Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas selliseid petuskeeme on olnud, et välismaalt laenu saamiseks tahavad nad ettemaksu?17.10.2014
Mida teha, tahaks välismaalt laenu aga ei julge riskida. Nad tahavad ettemaksu. Mis peaks tegema, kas on selliseid juhuseid on olnud?
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Kelmuse ohvriks langemise ohu vältimiseks, soovitame edaspidi ignoreerida laenupakkumisi, mis on tulnud eraisikutelt või asutuselt, mille tegevuses te kahtlete.
Küsimus: Mida teha, kui läksin maale elama ja mul käiakse salaja majas sees - väga ebakindel on ja kardan?16.10.2014
Ligi neli aastat tagasi tulin maale elama. Olen pensionär ja põhiliselt elan üksinda, abikaasa käib korra kuus kuna töötab Soomes. Peaaegu kohe algusest peale hakkas keegi võõras või võõrad minu majas sees käima, üritati käia jälgi jätmata, kuid loomulikult ma midagi märkasin, oli asjades soritud, eriline lemmiktegevus oli vannitoas pesemine, kohvi keetmine ka külmkapi revideerimise juhtumeid oli. Siis käisid ahjus mingid kahtlased paugud, kahjuks taipasin alles palju aega hiljem, millega võis tegu olla. Arvuti ja telefon jäävad minu äraolekul koju, on kindlaid tõendeid, et minu infovahendite privaatsust on rängalt rikutud. Vähemalt kaks imelikku raha kadumise juhtumit oli, minu lahkudes jäi kass tuppa, õhtul tagasi tulles oli loomake õues, teinekord jälle vastupidi. Kõige hirmutavam on see, et minu joogi või söögi sisse on mitmeid kordi sokutatud mingit uimastavat ainet, kord nii palju, et pulss aeglustus ja helistasin arsti nõuande telefonile, soovitas minna vereproovi andma, ma ei olnud võimeline liikumagi, pärast seda on õudne tunne, närvilisus, süda paha. Olgu lisatud, ma ei suitseta, praktiliselt alkoholivaba, ei tarvita ühtegi rohtu. Mis peaks ette võtma, et tulemusi oleks, ma ei julge sellisesse kohta näiteks lapselapsigi kutsuda.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Teiseks, võite selle infoga pöörduda piirkonna konstaabli poole. Tema on suurema tõenäosusega teadlik, kas seal kandis on näiteks inimesi, kel pole korralikku kodu või kedagi, kes oli seotud selle maja eelmise omanikuga (ehk jagati võtmeid sugulastele-tuttavatele).
Kolmandaks, arvutilt võib alati juhtme/aku tagant ära võtta ning loomulikult tuleb kasutada paroole sinna sisse pääsemiseks. Kuu lõpus võite teha ka telefoniarve väljavõtte, kust on näha, millistele numbritele on helistatud. Kui tõesti isik telefoni helistamiseks kasutab, annab see vihje, kes see isik võiks olla.
Küsimus: Kas 16-aastane võib teises kohas elada, kui on vanemaga kokku lepitud?13.10.2014
Mu vanemad on omavahel kokku leppinud, et mina elan ema juures ja vend isa juures. Aga kui ema hakkas oma maja remontima, siis kolis ta ajutiselt isa juurde tagasi, kuigi mina olin vastu. Kooli lõpuni olin koos emaga isa juures ning kui kool läbi sai, läksin tööle. Poole suve pealt ma enam ei tahtnud seal olla ning rääkisin sellest emale, et lähen sõbranna juurde nii kauaks kuni ta sealt ära kolib. Kuid ta ei teinud seda ja kui mu poiss-sõber välismaalt tagasi tuli, kutsus ta mind enda juurde ja nüüd olen pikemat aega olnud tema juures.
Ema kolis ka isa juurest ära, aga mina leppisin emaga kokku, et elan poiss-sõbra juures ning hoian temaga ühendust. Nüüdsest käin koolis kaugemal ning nädalavahetustel olen poiss-sõbra juures ning saan emaga kokku, kus me räägime ja ta annab mulle raha, et saaksin koolis käia (ostab söögi ning tunneb huvi kuidas läheb).
Kui midagi mul vaja on, siis helistan talle ning vahete-vahel helistame ka niisama. Kuid nüüd on isal häda, et elan poisi juures mitte emaga koos.
Ema kolis ka isa juurest ära, aga mina leppisin emaga kokku, et elan poiss-sõbra juures ning hoian temaga ühendust. Nüüdsest käin koolis kaugemal ning nädalavahetustel olen poiss-sõbra juures ning saan emaga kokku, kus me räägime ja ta annab mulle raha, et saaksin koolis käia (ostab söögi ning tunneb huvi kuidas läheb).
Kui midagi mul vaja on, siis helistan talle ning vahete-vahel helistame ka niisama. Kuid nüüd on isal häda, et elan poisi juures mitte emaga koos.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas rollerautol peavad talveperioodil talverehvid all olema või võib tavalistega sõita?13.10.2014
Tere,
Mind huvitab, kas rollerautol peavad talvel talverehvid all olema või võib tavalistega ka sõita?
Mind huvitab, kas rollerautol peavad talvel talverehvid all olema või võib tavalistega ka sõita?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kokkuvõtvalt:
1) kui mopeedil kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema mopeedi
kõikidel ratastel. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib
varuratas olla naastamata;
6) naastrehve võib mopeedil kasutada alates 15.oktoobrist kuni 31.märtsini. Erandina võib talviste tee-ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1.oktoobrist kuni 30.aprillini
Küsimus: Kas asjaolu, et olen osaühingus osanik, takistab töötuks registreerimist?10.10.2014
Tere!
Saan aru, et äriühingu juhatuse liikmel pole õigust saada töötuskindlustuse hüvitist. Aga kuidas on osaühingu omaniku (osanikuga)? St kui olen hiljuti juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud (põhjuseks teises ettevõttes täiskohaga palgatöö), kuid olen endiselt üks osanikest? Kas see piirab õigust töötuskindlustuse hüvitisele?
Saan aru, et äriühingu juhatuse liikmel pole õigust saada töötuskindlustuse hüvitist. Aga kuidas on osaühingu omaniku (osanikuga)? St kui olen hiljuti juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud (põhjuseks teises ettevõttes täiskohaga palgatöö), kuid olen endiselt üks osanikest? Kas see piirab õigust töötuskindlustuse hüvitisele?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töötuna arvelevõtmine ja töötuskindlustushüvitise maksmine on kaks erinevat toimingut. Selgitan töötuna arvelevõtmise tingimusi ja töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusi.
I. Töötuna arvelevõtmine : https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine
Töötuna on võimalik arvele võtta isikut, kes hetkel ei õpi ega tööta, kuid kes otsib tööd, soovib tööle asuda ja kes on valmis vastu võtma sobiva töö. Äriühingu juhatuse liiget töötuna arvele võtta ei saa. Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.
Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna arvele võtta isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
Teised juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9, keda ei ole eespool nimetatud (näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija jne) saavad töötuna registreerida, kui nad ei saa juhtimise eest tasu ja kui nad esitavad selle kohta tõendi.
II. Töötuskindlustushüvitis: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).
Omal soovil või poolte kokkuleppel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
Küsimus: Kas kodutüli avaldust saab politseist tagasi võtta?10.10.2014
Kas kodutülis tekkinud avaldust saab politseist tagasi võtta? Kui on avaldus sees aga pole veel uurja juures.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Seadus sellist võimalust ette ei näe.
Küsimus: Milline karistus on alaealisel piiratud juhtimisõigusega autoga sõit ilma kaassõitjata?10.10.2014
Milline karistus on alaealisel piiratud juhtimisõigusega autoga sõit ilma kaassõitjata? Mis paragrahvi alla see kuulub? Kas on võimalik sel juhul juhiload ära võtta?
Parimat!
Parimat!
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Antud tegevus on kvalifitseeritav LS § 201 järgi.
§ 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
Juhtimisõiguse äravõtmist LS § 201 sanktsioonina ette ei näe
Küsimus: Mida teha, kui ostja ei ole internetikuulutuse peale ostetud kasutatud telefoni seisukorraga rahul?10.10.2014
Internetiportaalis mees leidis telefoni, mille ma panin müügile.
E-posti vahendusel leppisime kokku, kuidas tehingut teeme. Telefon oli korras, vähe kasutatud, sain uuena kingitusena, kasutasin paar nädalat, kuna ei meeldinud, otsustasin maha müüa. Kui sain ostjalt raha pangakontole, saatsin samal päeval telefoni talle. Kui ostja sai telefoni kätte, ei olnud ta rahul kvaliteediga (väidab, et tegu on koopiaga), lisaks sellele rääkis, et telefonil korpuses mingid
kahjujäljed olemas. Aga enne saatmist oli kõik korras.... Enne tehingu sooritamist mingeid küsimusi ta ei esitanud, selleks, et täpsustada, kas tegu on originaaliga või mitte? Ma isiklikult ei ole spetsialist ka ja ei tea, kas telefon on originaal või mitte... Mida teha sel juhul, kui pole nõus tagasi ostma telefoni (vigastatud telefoni)? Aga mees väidab, et pöördub politseisse... Kas mainitud tegevus saab kvalifitseerida KarS § 209 järgi või mingi teise?
E-posti vahendusel leppisime kokku, kuidas tehingut teeme. Telefon oli korras, vähe kasutatud, sain uuena kingitusena, kasutasin paar nädalat, kuna ei meeldinud, otsustasin maha müüa. Kui sain ostjalt raha pangakontole, saatsin samal päeval telefoni talle. Kui ostja sai telefoni kätte, ei olnud ta rahul kvaliteediga (väidab, et tegu on koopiaga), lisaks sellele rääkis, et telefonil korpuses mingid
kahjujäljed olemas. Aga enne saatmist oli kõik korras.... Enne tehingu sooritamist mingeid küsimusi ta ei esitanud, selleks, et täpsustada, kas tegu on originaaliga või mitte? Ma isiklikult ei ole spetsialist ka ja ei tea, kas telefon on originaal või mitte... Mida teha sel juhul, kui pole nõus tagasi ostma telefoni (vigastatud telefoni)? Aga mees väidab, et pöördub politseisse... Kas mainitud tegevus saab kvalifitseerida KarS § 209 järgi või mingi teise?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Kuna antud olukorras on tegemist siiski eeskätt kahe eraisiku vahel sõlmitud müügilepinguga ja kumbki osapool on lepingu tingimused täitunud siis nii lihtne seda tegu KarS § 209 alla kvalifitseerida ei ole. Antud olukorras tuleks leida kas omavaheline, mõlemat osapoolt rahuldav, kokkulepe või siis pöörduda ostjal müüja vastu kohtusse.
Küsimus: Kas ilma ravikindlustuseta isikutel on õigus ise perearst valida?09.10.2014
Tere
Olen hetkel sellises olukorras, et mul ei ole ravikindlustust. Soovisin KL ühinemiseks oma pikaajaliselt perearstilt tõendit, aga tuli välja, et arst on paraku oma maise teekonna lõpetanud. Mind kui kindlustuseta persooni samasse perearsti keskusesse ei soovitud. Päev hiljem tegin päringu, ja sain teada, et olen kantud kellegi tundmatu perearsti nimistusse, kes resideerub teises linnas. Ise ma elan Tallinnas. Ei ole mõeldav, et ma iga väiksema tõendi pärast peaksin hakkama sinna sõitma. Kas ilma ravikindlustuseta isikutel on õigus ise arst valida ja kas neil on kohustus mind vastu võtta, kui kohtade arv ei ole täis või millised on minu võimalused leida elukohajärgne teenus?
Olen hetkel sellises olukorras, et mul ei ole ravikindlustust. Soovisin KL ühinemiseks oma pikaajaliselt perearstilt tõendit, aga tuli välja, et arst on paraku oma maise teekonna lõpetanud. Mind kui kindlustuseta persooni samasse perearsti keskusesse ei soovitud. Päev hiljem tegin päringu, ja sain teada, et olen kantud kellegi tundmatu perearsti nimistusse, kes resideerub teises linnas. Ise ma elan Tallinnas. Ei ole mõeldav, et ma iga väiksema tõendi pärast peaksin hakkama sinna sõitma. Kas ilma ravikindlustuseta isikutel on õigus ise arst valida ja kas neil on kohustus mind vastu võtta, kui kohtade arv ei ole täis või millised on minu võimalused leida elukohajärgne teenus?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Uue perearsti saab endale valida ka ravikindluseta isik.
Selleks tuleb esitada isiklikult või tähitud kirjaga avaldus uue perearsti nimele (avalduse blanketi leiate http://www.haigekassa.ee/blanketid/kindlustatu/avaldus-perearstile).
Kui perearst ei ole Teile seitsme tööpäeva jooksul keeldumisest kirjalikult teatanud, kuulute tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Uue perearsti nimistusse arvamisel võib osutuda vajalikuks esitada oma uuele perearstile väljavõte või koopia oma tervisekaardist eelmise perearsti juures.
Ravikindlustuseta isikud, kes ei vaja vältimatult arstiabi, tasuvad osutatud üldarstiabi eest ise, teenuse hinna kehtestamise õigus on perearstil (sotsiaalministri määrus nr 115, 29.11.2001).
Täpsema info leiate: http://www.terviseamet.ee/peremeditsiin/patsiendile/perearsti-vahetamine-ja-valimine.html.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Kuidas ennast kaitsta kui ostja laimab mind avalikult ja süüdistab katkise seadme müümises?08.10.2014
Tere!
Müüsin ühele inimesele seadme. Seade oli korralik, kirjas oli kõik vajalik info, mis tuleb kaasa, milline see on jne. Juures oli samuti mõned pildid. Ostja ainus küsimus oli: Kas seade töötab (ehk kas see on töökorras). Minu vastus oli see, et jah, see on töökorras seade.
Müüsin selle seadme inimesele maha. Ostja saatis ülejärgmisel päeval mulle info, et ma ei öelnud talle, mis riigist on see seade ostetud. Esiteks, kust ma oleksin pidanud teadma, et ma pean talle ütlema, et kust riigist ma selle seadme ostsin kui ostja ise ei küsinud.
Teine väide oli see, et kui tema selle kätte sai, oli see katki (kriimud, augud) ning mina olevat talle lubanud täiesti "uut" seadet.
Esiteks ma ei lubanud talle "uut" seadet. Seda polnud kirjas. Mul oli kirjas ,et seda seadet pole kasutatud(ainult natukene mustust on peal). Mina saatsin talle täiesti terve seadme aga tundub, et ostja on ise sellele seadmele kahju teinud ning väidab, et mina saatsin talle sellise seadme.
Ostja nõudis raha tagasi, aga mina keeldusin, kuna mina müüsin ostjale selle, mis oli internetis kirjas. Pildid olid juures. Valetanud pole selle seadme kohta. Seade on täiesti töökorras.
Nüüd ostja avalikult nimetab mind petiseks, kasutab minu nime ning ütleb kõigile internetis, et mina petsin teda ning nüüd lausa toimub minu mõnitamine ja alandamine. Minu nime on avalikult kahjustatud. Samuti läks ostja politseisse ning tegi avalduse, et mina müüsin talle katkise seadme (mida see polnud) ning mina olevat seda petnud, mitte öeldes kust riigist see seade on ostetud (mul isegi ei tulnud selle peale, et sellist infot tuleb öelda. Kui ostja oleks küsinud, siis oleksin ka vastanud aga ostja ütles, et tema tahab ainult töötavad seadet ning miski muu teda ei huvita).
Mida edasi teha?
1)Minu nime on avalikult kahjustatud. Mida ma nüüd teha saan? Ostja keeldub minu nime maha võtmast.
2)Ta tegi politseisse avalduse. Kuidas ma saan olla kursis sellega, mis seal avalduses kirjas on ning räägita politseiga otse, ennem kui asi jõuab kohtusse.
Müüsin ühele inimesele seadme. Seade oli korralik, kirjas oli kõik vajalik info, mis tuleb kaasa, milline see on jne. Juures oli samuti mõned pildid. Ostja ainus küsimus oli: Kas seade töötab (ehk kas see on töökorras). Minu vastus oli see, et jah, see on töökorras seade.
Müüsin selle seadme inimesele maha. Ostja saatis ülejärgmisel päeval mulle info, et ma ei öelnud talle, mis riigist on see seade ostetud. Esiteks, kust ma oleksin pidanud teadma, et ma pean talle ütlema, et kust riigist ma selle seadme ostsin kui ostja ise ei küsinud.
Teine väide oli see, et kui tema selle kätte sai, oli see katki (kriimud, augud) ning mina olevat talle lubanud täiesti "uut" seadet.
Esiteks ma ei lubanud talle "uut" seadet. Seda polnud kirjas. Mul oli kirjas ,et seda seadet pole kasutatud(ainult natukene mustust on peal). Mina saatsin talle täiesti terve seadme aga tundub, et ostja on ise sellele seadmele kahju teinud ning väidab, et mina saatsin talle sellise seadme.
Ostja nõudis raha tagasi, aga mina keeldusin, kuna mina müüsin ostjale selle, mis oli internetis kirjas. Pildid olid juures. Valetanud pole selle seadme kohta. Seade on täiesti töökorras.
Nüüd ostja avalikult nimetab mind petiseks, kasutab minu nime ning ütleb kõigile internetis, et mina petsin teda ning nüüd lausa toimub minu mõnitamine ja alandamine. Minu nime on avalikult kahjustatud. Samuti läks ostja politseisse ning tegi avalduse, et mina müüsin talle katkise seadme (mida see polnud) ning mina olevat seda petnud, mitte öeldes kust riigist see seade on ostetud (mul isegi ei tulnud selle peale, et sellist infot tuleb öelda. Kui ostja oleks küsinud, siis oleksin ka vastanud aga ostja ütles, et tema tahab ainult töötavad seadet ning miski muu teda ei huvita).
Mida edasi teha?
1)Minu nime on avalikult kahjustatud. Mida ma nüüd teha saan? Ostja keeldub minu nime maha võtmast.
2)Ta tegi politseisse avalduse. Kuidas ma saan olla kursis sellega, mis seal avalduses kirjas on ning räägita politseiga otse, ennem kui asi jõuab kohtusse.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Vastavalt võlaõigusseaduse § 1046, kui on rikutud Teie isiklikke õigusi, s.h. kui keegi levitab Teie kohta laimavat või solvavat infot, siis on Teil samuti õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse.
2) Kui isiku kohta on tehtud avaldus ja avalduses esitatu alusel on alustatud menetlus, siis politsei kindlasti võtab selle isikuga ühendust. Seega Teil ei ole põhjust muretseda, et asi jõuab kohtusse ilma Teie teadmiseta.