Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas politsei saab taastada facebooki vestluse, mis on mõlema osapoole poolt ära kustutatud (sellest sõltub politseile avalduse tegemine)?02.02.2015

Tere! Kas politsei saab taastada facebooki vestluse, mis on mõlema osapoole poolt ära kustutatud? Isik, kelle telefonis see vaja taastada on, tegi oma telefonile algseadete taastamise! Küsin, kuna siis tean kas pöördun politseisse!

Ette tänades!

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Politseil facebookis toimunud vestluse taastamise võimalust endal ei ole, küll aga saame esitada kriminaalmenetluse raames vastava päringu facebookile. Kas kirjavahetus taastatakse, sõltub juba konkreetsest süüteost, mis omakorda sõltub sellest, milline karistus on ette nähtud selle süüteo eest USAs.

Pigem tasub ühel osapoolel endal proovida alla laadida enda facebooki konto ajalugu (leitav seadetesse sisenedes pealehelt) ja kontrollida, kas vestlus jäi sinna alles. Samas, kui tegemist on kuriteoga, siis vestluse kadumine ei pruugi automaatselt tähendada seda, et menetlust pole võimalik läbi viia.
 

Küsimus: Mida ette võtta, et saaks ruumi kuvaritega tööks vajaliku üldvalgustuse?27.01.2015

Tere!
Töösaal, kus 24/7 töötavad mitme kuvariga mitme erineva asutuse töötajad. Hoonet haldab kolmas asutus. Töötajad, kelle töökoormus on väike, kustutavad laevalguse. Teised, kellel rohkem tööd, peavad töötama kuvaritega 12 tundi järjest ilma laevalgustuseta. Ainsaks valgusallikaks peegeldav kohtvalgusti. Suulised pöördumised otseste ülemuste ja asutuse töökeskkonna voliniku poole ei ole tulemusi (põlevat üldvalgust) andnud.
Millised võimalused oleks, et saaks kuvaritega tööks vajaliku normidele vastava töötava üldvalgustuse tööruumi? Kuna ühes ruumis on mitme tööandja töötajad, siis üks tööandja probleemi lahendada ei saagi? Tööinspektsioon?
Kui mõni töötaja kustutab meelevaldselt, teiste töötajatega arvestamata, laevalguse, kas ta rikub sellega seadust, kuna takistab oma tegevusega otseselt tööandjal nõuetele vastavate töötingimuste võimaldamist?
Kas võib töötegemisest keelduda, kui tööruumis puudub nõuetele vastav põlev üldvalgus? Kas võib tööandjalt nõuda teist tööd või koondamist või hüvitist, kui tööandja ei võimalda normidele vastavaid töötingimusi (töötav üldvalgustus)? Kahjuks pimedas töötamisega rikutud silmi ei asenda ükski hüvitis.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 1) on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ja 6) töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses ning 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Tööandjalt on võimalik nõuda läbi kohtu hüvitist juhul kui Te tõendate tervisekahjustuse tekkimist antud töökohal. Tõendamiseks on vajalik tervisekontrolli tulemused ning tõendatud seotus antud töökeskkonnaga. Tervisekahjustuse tekkimise kahtluse saab määrata töötervishoiu arst.
Töökeskkonna halbadest tingimustest võib teha ananüümse/nimelise märgukirja/kõne Tööinspektsiooni (www.ti.ee), kes tuleb ettevõtet vajadusel kontrollima.
Kahjuks ei saa töötajat, kes kustutab tule, karistada. Tööandja vastutus on tagada nõuetekohased töökeskkonna tingimused nt keelata üldvalgustuse välja lülitamist töö tegemise vältel.
Loomulikult võib tööandjalt paluda teist tööd, mille keskkonnas on tagatud nõuetekohane valgustus.
Kui tööandja ei ole valmis töökeskkonna tingimusi parendama, võib olla ainuke tervist hoidev väljapääs tööandja vahetus.
 

Küsimus: Mida töölt koju minekul jalaluu murdmine loetakse tööõnnetuseks?27.01.2015

Tere!
Mida loetakse tööõnnetuseks liikluses? Kas teel koju või kodust tööle käib ka selle alla? Murdsin kukkudes teel töölt koju jalaluu ja olen vähemalt 3-4 kuud töölt eemal. Kas makstud saab 70 või 100%?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetuseks ei loeta juhtumeid, mis toimuvad teel tööle või teel töölt lahkudes.
Kui õnnetus juhtus teel koju, kui te ei täitnud enam tööandja huvides tööülesandeid, siis ei käsitleta juhtumit tööõnnetusena ning rakendub 70%.
 

Küsimus: Mida teha, kui rahakott, mille kaotasin, on ostukeskuse töötajate poolt uuesti ära kaotatud?27.01.2015

Tere! Minu probleem seisneb selles, et kaotasin oma rahakoti ostukeskusesse ära. Seal asuv suur toidupood (nime praegu ei avalda) leidis selle üles ja kontakteerus minuga. Leppisime kokku aja, millal rahakotile järgi tulen. Kui lepitud päeval sinna läksin, öeldi mulle, et isik, kelle käes on kapi võtmed, kus ka mu rahakott on, pole täna tööl. Nad ütlesid, et võtavad minuga ühendust, kui midagi selgub. Paar päeva helistas mingi mees ja ütles, et kapist on see rahakott kadunud ja et ta maksab siis ise kõik dokumendid kinni. Nüüd, nädal aega hiljem, helistasin sinna ja mulle öeldi, et see mees enam seal ei tööta. Mida ma nüüd tegema peaks?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Soovitan politseisse siiski avalduse teha. Fakt on see, et rahakott leiti ja ta asus poe ruumides. Hiljem seda seal ei olnud. Turvamehe välja pakutud plaan rahakoti sisu hüvitamiseks on küll ilus žest, kuid sellest hoolimata tuleks välja selgitada, mis rahakotist sai.
 

Küsimus: Kas mul on õigust saada pandimajast infot, kui mul on kahtlus, et minult varastatud telefon on just seal?27.01.2015

Tere!
Kiire ja lihtne küsimus, kui mul on telefon varastatud ja kui mul on kahtlus, et telefon on just selles pandimajas siis kas mul on õigust saada pandimajast infot või ei? Kirjutasin küll pandimajale, aga nemad ütlesid, et nemad kolmandatele isikutele infot ei anna.
Ehk oskate Teie öelda mis moodi ma sealt infot saaksin?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud info tuleks edastada politseile. Politsei saab vastavaid asjaolusid kontrollida. Eraisikuna Teil seal võimalusi info väljaselgitamiseks ei ole.
 

Küsimus: Millised tagajärjed kaasnevad, kui alaealine jäi alkoholi tarbimisega politseile vahele, kas kooli ka teatatakse?27.01.2015

Tervist,
Mul oli siis esimest korda kokkupuude politseiga. Olen alaealine ja jäin vahele alkoholi tarbimisega. Tunnistan oma viga ja sain kindlasti suure õppetunni sellest seadusevastasest teost. Tahaksin nüüd küsida teilt, mis juhtub veel minuga peale rahalise trahvi (nt kas teatatakse kooli vms)?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui sulle koostati protokoll, siis sellele järgneb tõepoolest rahatrahv kuni 40 eurot. Kooli sellest ei teavitata, küll aga edastatakse lapsevanemale vastav info, seega kodus rääkimisest, kui nad seda millegipärast veel ei tea, sa kindlasti ei pääse. Kui rahatrahv tasutud, siis on see karistus kehtiva karistusena aasta aega karistusregistris. Kui uuesti sama teoga sel ajal vahele jääd, saad suurema karistuse kui eelneval korral.
 

Küsimus: Mida teha, kui purjus mees ähvardab oma pereliikmeid tapmisega?27.01.2015

Tere,
Mida teha, kui purjus mees ähvardab oma pereliikmeid tapmisega? Nimelt ähvardab, et omab relva ja võib ükskõik mis ajal tappa, kusjuures ähvardades ütleb ka, et ta ei saa midagi kui ta tapab olles alkoholijoobes. Kuidas kaitsta ennast sellises situatsioonis? Kas purjus ähvardaja võib saada karistust, mis moodi?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Karistusseadustik § 36: tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.

Kui ta teid joobes olles ähvardab ning te tunnete, et teie ja teie lähedaste elu on ikkagi ohus, siis tuleks kutsuda politsei.

Eestis toime pandud tapmistest suur enamus on sooritatud joobes olekus. Süüdlased saavad selle eest kriminaalkaristuse seaduses sätestatud korras.

Kui taolisi ähvardamisi tuleb tihedalt, on aeg mõelda ka enda ohutuse tagamisele sellega, et vägivaldsest isikust eemale pääseda (lahutus, mujale kolimine), sest keegi ei pea elama pidevas hirmus.
 

Küsimus: Kas politseinikul on kohustus tutvustada dokumente kuhu allkirja palutakse, kui on näha, et inimene on endast väljas?27.01.2015

Tere
Mulle koostati väärteo protokoll 17.11.2014. Esitasin läbi e-toimiku 01.12.2014 vastulause. Otsuses oli aga kirjas, et ma pole vastulauset esitanud.
Milles võib olla asi? Kas politseinikul on kohustus tutvustada dokumente kuhu allkirja palutakse, kui on näha, et inimene on endast väljas ja kirjutab tuimalt igale poole alla, sisuga tutvumata?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tasub minna jaoskonda kohale ja selgitada välja, kas see Teie vastulause ikkagi jõudis menetlejani või mitte. Kuidas on võimalik, et ei jõudnud, selgub just nii. Kuna vastulause esitamine jäi lubatud 15päeva piiridesse, käitusite Teie õigesti, samas iga vastulause ei pruugi koostatavat otsust mõjutada.

Politseinikul on kohustus inimesele koostatud dokumente ja tema õiguste sisu selgitada. Kui inimene üldse ei ole võimeline menetlustoimingutes osalema, on võimalik menetlejal otsustada ka isiku isiku suhtes menetlustoimingute tegemine mõnel teisel päeval, edastades selleks isikule kutse. Kui aga politseinikule tundus, et menetlustoimingute läbiviimine on võimalik, inimene koostööaldis, olgugi et endast väljas, on mõistlik kohapeal kõik toimingud ära teha. Protokollide juures, mille koopia isik endale saab, on ka kaebuse esitamise tähtajad, seega, kui isik leiab kodus maha rahunedes, et midagi koostatud dokumentides on siiski valesti, ebatäpset saab ta esitada vastulause.
 

Küsimus: Kas ettevõtte juht võib ennast koondada ja taotleda töötushüvitist?26.01.2015

Tere! Kui ettevõttel ei lähe enam hästi, st on tekkinud masuvõlad ja uut tööd ei paista, kas sel juhul on osaühingu omanikul õigus ennast koos teiste töötajatega koondada, äritegevus lõpetada ning kas koondatuna on tal õigust töötushüvitisele? Omanik on ennast tööle võtnud töövõtulepinguga ja riigile maksnud kõik vajalikud maksud, sh töötukindlustusmakse.

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud ettevõtte juht

Täpsema info saamiseks töölepingu lõpetamise üksikasjade kohta palume Teil pöörduda Tööinspektsiooni poole - e-posti aadressil on jurist@ti.ee või helistades infotelefonile 6406000, mis töötab igal tööpäeval kella 9.00 - 16.30.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) kes on töötuna arvele võetud;
2) kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Alates 01.05.2014 jõustusid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused, mille järgi ei saa töötuna arvele võtta inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.
 

Küsimus: Kust leida selgitust kuidas mõõdetakse noa pikkust, et see relvaseadusele vastaks?22.01.2015

Tervist! Otsin lisateavet Eesti Vabariigi relvaseaduses paika pandud maksimaalse legaalse noa tera pikkuse kohta. Mind huvitab kuidas täpselt legaalne pikkus (8,5cm) fikseeritakse? Minus tekitab segadust just selle konkreetse taskunoa mudeli disain.
https://dl.dropboxusercontent.com/u/26599070/para2.jpg

Nimelt noa avamisel moodustub pärast teritatud 8cm pinda sekundaarne näputugi millel omakorda pikkuseks on 7mm. Kas see tähendab, et noa tera on legaalne 8cm või illegaalne ning tsiviilkäibes keelatud 8,7cm?

Ette tänades!

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kui selle noa tera ei ole vedru- või raskusjõul väljaviskuv, siis on see nuga tsiviilkäibe lubatud. Kui tera aga on vedru- või raskusjõul väljaviskuv siis keelatud. Ehk siis see 0,7mm loetakse tera pikkuse sisse.