Sotsiaalne turvalisus

Vastavalt Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 on juhiluba isikut tõendav dokument.

ITDS § 2. Isikut tõendav dokument

(1) Isikut tõendav dokument (edaspidi dokument) on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti.

Ilma vahistamismääruseta võib kahtlustatavat kokku kinni pidada kuni 48 tundi ja vajadusel kuulata teda selle aja jooksul üle korduvalt. Ülekuulamise nagu kõigi menetlustoimingute läbiviimisel tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et menetlusosalist ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda, tema au teotada ega inimväärikust alandada. Ehk siis vajadusel tuleb anda juua, süüa, võimaldada WC-d ja puhkust.

Uurimisasutusse kutsumise n-ö lubatud kellaaegu seadus ei sätesta. Seega on õigus kutsuda ka tööväliseks ajaks. Kui isikule kutses märgitud aeg ei sobi, peab ta uurijat sellest ning mittesobivuse põhjustest teavitama.

Kui uurija annab korralduse telefon välja lülitada ja toob selleks ka selged põhjendused, siis kahtlustatav on kohustatud alluma uurija korraldustele. Mobiiltelefoni väljalülitamise korralduse andmine on seaduslik, kuna täidab uurimistoimingu tõrgeteta läbiviimise eesmärki.

Teatud juhtudel on kaitsja osalemine ülekuulamisel (tema osavõtt tervest kriminaalmenetlusest) igal juhul kohustuslik – olenemata sellest, mida kahtlustatav ise asjast arvab. Neid kohustuslikke juhtumeid on üsna mitu ja need on loetletud KrMS § 45 lg-s 2. Kui on tegemist selle paragrahvi alla mineva juhuga, ei ole uurijal muud võimalust, kui advokaat kaasata.

Väljavõte seadusest § 45:
(2) Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui:
1) isik on pannud kuriteo või õigusvastase teo toime alaealisena;
2) isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud;
3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse;
4) isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja;
5) isik on viibinud vahi all vähemalt kuus kuud;
6) kriminaalasja menetletakse kiirmenetluses.

(3) Kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras.

(4) Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest:
1) teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses;
2) kohtuotsuse kuulutamisel lihtmenetluses;
3) lühimenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja menetluses, kui süüdistatav vastab käesoleva seadusega lepingulisele kaitsjale kehtestatud nõuetele ning esitab kohtule kirjaliku põhistatud taotluse lubada kaitsta end ise.

Seadus ei sätesta isiku õigust nõuda enda ülekuulamist temale meeldiva uurija poolt või uurija väljavahetamist lihtsalt sel põhjusel, et ta menetlusosalisele ei meeldi. Uurija taandamiseks saab prokuratuurile esitada avalduse, kui esinevad seaduses sätestatud taandamise alused (nt menetlus on seotud uurija enda või tema lähedasega või ta ei ole muul põhjusel selles asjas erapooletu). Taandamistaotluse lahendab prokuratuur 3 päeva jooksul.

Kokkuvõttes palju informatsiooni, mida läbi töötada. Kui leiate, et uurija on menetlustoimingu tegemisel rikkunud menetlustoimingu nõuded (nt kohelnud Teid ebainimlikult), mis on kaasa toonud Teie õiguste rikkumise, on Teil KrMS § 228 lg 1 alusel õigus esitada sellekohane kaebus prokuratuurile.

Lihtne oleks vastata ei, ei ja ei, kuid kahjuks ei tea ma täpsemaid asjaolusid, mis võivad neid vastuseid ka muuta.

Kui teid ei olnud kohapeal ütlemas, et te ei luba isikut oma majja ja laps ise ta sisse kutsus, pole rikkumist toimunud. Kui ta läks sinna hoolimata lapse keelust, on teine asi.

Kui lastega on mure, siis üldine hea tava näeb ette, et lapsevanemad räägivad asjad omavahel selgeks ja hiljem siis kumbki lapsevanem juba enda lapsega. Samas ei ole olemas seadust, mis keelaks täiskasvanud isikul võõra lapsega vestlemise.

Lindistamise kohta oleks võinud isik luba küsida teilt, kui lapse seaduslikult esindajalt, kuid kui laps andis ise nõusoleku, et tema poolest on see okei, siis teie lapsevanemana võite selle isikuga ühendust võtta ja öelda, et ei anna luba selle vestluse avalikustamiseks.

Samas, kuna kogu eelnev jutt on oletus, siis lihtsam on see, kui te kirjutate mulle juhtunust pikemalt maarja.punak@politsei.ee ja ma saan anda teile ka konkreetsema vastuse.

Kui kadunud vennaga kontakti ei saa ning tema asukoht on Teile ning lähedastele teadmata, siis võite teha politseile avalduse teadmata kadunud isiku kohta. Avalduse soovitan teha lähimas politsei asutuses, siis saavad meie ametnikud aidata avaldust õigesti koostada. Kui on olemas kadunud venna foto, võtke see kaasa avaldusele lisamiseks.

Tere,
Politsei ei saa keelata sellel isikul Teile helistamist või sõnumite saatmist. Reaalseid lahendusi on siinkohal kolm:
1) tutvuda oma telefoni kasutusjuhendiga ja võimalusel see number blokeerida, SMS-de saatmise puhul võib olla vajalik lisatarkvara paigaldamine telefoni;
2) vahetada ära enda number;
3) taotleda kohtust lähenemiskeeld.

Tere

Jah, karistada on võimalik mõlemad isikut, nii seda kes roolis oli ja liiklusõnnetuse põhjustas, kui ka seda, kes juhtimise joobes isikule üle andis:

§ 225. Joobes isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine

(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Tere!
Tööandja on kohustatud looma töötajale tervist hoidva töökeskkonna ning ennetma töötaja haigestumist (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12 ja § 13 (https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014079)). Tööandja peab tegema töötajaga koostööd parema töökeskkonna loomisel.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi;
2) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust;
3) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
4) õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

Lisaks on töökeskkonnale (valgustus, ventilatsioon jms) esitatud nõuded toodud määruses „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344).

Kokkuvõtvalt soovitan Teil pidada veel läbirääkimisi tööandjaga. Juhul kui tööandja ei taga Teile ohutuid ning tervisthoidvaid töötingimusi on Teil õigus kindlasti pöörduda kohaliku tööinspektsiooni poole.

Kõik oleneb tülitamise sisust. Siin on 2 võimalust:

1. Halvem variant. Isik saadab alla 14-aastastele sõnumeid sisuga, millest nähtub, et tema huvi on seksuaalne (näiteks kutsub kohtama), siis on tegemist politsei asjaga. Selle kohta tuleks teha avaldus, taoline ettepanek alla 14-aastasele on kuritegu. Isik saab karistada (rahaline karistus või vangistus), suure tõenäosusega kaotab töö ja uuesti lastega seotud erialadele tööle saamine sõltub juba sellest, mis kohtuotsuses on kirjas ja mida tööandaja otsustab. Igal juhul tuttava last ta enam ei tüüta.
2. Parem variant. Treener on lihtsalt sõbralik ja soovib oma endiste õpilastega sidet hoida (või neid trenni tagasi meelitada). Kui isik lapsest aru ei saa, et ta ei taha suhelda, võiks seda öelda lapsevanem. Kui ka sellest ei ole abi, blokeerige isiku telefoni number ja meil-facebook ära. Kui ta ikka üritab, on õigus pöörduda kohtusse. Kuigi, sel juhul ma kahtlustan, et oleks juba aeg esimest varianti kasutada, sest see huvi laste vastu oleks sel juhul juba ebamõistlik.

Võiks öelda, et küsimus kuulub pigem õigusfilosoofiasse. Ma arvan, et siin on sama teema, nagu näiteks karistusregistrigagi. Kas isikute karistused peaksid olema kõikidele teada või mille alusel siis sorteerida, kes peaks, kes ei peaks teadma?

Tunnistaja on kõrvaline isik, kes ei saa oma tunnistusega ei kasu ega kahju. Järelikult on tema ütlused emotsioonivabamad ja tõesemad. Tunnistaja räägib asjaoludest, mille kohta politsei esitab küsimusi. Keegi ei küsi tunnistajalt, mis tema arvates võiks olla isiku karistus, kuna karistusotsuste tegemise õigus ja pädevus on ju vaid konkreetsetel ametitel ning tunnistaja teab ju vaid seda osa, mida ise nägi või kuulis (kuid see pole alati kõik). Karistusotsuste määramiseks on oma reeglistik, millises ulatuses saab määrata, millised on kergendavad/raskendavad asjaolud jne. Enamasti see kõik puudutab isikut, tema eraelu, mida põhiseadus kiivalt kaitseb.

Kui tunnistajad saaksid teada isikute karistusi, siis ka see mõjutaks neid? Juba juhtunud asjadega seoses ei saa muuta nagunii enam midagi. Nüüd uute juhtumitega seoses - kas isik hakkab asjaolude kohta rääkima teist juttu, et isiku karistust ehk suurendada/vähendada? Sellisest tunnistajast pole ju abi, kuna politseid huvitavad vaid tõesed ütlused.

Mina pigem usaldaks menetlusprotsessi. Kui ma olen oma ütlused andnud, siis politsei kasutab neid nii hästi kui võimalik, et tõde selles sündmuses selguks. Kui asjaolud on selged, saab politsei juba tegeleda karistuse määramisega. Mina kodanikuna olen enda panuse andnud.

Soovitan tutvuda karistusregistri seadusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/114032014042?leiaKehtiv

Siin on § 24, mis reguleerib kustutamist. Kui 2005 määrati karistus, siis kantuks sai see tingimisi aja lõppemisel st 2008 aastal. Sellest alates 5 aasta pärast on karistus kustunud st 2013. Ju te küsisite registrist andmeid napilt enne karistuse kustutamist. Tänaseks peaks see olema kustunud, kuid enda südamerahuks saate teha alati selle kohta päringu: http://www.rik.ee/et/karistusregister