Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas väärteo karistuse jälgi registris näen üksnes mina või on need ka näiteks tööandjale nähtavad?10.04.2015
Tere,
Vastasite, et väärteo karistusandmed kustutatakse registrit ja kantakse arhiivi peale aasta möödumist. Internetist eesti.ee või "karistusregistrist" ID kaardi põhiselt otsides oma 5a. taguse väärteo jälgi, annab register näidud välja. Kas seda saab soovi korral ka tööandja välja nõutada? On tal selleks õigus? Tänan
Vastasite, et väärteo karistusandmed kustutatakse registrit ja kantakse arhiivi peale aasta möödumist. Internetist eesti.ee või "karistusregistrist" ID kaardi põhiselt otsides oma 5a. taguse väärteo jälgi, annab register näidud välja. Kas seda saab soovi korral ka tööandja välja nõutada? On tal selleks õigus? Tänan
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Oma küsimusele leiate vastuse Karistusregistri seadusest
https://www.riigiteataja.ee/akt/105122014017
§ 20. Õigus saada andmeid registri arhiivist
(1) Registri arhiivis asuvaid andmeid on õigus saada:
1) isikul enda kohta;
2) alaealise isiku seaduslikul esindajal esindatava alaealise isiku kohta;
3) uurimisasutusel kriminaalasjas kohtueelse menetluse toimetamiseks;
4) Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil kodakondsuse seaduses, välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks;
5) julgeolekuasutusel riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõike 1 punktis 8 ning lõike 2 punktides 4, 5, 7, 8, 10 ja 15 nimetatud asjaolude kontrollimiseks;
6) Kaitsepolitseiametil teabehanke tegemise eesmärgil ja jälitusasutusel kuritegude ennetamise ja tõkestamise kohta jälitustoiminguga teabe kogumise eesmärgil;
7) prokuratuuril kriminaalmenetluse läbiviimise ning jälitustoimingu planeerimise eesmärgil;
8) vanglateenistusel vanglaametniku erialale õppima asuva isiku või vanglaametniku erialal õppiva isiku seaduse nõuetele vastavuse kontrollimise ning kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil;
9) Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse tähenduses lastega töötava isiku võtmisel alaealistega seotud tööle, teenistusse, asendusteenistusse, vabatahtlikku tegevusse, osutama tööturuteenuseid või praktikale või lastega töötamiseks tegevusloa andmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
[RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]
10) tööandjal käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 3–52 nimetatud juhtudel isiku tööle või teenistusse võtmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
[RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
11) Põllumajandusministeeriumil, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 65 lõikes 6 nimetatud riigi sihtasutusel sama seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamise ning eelnimetatud seaduse alusel riikliku järelevalve teostamise eesmärgil;
[RT I, 04.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
12) Kaitseliidu liikmeks asuda soovija ja liikme Kaitseliidu seaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks;
[RT I, 20.03.2013, 1 - jõust. 01.04.2013]
13) Põllumajandusministeeriumil ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise ning riikliku järelevalve teostamise eesmärgil.
[RT I, 05.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
(2) Registri arhiivis asuvaid andmeid väljastatakse päringu alusel, milles on märgitud käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 loetletud andmed ning viide andmete saamise õiguslikule alusele.
Küsimus: Kas politsei võib tulla maja läbi otsima, kui kedagi pole kodus?10.04.2015
Nimelt oli juhtum selline, et kedagi ei olnud kodus, majal on kaks ust ning ununenud oli maja küljeuks lukust lahti. Kuna politsei otsis taga inimest, oli lihtsalt sisse tulnud ja maja läbi otsinud. Teada saime sellest, kui järgmisel päeval politsei uuesti tuli ja ütles, et käis ning uks oli lahti. Ütles, et laual oli kaks sülearvutit ja et ikka sulgeks edaspidi uksed. Kas politseil on õigus nii lihtsalt maja läbi otsida, ilma, et kedagi kodus oleks või tulla ja ilma läbiotsimisorderita otsida maja läbi? Ja nimelt peale seda oli kadunud ka üks ehe.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lubab kohtueelse menetluse raames isiku valdusesse siseneda prokuratuuri või kohtu poolt väljaantud läbiotsimismäärusega, mida tuleb tutvustada isikule, kelle juures läbi otsitakse, või selle isiku puudumisel tuleb toimingusse kaasata valla või linna esindaja. Samas – juhul, kui hoonesse on vajalik siseneda isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, siis on õigus teha seda ilma määruseta (KrMS § 911).
2) Korrakaitseseaduse § 50 ja 51 järgi võib politsei valdaja nõusolekuta hoonesse siseneda ja selle läbi vaadata järgmistel juhtudel: 1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; 2) on alust arvata, et hoones viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse (nt tagaotsitav) või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on politsei pädevuses. Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Eluruumi läbivaatuseks (sisenemisega võrrelda samm edasi) on vaja juba halduskohtu luba (kas eelnevat või teatud juhtudel võib see olla ka tagantjärele küsitud). Reeglina on isikul õigus viibida oma eluruumi läbivaatuse juures. Seda nõuet ei pea järgima, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad läbivaatuse õiguspärast kohaldamist. Kui politsei siseneb eluruumi ja teostab selle läbivaatuse korrakaitseseaduse alusel, siis peab politsei vormistama selle kohta protokolli.
Kuna Teie pöördumisest ei nähtu toimunu nüansse (sh miks politsei inimest taga otsis), siis ei ole praegu võimalik Teie küsimusele konkreetsemat vastust anda. Kui leiate, et politsei ei ole Teie eluruumi sisenedes õigesti käinud ja/või kahtlustate politseid ehte kadumises, siis on Teil kõige õigem pöörduda ametliku avaldusega, kus toimunu asjaolud on üksikasjalikult ära kirjeldatud, Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo poole (ppa@politsei.ee).
Küsimus: Kas tööandja võib soovitada töötajatel töö ajal juhtunud õnnetusi tööõnnetustena kirja mitte panna?08.04.2015
Tervist!
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?
Aitäh teile
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?
Aitäh teile
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööõnnetuste temaatikat reguleerib määrus „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014).
Vastused küsimuste kaupa:
1) Tööõnnetuste varjamine on keelatud. Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspekstiooni kõikidest kergetest, rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest.
2) Tööandja kohustus on paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Määrus „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/81146)
3) Tööanda peab enne tööõnnetuse raporti täitmist võtma kannatanult seletuskirja, et vormistada raportit. Seletuskirja ja seletuse puudumisel on väga raske raportis õnnetust autentselt kirjeldada. Seletuskiri on üks oluline osa tööõnnetusega seotud asjaolude ja põhjuste välja selgitamisel.
4) Šokk on meditsiinilise termini alusel organismi eluohtlik seisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Šoki põhjusteks võivad olla kas verekaotus või väljakannatamatu valu. Šokk võib tekitada teadvusehäireid. Liiklusseaduse § 33 lg (11) punkt 2 alusel on juhil keelatud liiklusohtlikus seisundis juhtida sõidukit. Sõiduki juhtimine šokiseisundis on liiklusseaduse nõuete eiramine ja kui see põhjustab liiklusõnnetuse, on vastutajaks sõidukijuht.
Küsimus: Mida ette võtta, kui õpetaja hakkas ahistama õpilast pärast seda, kui ta enam järelaitamistunde ei võtnud?08.04.2015
Tere!
Meil klassis on ebameeldiv matemaatika õpetaja. Üks klassiõde oli hädas matemaatika õppimisega. Siis õpetaja aitas teda abitundidega, kutsus koju. Seal ta kostitas kommide, maiustustega, ostis koolitarbeid, surus oma nn sõprussuhet peale. Muidugi, seni kui ta käis õpetaja juures abitundides, pani õpetaja ikka normaalseid hindeid või andis võimalust uus töö teha. Aga olukord muutus väga hulluks siis, kui klassiõde hakkas sugulane aitama matemaatikas ja enam abitunde ei vajanud. Siis hakkas õpetaja talle puudulikke hindeid lambist panema, mõnitama klassi ees. Rääkisime kooli juhtkonnale ka, aga ei võeta midagi ette, kuna on kooli üks parematest õpetajatest. Ja ta on neid ohvreid varemgi otsinud, keda koju kutsuda ja kui enam abi ei vaja, hakkab ahistama, mõnitama. Kas on võimalik selline õpetaja vastutusele võtta ja mis karistus on sellisele ette nähtud? Meie oleme 8. klassis.
Meil klassis on ebameeldiv matemaatika õpetaja. Üks klassiõde oli hädas matemaatika õppimisega. Siis õpetaja aitas teda abitundidega, kutsus koju. Seal ta kostitas kommide, maiustustega, ostis koolitarbeid, surus oma nn sõprussuhet peale. Muidugi, seni kui ta käis õpetaja juures abitundides, pani õpetaja ikka normaalseid hindeid või andis võimalust uus töö teha. Aga olukord muutus väga hulluks siis, kui klassiõde hakkas sugulane aitama matemaatikas ja enam abitunde ei vajanud. Siis hakkas õpetaja talle puudulikke hindeid lambist panema, mõnitama klassi ees. Rääkisime kooli juhtkonnale ka, aga ei võeta midagi ette, kuna on kooli üks parematest õpetajatest. Ja ta on neid ohvreid varemgi otsinud, keda koju kutsuda ja kui enam abi ei vaja, hakkab ahistama, mõnitama. Kas on võimalik selline õpetaja vastutusele võtta ja mis karistus on sellisele ette nähtud? Meie oleme 8. klassis.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Mis mind ees ootab, kui jäin alaealisena alkoholi tarbimisega politseile esimest korda vahele?03.04.2015
Tere! Jäin hiljuti alkoholi tarbimisega politseile esmakordselt vahele. Kas joobe suurusest oleneb trahvi suurus ning kooli teatamine? Kas esimese korraga alaealiste komisjon tuleb ning kas üldse kooli teatatakse? Mõnel sõbral on teatatud ja mõnel mitte.
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Alaealiste komisjoni saatmise otsustab menetleja. Komisjoni materjalide juurde kuulub ka õpilase iseloomustus, mida küsitakse koolist. Seda tehes lapse süütegu teatavaks ei tehta, küll aga saab kool teada selle komisjoni istungil osaledes.
Küsimus: Kas tööandjal on kohustus muretseda 24/7 töökohale tervist toetavad kvaliteetsemad kontoritoolid?01.04.2015
Kas on mingeid nõudeid 24/7 töökohale? Olenemata konkreetse töötaja vahetuse pikkusest on töövahendid kasutusel ööpäevaringselt aasta läbi. Eriline probleem on töötool, kuna istume 12 või 24 tundi järjest monitoride ees. Kuna tavalised kontoritoolid lagunevad koormuse tõttu kiiresti, tegime ise kodutööd ja otsisime netist töötooli, mis on ette nähtud kasutamiseks 24 tundi päevas. Loomulikult on nende hind kümme korda suurem tavaliste kontoritoolide omast, aga need on kõigil võimalikel viisidel reguleeritavad (reguleeritav nimmetugi) ja kolme-aastase garantiiga. Tavaliste toolidega on meil kogu aeg selg-kael-õlavööde kanged ja valutavad, samuti on sagedased peavalud. Spetsiaaltoolidel on mingid ISO sertifikaadid, need on ilmselt lähtuvalt töötingimustest. Kust neid leida ja kas tööandjatel on mingit seaduslikku kohustust taolistel töökohtadel neid tingimusi arvestada töövahendite soetamisel?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Tööandja peab tagama sobivad töövahendid töötamiseks. Määrus Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded(https://www.riigiteataja.ee/akt/72421) kehtestab, et töötool peab olema reguleeritav kõrgusesse ja seljatoe osas. Rohkem nõudmisi ei ole.
Teostades kuvaritööd, on kohustuslik puhata 5-7 min tunni jooksul st tõusta püsti ja teha võimlemisharjutusi/venistusi.
Kehtestatud on nõuded töökohale, kus arvestuslikult töötab siiski üks inimene järjest 8 tundi sh minipausid ja lõunapaus(https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). 12 tundi ei tohi ükski töötaja järjest istuda. Pikaajaline järjest istumine tingib väga tõsiseid tervisehäireid. Puhkepauside pidamine on väga vajalik.
Lisaks pauside pidamisele on mugava ja ergonoomilise töötooli olemasolu loomulikult vajalik. Lisaks oleks ka väga soovituslik endale massaaži lubada.
Kui töötoolid amortiseeruvad kiiresti, tuleks tööandjal neid sagedamini välja vahetada. Loomulikult on soovituslik soetada töötoole töötajate vajaduste/soovidega kooskõlas.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Mis juhtub tööandjaga, kes ei täida tervisekontrolli ettepanekut töötajale ergonoomilise töövahendi muretsemiseks?01.04.2015
Tervisekontrolli otsustes on näiteks kirjas, teatud ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Näiteks ühel töötajal on nii kirjas: Püsiva töövõime säilitamiseks vajalik töökoha ergonoomiline kujundamine, reguleeritava kõrgusega töölaud vastavalt töötaja pikkusele, vältimaks sundasendit, mis koormab töötaja luu- ja lihaskonda pikemaajalisel istumisel arvuti taga. Vajalik manuaalteraapia alaseljale 3-4x ravikuurina aastas.
Mida tööanda sellise otsusega peale hakkab? Kas ta peab töötajale uue laua muretsema või näiteks kohendama olemasolevat? Kuidas on mõeldud manuaalteraapia tasustamist? Küsimuse mõte selles, et mis juhtub kui tööandja neid ettepanekuid ei täida, mis võib tööandjale seoses sellega kaasneda?
Mida tööanda sellise otsusega peale hakkab? Kas ta peab töötajale uue laua muretsema või näiteks kohendama olemasolevat? Kuidas on mõeldud manuaalteraapia tasustamist? Küsimuse mõte selles, et mis juhtub kui tööandja neid ettepanekuid ei täida, mis võib tööandjale seoses sellega kaasneda?
Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee
Vastavalt määrusele Tervisekontrolli kord § 5 (7) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 4 toodud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
Tööandja peab analüüsima töötervishoiu arsti muudatusettepanekuid. Soovituslik on täita esitatud ettepanekuid, et säilitada/parendada töötaja töövõimet aga need ei ole kohustuslikud.
Ainus, mis võib tööandjaga otseselt juhtuda on see, et soovituste eiramisel võibki töötaja tõsiselt haigestuda kutsehaigusesse ning tööandja võidakse kaevata kohtusse kutsehaiguse põhjustamises. Kohtutee hakkab omalt poolt kaasa tooma palju kulutusi.
Võimalusel on siiski mõistlik täita töötervishoiu arsti soovitusi võimaluse piires sh teraapiad. Laud - võib leida töökeskkonnast juba olemasoleva laua, mis on töötajale sobivama kõrgusega. Lähtuda ergonoomika põhimõtetest ning püüda parendada töökohta. Juhiseid ergonoomiliselt töökohast on internetis väga palju. Alati ei pea tegema ergonoomilise töökoha saavutamiseks suuri kulutusi, et kujundada ohutu ja sobiv töökoht.
Edu soovides,
Kristi Jõeorg
Küsimus: Kas hostelid ja hotellid, kes annavad prostituudile toa, ei peaks prostitutsioonile kaasaaitamise eest karistada saama?01.04.2015
Tere! Olen kuulnud, et prostitutsiooniga tegelev isik ei või teenuse osutamiseks üürida korterit või hotellituba. Tegevus peab toimuma isiklikul pinnal. Väliste tunnuste järgi on selgelt arusaadav, kes antud teenust osutab ja väikeses hostelis on ühe inimese pidev külastus kahtlust äratav. Seega, hostelid ja hotellid, kes annavad prostituudile toa, aitavad prostitutsioonile kaasa ja kas nad ei peaks selle eest karistada saama?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Hotell, juhul kui selles võimaldatakse kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist, on käsitletav bordellina ning selle tegevuse korraldamine bordelli pidamisena. Kui hotell võimaldab ühel prostituudil enda ruumides teenust osutada, on tegemist KarS § 133 prim 3 koosseisuga. Vabandatav ei ole ka see, et hotelli töötajad ei tea, mis hotellis toimub. Politsei hiljem hindab kindlasti seda, kas hotelli personal pidi aru saama, et neid ruume selliselt kasutatakse, seega kahtluse korral tuleks taolistest klientidest juba ennetavalt loobuda.
Kui on ka hotelli tegevusega kursis olevatel isikutel selline kahtlus tekkinud, et üüritud pinda kasutatakse bordellina, tuleb sellest politsei vastavat üksust teavitada.
Küsimus: Millal aegub väärtegu (pisivargus kaupluses) ja milliseid piiranguid see mulle veel 5 aastat hiljem seab?01.04.2015
Tere,
1.millal aegub Eestis väärtegu: pisivargus kauplusest, mille tulemusel määrati rahatrahv;
2.kas see keelab täna 5 aastat hiljem relvaloa taotlemist;
3.kas see seab piirangu kandideerida tööle avalikku sektorisse;
3.kas see liigitub "tahtliku riigivastase kuriteo alla".
1.millal aegub Eestis väärtegu: pisivargus kauplusest, mille tulemusel määrati rahatrahv;
2.kas see keelab täna 5 aastat hiljem relvaloa taotlemist;
3.kas see seab piirangu kandideerida tööle avalikku sektorisse;
3.kas see liigitub "tahtliku riigivastase kuriteo alla".
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
1. Karistusregistri seadus § 24. Registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtajad
(1) Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui:
1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta;
2. Relvaseaduse § 36 sellist keeldu ette ei näe.
3. Avaliku teenistuse seadus sellist keeldu ette ei näe
3.2 Riigivastased süüteod on sätestatud karistusseadustiku 15. peatükis. Pisivargus on varavastane süütegu, millised asuvad 13. peatükis, seega pisivargus EI OLE riigivastane kuritegu.
Küsimus: Mis karistus kaasneb juhul, kui autokooli lõputunnistus on juba käes ja peaksin sõitmisega politseile vahele jääma?01.04.2015
Tere!
Mul on autokooli lõputunnistus käes. On jäänud vaid Arki sõidueksam sooritada. Juhul, kui ma sõidan nt äärelinnas ja mind peatab politseiametnik, kas siis saan karistuseks trahvi ilma lubadeta sõidu eest või kaasneb sellele ka muu karistus. Nt, et ma ei pääse enam sõidueksamile?
Mul on autokooli lõputunnistus käes. On jäänud vaid Arki sõidueksam sooritada. Juhul, kui ma sõidan nt äärelinnas ja mind peatab politseiametnik, kas siis saan karistuseks trahvi ilma lubadeta sõidu eest või kaasneb sellele ka muu karistus. Nt, et ma ei pääse enam sõidueksamile?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Seni kuni Te ei ole läbinud eksamit puudub Teil juhtimisõigus ja Teid karistataksegi mootorsõiduki juhtimise eest, omamata vastavaka kategooria juhtimisõigust, ehk LS § 201 lg 1 järgi.
§ 201. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
Ning vastavalt LS § 106 lg 1 p 3 ei ole Teile võimalik anda juhtimisõigust
(1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või
Seega oleks Teil mõistlik kannatada seni, kuni eksamid on tehtud.