotellis 3 või enamaks tunniks toa üürima või?
Ma loodan, et vastab ka selleks vastav isik, kes ütleb täpselt mida peaks tegema ja kas tõesti need paar tundi (kl 05:00-07:00-ni ümber bussijaama jooksma, et mitte magama jääda, samas kui sellel ajal ei ole ei kassad lahti ega söögikoht, samas saabub kl 5:00 Riiast buss ja selle reisijad bussijaama sisse pääsevad panevad kotid kõrvale ja kohe magama.
Loodame, et leidub ka selleks isik, kes vastab kellel on õigus kas turval või reisijal.
küsib reisija
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Küsimus: Kas koolid võivad oma kehalise kasvatuse tunde läbi viia kesklinna pargis?14.05.2014
Kas koolide õpetajatel on õigus läbi viia kehalise kasvatuse tunde kesklinna pargis? Park on teadupärast väike ja seal pole väga meeldiv jalutada kui terve tee on mõnel lõigul kaetud õpilastega, kes teevad teatejooksu, karjuvad sel ajal ja õpetaja vilistab vilega.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Küsimus: Kuidas saan tõendada, et hambaarsti töö tõttu läks hammas pooleks?13.05.2014
Tere
Hambavalu tõttu pöördusin hambaarsti poole, kes algselt pani hambasse mürki, nädal aega hiljem paigaldas hambasse prooviplommi, mis kaks päeva hiljem tuli sealt tükikestena välja ning pärast plommi välja tulemist selgus, et hammas on pikuti pooleks. Pärast pöördumist raviasutusse, ehk siis vastas hammast ravinud arst, et ma olen ise midagi kõva hammustanud ja tema töö on tehtud vigadeta. Veel väitis ta, et nüüd tuleb hammas välja tõmmata ja ta "võib olla" saab seda korraldada nii, et maksab haigekassa. Mina leian, et hammas purunes valesti tehtud töö tõttu, seda enam veel, et pärast prooviplommi paigaldamist salvestati röntgenpilt, mis ei näidanud, et hambas oleks piki mõra. Seega tekkis see sinna hiljem, kui plomm oli juba paigaldatud. Millised peaks olema minu tegevused, et tõestada, et kasutati valesid võtteid, või siis valesid materjale, sest hetkel tundub, et kas plomm surus hamba pooleks, või siis puuriti hambasse liiga suur auk.
Hambavalu tõttu pöördusin hambaarsti poole, kes algselt pani hambasse mürki, nädal aega hiljem paigaldas hambasse prooviplommi, mis kaks päeva hiljem tuli sealt tükikestena välja ning pärast plommi välja tulemist selgus, et hammas on pikuti pooleks. Pärast pöördumist raviasutusse, ehk siis vastas hammast ravinud arst, et ma olen ise midagi kõva hammustanud ja tema töö on tehtud vigadeta. Veel väitis ta, et nüüd tuleb hammas välja tõmmata ja ta "võib olla" saab seda korraldada nii, et maksab haigekassa. Mina leian, et hammas purunes valesti tehtud töö tõttu, seda enam veel, et pärast prooviplommi paigaldamist salvestati röntgenpilt, mis ei näidanud, et hambas oleks piki mõra. Seega tekkis see sinna hiljem, kui plomm oli juba paigaldatud. Millised peaks olema minu tegevused, et tõestada, et kasutati valesid võtteid, või siis valesid materjale, sest hetkel tundub, et kas plomm surus hamba pooleks, või siis puuriti hambasse liiga suur auk.
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Patsiendil on diagnoosi- või ravivea kahtluse korral õigus pöörduda eksperthinnangu saamiseks sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes hindab, kas arst ravis patsienti vastavalt heale tavale. Avaldus tuleb saata käsipostiga aadressil Gonsiori 29, 15027 Tallinn või digiallkirjastatult elektronpostiga info@sm.ee.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Kas alaealine tohib omada e-sigaretti, kui seal pole midagi sees?13.05.2014
Tere
Kas alaealine tohib omada e-sigaretti, kui seal pole midagi sees?
Kas alaealine tohib omada e-sigaretti, kui seal pole midagi sees?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Hetkel kehtiva seaduse alusel jah, võib.
Küsimus: Kas saame grupina teha ühisavalduse politseile või peab iga internetikelmuses kannatanu eraldi avalduse tegema?13.05.2014
Tellisime suure grupiga (hetkeseisuga üles andnud 12 inimest) internetivahendaja kaudu erinevaid kaupu summas 283 eurot (pole lõplik summa). Pettur on ise tunnistanud, et ei ole asju tellinud. Valetab ning vassib ja lubab raha tagastada, kuid ei tee seda. Soovime nüüd anda asjale ametliku käigu. Kas igaüks meist peab andma isiklikult avalduse sisse või on olemas ka ühisavalduse võimalus?
Palun selgitage asjade käiku.
Palun selgitage asjade käiku.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Kannatanu on siiski üksikisik mitte grupp. Seega peaks igaüks esitama avalduse personaalselt. Seadus ei näe ette ühisavaldust isikute grupi poolt.
Küsimus: Kas politsei peab mind tagasi viima samasse kohta, kust mind ära viidi?13.05.2014
Tekkis küsimus, et kui politsei ei suuda mulle adekvaatset vastust anda, miks ta soovib minu dokumente näha või nime teada ning viib mind isikutuvastamiseks jaoskonda, siis kas nad peavad mind pärast toimingute tegemist viima tagasi samasse kohta, kust mind kaasa viidi?
Lisaks sooviksin teada, et kas mul on õigus mitte vastata ning oma andmeid avaldada ilma advokaadi kohalolekuta? Ja kui mul puudub advokaat, siis kas mulle määratakse ta riigi poolt ning kui ei avastata mingeid rikkumisi, siis kes tasub advokaadiga seotud kulud?
Lisaks sooviksin teada, et kas mul on õigus mitte vastata ning oma andmeid avaldada ilma advokaadi kohalolekuta? Ja kui mul puudub advokaat, siis kas mulle määratakse ta riigi poolt ning kui ei avastata mingeid rikkumisi, siis kes tasub advokaadiga seotud kulud?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

lõige 7 Kui isik toimetatakse isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, on politsei kohustatud isikusamasuse tuvastamise järel toimetama isiku tema soovil tagasi lähtekohta või tema elu- või ööbimiskohta, kui tema elu- või ööbimiskoht on samas asustusüksuses või linnaosas.
Riigi poolt määratakse kaitsja üksnes kriminaalmenetluses. Väärteomenetluse puhul juhul kui väärtoemenetlus läheb kohtusse, kus kaitsja määramise otsustab kohus.
Isiku toimetamine politseiasutusse isikusamasuse tuvastamiseks ohutõrje eesmärgil või riikliku järelevalvemeetme raames ei ole isiku kinnipidamine kuna tema toimetamine on ajutise iseloomuga ja ei riiva sellisel määral põhiõigusi kui seda teeb isiku kinnipidamine. Oma toimetamisest võib isik teavitada lähedasi. Isikusamasuse tuvastamiseks politseiasutusse toimetamine ei ole süüteomenetlusega seotud toiming. Süüteomenetluses võib isik kaasta kaitsja omal soovil.