Sotsiaalne turvalisus

Tere

Peale töösuhte lõpetamist kehtib ravikindlustus veel kaks kuud.

Kõik võimalused ravikindlustuse saamiseks leiate haigekassa kodulehelt https://www.haigekassa.ee/et/inimesele/kindlustus.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa

Tere

Ise saate oma töövõimetuslehe andmeid vaadata riigiportaalist www.eesti.ee täpsemalt https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/isiku_toovoimetusehuvitised_3 .

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa

Tere

Ravikindlustuse seadus annab ravikindlustuse:

● üle ühekuulise töölepingu alusel töötavatele töötajatele;
● üle ühekuulise võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
● juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele, kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu juriidiline isik sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (2015. aastal on kuumäär 355 eurot).

Kui leping on sõlmitud lühemaks ajaks kui 1 kuu, ei ole õigust ravikindlustusele.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa

Tere

Ravikindlustatud on kuni 19-aastased rahvastikuregistri järgi põhielukohaga Eestis elavad lapsed. Kindlustuskaitse kehtib kuni 19-aastaseks saamise päevani (k.a).

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa

E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel osaleda tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluses elektrooniliselt.

E-toimiku kaudu on võimalik esitada menetlejale dokumente ning jälgida menetluse käiku. Ligipääs on tagatud üksnes nendele menetlustele ja andmetele, millega isik on seotud.

Seega igaühel õigust teiste andmeid vaadata ei ole. https://www.e-toimik.ee/ Siit leiate rohkem informatsiooni.

Pärast süüdimõistvat kohtuotsust on kohtuotsused leitavad siit: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/main.html

Üldjuhul avaldatakse alaealiste puhul nende sugu ja vanus arvestusega, et isik ei oleks kolmandatele isikutele koheselt tuvastatav. Täisnime alaealiste korral ei kasutata ei enne ega pärast süüdimõistmist, kohtuotsuses on nende nimed tähistatud initsiaalide või tähemärgiga. Kui on avalikustatud täisnimi, võib teha vastava teate politsei sisekontrollibüroole, kus selgitatakse välja, kas ametnik on eksinud andmeid väljastades või on nimi juurde lisatud ajalehe enda poolt.

Antud küsimus on vastamiseks liiga üldine. See puudutab eelkõige politsei jälitustegevust ning taktikaid, mille kohta ei ole võimalik konkreetset infot anda. Küll aga saate lugeda kriminaalmenetluse seadustikust seda, mida jälitustegevuse raames on võimalik teha. Lähtuvalt teie küsimustest toon siia mõned paragrahvid, seadustik ise asub siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015022?leiaKehtiv

§ 1. Seadustiku reguleerimisala
(2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alused ja kord.
§ 21. Eeluurimiskohtunik
(2) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel annab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik.
§ 64. Tõendite kogumise üldtingimused
(6) Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 3'1.
§ 126'1. Jälitustoimingu tegemise üldtingimused
§ 126'2. Jälitustoimingu tegemise alused
§ 126'3. Jälitustoimingud
§ 126'8. Kuriteo matkimine
§ 126'9. Politseiagendi kasutamine

Turvavöö tuleb kinnitada nendes sõidukites, kus need on olemas. Turvavöösid ei ole kinnipeetute transpordiks kohandatud bussides just turvalisuse kaalutlustel. Paraku on turvavööga, mis loodud inimese elu hoidma, võimalik see ka endalt või teiselt inimeselt võtta. Seetõttu neid kongis ei olegi. Küll on selge, et kui keegi on sinna paigutatud, peab politseinik liikluses olema eriliselt hoolas ning alarmsõit on sellisel juhul välistatud.

Ebaviisakaid inimesi leidub nii juhtide kui jalakäijate seas. Kui keegi ikkagi rikub pahatahtlikult teiste rahu lärmates ja ebatsensuurseid väljendeid kasutades, võib helistada 112. Olenevalt siis situatsioonist häirekeskuses otsustatakse, kas kohale saata patrull, tuleb ühendust võtta korrarikkujaga telefoni teel või mõni muu lahendus. Teatada tuleks juhtunust kohe.

Antud juhtumil tundub, et tegemist oli ühekordse olukorraga, kus isik ebaviisakalt Teie poole nähvates pöördus. Kui midagi muud sellele ei järgnenud, siis ma loeks juhtunu sellega ka lõppenuks. Politsei poolset korralekutsumist minu hinnangul siin vaja ei ole.

PPA organisatsioonina on samuti huvitatud, et selliseid juhtumeid ei oleks. Politseinike võimalikke rikkumisi uurib sisekontrollibüroo. Edastage info koos videoklipi ning enda andmetega aadressile ppa@politsei.ee, pealkirjaks võite panna "Info sisekontrollibüroole".