Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kui dekreet lõppeb ja lähen lapsehoolduspuhkusele, kas mul on siis automaatselt ravikindlustus või pean selle eraldi taotlema?28.05.2014
Tere,
lähen dekreeti alates 02.06, töölepingu lõpetan omal soovil 03.06. Olen töötanud firmas üle 10 aasta. Raamatupidaja sõnul saan dekreedirahad täiel määral kätte (sünnitus 11.08). kas see vastab tõele?
Tean, et olen rasedana ravikindlustatud isegi siis, kui mul pole kehtivat töölepingut. Kui dekreet lõppeb ja lähen lapsehoolduspuhkusele, kas mul on siis HK poolt automaatselt ravikindlustus või pean selle eraldi taotlema? Ja kui kaua kindlustus kestab? Abielus ei ole.
Tänud.
lähen dekreeti alates 02.06, töölepingu lõpetan omal soovil 03.06. Olen töötanud firmas üle 10 aasta. Raamatupidaja sõnul saan dekreedirahad täiel määral kätte (sünnitus 11.08). kas see vastab tõele?
Tean, et olen rasedana ravikindlustatud isegi siis, kui mul pole kehtivat töölepingut. Kui dekreet lõppeb ja lähen lapsehoolduspuhkusele, kas mul on siis HK poolt automaatselt ravikindlustus või pean selle eraldi taotlema? Ja kui kaua kindlustus kestab? Abielus ei ole.
Tänud.
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Peale sünnituslehe lõppu, kui Sotsiaalkindlustusamet hakkab Teile maksma vanemahüvitist, edastab Sotsiaalkindlustusamet haigekassale andmed Teie ravikindlustuse alguse ja lõpu kohta.
Haigekassa maksab sünnituslehe eest hüvitist juhul kui töövõimetusleht algab kehtiva töösuhte ajal.
Ravikindlustus kehtib peale töösuhte lõppu veel 2 kuud.
Selleks, et taotleda kindlustuskaitset rasedana, tuleb esitada arsti või ämmaemanda poolt väljastatud tõend raseduse tuvastamise kohta haigekassa klienditeenindusbüroosse.
Kindlustuskaitse lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva.
Selleks hetkeks kui lõpeb ravikindlustus rasedana, peaks Teil olema vormistatud vanemahüvitis.
Sotsiaalkindlustusamet esitab lapsehoolduspuhkusel viibivate vanemate ravikindlustuseks vajalikud andmed kahes jaos.
Esmalt vanemahüvitise saamise perioodiks ja selle lõppemisel lapsehooldustasu saava isiku kindlustuseks vajalikud andmed.
Ravikindlustuse seaduse § 7 lõike 2 alusel lõpeb riigi kaudu kindlustatud inimeste kindlustus ühe kuu möödumisel riigi poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Kas joobes juhtimise eest trahv ja lubade ära võtmine ei ole mitte kahekordne karistamine?27.05.2014
Minu abikaasa jäi joobes juhtimisega vahele, kuigi ta ise arvas, et tal ei tohiks enam alkoholi mõju olla aga oli ja lõplikuks tulemiks loeti 0.68. Talle määrati trahv 980 eurot ja lisaks pooleks aastaks lubade ära võtmine. Kas kahte karistust on lubatud määrata, ja teine küsimus mis meil on, et otsus tehti 7. mail ja kiri on posti pandud 22. mail, trahvi maksmise ja edasikaebamise aeg oli 21. mail. Me ei tea nüüd mida edasi teha.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
§ 224. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt:
1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud;
2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
Et siis vastavalt § 224 lg 3 lisaks trahvile võib kohtuväline menetleja lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.
Küsimuse otsuse tegemise kohta ja tähtaegadest soovitan esitada otsuse teinud menetlejale. Tema andmed leiate otsuse pealt.
Küsimus: Kas ma saan nüüd trahvi, kui minust sõideti kiiruskaamera juures mööda ja jäin ju seetõttu ka pildile?27.05.2014
Tere!
Tekkis selline olukord, et minust tehti möödasõitu Tallinn-Tartu maanteel täpselt kiiruskaamera juures ning kiiruskaamera fikseeris kiiruse ületamise. Minu sõidukiirus oli normaalne ehk siis lubatud piires, aga möödasõitja ületas kiirust. Ega nüüd ei teki sellist olukorda, et trahv saadetakse mulle, kuna minu auto jäi samuti pildile? Kirjutasin üles ka möödasõitja numbrimärgi ja automargi.
Tekkis selline olukord, et minust tehti möödasõitu Tallinn-Tartu maanteel täpselt kiiruskaamera juures ning kiiruskaamera fikseeris kiiruse ületamise. Minu sõidukiirus oli normaalne ehk siis lubatud piires, aga möödasõitja ületas kiirust. Ega nüüd ei teki sellist olukorda, et trahv saadetakse mulle, kuna minu auto jäi samuti pildile? Kirjutasin üles ka möödasõitja numbrimärgi ja automargi.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Reeglina sellist olukorda ei teki kuna kaamera on suuteline mõõtma nii Teie kui möödasõitja kiirust ja need vastavalt fotole "märkima."
Küsimus: Kas uurija võib uurida kriminaalasja, kui ta facebooki sõbralistis on kannatanu mehe õde?27.05.2014
Tere
Sooviks lihtsalt teavet natuke.
Kas uurija võib uurida kriminaalasja, kui ta facebooki sõbralistis on kannatanu mehe õde, kelle pilte uurija likeb. Samuti on kannatanu ja ta mehe õde omavahel sõbrannad.
Kas fb lehe printscreen on piisav alus uurija erapooletuse uurimise alustamiseks, kui kahtlen tema erapooletuses.
Kuhu peaksin pöörduma, et uuritakse ka uurija seotust kannatanuga. Seaduse järgi peaks uurija olema erapooletu ja ei tohiks vist olla kannatanuga kuidagi seotud.
Kas politseil on oma sisekontroll, kes töötajate tegevust uurib või teeb seda prokurör.
Sooviks lihtsalt teavet natuke.
Kas uurija võib uurida kriminaalasja, kui ta facebooki sõbralistis on kannatanu mehe õde, kelle pilte uurija likeb. Samuti on kannatanu ja ta mehe õde omavahel sõbrannad.
Kas fb lehe printscreen on piisav alus uurija erapooletuse uurimise alustamiseks, kui kahtlen tema erapooletuses.
Kuhu peaksin pöörduma, et uuritakse ka uurija seotust kannatanuga. Seaduse järgi peaks uurija olema erapooletu ja ei tohiks vist olla kannatanuga kuidagi seotud.
Kas politseil on oma sisekontroll, kes töötajate tegevust uurib või teeb seda prokurör.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Taotlus peab olema põhjendatud ning taotluse juurde võib lisada printscreeni.
Kohtueelses menetluses esitatud taandamistaotluse lahendab prokuratuur määrusega (KrMS § 59 lg 5).
Küsimus: Kas politseioperatsioonidel on ka nimed ning kas neid registreeritakse?23.05.2014
Tere,
see küsimus on siit juba korduvalt läbi jooksund, ning vastavalt PPVSile, nagu ma aru saan, ei tohi avaliku korra eest mitte vastutavalt isikult dokumenti nõuda. Kuid küsimus, kas tohib nõuda, kui nad väidavad, et tegu on operatsiooniga? Kuid kui ma küsisin, et mis on operatsiooni nimi, vastati politseioperatsioon ja nii mitu korda järjest. Kas ma siis pean näitama, kui nad nii väidavad ja kui pean kas siis nad ei peaks mitte ütlema või näitama mingit paberit selle kohta? Sest nad saavad ju igat asja põhjendada kui politseioperatsioon, palun dokumente. Kuigi mina seaduses sellist asja ei näinud. Kas operatsioonidel nimesi ei ole, ning neid ära ei registreerita?
see küsimus on siit juba korduvalt läbi jooksund, ning vastavalt PPVSile, nagu ma aru saan, ei tohi avaliku korra eest mitte vastutavalt isikult dokumenti nõuda. Kuid küsimus, kas tohib nõuda, kui nad väidavad, et tegu on operatsiooniga? Kuid kui ma küsisin, et mis on operatsiooni nimi, vastati politseioperatsioon ja nii mitu korda järjest. Kas ma siis pean näitama, kui nad nii väidavad ja kui pean kas siis nad ei peaks mitte ütlema või näitama mingit paberit selle kohta? Sest nad saavad ju igat asja põhjendada kui politseioperatsioon, palun dokumente. Kuigi mina seaduses sellist asja ei näinud. Kas operatsioonidel nimesi ei ole, ning neid ära ei registreerita?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Ei, neil ei ole nimesid. Kõik sellised "operatsioonid" toimuvad peadirektori loa alusel. See tähendab, et need registreeritakse. Kirjalikku luba ametnikul reeglina kaasas ei ole. Antud temaatika on reguleeritud PPVS § 7 ülamärgiga 10 ja PPVS § 7 ülamärgiga 11.
Küsimus: Mis vahe on politsei- ja karistusregistri vahel kes omavad sellele ligipääsu?23.05.2014
Tere,
Mis vahe on politsei ja karistusregistri vahel ja millised osapooled peale politsei ja piirivalveameti töötajate omavad nendele registritele juurdepääsu? Kui on info, et nö. suuline hoiatus lisatakse märkena ainult politsei registrisse, siis mida see inimese jaoks tähendab ja kui kaua sellist märget registris aktiivsena hoitakse?
Aitäh!
Mis vahe on politsei ja karistusregistri vahel ja millised osapooled peale politsei ja piirivalveameti töötajate omavad nendele registritele juurdepääsu? Kui on info, et nö. suuline hoiatus lisatakse märkena ainult politsei registrisse, siis mida see inimese jaoks tähendab ja kui kaua sellist märget registris aktiivsena hoitakse?
Aitäh!
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Karistusregistri andmete väljastamine on sätestatud Karistusregistri seaduse 3. peatükis (§ 15 - § 23). Sellega saate tutvuda siit https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013015.
Nö suulist hoiatust ei kanta Karistusregistrisse. Märge selle kohta kantakse politsei infosüsteemi. Inimese jaoks tähendab see, et 1 aasta jooksul hoiatuse vormistamisest on võimalik ametnikul seda arvesse võtta järgneva sama rikkumise eest. Nende andmetega tutvumine on reguleeritud Politsei andmekogu pidamise põhimääruses https://www.riigiteataja.ee/akt/105042013016
§ 19 ja § 20
Küsimus: Mida teha, kui tean isikuid, kes põletasid eravalduses maha võõras auto?23.05.2014
Eravalduses põletati maha võõras auto. Küsimuses on selles, et kui on teada isikud, kes põletasid maha selle auto eravalduses, kas on mul mingi õigus nõuda neilt midagi?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kui teate isikuid, kes on toime pannud süüteo - hävitanud võõrast vara, siis selle informatsiooniga tuleks Teil pöörduda politseijaoskonda või sõiduki (vara) omaniku poole. Eravalduse omanikul on õigus nõuda neilt isikututelt kahjutasu juhul kui antud tegevusega on põhjustatud kahju eravalduse omanikule.
Küsimus: Kas politsei võib kohustada jaoskonda tulema?19.05.2014
Kas politsei võib isiku paluda nt nädalavahetusel või tööpäeval õhtul endaga kaasa jaoskonda tulema nt kui tulevad kohvikusse või töökohta kutsuma kaasa tulema või võib omal soovil paluda määrata aeg, et ise vabatahtlikult sobival ajal jaoskonda tulla?
Millistel juhtudel peab tingimata jaoskonda ühes minema, kui ei ole midagi teinud?
Millistel juhtudel peab tingimata jaoskonda ühes minema, kui ei ole midagi teinud?
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Ilma aluseta ei saa politsei kohustada isikut jaoskonda tulema, selleks soovitaksin paluda politseiametnikkelt selgitada kaasa kutsumise põhjust.
Kuna olen varem juba vastanud sarnastele küsimustele, siis palun lugeda vastuseid allolevatel linkidel:
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/10080/kas-menetlusalust-kahtlusalust-voib.html
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/politsei/9372/kas-tunnistaja-voib-taotleda.html
Küsimus: Kas lastekaitse töötajatel on õigus üle kuulata 5-aastast tüdrukut ilma ema või isa juures viibimiseta?16.05.2014
Tere! Kas lastekaitse töötajatel on õigus üle kuulata 5-aastast tüdrukut ilma ema või isa juures viibimiseta?
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas tööandja peab tervisekaardi vormistamise kinni maksma?14.05.2014
Eile õhtul helistati töölt ja juhataja ütles, et ma pean täna töötervishoiu arstile minema, sest mul on töö tervisekaart aegunud ja mul aeg kirja pandud juba. Ning väitis, et puhkeruumi stendil on see juba 2 kuud kirjas olnud. Paraku sain mina sellest alles täna teada ning ütlesin talle, et ei saa kahjuks homme sinna minna. Selle peale ütles tema, et siis ma pean ise vaatama, kuidas ma selle ära teen. Ütlesin, et käin siis perearsti juures ja lasen tal selle ära teha. Selle peale ütles ta, et nemad ei maksa tervisekaarti kinni (perearsti täidetud) ja ma pean ise selle kinni maksma.
1) Kas tööandja oleks pidanud varem teavitama sellest, et pean töötervishoidu minema? (või piisas stendil olevast, ise seda tõesti ei näinud).
2) Kui peangi minema perearsti juurde, kas tööandja ei maksa seda kinni (tšeki alusel)?
Ootan huviga vastust!
1) Kas tööandja oleks pidanud varem teavitama sellest, et pean töötervishoidu minema? (või piisas stendil olevast, ise seda tõesti ei näinud).
2) Kui peangi minema perearsti juurde, kas tööandja ei maksa seda kinni (tšeki alusel)?
Ootan huviga vastust!
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014009) § 13 lõige 1 punkt 7 peab tööandja korraldama tervisekontrolli.
See, kuidas tööandja korraldab toimiva tervisekontrolli mineku on tema otsustada. Teie juhtumi puhul oli tööandja poolne korraldustöö eeldatavasti puudulik.
Vastavalt määrusele Töötajate tervisekontrolli kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703) § 5. lõige 1 viiakse töötajate tervisekontroll läbi tööajal ja tööandja kulul.
Töötervishoiu kontrolli läbimiseks tuleb minna töötervishoiuarsti juurde mitte aga perearsti juurde. Perearst ei väljasta Tervisekontrolli otsust.