Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas võõras inimene tohib kasutada teise inimese laste pilte kuskil netis, kui üks lapsevanem pole sellega nõus?11.03.2015
Tere
Tahtsin küsida, kas võõras inimene tohib kasutada, teise inimese laste pilte kuskil neti portaalis, kui üks lapsevanem pole sellega nõus?
Aitäh
Tahtsin küsida, kas võõras inimene tohib kasutada, teise inimese laste pilte kuskil neti portaalis, kui üks lapsevanem pole sellega nõus?
Aitäh
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Laste piltide kasutamist reguleerib Isikuandmete Kaitse seadus. Väga palju oleneb ka konkreetsetest asjaoludes, kes kasutab pilti, kus see pilt tehtud on, kelle poolt ja millised tingimused kokku on lepitud. Pildi kasutamiseks piisab ühe lapsevanema nõusolekust.
Küsimus: Mida teha kui naabrid kuulavad päevasel ajal muusikat liiga valjult?11.03.2015
Kõrvalkorterisse on kolinud isikud, kes kuulavad pärastlõunasel/õhtusel ajal ehk umbes kella 5-6 paiku kõvasti muusikat. Elame paneelmajas ja tegemist ei ole sellise kuulamisega, et kuuleks ainult bassi, vaid endal seinad värisevad, on kuulda täpselt isegi laulusõnu. Oskate aidata, et kas antud olukorras on mingi lahendus või kaitseb seadus täielikult mu naabrit?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Seadus ei kaitse täielikult Teie naabrit. Esimese asjana võiks naabriga rääkida, ehk on võimalik probleem lihtsalt lahendada. Kui naaber probleemi ei mõista ja oma tegevust jätkab siis tuleks kutsuda patrull. Samuti võiksite suhelda teiste naabritega, selgitamaks välja, kas muusika häirib veel kedagi. Kui häirib, siis saate teha ka avalduse, et oma muusika kuulamisega häirib naaber lisaks Teile ka naabreid X ja Y.
Küsimus: Kas politseil on õigus alaealist trahvida, kui ta sõidab mootorrattaga, isik on teada, kuid vahele pole jäänud?11.03.2015
Kas politseil on õigus alaealist trahvida, kui ta sõidab mootorrattaga? Isik on teada, kuid vahele pole jäänud.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Jah, võib kui on võimalik koguda tõendeid muul viisil kui patrulli poolt peatamine.
Küsimus: kas vanglakaristuse eest kõrvale hoidmine on karistatav?11.03.2015
Kas vanglakaristuse eest kõrvale hoidmise eest on võimalik karistust juurde saada? Aga siis kui juba poolteist aastat kõrvale hoidunud? Kas karistus aegub kunagi?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Jah on KarS § 329. Karistuse kandmisest kõrvalehoidumine
Täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Ja aegumine: KarS § § 82. Otsuse täitmise aegumine
(1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud:
1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest;
3) üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2) Otsuse täitmise aegumine peatub:
1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest;
2) käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks;
3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud;
4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda.
Küsimus: Kas juhul, kus eestlane ründab teist eestlast Soomes, tegeleb ainult soome politsei või on vaja teha ka Eesti politseile avaldus?04.03.2015
Kas juhtumiga, kus eestlane ründab teist eestlast soomes, tegeleb ainult soome politsei või on vaja tulla teha Eesti politseile avaldus?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Mida teha, kui tean, et üks inimene peksis teist, kuid politseisse ei saa minna, sest seal on peksja sõbrad?04.03.2015
Tere,
Mida teha, kui tean väärteost, kellegi peksmisest? Aga politseisse ei saa minna, kuna seal jaoskonnas on niinimetatud peksja sõbrad ja tuttavad. Mida teha? Kus hakkab ja lõpeb piir, kas mul endal on võimalik anonüümselt minna ja anda mingisugustki tunnistust? Nii, et peksja ja see, keda peksti ei saaks teada. Sest ka mina olen mitme asja tunnistaja ning ma olen naisterahvas. Ma ei saaks enda kaitsmisega hakkama. Mida ma teeks?
Mida teha, kui tean väärteost, kellegi peksmisest? Aga politseisse ei saa minna, kuna seal jaoskonnas on niinimetatud peksja sõbrad ja tuttavad. Mida teha? Kus hakkab ja lõpeb piir, kas mul endal on võimalik anonüümselt minna ja anda mingisugustki tunnistust? Nii, et peksja ja see, keda peksti ei saaks teada. Sest ka mina olen mitme asja tunnistaja ning ma olen naisterahvas. Ma ei saaks enda kaitsmisega hakkama. Mida ma teeks?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Hea on selline info edastada kirjalikult. Vastavad teated registreeritakse ning nende juurde peab tulema politsei poolne lahendus. See lööja sõber, kes jätab juhtunule reageerimata, paneb ise rikkumise toime, ning sellisel juhul tegeleb temaga juba politsei sisekontroll, veel hullem, kui ta ise tuleb teid või kannatanut kuidagi ähvardama.
Mina pigem soovitan rääkida veel kannatanuga, et ta igal juhul politseisse pöörduks ja kui ta seda ei tee, andke poloitseile ise juhtunust teada. Oluline on see, et kui keegi politseid ei teavita, ei saa me ka sekkuda ning seega võib see sama vägivallatseja kannatanut uuesti või juba kedagi teist rünnata.
Teataja anonüümsust ei ole kõikidel puhkudel võimalik tagada, kuid see sõltub ka kindlasti juhtumist, menetlusest jne. Eestis on toimiv politsei ja kohtusüsteem, seega üks kurjategija ei tohiks ennast sugugi mugavalt siin tunda, kuid nii võib minna, kui politsei taolist infot ei saa.
Küsimus: Mida teha kui tuttav on peksa saanud ja ta ei anna kurjategijaid politseisse?04.03.2015
Tere. Mida teha siis kui tuttav on peksa saanud ja ta ei anna kurjategijaid politseisse? Kuigi mina kõrvaline isik tean, kes teda peksid ja mida nad tegid. Ma ise ei saa ju minna politseisse neid üles andma, kuna minul ei ole tõendeid. Aga kannataunu ei lähe oma vigastusi traumapunkti fikseerima, kuna see, kes teda peksis, töötab ise traumapunktis. Mida teha? Kui mina ise rääkima lähen politseisse, võib mind sama saatus oodata. Minu, kui naisterahva jõud ju meestest üle ei käi. Ning politsei ei suuda pakkuda 24/7 kaitset. Mida ma peaksin tegema?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Mina pigem soovitan rääkida veel kannatanuga, et ta igal juhul politseisse pöörduks.
Küsimus: Kuidas arvutatakse haigusraha, kui olin lapsega kuni 3 aastaseks saamiseni kodune?04.03.2015
Tere
Olin lapsehoolduspuhkusel ja tööle läksin augustis. Kahe kuu pärast (mais) on plaanis operatsioon, mille tulemusena pean jääma 1,5 -2 kuuks koju. Minu küsimus ongi, et mille alusel makstakse haigusrahasid?
Olin lapsehoolduspuhkusel ja tööle läksin augustis. Kahe kuu pärast (mais) on plaanis operatsioon, mille tulemusena pean jääma 1,5 -2 kuuks koju. Minu küsimus ongi, et mille alusel makstakse haigusrahasid?
Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee
Haigekassa võtab töövõimetushüvitise arvutamisel aluseks Maksu- ja Tolliametist saadud isiku eest arvestatud või makstud sotsiaalmaksu.
Kui töölepinguga töötajal eelneval aastal tulu puudus või oli väiksem kui 390 eurot kuus siis võrdub päevatulu põhipalga ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise. 2015. aastal on alampalk 390 eurot. Kui põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis päevatulu võrdub põhipalga ja arvu 30 jagatisega. Töövõimetushüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks.
Töövõimetushüvitise arvutamise kohta saate lugeda https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/rahalised-huvitised/toovoimetushuvitised.
Parimate soovidega
Kaire Jürisson
infospetsialist
Küsimus: Miks paistab naistevangla nagu odav hotell, aga meestevangla on hoopis hullem, kas see ei ole mitte diskrimineerimine?27.02.2015
Tekkis selline küsimus, et miks näeb naistevangla välja pigem nagu odavama poolsem hotell kui meeste vangla tundub oluliselt ebamugavam. Kas see ei ole mitte sooline diskrimineerimine. Kas vangid ei peaks kinni istuma sarnastes tingimustes?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Küsimus: Kas politsei võib karjuda alaealise ülekuulatava peale?27.02.2015
Tere,
Kas politsei võib karjuda ülekuulatava peale, kui ülekuulatav on alaealine? Kui ei või, siis kas võib selle politsei peale kaevata, kes su peale karjus?
Kas politsei võib karjuda ülekuulatava peale, kui ülekuulatav on alaealine? Kui ei või, siis kas võib selle politsei peale kaevata, kes su peale karjus?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Seadus ei reguleeri politseiniku hääle valjusust ülekuulamise käigus, seda ka olenemata ülekuulatava vanusest. Seega ei ole antud juhtumi puhul Teie vanus määrav. Kui leiate, et politseinik käitus kuidagi valesti, võite kaebuse esitada sisekontrollile. Kontaktid leiate siit: https://www.politsei.ee/et/kontakt/kontaktid-struktuuri-jargi/?exp0=2&exp1=111780