Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis ma pean ette võtma, kui naaber lubas mu kassi ära tappa?15.05.2015

Tere!
Meie majal on väike aed taga pool. Majas on 12 korterit. Minu kass jalutab seal. Olen näinud, et mu naaber hoidis minu kass ja proovis mürki anda. Ma küsisin, et mida ta teeb, tema ütles, et ma tapan su kassi ära.
Ma ütlesin, et sa ei saa seda teha, aga ta ütles, et ma teen mida tahan ja mulle ükskõik.
Teine elanik oli ka tunnistaja.
Mis ma pean ette võtma?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Selle kohta võite teha politseisse avalduse. Ilmselgelt on kassi heaolu või koguni elu ohus ning isik võib enda sõnade kohaselt selle süüteo siiski toime panna. Kohalik konstaabel peaks isikule selgitama loomapiinamise või taolise hukkamise tagajärgi ning seda tegu ennetama.
 

Küsimus: Kas töötaja, kes on tingimisi karistatud altkäemaksu võtmise eest, võib töötada kaubanduses müügijuhuna?15.05.2015

Tere!
Öelge palun, kas töötaja, kes on tingimisi karistatud altkäemaksu võtmise eest, võib töötada kaubanduses müügijuhuna. See on see juhtum autokooliga, kus ema ja tütar koos tegutsesid. Tütar sai raha oma arvele jne. Pöördun sellise küsimusega Teie poole, sest algul kui töötaja sai karistuse kätte, selgitas kollektiivis juhtunust, palus võimalust edasi töötamiseks ning oli hea suhtleja ja sõbralik, kuid nüüd on olukord muutunud - ülbitseb ja käitub väga halvasti kaastöölistega. Keegi ei julge talle meelde tuletada tema eksimust ja kannatavad ning kardavad tööd kaotada.
Arvan, et asi on seda väärt ning julgen Teile küsimuse esitada, kuigi ka mina võin töö kaotada.
Kuidas edasi toimida, loodan, et saate aidata.
Lugupidamisega

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui kohus ei pannud otsusega isikule piiranguid peale ning piirang ei tulene ka seadusest (näiteks avalikus sektoris isik ei saaks töötada), siis see sõltub firma otsusest.

Ülbitsev käitumine ei tundu olevat seotud tema eelneva seaduserikkumisega, seega, kui isik rikub firmas kehtivaid norme ja tavasid, tuleks sellest teavitada juhtkonda. Sel juhul nemad otsustavad, kas selliselt käituv isik sobib neile töötajaks või mitte. Sellise teate edastamine on firma huvides.
 

Küsimus: Kellele tuleks esitada lähenemiskeelu avaldus, et kaitsta end lähisugulase vaimse terrori eest?15.05.2015

Tere!
Soovin teada, kuhu-kellele tuleks esitada lähenemiskeelu avaldus, et kaitsta end lähisugulase vaimse terrori eest? Kas ja millised tõendusmaterjale peaks avaldusele lisama?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Selle küsimusega tuleb pöörduda kohtusse. Seal saate ka täpsemad suunised. Kui vaimne terror on põhjustatud sellest, et isik on vaimselt haige või näiteks sõltlane, siis tuleks leida pigem üheskoos pere ja kohaliku sotsiaaltöötajaga tema probleemile võimalik lahendus, toetus.
 

Küsimus: Kuidas aru saada, et tegu pole petukõnega, kui uurija kutsub ülekuulamisele aga telefon ei näita isegi helistaja numbrit?12.05.2015

Kas on normaalne, et kui uurija kutsub telefoni teel kahtlusalust ülekuulamisele, et helistab ilma numbrinäiduta? Kuidas aru saada kõnest, et on ikka õige uurija, mitte petukõne? Sest numbrita võib igaüks helistada ja väita, et on uurija. Mida tavaliselt uurija ütleb, kui helistab, et ülekuulamisele kutsuda? Kas on võimalik nõuda ka, et uurija helistab numbrinäiduga?
Ja kui kahtlusalune ei võta üldse kõnet vastu, kas siis loetakse ta uurimisest kõrvalehoidjaks või saadetakse kutse mõnel teisel moel? Kui nt ei ole võimalik minna kuidagi uurija juurde: kauge, teises Eesti otsas, haige vms, kas on võimalik ülekuulamist ka telefoni või meili teel läbi viia või kahtlusaluse elukohajärgses uurimisasutuses?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Vastan üsna üldiselt, sest juhtumi kohta siin väga palju infot ei ole.

1) uurija telefoni numbri näit ei ole seadusega reguleeritud. Enamikel uurijatel ei ole ka telefoninumbrid avalikud, seega on seda ka keeruline kontrollida. Küll aga võte numbrit küsida ja kontrollida läbi politsei infotelefoni, kas sellise nime ja telefoninumbriga uurija on politseis olemas. Kuigi ka see fakt ei anna täit kindlust.
2) uurija tavaliselt tutvustab end ning selgitab, mis asjaoludel teid jaoskonda kutsutakse.
3) telefonikõnele mittevastamine ei ole automaatselt uurimisest kõrvalehoidmine. Kui telefonitsi kätte ei saada, siis sellel võib olla palju muid põhjuseid. Tavaliselt siis saadetakse ikkagi kirjalik kutse. Seda võiksite nõuda uurijalt ka telefonitsi. Sel juhul ta saab saata selle näiteks enda nimeliselt e-postiaadressilt ning sel juhul on tõenäosus üsna väike, et tegemist võiks olla petisega.
4) teil on õigus nõuda menetlustoimingute läbiviimist elukohajärgses jaoskonnas. Selleks aga tulebki teil uurijaga suhelda, kes selle saab vajadusel ära korraldada. Kriminaalmenetluse seadustik käsitleb ka telefonitsi kaugülekuulamisi, kuid neid tehakse vaid erandkorras.

Kui soovite midagi täpsustada, kirjutage maarja.punak@politsei.ee.
 

Küsimus: Kas auto omanikule saadetakse ka info selle kohta, et passis kasutajana kirjas olija jäi joobes juhtimisega vahele?12.05.2015

Kui sain karistada joobes juhtimise eest, olen auto dokumentides kirjas kasutajana, kas selle rikkumise kohta saadetakse teade ka auto omanikule?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Eraldi teavitamist kasutaja karistamise kohta ei tehta, küll aga võetakse tavaliselt omanikuga ühendust menetluse käigus. Näiteks see võib toimuda juhtimiselt kõrvaldamisel - keegi peab sõiduautole järele tulema. Kindlasti aga oleks endal mõistlik sellest omanikule teada anda.
 

Küsimus: Kas alaealised saavad politseile avaldusi esitada ise või läbi oma vanemate või eestkostjate kaudu?12.05.2015

Kui vana peab olema isik, kelle avaldusi politseis menetlema hakatakse? Kas avalduste esitamisele on üldsegi püstitatud ealisi piiranguid? Kas alaealised saavad avaldusi esitada ise või läbi oma vanemate või eestkostjate kaudu?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Avaldaja vanusele ei pane seadus piiri, kuna süüteo ohvriks võivad sattuda kõik ning kõigil on õigus avaldus politseile ise teha. Enamasti politsei uurib, kas lapsevanem on juhtunust teadlik, kuna igasugune ohvriks sattumine tähendab seda, et inimene vajab oma lähedaste tuge, seda eriti, kui räägime lastest. Ja põhjuseid on teisigi, kuid tõesti, on ka olukordi, kus laps ei saagi avalduse tegemisest eelnevalt lapsevanemale rääkida, kui ta teeb seda näiteks lastevanemate endi kohta (koduvägivald). Erisused tulevad pärast avalduse esitamist. Näiteks seoses isiku ülekuulamisega.
 

Küsimus: Kas ma saan Eestis haiguslehe, kui teen operatsiooni (nägemise korrektsioon) teises Euroopa riigis?11.05.2015

Kui ma teen operatsiooni (nägemise korrektsioon) teises Euroopa riigis, kas ma võin haiguslehe ikka saada?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Kui inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, väljastab arst selle tõendamiseks töövõimetuslehe. Töövõimetuslehe väljastamine sõltub arsti otsusest ja inimese terviseseisundist.

Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.
Seega esmaseks haigusleheks on välisriigis väljastatud töövõimetust tõendav dokument. Olles Eestisse saabumisel veel töövõimetu, on õigus saada antud esmasele töövõimetuslehele järgleht.
Vastavalt sotsiaalministri määrusele nr. 114 „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“ § 5 lõige 2 prim 1 vormistatakse haigusleht järgnevana ka juhul, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset kindlustatud isiku välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub sama haiguse või vigastuse ravimiseks arsti poole Eestis hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast isikut välisriigis ravinud arsti väljastatud tõendil (edaspidi välisriigi arsti tõend) märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või välisriigi arsti tõendil märgitud ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva.

Parimate soovidega

Kaire Jürisson
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et koondamise järgselt töötuna arvele võtmisel piisab kolmel kuul veebis päeviku täitmisest?05.05.2015

Tere!
Olen kuulnud, et koondamise järgselt töötuna arvele võtmisel piisab esimesel kolmel kuul veebis päeviku täitmisest ja ei pea kohal vastuvõtul käima - ei leidnud aga sellekohast infot hetkel töötukassa lehelt, kas oskate anda viite, kas ja kus see kirjas on ning mis tingimustel?
Aitäh!

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Koondatud isikud töötukassas ei erine nendest töötutest, kelle töösuhe lõppes mõnel muul põhjusel.

Kõik töötud peavad otsima aktiivselt tööd ja pöörduma töötukassasse nõustamisele kokkulepitud ajal. Lisaks isiklikule pöördumisele lubab seadus pöörduda töötukassasse ka individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud viisil
- telefoni teel või
- isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse (iseteeninduse) kaudu.

Kõik töötuna arvelevõetud isikud võivad kolmel esimesel töö otsimise kuul või aktiivsel tööturuteenusel (nt tööpraktika, tööturukoolitus) või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes osalemise perioodil, oma konsultandiga kokku leppida, et täidavad tööotsimispäevikut töötukassa iseteeninduse kaudu.

Loomulikult peaks töötul olema oskused ja võimalused iseseisvalt tööd otsida ja meie iseteeninduses ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID teenust kasutades. Oluline on, et kindlasti tuleb elektroonilise tööotsimispäeviku täitmine eelnevalt oma konsultandiga kokku leppida.

Töötu kohustused on kirjas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 3 primm: https://www.riigiteataja.ee/akt/948762?leiaKehtiv
 

Küsimus: Kas mul on õigus haigekassapoolsele kindlustusele, kui olen eesti kodanik aga õpin Londoni ülikoolis?30.04.2015

Kas mul on õigus haigekassapoolsele kindlustusele, kui olen eesti kodanik aga õpin Londoni ülikoolis? Kuidas oleks võimalik saada kindlustatud?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Õigus ravikindlustusele on Eesti õppeasutusega samaväärses välisriigi õppeasutuses õppival õpilasel või üliõpilasel. Ravikindlustuskaitse jätkamiseks Eestis tuleb esitada haigekassale õppima asumise kinnituseks välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument. Täpsem info haigekassa kodulehel.


Parimate soovidega

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Mida ette võtta, kui korterinaabrist neiu on vägivaldne ja ähvardab?28.04.2015

Tere. Üürin koos tuttava neiuga korterit (me pole paarisuhtes). Alguses oli kõik suurepärane, kuid mingil hetkel hakkas neiu minu elu kontrollima, a'la küsima, kus ja kellega ma tööajal kohtun jne. Asi on tänaseks võtnud juba väga hullud pöörded - igapäevane vaimne vägivald (ähvardamised stiilis "ma löön su hambad kurku", "lasen su vigaseks peksta", "rikun igaveseks su elu" jne; võetakse-peidetakse näiteks autovõtmed ja telefon, et ma ei saaks tööle minna , jne.) + füüsilised kaklused (kui üritan näiteks autovõtmeid jõuga tagasi saada). Rüseluste käigus on terroristist naisolevus saanud mõned sinikad, mistõttu mind nüüd igapäevaselt naisepeksjaks nimetatakse ja lubatakse kõik mu sõpradele-tuttavatele avalikustada. Hiljaaegu lõi mind ootamatult rusikaga näkku, mille tagajärjel jooksis ninast ikka päris palju verd. Mind on reaalselt ähvardatud kööginoaga (millest on mul ka telefoniga filmitud videoklipp + lisaks palju audiosalvestusi vaimsest terrorist). Inimene ise väidab, end kannatavat obsessiiv-kompulsiivse sündroomi käes ja peab end väga heaks inimeseks. Ma ausalt-öeldes ei tea, mida teha ja kuhu pöörduda aga selle terrori tagajärjel kannatavad nii mu töö kui õpingud. (Ps! Neiu ise reaalset töökohta ei oma).
Loodan lahendust ja väljapääsu olukorrale. Ette tänades, Mr. X

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Antud juhul oleks esmaseks lahenduseks teise elukoha leidmine ja isikust eemale kolimine. Kui ka siis jätkub ahistamine, siis olenevalt tegudest tuleks esitada avaldus kas politseisse (noaga ähvardamine) või kohtusse (laimu levitamine Teie kui naisepeksja kohta).

Sinna jäädes ei ole lootust leida rahumeelset lahendust, sest kui ta mõistetakse näiteks süüdi Teie ähvardamises ja saab seoses sellega kriminaalkorras karistada, siis ei oska keegi ennustada, mis edasi võib juhtuda, eriti, kuna isik on Teie sõnade kohaselt ebastabiilne. Samas, saate ka juba juhtunud juhtumite kohta esitada avaldused, kuid mõistlik oleks endale sellel ajal juba uus elukoht muretseda.

Kuidas neiut ennast aidata? Võite anda lähedastele (tema vanemad) teada, et tema käitumine tekitab Teis muret ja et nad võimalusel püüaksid teda aidata. Olgu siis selleks perekonna poolne tugi teise elukoha leidmisel või meditsiinilise abi otsimises.