Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas käituda kui arvatakse, et meie majas elab paadunud kriminaal ja seetõttu ähvardatakse?05.06.2015

Tervist,
Eile peale lõunat käidi meil ukse taga otsimas ühte meest. Kõigi maja elanike teada ei ole sellise nimega isikul mingit seost selle majaga. Otsimas käis teda vanem 50-ndates hallipäine meesterahvas, kes rääkis et otsitaval on suured võlad ja ta paadunud kelm ja kurjategija. Kui mul alumine naaber üritas selgitada, et sellise nimega isikut ei ela meie majas ja tal pole ühtegi kokkupuudet siin, siis meesterahvas nentis, et naabrinaise auto tuleks võla katteks põlema panna.
Hiljem meenus mulle, et sama kirjeldusega meesterahvas oli käinud ka teiste naabrite juures nädal tagasi seda meest otsimas, kuid sel korral ta nime ei kasutanud ning siis ei tundunud see väga kummalisena.
Neti otsinguga, leidsin isegi ühe meesterahva, kes vastab otsitava kirjeldusele ja kannab sama nime. Ja kahjuks on tema kuriteo register väga pikk ja enamus oma elust on ta vanglas viibinud.
Me ei kujuta ette ka kuidas arvatakse seda meest siit leidvat, kuid hirm on suur, et ehk tõesti pannakse miskit põlema eeldusega, et majaga on see mees seotud.
Kuidas peaksime ise edasi käituma ja mis me veel teha saaksime?
Et endi turvalisust tagada?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Selle mehe kirjelduse, kes ähvardamas käis, võib edastada piirkonnakonstaablile. Kui tema järgmisel korral meest märkab, saab uurida, mis asju see mees võõraste majade uste taga ajab.

Kui mees uuesti välja ilmub, andke talle selgesti teada, et ta ei ole seal oodatud ning vajadusel kutsute politsei välja. Kui see otsitav isik ongi kriminaal, siis vaevalt tema otsija usub, et võimalikud varjajad politsei kohale kutsuksid, seega pole tal mõtet enam teist korda teie juurde otsima tulla.
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui 15-aastane poeg varastab kodust asju ja tassib minema?05.06.2015

15a. poeg varastab kodust asju ja tassib minema. Kuidas käituda? Rääkinud oleme palju, tulemusteta. Kui teha avaldus politseile, kas trahvi saab lapsevanem või vastutab poiss ise oma tegude eest? Lapsevanemana trahvi makstes kaotan mitmekordselt.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, süüvõimelisele lapsele määratud trahv on ikkagi tema enda kohustus, lapsevanem ei pea seda kinni maksma. See on üks koht, kus laps saab lapsevanemaga kokkuleppeid sõlmida, kuidas ta trahviraha tasa teenib. Samas, kui me räägime näiteks kodutehnika vargusest, võib see olla ka juba kriminaalmenetluse vääriline.

Minu noorsoopraktika jooksul on olnud juhtumeid, kus lapsevanemad laste peale on avaldusi teinud seoses kodutehnika, raha ja ehete vargusega. See ei ole midagi eriskummalist. Mõnel korral on see menetlus ja lapsevanema otsustav käitumine noori ehmatanud ja edaspidi pole rohkem kuulda olnud, kuid see ei toimi alati.

Nooremate laste korral olen noorsoopolitseinikuna mõne lapsevanema soovil ka lapse ja lapsevanemaga politseimajas kokku saanud eesmärgiga lapsele tema vanemate kuuldes selgitada seadust ja seda, mis edaspidi toimuma hakkab - "kui tuleb uus vargus, tehakse ametlik avaldus ning see on järgmiste tagajärgedega.."

Võite uurida, kas kohalikus jaoskonnas on noorsoopolitseinikku või piirkonnakonstaablit, kes on valmis sel teemal vestlema või siis tõesti, tehkegi üks avaldus konkreetse eseme varguse kohta ning sel juhul poiss sellest vestlusest ei pääse.
 

Küsimus: Kas ma võin sõita alevikus 49cc krossikaga, kui on olemas jalgratta juhiluba?05.06.2015

Kas ma võin sõita alevikus 49cc krossikaga, kui on olemas jalgratta juhiluba?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Liiklusseadus defineerib: mopeed on kaherattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ja mille töömaht sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa nelja kilovatti.

Mopeedi juhtimiseks ei piisa jalgrattalubadest. Vaja on LS § 94 tulenevalt kas mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust.
 

Küsimus: Kas on võimalik politseile esitada kaebus kiusliku naabri peale, keda häirivad teiste inimeste igapäevased toimetamised?04.06.2015

Kolisime uude kortermajja ning mõned kuud hiljem tulid ka alla korrusele ühed uued naabrid. Neile on probleemiks kõik majaelanikud, kes kuulavad muusikat (nii hommikul kui õhtul) suitsetavad oma rõdul, räägivad kõvema häälega juttu rõdul. Kõigepealt tuleb uus proua ise vigisema rõdu peale, kui keegi teda ei kuula, siis kutsub asjatult politsei. Nüüd lasi majaelanike grupis liikvele jutu, et meie kusesime lifti (oletatavasti tegi seda siiski mõni koer või kellegi purjus sõber). Kas on võimalik esitada kaebus sellise inimese peale?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kaebuse esitamine on loomulikult võimalik, kuid antud kirjelduses on tegemist pigem kahepoolse konfliktiga kui tõsise süüteoga ja mõistlikum oleks esmalt püüda naabriga rahulikult läbi rääkida ja välja selgitada mis teda häirib ja kas ning kuidas oleks võimalik seda vältida. Kui viitate siin, et üheks probleemis on suitsetamine rõdul, siis ehk tõesti sattub naabri rõdule näiteks Teie tuhka, või eksib ära mõni koni. Samuti võib mittesuitsetajale üsna häiriv olla suitsu hais. Ka muusika kuulamine hommikul ja õhtul võib olla tõsiselt häiriv kui see liiga valjult mängima juhtub. Aga kui leiate, et naabriga rahulikult rääkida ei ole võimalik ja tema levitatav väide ei pea paika ning kahjustab Teie au ja head nime, siis tuleks kaebus esitada tsiviilhagi vormis maakohtule.
 

Küsimus: Millal saan esmaseid lubasid taotleda, kui jäin vahele lubadeta sõidu eest?04.06.2015

Kui jäin vahele lubadeta sõitmisega (rikkusin LE §90 lg 1) ja mind karistatakse/karistati LS §201 lg 1 kohaselt, siis kas/millal on mul võimalik omandada piiratud juhtimisõigust (nn. piimakaid)?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Esimene võimalus selleks avaneb kui karistuse kandmisest (trahvi maksmisest) on möödas mitte vähem kui 1 aasta ja vahepealsel ajal ei ole toime pandud uusi õigusrikkumisi.
 

Küsimus: Mis seaduse ja paragrahvi alusel sekkub Politsei- ja Piirivalveamet lahendama liiklusõnnetust?04.06.2015

Mis seaduse ja paragrahvi alusel sekkub Politsei- ja Piirivalveamet lahendama liiklusõnnetust?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

tegemist on liiklusseaduse § 263 lg 1.

§ 263. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 201–261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
 

Küsimus: Kas saab nõuda tööandjalt prillide hüvitamist, kui töösuhte alguses silmakontrolli ei teostatud, kuid nägemine on halvenenud?26.05.2015

Tere!
Asusin praeguse tööandja juures tööle aasta tagasi. Töö toimub 8 tundi päevas kuvari taga. Tööle asudes tööandja tervisekontrolli ei teostanud ja ma ka ei teadnud, et tal selline kohustus on. Tööruumis oli pikka aega väga halb valgustus, umbes 8 kuud. Selle aasta jooksul on olnud korduvalt silmad põletikulised, jooksevad vett ja valutavad. Alles peale korduvaid nõudmisi sain korraliku valgustuse. Käisin ise umbes kuu tagasi silmakontrollis ja selgus, et mu nägemine on aasta jooksul halvenenud. Enne olid lugemisprillid 0,5 ja 0,25, kuid nüüd selgus peale kontrolli, et vastavalt siis 1,25 ja 0,75. Kas mul on õigus nõuda tööandjalt prillide hüvitamist, kui töösuhte alguses silmakontrolli ei teostatud?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 13 lõige 1 punktile 7 on tööandja kohustatud korraldama seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Eelpooltoodud sätete alusel on kehtestatud "Töötajate tervisekontrolli kord", mille § 5 lõige 2 näeb ette, et töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

Vastavalt "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete" § 3 lõikele 5 peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab ka silmade ja nägemise kontrolli. Sama õigusakti lõike 6 alusel, kui kontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Teil on õigus nõuda tööandjalt kuvariga tööks ettenähtud prillide või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamist.
 

Küsimus: Kas võiksite selgitada, kuidas saab õppida kriminaalpolitseinikuks?21.05.2015

Mul on soov õppida kriminaalpolitseinikuks. Teada on see, et tuleb teha matemaatika, võõrkeele ja emakeele riigieksamid ja kohapeal kehaliste võimete proov. Aga milline näeb välja tulevaste kadettide tervisekontroll, kui tulla õppima kriminaalpolitsei erialale? Kui lõpetan eriala, kas tööle asudes piisab heast eesti keele oskusest või peab oskama ka väga hästi vene keelt? Kui matemaatika on nõrk, kas on võimalik lõpetada eriala või on vaja palju matemaatilisi oskusi kõrgkooli tasemel?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kõige konkreetsem on info vastuvõtu korras kirjas: http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/2015.02.17_02_vastuvotmise_kord_2015.pdf

Kehv matemaatika tulemus tähendab seda, et langed õpitulemuse pingereas ja seega tuleb ekstra tubli olla kehalistes katsetes ja kutsesobivuisvestlusel. Matemaatilisi oskuseid läheb õppeperioodil vaja, kuid see ei ole oma nii suurt osakaalu ning raskusastet, et seetõttu kellelgi kool lõpetamata jääks. Kõige enam läheb neid oskusi vaja ehk majanduskuritegude uurijatel.

Tervisekontroll on üsna põhjalik. Koosneb nii tavaliselt tervisekontrollist, mida juhtimisõigust taotledes vaja läheb (nägemise ja kuulmise kontrollimine, vereproov), kuid lisaks tuleb teha ka näiteks kopsupilt ja EKG. Sellest räägitakse täpsemalt, kui juba kadeti staatusesse saad ning seda tuleb ka korrata iga kahe aasta järel politseinikuna töötades.

Kriminaalpolitseinikuna töötades on hea venekeele oskus vajalik ja seda saab arendada ka paralleelselt tööl käies. Samas ei ole selle kehv tase tööle saamist kategooriliselt takistav asjaolu. Samas on selle hea oskus jällegi töölesaamist soodustav, seega kooliajal tasuks keeleõppega siiski võimalikult palju tegeleda.
 

Küsimus: Kas Eestis võib politseinikku filmida ning millistel tingimustel?21.05.2015

Kas Eestis võib politseinikku filmida ning millistel tingimustel?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Jah, kuldreegel on see, et tööd tegevat vormis politseiametnikku võib avalikus kohas filmida, kuid ka sellel on omad erisused. Näiteks ei või politseinikku filmida siis, kui ta kasutab andmebaase, et vältida ligipääsu isikuandmetele. Kindlasti ei tohi filmida nii, et see segab politseinikul tema töö tegemist. Politseinik võib sündmuskoha kaitseks kehtestada ala, kuhu asjasse mittepuutuvad inimesed sh filmihuvilised tulla ei tohi. Filmimisel tuleb arvestada ka teiste sündmuses osalejate soovidega ning kannatanul või ka süüteo toimepanijal on õigus filmimist keelata. Need põhimõtted kehtivad avalikus kohas avalikku teenistusülesannet täitva politseiaimetniku osas ning näiteks kriminaalpolitseitöö puhul või eraruumides peab filmimiseks alati olema eelnev luba.
 

Küsimus: Kui suuri raskuseid võib naine üksi ja kahekesi tööl tõsta?18.05.2015

Tere
Soovin teada, kui suuri raskuseid võib naine üksi ja kahekesi tõsta?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,
kindlaid teisaldamise piiranguid ei ole loodud.
raskuste käsitsi teisaldamist reguleerib määrus "Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/84808). Määruses on võimalik välja arvutada enda tänan koormus kehale ning otsustada, kas teisaldustööd on vajalik muuta.
Lisaks võib ka lugeda MAC süsteemist (http://www.hse.gov.uk/msd/mac/index.htm).

Tervitades,
Kristi Jõeorg