Sotsiaalne turvalisus

Parim lahendus oleks sel teemal delfi lehele kirjutamine. Midagi keelatut nende tegevuses ei ole, kuna reklaamide pildid on sündsad ja sõnade peenisepump või kondoomid kasutamine ei ole keelatud. Küll aga on see harjumatu.

Reklaamide korral võib delfi puhul olla kaks võimalust: kas kuvatakse kõikidele kõiki reklaame sarnaselt või kasutatakse sihitud reklaamimist lähtuvalt delfi lugeja internetiajaloost, uudiste valikust jne. Kuidas see täpselt toimib, tasub juba nendelt uurida.

Seadus kaitseb osaliselt. Karistatav on tegevus, kui keegi teeb pornograafilise teose nooremale kui 14aastasele kättesaadavaks, näitab seda. ID kaardiga identimine oleks tõhus, kuid seal on mitu puudust. Pornograafilistest lehtedest pole täielikku ülevaadet, sest neid on palju. Lisaks on videosid ja pilte kohtades, kuhu kõik ligi ei pääse (k.a õiguskaitse organid). Ka Youtube, mida kõik kasutavad, sisaldab palju lastele sobimatut materjali ja selle meeskond ning programmid tegelevad asjadega siis, kui on esitatud konkreetne kaebus või kui tuvastatakse programmidega midagi kahtlast. Seega, mingi aja need asja on ikkagi kättesaadavad.

Probleem on ka identimise mõttes. Eestis on palju kodanikke, kes ei ole huvitatud sellest, et riik teaks kõike, mida nad internetis teevad. Olgu see jälitamine või ebamugavustunne, et keegi saab teada, kes ja millistel pornograafilistel lehtedel käib, kuid vastaseid on tõenäoliselt palju. Kordades rohkem kui siis, kui võeti vastu otsus hasartmängirite identimise kohta.

Usun, et kõige piiramine pole ainus lahendus. Seksuaalkasvatuse tundides ja kodused kasvatuses tuleb seda teemat käsitleda ja selgitada noortele infot selliselt, et nad teaksid ohte ja omaks õigeid väärtushinnanguid.

Erakirjavahetuse lugemine on kuritegu, mille eest võib saada kriminaalkorras karistada, kui selle kohta tehakse avaldus. Karistuseks on rahaline karistus. Antud juhul tekib küsimus, kas lahku minnes lepiti kokku, et ühiselt jagatud meilikaste hakkab kasutama ainult üks inimene. Teie asemel selgitaks pigem ennetavalt eksnaisele olukorda, kui laseks seda kellelgi teisel teha. Uurija ja kohtuistungite kaudu oma tegude põhjendamine on keeruline ning karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, süü tunnistamine.

Tere

Töötukassa kaudu hüvitatakse pankrotistunud firma töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Avalduse pankrotihüvitise taotlemiseks saab töötukassale esitada ainult pankrotihaldur, kes kogub kokku töötajate rahalised nõuded. Kui pankrotihaldur on esitanud taotluse ja menetluse läbiviimiseks ettenähtud dokumendid, vormistatakse töötukassa otsus ühe kalendrikuu jooksul, alates viimase menetlemiseks vajaliku dokumendi saabumisest.
Tööandja maksejõuetuse hüvitis makstakse töötaja pangakontole otsuse tegemisest 5 tööpäeva jooksul.
Täpsemat infot tööandja maksejõuetuse hüvitise kohta leiate meie kodulehelt: http://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis

Siin on tegemist erinevate rikkumistega ning antud info kohaselt võin anda vaid soovitusi.

Kohtusse pöördumine tähendab igal juhul majanduslikku väljaminekut ning seega tasuks proovida asju lahendada esialgu firmaga otse suheldes. Annate teada juhtunust ning soovite nendepoolset kinnitust, kas turvafirma töötajad tegutsesid õigesti või mitte. Lisaks võite esitada oma soovi seoses tekkinud kahjudega. Kui ka firma leiab, et kõike tehti seadusest lähtuvalt õigesti, võite soovi korral pöörduda juba kohtusse.

Turvatöötaja võib isikut kinni pidada, kui see ohustab valvatavat objekti ning lähtuvalt turvaseaduse § 32 tuleb isik viivitamatult politseile üle anda. Antud juhul ei ole teada, millal tehti teade politseile ning miks läks politseil kohalejõudmisega nii palju aega. Võimalik, et see oligi esimene võimalus politseil sinna minna, sel juhul ei jäänud ka turvateenistusel muud üle, kui oodata. Kahtlane, kas turvateenistus ilma häiresignaalita kohale oleks tulnud, kuid kui see signaal oli, siis see fikseeriski ohu objektile ning turvateenistus pidigi teid kinni pidama, kui teie selle käivitasite. Üldjuhul on enamik valvesüsteeme elektroonilised ning signaalide toimumist saab ka hiljem tuvastada.

Turvatöötajal on kohustus end tutvustada ning ta peab esitama ta töötõendi. Küll ei saa ma aru, mida tähendab lause, et turvatöötaja osaliselt loobus töötõendi näitamisest. Töötõendit peab näitama ja juhul, kui isik soovib andmeid üles kirjutada, siis tuleb seda näidata pikemat aega, kuid kodanikule kätte seda andma ei pea.

Isiku kinnipidamine võib toimuda ka väljaspool valvatavat objekti, eriti tihti juhtub seda poevarastega, kes jooksevad uksest välja. 15m turvaväravatest väljaspool on kinnipidamiseks mõistlik maa. Näiteks varguse korral poest pole vargus enne toime pandud, kui isik pole poest lahkunud. Kui ta jalutab riiulilt võetud asjad taskus ringi, siis turvateenistus võib soovitada kauba parema säilimise huvides kasutada isikul korvi, kuid karistada teda ei saa. Alles siis, kui isik läbib turvaväravad ja jätab taskus oleva kauba eest tasumata, on süütegu toime pandud.
turvaseaduse § 17 alusel tuleb turvaintsidenti protokollida, seega polegi oluline, kas isik seda ise nõuab või mitte, nagunii seda seaduse alusel tuleb teha. Seadusest saate juba täpsemalt lugeda (https://www.riigiteataja.ee/akt/1036428?leiaKehtiv), mis seal peab olema kajastatud. Isiku kinnipidamise aeg ja koht on kindlasti ühed olulisemad faktid.

Kui Teil on klient, kes lärmab poes, tülitab teenindajaid ja kliente ning on ka silmnähtavalt joobes, tasuks kutsuda kohale politsei. Sel juhul laheneb olukord koheselt. Samas võite selle kohta ka hiljem avalduse esitada, kuid sel juhul on hea, kui teate, kes see lärmav isik oli. Tegemist on väärteoga.

Kui Teil on klient, kes ähvardab teenindajale füüsiliselt haiget teha, siis see on teenindaja otsustada, kas ta teeb politseisse avalduse või mitte. Kui teenindaja kardab oma elu ja tervise pärast ning leiab, et isik võib oma ähvarduse ellu viia, siis tasuks kindlasti politseisse avalduse teha. Ähvardamine on kuritegu.

Jah, patrullpolitseinikud näevad ka neid karistusi, mis on juba kantud ja makstud. See on oluline teave, eriti juhtudel, kui isik on kunagi agressiivselt käitunud, ametnike rünnanud, joobes juhtinud.

Küll aga ei saa nad neid kantud karistusi uue karistuse määramisel arvesse võtta. 4 aasta tagune asi on aegunud. See ei saa olla ka aluseks igakordsele põhjalikule läbiotsimisele. Samas, taskulambiga silmanäitamine annab politseinikule palju infot ja riivab teie heaolu vähem, kui muud testid, mis võtavad rohkem aega. Kahtlase sõidustiiliga juhte kontrollitakse üha enam pupillitestiga, kuna narkojoobes juhtide arv on pigem suurenenud kui vähenenud.

Ma pigem tunnen head meelt, et patrullid on oma tööd tehes põhjalikud. Samas, kui käitutakse liiga üleolevalt (nõutakse ülestunnistamist, tundub, et nagu kiusatakse jne), siis taolise käitumise kohta võite esitada kaebuse nende ülemusele või politsei sisekontrollile.

Regulaarne teenuseosutamine eeldab ikkagi enda arvele võtmist. Millisest summast alates aga tekib maksukohustus, siis seda tasuks uurida Maksu- ja Tolliametist, kuna politsei selle teemaga igapäevaselt kokku ei puutu. Pigem kontrollida üle, kui tegutseda hirmus, et peate hiljem tasuma maksmatajäetud makse või trahve.

Karistusseadustik ütleb järgmist:
§ 82. Otsuse täitmise aegumine
(1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:
1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Aegumine peatub, kui isik hoidub kõrvale kohaldatud karistuse kandmisest, teie näitel siis vangistusest.

Sellest võiks järeldada, et kui hoiate kõrvale, siis see ei aegugi, kuid päris nii see ei ole. Parim soovitus on see, et võtke ühendust prokuröriga ja uurige, mis seis teil sellega on. Kui te olete aastaid juba Soomes viibinud, siis on võimalik, et leitakse mingi kokkulepe. Kui ilma eelneva kontaktita Eestisse naasete, siis võetakse teid piiril siiski kinni.

Menetleja otsus on see, kas ta seda lindistamist lubab või mitte. Reguleeritud on menetleja poolne salvestiste tegemine, kuid mitte kodaniku enda lindistamine. Kui ta leiab, et lindistamine segab menetlustoimingute tegemist, on tal õigus seda keelata. Menetlustoiming iseenesest ju talletatakse paberile ning on olemas võimalus koopiate saamiseks. Kindlasti ei tohi menetlustoimingut salaja salvestada, see võib tuua kaasa karistuse.

Kui Te kardate, et ametnik Teie õigusi rikub või ei suuda olla erapooletu, võite teha vastava avalduse tema juhile ja küsida teist menetlejat. Kui leitakse, et menetleja vahetus on vajalik, võidakse seda teha.

Kõige lihtsam on endaga võtta kaasa jurist, kes vaatab, et Teie õigusi ei rikutaks.