Sotsiaalne turvalisus

Tere
Ravikindlustuse taotlemiseks rasedana tuleb haigekassale esitada avaldus ja arsti või ämmaemanda väljastatud tõend raseduse tuvastamise kohta. Kindlustuskaitse lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva.

Parimat soovides
Ülvi Rebane

Tere!
Seadusega ei ole rasedal öötöö tegemine otseselt keelatud. Mõistlik oleks öötööst loobuda just enda ja areneva lapse tervise hoidmise mõttes.
Siit leiate määruse "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks" (https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413)

Jah, mõlemale kategooriale kehtivad samad reeglid. Täpsem info on kirjas liiklusseaduse § 106. Eksamile pääsemise tähtaegasid tasub üle kontrollida läbi ARKi, et juhtimisõigus esimesel võimalusel siiski endale saada. Laias laastus võiks see olla aasta pärast trahvi tasumist.

Tere

Kui tegite avalduse ja palusite selles uurida identiteedivargust siis tõesti ei saa selles osas politsei aidata. Tegemist ei ole identiteedivargusega, seetõttu tuleks vältida avalduses ise juriidilise hinnangu andmist toimunule vaid tuleb kirjeldada seda, mis toimus. Kuna ma ei tea täpseid asjaolusid siis on keeruline hinnangut anda. Ilmselt võiks Teie järgmine samm olla pöördumine prokuratuuri.

Tere

Sellises olukorras (nagu kõikidel juhtudel, kui kellegi peal on tarvitatud vägivalda) on esimene asi mis teha tuleb: pöördumine traumapunkti ja tekitatud vigastuste fikseerimine. NB ka siis kui tegemist on kõigest marrastuse/sinikaga.

Seejärel tuleks siiski naisterahval pöörduda politseisse ja esitada esitada avaldus, muud võimalus ei näe, et vältida karistamatuse tunde tekkimist. Kui pärast hakatakse ähvardama on võimalik ka need ähvardused taas fikseerida, selles osas tuleks kindlasti uurijat, kes antud naisterahvaga tegelema hakkab, teavitada ja temaga tegevusplaan sellisteks puhkudeks kokku leppida.

Tere

Jah, kui viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõppenud töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel (töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata - töövõime vähenemine),
siis tal on õigus taotleda töötuskindlustushüvitist.

Kuid hüvitise määramiseks peab töötu vastama ka töötuskindlusustusstaaži tingimusele:
- vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži 36 kuu jooksul või
- pärast töötuskindlustushüvitise väljamaksmist uuesti kogunenud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži.

Väga raske on tuua üldistusi, sest kehtivad erisused näiteks isikute ülekuulamisel tunnistaja või kahtlustatavana, samuti on tõendite kogumisel vahe selles, kas seda tehakse jälitustoiminguna või nõuab menetleja tõendid välja kriminaalmenetluse raames. Samas toon mõned põhireeglid välja:

1) keegi ei pea andma enda kohta süüstavaid ütlusi
2) keegi ei pea vastama küsimustele, mis on seotud tema eraeluga, kuid ei oma süüteo asjaolude uurimisel tähtsust. Ehk siis asjasse mittepuutuvaid teemasid ei tohiks uurija üldse puudutada. Samas, kui iniimelu mingis osas on seotud toime pandud süüteoga, saab ütlustest keelduda juhul, kui sellest rääkimine kahjustaks (süüstaks) isikut ennast
3) telefonikõnede pealtkuuulamine ja erakirjavahetuse lugemine saab toimuda kohtu loal. Kindlasti ei ole see ühe uurija otsus. Kui ta leiab, et see on kriminaalasjas tõendite kogumisel oluline, siis ta peab selle kohtule suutma ära tõestada. Kergekäeliselt selliseid lubasid ei väljastata.

Liiklusseaduses on ilusad normid, mis reguleerivad liikuses toimuvat:
§ 14. Liikluskord
(2) Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Kummivilinaga stardid pole kindlasti kõige sujuvamad kohaltstartimise variandid.

§ 16. Liikleja kohustused
(1) Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Vilistamine ei ole teiste inimeste suhtes viisakas ja häirib kindlasti paljusid. Usun, et see meeldib vaid teatud huvidega inimestele ning nendele ongi mõeldud näiteks Tartus Raadi neljapäevakud. Pealegi, see kohapealne õhku tõusev mürdiste gaaside pilv ohustab nende inimeste tervist, kes selles pärast auto lahkumist viibima peavad.

§ 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
(1) Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

Mõne rehvi alt hoogu saanud kivi võib halvemal juhul tee ääres seisja tappa. See näitab hooletut suhtumist teiste heaolusse.

Eks neid põhjuseid leiab veelgi.

Kuna see on rohkem ARKi teema, täpsustasin vastuse nende kaudu üle:
Piiratud teovõimega isiku mitmepoolset tehingut reguleerib Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 11.

Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.

Tehingu heakskiit peab olema vähemalt lihtkirjalikus vormis.

E-teeninduses piiratud teovõimega isikud toiminguid teha ei saa.

Tere!
Ajutist kõrgtööd reguleerib määrus Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, 4. peatükk
AJUTISEKS KÕRGTÖÖKS ETTENÄHTUD TÖÖVAHENDITE KASUTAMINE(https://www.riigiteataja.ee/akt/692896).

Kui töötate korvtõstukis üle 2 m, on soovituslik (ei ole kohustuslik) kasutada ka kukkumiskaitsevahendeid (turvarakmed sobivate köite ja kinnitusvahenditega nt http://www.kukkumiskaitse.ee/ee/).
Oluline on ka see, et tõstukijuht liigub kooskõlas korvtõstukis viibijaga ning korvis töötav inimene ei upita end üle kaitsepiide.

Tervirades,
Kristi Jõeorg