Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kui kaua kehtib kodanikul veel ravikindlustus, kui ta on lahkunud Eesti firmast ja asunud tööle Soome firmasse?05.11.2014
Tere,
Eesti kodanik on töötanud Eesti firmas Soomes ja tema eest on sotsiaalmaksed tasutud Eestis. Nüüd soovib kodanik minna tööle Soome firmasse Soome. Kui kaua kehtib kodanikul veel Eesti ravikindlustus, kui ta on lahkunud Eesti firmast ja asunud tööle Soome firmasse?
Kui kodanikul lõppeb Eesti ravikindlustus ja pole veel Soome ravikindlustust, et kas selleks perioodiks oleks mõtekas võtta reisikindlustus?
Eesti kodanik on töötanud Eesti firmas Soomes ja tema eest on sotsiaalmaksed tasutud Eestis. Nüüd soovib kodanik minna tööle Soome firmasse Soome. Kui kaua kehtib kodanikul veel Eesti ravikindlustus, kui ta on lahkunud Eesti firmast ja asunud tööle Soome firmasse?
Kui kodanikul lõppeb Eesti ravikindlustus ja pole veel Soome ravikindlustust, et kas selleks perioodiks oleks mõtekas võtta reisikindlustus?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Peale töölepingu lõppu kehtib ravikindlustus 2 kuud.
Reisikindlustuse küsimusega palun pöörduge erakindlustust pakkuvate ettevõtete poole.
Parimate soovidega
Pille Sõõrde
infospetsialist
Küsimus: Kas palgatööl töötav isik, kes on ka FIE, saab koondamise korral võtta ennast arvele töötuna?04.11.2014
Tere!
Olen töövõimetuspensionär, FIE, mis juba mitu aastat ei ole tegutsenud (tuludeklaratsioonid esitatud nullidega). Alates 2013 töölepinguga tööl ja 22.11.14 koondamine.
Fie-na olen siiamaani arvel, kas mul on võimalust koondamise korral võtta ennast arvele ja saada mingit hüvitist?
Aga, kui ma Fie tegevuse lõpetan ja saan töötuna registreerida, siis kui palju tuleb töötuskindlustushüvitist?
Ette tänades,
ja vastust oodates.
Olen töövõimetuspensionär, FIE, mis juba mitu aastat ei ole tegutsenud (tuludeklaratsioonid esitatud nullidega). Alates 2013 töölepinguga tööl ja 22.11.14 koondamine.
Fie-na olen siiamaani arvel, kas mul on võimalust koondamise korral võtta ennast arvele ja saada mingit hüvitist?
Aga, kui ma Fie tegevuse lõpetan ja saan töötuna registreerida, siis kui palju tuleb töötuskindlustushüvitist?
Ette tänades,
ja vastust oodates.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Te olete õigesti aru saanud, et töötuna on võimalik arvele võtta inimest, kes ei tööta ja kes ei ole registreeritud ettevõtjana (FIE-na). Kui Te otsite tööd, kui Te olete valmis tööle asuma ja kui Te vastate töötuna arvelevõtmise tingimustele, siis on võimalik Teid töötuna arvele võtta. Arvelevõtmise tingimustega saate tutvuda meie kodulehel: https://www.tootukassa.ee/content/kaotasin-too/tootuna-arvelevotmine
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
Te saate ise e-maksuametist kontrollida, kas Teil on ikka olemas 12 kuud töötuskindlustusstaaži (kas olete saanud töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmaksed, vähemalt 12 kalendrikuul).
Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent kindlustatu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust:
- 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
- 40% 101-st kuni perioodi lõpuni.
Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kuni tööle asumiseni - töötuna arveloleku perioodil (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal),
kuid mitte kauem, kui:
- 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 1 kui 5 aastat;
- 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat;
- 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam.
Küsimus: Kas turvahällile lapse näo ette riputatavad mänguasjad on tõesti avariiolukorras ohutud?04.11.2014
Tere! Ei tea, kas küsimus kuulub Teie töövaldkonda. Nimelt huvitab mind, kas turvahällile lapse näo ette riputatavad mänguasjad on tõesti ohutud avariiolukorras? Mulle tundub, et avarii korral on need lapse ajus nagu rosinad saias. Ometi kasutatakse neid laialdaselt ja isegi poes on müügil spetsiaalsed turvahälli aksessuaarid - nööri otsa lükitud pardikesed ja klounid, mis tõmmatakse lapse näo ette, et tal oleks sõidu ajal lõbusam.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Oma poolt lisan, et sõidukis võib olla kinnitamata veel hulk asju mis oluliselt rohkem ohustavad nii lapsi kui ka teisi reisijaid , kui turvahällil rippuvad mänguasjad.
Küsimus: Kust ma saan teavet, kas mul on kehtiv ravikindlustus?03.11.2014
Tere! Kust ma saan teavet, kas mul on kehtiv haigekassa kindlustus?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Oma ravikindlustuse kehtivust saate kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee-E-teenused - Kodanikule- Tervis ja tervisekaitse-Ravikindlustuse ja perearsti info (haigekassa) või helistades haigekassa infotelefonile 16363.
Parimate soovidega
Pille Sõõrde
infospetsialist
Küsimus: Kas vanemate nõusolekul saaks minu täiskasvanud vend mind oma vastutusel võtta üheks õhtuks klubisse õe sünnipäevapeole?30.10.2014
Tere,
Olen 16-aastane tüdruk ning paari nädala pärast on mu õe sünnipäeva pidamine 21+ klubis (õde ise saab 29). Kuna see on ainuke sünnipäevapidu, mida tähistatakse ja ma olen kutsutud koos oma 27-aastase vennaga, siis kas oleks mu vennal võimalus teha mingi avaldus politseisse, et võtab üheks õhtuks mind enda vastutusele ning seetõttu saaksin klubisse sisse? Tean, et see selline suhteliselt veider küsimus, kuid ma olen kuulnud sellisest "müüdist" et on olemas selline avaldus või leping, mis kehtib ühe õhtu ning vastutuse saab enda peale võtta keegi täisealine perekonnast. Mu vanemad on samuti asjast teadlikud ning oleksid nõus selleks vastavaid allkirju panema.
Ette tänades,
Olen 16-aastane tüdruk ning paari nädala pärast on mu õe sünnipäeva pidamine 21+ klubis (õde ise saab 29). Kuna see on ainuke sünnipäevapidu, mida tähistatakse ja ma olen kutsutud koos oma 27-aastase vennaga, siis kas oleks mu vennal võimalus teha mingi avaldus politseisse, et võtab üheks õhtuks mind enda vastutusele ning seetõttu saaksin klubisse sisse? Tean, et see selline suhteliselt veider küsimus, kuid ma olen kuulnud sellisest "müüdist" et on olemas selline avaldus või leping, mis kehtib ühe õhtu ning vastutuse saab enda peale võtta keegi täisealine perekonnast. Mu vanemad on samuti asjast teadlikud ning oleksid nõus selleks vastavaid allkirju panema.
Ette tänades,
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas uurija võib kodaniku välja kutsuda selgitusi andma ka siis, kui ei ole menetlust algatatud, väärtegu toimunud?30.10.2014
Kas uurija/menetleja võib kodaniku välja kutsuda ütlusi/selgitusi andma ka siis, kui ei ole menetlust algatatud, kuritegu/väärtegu toimunud? Ja kui kutsutav keeldub ikkagi kohale ilmumast, kas siis kohaldatakse sundtoomist?
Kui saadetakse kirjalik kutse, kas siis on seal kirjas ka paragrahvid või põhjendused, miks välja kutsutakse?
Kui kutsutav on nt kuskil välisriigis ja uurija välja kutsub, kas siis tuleb kohe Eestisse tulla või saab uurijaga kokku leppida sobiva aja hilisemaks, kui kutsutav on Eestis tagasi?
Tänan!
Kui saadetakse kirjalik kutse, kas siis on seal kirjas ka paragrahvid või põhjendused, miks välja kutsutakse?
Kui kutsutav on nt kuskil välisriigis ja uurija välja kutsub, kas siis tuleb kohe Eestisse tulla või saab uurijaga kokku leppida sobiva aja hilisemaks, kui kutsutav on Eestis tagasi?
Tänan!
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kirjalikul kutsel on olemas paragrahv, millega seoses ülekuulamine toimub. Juhtunu kohta tavaliselt pikemat selgitus ei ole välja toodud. küll aga on selgelt kirjas, kas isik on tunnistaja või kahtlustatav/menetlusalune isik.
Kutsel oleva aja saab läbi rääkida. Koos uurijaga on võimalik leida mõlemale sobiv aeg, kuid seda tuleb kindlasti teha enne kutsel märgitud päeva.
Küsimus: Kuhu pean pöörduma, kui minu telefoni numbriga on pandud tutvumisportaali kuulutus?30.10.2014
Tere! Mul on selline mure, et keegi on minu nimel pannud tutvusliini portaali tutvumiskuulutuse ja pannud minu telefoninumbri sinna. Mulle helistatakse selle kuulutuse peale, mida pole ma ise pannud. Kuidas kindlaks teha, kes selle pani? Seal lehel ei ole kirjas, kes seda lehte haldab ja kuidas saada kontakti selle lehe haldajatega. Minu numbri saamiseks peavad inimesed helistama mingil numbril ja ütlema selle koodi, mis seal kuulutuse juures on. Kas peaksin lihtsalt ootama, et kord see kuulutus aegub ja seega ei saagi midagi teha? Aga keegi ei garanteeri, et see inimene uuesti seda jälle ei tee. Sooviksin selle kuulutuse eemaldamist ja selle inimese kontakti, kes minu andmeid kuritarvitas. Sooviksin teda teavitada sellest, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav ja kui ta seda kordab, siis võtan juriidilisel tasandil enda kaitsmiseks midagi ette. Tekst minu kohta seal tutvumiskuulutuses on vaga alandav. See on taotluslik alandamine kellegi poolt, kes tahab mulle halba, tahaksin ära hoida seda, et midagi sarnast ta ei kordaks.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Teiseks, selleks, et teada saada, kes selle taga on, tuleks teil pöörduda kohtusse. Kohus saab välja nõuda andmed isiku kohta, kes kuulutuse üle pani. Kohtusse pöördumise põhjus oleks siis antud juhul solvamine, avalduse saate teha võlaõigusseaduse § 1046 alusel.
Kolmandaks, kahjuks ei välista selle juhtumiga tegelemine, et enam keegi sellist inetut nalja ei tee. Kui teeb, tuleb sellega tegelema hakata.
Küsimus: Kas kodusel inimesel on õigus tasuta perearstiabile või mitte?29.10.2014
Tere!
Olen koduperenaine, omal soovil lõpetasin suhte Töötukassaga aasta tagasi. Kas koduperenaisel on võimalik Tallinnas saada tasuta perearstiabi või on oma perearsti juures teenused tasulised ja mida peaks sisaldama siis
visiiditasu?
Ette tänades
Olen koduperenaine, omal soovil lõpetasin suhte Töötukassaga aasta tagasi. Kas koduperenaisel on võimalik Tallinnas saada tasuta perearstiabi või on oma perearsti juures teenused tasulised ja mida peaks sisaldama siis
visiiditasu?
Ette tänades
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Ravikindlustuseta isikud kes ei vaja vältimatult arstiabi, tasuvad osutatud üldarstiabi eest ise, teenuse hinna kehtestamise õigus on perearstil.
Vältimatu abi eest haige ise tasuma ei pea, sellistel juhtudel tasutakse perearstile riigieelarves ette nähtud vahenditest vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahelisele lepingule.
Parimat soovides
Ülvi Rebane
Küsimus: Kui suur on trahv kehtetute juhilubadega sõitmise puhul?21.10.2014
Tere. Kui suur on trahv kehtetute juhilubadega sõitmise puhul?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Mootorsõiduki juhtimist, omamata kehtivat juhiluba, käsitletakse kui juhtimisõiguseta juhtimist. Sanktsioon sellise tegevuse eest on ette nähtud liiklusseaduse § 201. 1 trahviühik on 4€.
§ 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
Küsimus: Mida teha, kui naabrid teevad poole ööni remonti ja minu lapsed ei saa magada?17.10.2014
Tere
Mure selles, et meil teevad naabrid remonti, puurivad ja kõike muud teevad seda päev läbi, vahel poole ööni ja alustavad taas hommikul enne kella kuut. Meil peres kaks last üks veel imik ja teine 2 a laps. Nad ei saa mul magada. Magamisaeg on õhtul kell kaheksa kuigi remondi tööd kestavad vahest kella 24.00 ja lapsed ärkavad korduvalt nutuga. Hommikul taas enne kella 06.00 hakkab puurimine pihta, lapsed koheselt üleval, lapsed ei puhka välja, kohutav. Oleme öelnud naabritele, jutust ei tehta välja, panevad isegi muusika mängima, nii, et endal mul kodus kuulda. Mis saab selles olukorras teha, kuidas käituda, kas väikelastega on ka mingi teine öörahu kella-aeg, millest tuleks kinni pidada.
tänan kui vastate.
Mure selles, et meil teevad naabrid remonti, puurivad ja kõike muud teevad seda päev läbi, vahel poole ööni ja alustavad taas hommikul enne kella kuut. Meil peres kaks last üks veel imik ja teine 2 a laps. Nad ei saa mul magada. Magamisaeg on õhtul kell kaheksa kuigi remondi tööd kestavad vahest kella 24.00 ja lapsed ärkavad korduvalt nutuga. Hommikul taas enne kella 06.00 hakkab puurimine pihta, lapsed koheselt üleval, lapsed ei puhka välja, kohutav. Oleme öelnud naabritele, jutust ei tehta välja, panevad isegi muusika mängima, nii, et endal mul kodus kuulda. Mis saab selles olukorras teha, kuidas käituda, kas väikelastega on ka mingi teine öörahu kella-aeg, millest tuleks kinni pidada.
tänan kui vastate.
Vastus: Oksana Luik, juhtivkorrakaitseametnik (veebikonstaabel), Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakond, www.politsei.ee
Vastavalt Korrakaitseseaduse § 56 lg 2 on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Kui keelatud kellaaegadel seda siiski tehakse, saate kutsuda politsei.
Kui teil ei õnnestu remonti tegeva naabriga remonditööde lõppemise kellaaega kokkuleppida võite kõigepealt pöörduda korteriühistu poole või kui ka see ei too tulemust pöörduge oma piirkonna konstaabli poole.