Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kohus võib load ära võtta, mis just enne trahvi saamist sain?08.09.2014

Nädal peale teise trahvi saamist sain välja vahetatud esmased load täislubade vastu, kus pidin sooritama teooriaeksami mille ka läbisin. Sain aga kohtukutse teise trahvi eest ja tahaksin teada, et kas kohus võib ära võtta mu load, mille ma olin enne trahviotsust kätte saanud? Ning kas ma kohtus saan aresti asemel taotleda ka ÜKT tunde? Samuti kas pean kinni maksma ka kohtukulud või sellega seonduvad arved?

Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee

Jah, kohus võib kohaldada põhi- või lisakaristusena juhtimiseõiguse äravõtmist, kuna rikkumise ajal oli Teil kehtiv juhtimisõigus.
Samuti võite taotleda kohtult aresti asendamist üldkasuliku tööga.
Kohtuotsusele võivad olla lisatud menetluskulud näiteks, kui menetluse käigus menetlusaluse isiku suhtes oli läbi viidud ekspertiis.
 

Küsimus: Kuidas makstakse koondamishüvitist kui olen töötanud aprillist ja nüüd koondatakse?03.09.2014

Tere,
Kuidas makstakse koondamishüvitist. Olen noor ning olen töötanud ettevõttes aprillist tänaseni. Tööandjalt tuli kiri, et tootmisüksus pannakse kinni ning koondatakse kõik tootmisüksuses töötavad inimesed. Leping on mul tähtajatu ja katseaeg läbi.
Sooviksin teada, kas tööandja on kohustatud maksma mulle ka mingit hüvitist.
Hetkel ei tea veel, millal tuleb koondamisteade, aga sooviks saada informatsiooni, mida sellises olukorras teha ja millised õigused mul on.
Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Tere

Koondamise korral peab tööandja maksma ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist.
Kui Te enam ei tööta, siis on võimalik Teid töötukassas töötuna arvele võtta.

Kui Te soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi, siis töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada:
1) isiklikult töötukassa kohalikus osakonnas: https://www.tootukassa.ee/kontaktid/tootukassa-esindused
2) töötukassa iseteeninduse kaudu: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login
kuhu tuleks sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID teenust kasutades. Iseteeninduse kaudu avalduse esitamisel saate ise valida töötukassasse konsultatsioonile tulemiseks sobiva päeva ja kellaaja.
Töötukassasse pöördumisel tuleb kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.
Töötukassa esindused on avatud:
E, K, N 8.15 - 16.00 ja T 8.15 – 17.30 ning R 8.15 – 12.00
 

Küsimus: Kas munitsipaalpolitseil on õigus siseneda korterisse või valdusesse?02.09.2014

Tallinnas asuvas 32 ruutmeetrises korteris on proua pidanud koeri ja kasse juba üle 15 aasta. Loomade väljaheited ja hingemattev hais, lisaks proua enda eluviis on viinud ümbruskaudsed elanikud ahastuse äärele. Kortermajas elav pensionär peab kodus teadmata arv koeri, keda välja ei viida ja kes oma rooja ja haukumisega on teised kortermaja elanikud meeleheitele viinud.

Kortermaja elanike mure on aga suur, sest roe imbub läbi betoonlae keldrisse ning tekitab hingematvat haisu. Koerad on vaktsineerimata, pidevalt kaklevad omavahel, hauguvad ja uluvad.
Kas MuPo võib Korrakaitseseaduse järgi siseneda valdaja nõusolekuta tema valdusse korrarikkumise kõrvaldamiseks?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Veterinaal- ja Toiduamet vastutab loomade heaolu eest ja neile tasuks sellest probleemist teada anda. Sel juhul saavad nad kohapeal kohe olukorda hinnata.

Avalduse võib teha ka munitsipaalpolitseile, kellel on seadusest tulenevalt kohustus jälgida, et inimesed täidaksid kasside ja koerte pidamise eeskirja.

Juhul kui isik ei ava ust, siis nimetatud organitel on korrakaitseorganite pädevus. Nemad otsustavad juba edasise lahenduse. Jah, kui muud moodi ei saa, tuleb uks maha murda, kuid kindlasti kasutatakse eelnevalt muid väheminvasiivseid meetodeid samuti.
 

Küsimus: Kas jalakäijate ülekäigukoha ohutussaare ees peab olema sellest mööda suunav liiklusmärk?01.09.2014

Kas jalakäijate ülekäigukohas asulas asetseval ohutussaarel peab olema ka sellest mööda suunav liiklusmärk? 421. «Ümberpõike suund» kohustab ohutussaarest või muust takistusest ümber põikama märgil osutatud suunas.
Sõitsin Kohtla-Järvel pimedal ajal nii, et jäi märkamata ohutussaar, mis oli suunava liiklusmärgiga märgistamata kahe sõidusuuna vahel. Sõitsin sellest juhipoolsete ratastega üle ning sõiduauto on liiklemiseks kõlbmatu. Kas see liiklusmärk peaks kohustuslikuna seal olema? Kui jah, siis kas mul on võimalik sellest tulenevalt pöörduda kahjude hüvitamiseks linnavalitsuse poole?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ohutussaare korral ei ole eraldi kohustust, et märk "Ümberpõike suund" peab seal kindlasti olemas olema. See oleneb suuresti ohutussaarest ja selle ehitusest. Liiklusseaduses on olemas sõiduki paiknemise kohustus seoses ohutussaarega: alati paremal pool ohtussaart.

Kas antud juhul on seal projekti järgi märk ette nähtud, saate teada omavalitsusest, sinna vastava päringu esitamisel. Kui tõepoolest on see märk seal ette nähtud ja seda pole paigaldatud, on teil õigus kahjude hüvitamiseks. Kui seda pole ette nähtud, saate selle ettepaneku teha ja võite ka kohtusse pöördude kahjude hüvitamiseks. Samas siinkohal tasuks uurida enne, kas ka teistel on selle ohutussaare märkamisega probleeme või oli see olukord tingitud siiski pimeda aja, valesti valitud sõidukiiruse ja enda väsimuse koostoimest.
 

Küsimus: Kas munitsipaalpolitseil on mingigi õigus inimest kinni pidada või füüsiliselt kinni hoida?29.08.2014

Korrakaitseseaduse § 57-1. Avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamine
Avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
1) politsei;
2) valla- või linnavalitsus.

Mind huvitab selline küsimus: Kas munitsipaalpolitseil on mingigi õigus inimest kinni pidada või füüsiliselt kinni hoida?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Munitsipaalpolitsei on korrakaitseorgan ning seega on neil õigus korda rikkuvaid isikuid kinni pidada ja sealjuures ka füüsiliselt kinni hoida. Tihti tehakse seda aga koostöös politseiga, ehk munitsipaalpolitsei avastab rikkumise, peab isiku kinni, kuid annab esimesel võimalusel politseile üle, kuna enamike rikkumiste korral on menetlejaks siiski politsei ja seega on oluline, et politsei saaks võimalikult kiiresti kinnipeetud isikuga tegelema hakata. Sellega riivatakse kurjategija õigusi kõige vähem.
 

Küsimus: Kas patrullpolitseinikke saab vastutusele võtta, kuna käitusid suitsiidimõtetega inimese suhtes üleolevalt?28.08.2014

Kas patrullpolitseinike käitumine oli õige, kui suitsiidimõtetega inimest hirmutati kaineriga (joove veidi alla 1 promilli) ja psühhiaatriahaiglaga? Lisaks sellele suhtuti temasse üleolevalt ja ründavalt lisades ohvrisse rohkem hirmu ja põhjustades talle moraalset kahju. Ohver ise oli hirmul ja üritas oma õiguste eest seista ega olnud agressiivne.

Ohvri poolt sugulasele saadetud sõnumi tõttu võis karta enesetappu, aga kuna ta seda ei teinud ja sellega teda otsivate patrullpolitseinike aega viitis ning politsei kahtlustas millegipärast lolli nalja, siis suhtutigi temasse üleolevalt ja vaimselt agressiivselt.
Kas patrullpolitseinikke saab sellistel juhtudel vastutusele võtta?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui te leiate, et patrullpolitseinikud rikkusid õigusi ja käitusid sobimatult, siis on teil ja eelkõige sellel inimesel, kellega selliselt käituti, õigus teha sisekontrollile avaldus. Saate selle esitada sisekontroll@politsei.ee. Kui leitakse, et patrullpolitseinikud ei käitunud väärikalt, siis on võimalik määrata distsiplinaarkaristus.

Juhtumite korral, kus joobes inimene on lubanud end ära tappa, peab politseinik välja selgitama selle, kas isik vajab kiireloomulist abi psühhiaatriahaiglast, kas tema joobes olek võib olla ohtlik talle endale ning kas see võib panna teda uuesti samamoodi käituma või oli tõepoolest tegemist joobes peaga tehtud rumala naljaga, mida ta ei kavatse mitte kunagi enam korrata. Selle info väljaselgitamiseks tuleb isikuga vestelda. Seega nad võisid tõesti rääkida psühhiaatriahaiglast ja kainestusmajast. Samas on tõesti parem, kui seda vestlust viib läbi läbirääkija, kes on harjunud taoliste teemadega tegelema. Patrullpolitseinikel ei pruugi olla nii palju vastavat kogemust.
 

Küsimus: Kes otsustab, kas töö käigus selja nihestamine on tööõnnetus?28.08.2014

Tere,
Kui tõmban töö käigus endal nn selja paigast ära või nihestan selga nii, et enam eriti liikuda ei saa, kas siis on tegemist tööõnnetusega? Töö iseloom on selline, et on vaja tirida raskeid asju.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tegu on tööõnnetusega, kuna tööülesannete täitmisel tekkis Teil kehavigastus.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014079

Täpsemalt võib lugeda tööõnnetuse käsitlemise kohta veel siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663
 

Küsimus: Mis aja jooksul peab poevaras oma karistuse teada saama?22.08.2014

Mul on päris mitu küsimust. Loodan, et oskate vastata või öelda, kes oskaks allolevatele küsimustele vastata.

Kui on toimunud poevargus (olgu siinkohal öeldud, et see oli ka vargale esimene kord varastada) 78 euro ulatuses ja turvatöötajad varga tabavad, asjad konfiskeerivad ja varga politseile üle annavad, kes ta jaoskonda uurija juurde viivad, kes omakorda dokumendid vormistab ja need karistuse määramiseks prokurörole edastab, siis:

1) Kui pikk on prokuröril karistuse määramise/vastamise aeg? Ehk, et millal varas oma karistusest teada peaks saama?

2) Mis võib olla tõenäoline karistus vargale? Ja kas ta kantakse kohe ka karistusregistrisse kõigile näha? Millal tema karistus sellise kuritöö puhul aegub?

3) Kas poe ja turvaruumi videosalvestisi tohib avalikustada? Ja kui kaua neid videosalvestisi alles hoitakse?

Kuna mul endal igasugune varasem kokkupuude politseiga puudub, kuid nüüd on perekonnas selline juhtum aset leidnud, siis sellepärast ka nii palju küsimusi. Loodan, et saate mind neis küsimustes aidata. Aitäh!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Midagi konkreetset on antud juhutumi suhtes raske öelda, sest kõik oleneb juhtunu täpsetest asjaoludest ja kohtunikust.

Prokuröril pole otseselt tähtaega, mis hetkel ta süüdistusakti peab koostama, kui uurija on toimiku talle edastanud. Kui tal on "laual" palju teisi juhtumeid, võib juhtuda, et ka lihtsamad asjad lükkuvad tulevikku. Paari kuuga võib küll arvestada.

Karistus varguse eest on karistusseadustiku § 199 lg 1 järgi (kui ei esinenud raskendavaid asjaolusid) rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. Lõppsõna karistuse suuruse määramisel on kohtunukul, kes võtab arvesse mitmeid asju: esimene kord, isik kahetseb ja lubab rohkem mitte enam nii teha jne. Teie tekstist tulenevalt usun, et määratakse kas rahaline karistus või tingimisi vangistus.

Kohe, kui otsuse edasikaebamise tähtaeg on ületatud, muutub karistus kehtivaks ning kantakse karistusregistrisse. Rohkem infot leiate siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister . Need andmed kustuvad registrist kolme aasta pärast (va juhul, kui määratakse reaalne vangistus, sel juhul kustuvad andmed 5a pärast).

Turvaruumi videosid ei avalikustata, need lisatakse toimiku juurde. Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on teil õigus nõuda sellise video eemaldamist, kui keegi peaks selle avalikku internetti üles laadima.
 

Küsimus: Kuhu peab panema vahtralehe, kui tagaklaas on tume ja ei paista väga hästi läbi?22.08.2014

Kui autol on tagumine autoklaas tume ning vahtralehte on seal raskem märgata, kas siis tuleb vahtraleht paigutada autost väljapoole või võib ta ikkagi olla seespool? Seaduses on kirjas, et nähtaval kohal peab paiknema, aga mitte seda kui hästi ta näha peab olema.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Soovitan paigutada selle pigem tagumise klaasi välisküljele. Seadus selle osas väga konkreetne tõepoolest pole. Vahtraleht peab olema selgelt nähtav teistele liiklejatele, et nad oskaksid arvestada sellega, et nende ees sõidab väheste kogemustega juht. Samuti peab see olema selgelt nähtav Teid kontrollivale politseinikule. Ei usu, et sooviksite Teid peatanud politseinikule selgitada seda, millise nurga alt peaks taha aknale vaatama, et seda vahtralehte üles leida. Seega, et igasugused sekeldused ära jätta, pange see vahtraleht väljapoole.
 

Küsimus: Mida teha, kui laps kardab enda vanuste poiste käest tappa saada ja ei taha kooli minna?22.08.2014

Minu 14 a. laps ei julge terve koolivaheaeg kodust välja minna, kuna kardab peksa saada. Teda on korduvalt ähvardatud ja hirmutatud. Nüüd algab kool ja ta ei julge kooligi minna. Loodab koolivahetuse peale. Kui ta peaks päriselt peksa saama, mida võetakse ette peksjatega? Kuidas ta saab tõestada, et just need lapsed teda peksid? Laps ise arvab, et politsei ainult noomiks neid ja teeks märkuse. Mida saaks või peaks ette võtma, et seda ära hoida? Kui minna kooli või politseisse rääkima, siis lapse arvates muutuks asi veel hullemaks ja teda hakatakse narrima ja mõnitama kui sellest teada saadakse.
Samas pean ise ka tööle minema ja ei saa kogu aeg valvata ja koolis vastas käia. Suvel oligi ta kodust eemal kas venna, õe või vanaisa juures.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ma arvan, et siin võiks juba ennetavalt sekkuda. Kuna kirjast ei ole näha, mis piirkonnas Teie laps õpib, ei saa ka konkreetset infot anda, kuid oleks oluline minna koooli ja rääkida kooli sotsiaalpedagoogiga, kes saab olla valmis selleks, et antud klassis võib ette tulla kiusamist ja mõelda välja mingi konkreetse tegevusplaani. See võib näiteks sisaldada noorsoopolitsei loengut kiusamise teemal, võib-olla kokkulepet kooli psühholoogiga Teie lapse või ka klassi jaoks jne. Kui kohe asja võtta tõsiselt, ei saa see hullemaks minna.

Teie laps ei pea muretsema selle pärast, kuidas politsei tõendab seda, kes teda täpselt ründasid. Kui ta tunneb hirmu ja talle on klassikaaslaste poolt selgelt öeldud, et nad kavatsevad talle peksa anda, siis selle kohta võite kindlasti teha avalduse. Ähvardamine on karistatav. Kui keegi teda juba lõi, siis samuti tuleks avaldus teha. Andestada pole enam mõtet, kui laps on juba terve suve hirmus elanud.

Kui Te kujutate ette, et teie laps on nagu müür, mida kiusajad haamritega vaikselt kogu aeg toksivad, siis jah võib tunduda, et miks iga toksimise peale reageerida, kuid Te ei tea kunagi tegelikult seda, millal on nii öelda viimane löök, mille all müür kokku kukub. Selle ülesehitamine võtab kindlasti rohkem aega, kui praegused tegevused. Kui jääte hätta, andke mulle täpsemalt teada, millises piirkonnas elate ja proovin Teid aidata.