Sotsiaalne turvalisus

E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel osaleda tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluses elektrooniliselt.

E-toimiku kaudu on võimalik esitada menetlejale dokumente ning jälgida menetluse käiku. Ligipääs on tagatud üksnes nendele menetlustele ja andmetele, millega isik on seotud.

Seega igaühel õigust teiste andmeid vaadata ei ole. https://www.e-toimik.ee/ Siit leiate rohkem informatsiooni.

Pärast süüdimõistvat kohtuotsust on kohtuotsused leitavad siit: https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/main.html

Üldjuhul avaldatakse alaealiste puhul nende sugu ja vanus arvestusega, et isik ei oleks kolmandatele isikutele koheselt tuvastatav. Täisnime alaealiste korral ei kasutata ei enne ega pärast süüdimõistmist, kohtuotsuses on nende nimed tähistatud initsiaalide või tähemärgiga. Kui on avalikustatud täisnimi, võib teha vastava teate politsei sisekontrollibüroole, kus selgitatakse välja, kas ametnik on eksinud andmeid väljastades või on nimi juurde lisatud ajalehe enda poolt.

Antud küsimus on vastamiseks liiga üldine. See puudutab eelkõige politsei jälitustegevust ning taktikaid, mille kohta ei ole võimalik konkreetset infot anda. Küll aga saate lugeda kriminaalmenetluse seadustikust seda, mida jälitustegevuse raames on võimalik teha. Lähtuvalt teie küsimustest toon siia mõned paragrahvid, seadustik ise asub siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032015022?leiaKehtiv

§ 1. Seadustiku reguleerimisala
(2) Käesolevas seadustikus sätestatakse ka jälitustoimingute tegemise alused ja kord.
§ 21. Eeluurimiskohtunik
(2) Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel annab jälitustoiminguks loa eeluurimiskohtunik.
§ 64. Tõendite kogumise üldtingimused
(6) Jälitustoiminguga tõendite kogumine on reguleeritud käesoleva seadustiku peatükis 3'1.
§ 126'1. Jälitustoimingu tegemise üldtingimused
§ 126'2. Jälitustoimingu tegemise alused
§ 126'3. Jälitustoimingud
§ 126'8. Kuriteo matkimine
§ 126'9. Politseiagendi kasutamine

Turvavöö tuleb kinnitada nendes sõidukites, kus need on olemas. Turvavöösid ei ole kinnipeetute transpordiks kohandatud bussides just turvalisuse kaalutlustel. Paraku on turvavööga, mis loodud inimese elu hoidma, võimalik see ka endalt või teiselt inimeselt võtta. Seetõttu neid kongis ei olegi. Küll on selge, et kui keegi on sinna paigutatud, peab politseinik liikluses olema eriliselt hoolas ning alarmsõit on sellisel juhul välistatud.

Ebaviisakaid inimesi leidub nii juhtide kui jalakäijate seas. Kui keegi ikkagi rikub pahatahtlikult teiste rahu lärmates ja ebatsensuurseid väljendeid kasutades, võib helistada 112. Olenevalt siis situatsioonist häirekeskuses otsustatakse, kas kohale saata patrull, tuleb ühendust võtta korrarikkujaga telefoni teel või mõni muu lahendus. Teatada tuleks juhtunust kohe.

Antud juhtumil tundub, et tegemist oli ühekordse olukorraga, kus isik ebaviisakalt Teie poole nähvates pöördus. Kui midagi muud sellele ei järgnenud, siis ma loeks juhtunu sellega ka lõppenuks. Politsei poolset korralekutsumist minu hinnangul siin vaja ei ole.

PPA organisatsioonina on samuti huvitatud, et selliseid juhtumeid ei oleks. Politseinike võimalikke rikkumisi uurib sisekontrollibüroo. Edastage info koos videoklipi ning enda andmetega aadressile ppa@politsei.ee, pealkirjaks võite panna "Info sisekontrollibüroole".

Tere
Kui töötuna arvelevõetud isikule on määratud töötuskindlustushüvitis, siis seda makstakse tööotsingute toetamiseks kuni tööle asumiseni, kuid mitte kauem, kui määratud perioodi lõpuni.

Invaliidsuspensioni maksmine ei mõjuta töötuskindlustushüvitise maksmist.

Tere

Juhtimisõigust ei anta isikule, keda on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ja karistus on kehtiv. Vanuselist erisust siin ei ole. Seega ei saa Teile juhtimisõigust anda enne, kui Teile määratud karistuse kandmisest (näiteks trahvi tasumisest) on möödunud üks aasta.

Tere

https://www.politsei.ee/et/teenused/relvaluba/relvaeksam/

Eksam koosneb kahest osast: teoreetilisest eksamist ja laskmiskatsest.

Teoreetilisel eksamil kontrollitakse eksamineeritava teadmisi järgmistes valdkondades:

relvade ja laskemoona soetamine, sissetoomine, registreerimine ja võõrandamine;
tulirelva ja laskemoona seaduspärane hoidmine, edasitoimetamine, kasutamine, kandmine, hooldamine;

kannatanule esmaabi andmine laskevigastuste korral;

vastutus Relvaseaduse ja selle rakendusaktide nõuete rikkumise eest;
ohutusnõuded relva käsitsemisel


Proovilasku relvaeksamil ei ole.

Tere

Paraku Politsei- ja Piirivalveameti ei saa keelata Teie naabritel suguelu elamist ja selle juures häälitsemist. Parim mida Teile soovitada saab, on naabrite teavitamine probleemist.