Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ma saan Eestis haiguslehe, kui teen operatsiooni (nägemise korrektsioon) teises Euroopa riigis?11.05.2015

Kui ma teen operatsiooni (nägemise korrektsioon) teises Euroopa riigis, kas ma võin haiguslehe ikka saada?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Kui inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, väljastab arst selle tõendamiseks töövõimetuslehe. Töövõimetuslehe väljastamine sõltub arsti otsusest ja inimese terviseseisundist.

Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.
Seega esmaseks haigusleheks on välisriigis väljastatud töövõimetust tõendav dokument. Olles Eestisse saabumisel veel töövõimetu, on õigus saada antud esmasele töövõimetuslehele järgleht.
Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr. 114 „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ § 5 lõige 2 prim 1 vormistatakse haigusleht järgnevana ka juhul, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub sama haiguse või vigastuse ravimiseks arsti poole Eestis hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast isikut välisriigis ravinud arsti väljastatud tõendil (edaspidi välisriigi arsti tõend) märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või välisriigi arsti tõendil märgitud ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva.

Parimate soovidega

Kaire Jürisson
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et koondamise järgselt töötuna arvele võtmisel piisab kolmel kuul veebis päeviku täitmisest?05.05.2015

Tere!
Olen kuulnud, et koondamise järgselt töötuna arvele võtmisel piisab esimesel kolmel kuul veebis päeviku täitmisest ja ei pea kohal vastuvõtul käima - ei leidnud aga sellekohast infot hetkel töötukassa lehelt, kas oskate anda viite, kas ja kus see kirjas on ning mis tingimustel?
Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Koondatud isikud töötukassas ei erine nendest töötutest, kelle töösuhe lõppes mõnel muul põhjusel.

Kõik töötud peavad otsima aktiivselt tööd ja pöörduma töötukassasse nõustamisele kokkulepitud ajal. Lisaks isiklikule pöördumisele lubab seadus pöörduda töötukassasse ka individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud viisil
- telefoni teel või
- isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse (iseteeninduse) kaudu.

Kõik töötuna arvelevõetud isikud võivad kolmel esimesel töö otsimise kuul või aktiivsel tööturuteenusel (nt tööpraktika, tööturukoolitus) või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes osalemise perioodil, oma konsultandiga kokku leppida, et täidavad tööotsimispäevikut töötukassa iseteeninduse kaudu.

Loomulikult peaks töötul olema oskused ja võimalused iseseisvalt tööd otsida ja meie iseteeninduses ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID teenust kasutades. Oluline on, et kindlasti tuleb elektroonilise tööotsimispäeviku täitmine eelnevalt oma konsultandiga kokku leppida.

Töötu kohustused on kirjas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 3 primm: https://www.riigiteataja.ee/akt/948762?leiaKehtiv
 

Küsimus: Kas mul on õigus haigekassapoolsele kindlustusele, kui olen eesti kodanik aga õpin Londoni ülikoolis?30.04.2015

Kas mul on õigus haigekassapoolsele kindlustusele, kui olen eesti kodanik aga õpin Londoni ülikoolis? Kuidas oleks võimalik saada kindlustatud?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Õigus ravikindlustusele on Eesti õppeasutusega samaväärses välisriigi õppeasutuses õppival õpilasel või üliõpilasel. Ravikindlustuskaitse jätkamiseks Eestis tuleb esitada haigekassale õppima asumise kinnituseks välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument. Täpsem info haigekassa kodulehel.


Parimate soovidega

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui korterinaabrist neiu on vägivaldne ja ähvardab?28.04.2015

Tere. Üürin koos tuttava neiuga korterit (me pole paarisuhtes). Alguses oli kõik suurepärane, kuid mingil hetkel hakkas neiu minu elu kontrollima, a'la küsima, kus ja kellega ma tööajal kohtun jne. Asi on tänaseks võtnud juba väga hullud pöörded - igapäevane vaimne vägivald (ähvardamised stiilis "ma löön su hambad kurku", "lasen su vigaseks peksta", "rikun igaveseks su elu" jne; võetakse-peidetakse näiteks autovõtmed ja telefon, et ma ei saaks tööle minna , jne.) + füüsilised kaklused (kui üritan näiteks autovõtmeid jõuga tagasi saada). Rüseluste käigus on terroristist naisolevus saanud mõned sinikad, mistõttu mind nüüd igapäevaselt naisepeksjaks nimetatakse ja lubatakse kõik mu sõpradele-tuttavatele avalikustada. Hiljaaegu lõi mind ootamatult rusikaga näkku, mille tagajärjel jooksis ninast ikka päris palju verd. Mind on reaalselt ähvardatud kööginoaga (millest on mul ka telefoniga filmitud videoklipp + lisaks palju audiosalvestusi vaimsest terrorist). Inimene ise väidab, end kannatavat obsessiiv-kompulsiivse sündroomi käes ja peab end väga heaks inimeseks. Ma ausalt-öeldes ei tea, mida teha ja kuhu pöörduda aga selle terrori tagajärjel kannatavad nii mu töö kui õpingud. (Ps! Neiu ise reaalset töökohta ei oma).
Loodan lahendust ja väljapääsu olukorrale. Ette tänades, Mr. X

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud juhul oleks esmaseks lahenduseks teise elukoha leidmine ja isikust eemale kolimine. Kui ka siis jätkub ahistamine, siis olenevalt tegudest tuleks esitada avaldus kas politseisse (noaga ähvardamine) või kohtusse (laimu levitamine Teie kui naisepeksja kohta).

Sinna jäädes ei ole lootust leida rahumeelset lahendust, sest kui ta mõistetakse näiteks süüdi Teie ähvardamises ja saab seoses sellega kriminaalkorras karistada, siis ei oska keegi ennustada, mis edasi võib juhtuda, eriti, kuna isik on Teie sõnade kohaselt ebastabiilne. Samas, saate ka juba juhtunud juhtumite kohta esitada avaldused, kuid mõistlik oleks endale sellel ajal juba uus elukoht muretseda.

Kuidas neiut ennast aidata? Võite anda lähedastele (tema vanemad) teada, et tema käitumine tekitab Teis muret ja et nad võimalusel püüaksid teda aidata. Olgu siis selleks perekonna poolne tugi teise elukoha leidmisel või meditsiinilise abi otsimises.
 

Küsimus: Kas saan tagasi võtta perevägivalla kohta politseile tehtud avalduse?28.04.2015

Kui olen teinud avalduse nüüdseks juba eksabikaasa peale politseis perevägivalla pärast, kas mul on võimalik seda lõpetada? Ja kas sellega ka kaasneb midagi?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Teatud juhtudel on võimalik menetlus lõpetada, kuid selleks peaksite siiski politseisse minema ja uurijaga vestlema ning põhjendama oma otsust. Üks, mida kindlasti kontrollitakse, on asjaolu, kas Teid on mõjutatud mõnel ebaseaduslikul viisil (näiteks ähvardades) sellest loobuma. Kindlasti tuleks mõelda ka sellele, et kui isik jääb karistuseta, siis võivad olla tagajärjed veelgi halvemad, sest sellega jääb isikule arusaam, et kõik, mis ta tegi, oli õige. Ta võib seda tegu korrata ka järgmise elukaaslase peal. Politsei seisukohast on taoliste perevägivallatsejatega tegelemine väga oluline just ka ennetuse seisukohast.

Karistada on võimalik Teid siis, kui eelnevalt antud ütlused ei vastanud tõele.
 

Küsimus: Mida teha, kui kardan agressiivset naabrit, keda politsei palus jälgida ja veel helistada kui midagi kahtlast kuulen?28.04.2015

Tere, Hiljuti kolisid meile uued naabrid ning politsei võttis minuga ühendust, et tegemist on probleemse perega, kus lapse vastu võidakse kasutada vägivalda ning peres toimuv on jälgimise all. Paluti helistada kohe politseisse, kui midagi kahtlast kuuleme. Pidevalt on kuulda lapse kõva nuttu ja asjadega lõhkumist. Teisi meie trepikojas ei ela ning mina ei julge politseid kutsuda, kuna ma ei tea, mis seal korteris toimuda võib ja kas laps nutab lihtsalt palju, samuti kardan ise agressiivse naabriga konflikti minna. Kas on võimalik anonüümselt politsei kutsuda?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Politsei kutsumine on reeglina anonüümne. Aga soovi korral võite alati telefonis rõhutada, et politsei ise palus teada anda, kui midagi kahtlast toimub ja seega palute, et ei öeldaks, et naaber kutsus välja.
 

Küsimus: Kas saan teha load ära enne kui lubadeta sõidu karistumenetlus läbi saab, sest aasta jooksul ju siis lube teha ei saa?24.04.2015

Nimelt jäin eile politseile vahele lubadeta sõiduga ning öeldi, et ei saa aasta aega enam lube teha, kuigi autokool on lõppstaadiumis. Küsimus siis selline, et kas ma saan teha load ära enne kui menetlus läbi, öeldi, et läheb kuu aega? Ja kui ma saan, siis kas need jäävad peale menetlust mulle kätte. Kui ma jõuan kuu ajaga ARK-s eksamid ära teha ja autokooli lõpetada?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Juhtimisõigust ei anta, kui isiku on karistatud LS § 201 rikkumise eest. Seni kuni Teile ei ole teatavaks tehtud otsust, ei ole Teil ka vastavat karistatust. Seega selle kuu aja jooksul saate load ära teha.
 

Küsimus: Kas töötaja peab töö juurest traumaga haiglasse minekul maksma ise visiiditasu?24.04.2015

Tere
Kui töötajaga juhtub tööõnnetus, kus on nakatumise oht nahka läbistava torke tõttu, saadetakse töötaja haiglasse arsti juurde. Tööandjal on selle haiglaga leping, kus tehakse vastavad analüüsid ja ravid. Küsimus, kui töötaja läheb nakkuskeskusesse peab maksma visiiditasu, kas on seadus, mis viitab, et seda ei pea töötaja maksma vaid tööandja?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,
kahjuks ei ole ühtegi tööohutusalast õiguslikku alust (seadust, määrust), mis antud küsimust reguleeriks.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Mida teha kui naaber päeval lärmab ja see kostub meie kinnistule ja eluruumidesse?22.04.2015

Kuidas kehtiv regulatsioon reguleerib rahurikkumist päevasel ajal. Näiteks kui naaber lärmab ja see kostub meie kinnistule ja eluruumidesse. Kas politsei peab sellele reageerima?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Korrakaitseseadusest tulenevalt on ette nähtud politsei sekkumine siis, kui teiste rahu rikutakse ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kui rahu rikkumine toimub päevasel ajal ja see ei ole normaalse elutegevusega kaasnev müra (normaalne on tolmuimeja heli, puude lõhkumine, klaveri mängimine), vaid midagi pahatahtlikku (võimendusega rokk-kontsert, mida ei kuule ainult naabrid, vaid terve küla), siis võib ikkagi helistada 112 ja paluda politsei abi. Patrull tuleb kohale ja selgitab müra tekitajale, mis on normaalne elutegevuse käigus tekkiv müra ning milline kontserti korraldamine eeldab juba kasvõi näiteks autoriõiguse seaduse järgimist. Tegemist on vestlusega, milles antakse teada, et tema tegevus häirib teisi inimesi ja millega mõjutatakse isikut oma käitumist muutma, kedagi aga väärteo korras karistada ei saa.
 

Küsimus: Kuidas taotleda lähenemiskeeldu elukaaslase skisofreenikust emale?22.04.2015

Kuidas taotleda lähenemiskeeldu? Elukaaslase ema on skisofreenik ja käib minu korteri ukse taga karjumas ja ust lõhkumas. Ühe ukse lõhkus ära nii, et pidime selle välja vahetama. Käib ka mu vanemate ukse taga. Kuna elan kortermajas, siis on püstaku inimesed vihased, et minu ukse taga käib selline lõhkumine. Inimene on haige ja ei võta oma rohte ja on alkohoolik, kui joob, siis keerab ära. On ähvardanud ka. Mida tegema peaks?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Siin ei ole küsimus ainult Teie vara kaitses ja naabrite rahu tagamises. Kuna vara lõhkumise näol on tegemist väärteoasjaga, siis selle raames lähenemiskeeldu taotleda ei saa, vaid te peaksite pöörduma kohtusse. Samas tuleks tegeleda pigem küsimusega, kuidas seda inimest aidata, lähenemiskeelust siinkohal abi ei oleks. Võibolla peaks ta olema mõnes sotsiaalasutuses, kus tema eest keegi hoolt kannaks, sest antud juhul on ta ju ohuks nii endale kui teistele.