Sotsiaalne turvalisus

Munitsipaalpolitsei on korrakaitseorgan ning seega on neil õigus korda rikkuvaid isikuid kinni pidada ja sealjuures ka füüsiliselt kinni hoida. Tihti tehakse seda aga koostöös politseiga, ehk munitsipaalpolitsei avastab rikkumise, peab isiku kinni, kuid annab esimesel võimalusel politseile üle, kuna enamike rikkumiste korral on menetlejaks siiski politsei ja seega on oluline, et politsei saaks võimalikult kiiresti kinnipeetud isikuga tegelema hakata. Sellega riivatakse kurjategija õigusi kõige vähem.

Kui te leiate, et patrullpolitseinikud rikkusid õigusi ja käitusid sobimatult, siis on teil ja eelkõige sellel inimesel, kellega selliselt käituti, õigus teha sisekontrollile avaldus. Saate selle esitada sisekontroll@politsei.ee. Kui leitakse, et patrullpolitseinikud ei käitunud väärikalt, siis on võimalik määrata distsiplinaarkaristus.

Juhtumite korral, kus joobes inimene on lubanud end ära tappa, peab politseinik välja selgitama selle, kas isik vajab kiireloomulist abi psühhiaatriahaiglast, kas tema joobes olek võib olla ohtlik talle endale ning kas see võib panna teda uuesti samamoodi käituma või oli tõepoolest tegemist joobes peaga tehtud rumala naljaga, mida ta ei kavatse mitte kunagi enam korrata. Selle info väljaselgitamiseks tuleb isikuga vestelda. Seega nad võisid tõesti rääkida psühhiaatriahaiglast ja kainestusmajast. Samas on tõesti parem, kui seda vestlust viib läbi läbirääkija, kes on harjunud taoliste teemadega tegelema. Patrullpolitseinikel ei pruugi olla nii palju vastavat kogemust.

Tere!
Tegu on tööõnnetusega, kuna tööülesannete täitmisel tekkis Teil kehavigastus.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014079

Täpsemalt võib lugeda tööõnnetuse käsitlemise kohta veel siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663

Midagi konkreetset on antud juhutumi suhtes raske öelda, sest kõik oleneb juhtunu täpsetest asjaoludest ja kohtunikust.

Prokuröril pole otseselt tähtaega, mis hetkel ta süüdistusakti peab koostama, kui uurija on toimiku talle edastanud. Kui tal on "laual" palju teisi juhtumeid, võib juhtuda, et ka lihtsamad asjad lükkuvad tulevikku. Paari kuuga võib küll arvestada.

Karistus varguse eest on karistusseadustiku § 199 lg 1 järgi (kui ei esinenud raskendavaid asjaolusid) rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. Lõppsõna karistuse suuruse määramisel on kohtunukul, kes võtab arvesse mitmeid asju: esimene kord, isik kahetseb ja lubab rohkem mitte enam nii teha jne. Teie tekstist tulenevalt usun, et määratakse kas rahaline karistus või tingimisi vangistus.

Kohe, kui otsuse edasikaebamise tähtaeg on ületatud, muutub karistus kehtivaks ning kantakse karistusregistrisse. Rohkem infot leiate siit: http://www.rik.ee/et/karistusregister . Need andmed kustuvad registrist kolme aasta pärast (va juhul, kui määratakse reaalne vangistus, sel juhul kustuvad andmed 5a pärast).

Turvaruumi videosid ei avalikustata, need lisatakse toimiku juurde. Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt on teil õigus nõuda sellise video eemaldamist, kui keegi peaks selle avalikku internetti üles laadima.

Soovitan paigutada selle pigem tagumise klaasi välisküljele. Seadus selle osas väga konkreetne tõepoolest pole. Vahtraleht peab olema selgelt nähtav teistele liiklejatele, et nad oskaksid arvestada sellega, et nende ees sõidab väheste kogemustega juht. Samuti peab see olema selgelt nähtav Teid kontrollivale politseinikule. Ei usu, et sooviksite Teid peatanud politseinikule selgitada seda, millise nurga alt peaks taha aknale vaatama, et seda vahtralehte üles leida. Seega, et igasugused sekeldused ära jätta, pange see vahtraleht väljapoole.

Ma arvan, et siin võiks juba ennetavalt sekkuda. Kuna kirjast ei ole näha, mis piirkonnas Teie laps õpib, ei saa ka konkreetset infot anda, kuid oleks oluline minna koooli ja rääkida kooli sotsiaalpedagoogiga, kes saab olla valmis selleks, et antud klassis võib ette tulla kiusamist ja mõelda välja mingi konkreetse tegevusplaani. See võib näiteks sisaldada noorsoopolitsei loengut kiusamise teemal, võib-olla kokkulepet kooli psühholoogiga Teie lapse või ka klassi jaoks jne. Kui kohe asja võtta tõsiselt, ei saa see hullemaks minna.

Teie laps ei pea muretsema selle pärast, kuidas politsei tõendab seda, kes teda täpselt ründasid. Kui ta tunneb hirmu ja talle on klassikaaslaste poolt selgelt öeldud, et nad kavatsevad talle peksa anda, siis selle kohta võite kindlasti teha avalduse. Ähvardamine on karistatav. Kui keegi teda juba lõi, siis samuti tuleks avaldus teha. Andestada pole enam mõtet, kui laps on juba terve suve hirmus elanud.

Kui Te kujutate ette, et teie laps on nagu müür, mida kiusajad haamritega vaikselt kogu aeg toksivad, siis jah võib tunduda, et miks iga toksimise peale reageerida, kuid Te ei tea kunagi tegelikult seda, millal on nii öelda viimane löök, mille all müür kokku kukub. Selle ülesehitamine võtab kindlasti rohkem aega, kui praegused tegevused. Kui jääte hätta, andke mulle täpsemalt teada, millises piirkonnas elate ja proovin Teid aidata.

Esiteks saad lasta oma vanematel võtta ühendust sõbranna vanematega. Nemad selgitavad olukorda ja enamasti suudavad lapsevanemad oma lapsele selgeks teha, et selline käitumine ei ole okei ning libakontod pannakse kinni.

Teiseks, ise saad teha seda, et annad facebook'ile raporti kaudu teada, et tegemist on libakontoga. Hea on, kui mõni sõber veel seda teeb, siis on lootust, et facebook need ka kustutab. Alati kahjuks see nii ei lähe, eriti siis, kui kontol ei ole peale profiilipildi ja nime mitte midagi muud.

Kolmandaks võid kirjutada ka näiteks mulle maarja.punak@politsei.ee ja ma saadan sellele sõbrannale kirja, milles selgitan, milliseid seaduseid ta libakontosid luues rikub ning soovitan tal libakontod kohe kinni panna. Enamasti sellest piisab, vahel aga mitte. Siis oleme kasutanud ka seda võimalust, et kohalik noorsoopolitseinik koputab kiusaja uksele ja viib temaga ohutõrjelise vestluse läbi.

Karistuse määrab kas kohtuväline menetleja või kohus, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid. Kindlasti mõjutab karistuse määramist ka see, kas menetlusalusel isikul või kahtlusalusel on kehtivaid rikkumisi.

Kui olete juhtinud mootorsõidukit narkootilise ainete tarvitamise tagajärjel tekkinud joobeseisundis, siis vastavalt Karistusseadustiku § 424 alusel karistatakse Teid kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti võidakse lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (KarS § 50).

Kui juhil, kes on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid, joobeseisundit ei olnud tuvastatud, siis sellisel juhul on ta rikkunud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15’1, mille rikkumise eest on ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot) või arest.

Politsei ega Maanteeamet ei saa anda luba seadust või kehtivat korda rikkuda. Erandiks on sellised juhtumid, mis on õigusaktidega reguleeritud, näiteks lubatust suurema kaaluga veoste või siis lubatust laiemate, pikemate või kõrgemate veoste vedu (teevaldaja annab loa).

Lahend võib olla selline, et filmivõtetel osalevad autod liiguvad territooriumil või teel, mis on tavaliiklusele suletud. Siis ei loeta sellist tegevust liiklusreeglite rikkumiseks.

Tee sulgemiseks annab loa teevaldaja (näiteks kohalik omavalitsus).

Tere

Tööandja poolt kindlustatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.

Parimat soovides,
Ülvi Rebane