Sotsiaalne turvalisus

Tere

Kui töötuna registreeritud inimene asub tööle, siis peab ta sellest kohe oma konsultanti teavitama. Tema arvelolek, samuti määratud toetuse või hüvitise maksmine, lõpetatakse tööle asumisele eelnevast päevast.
Lühiajalise töösuhte (lepingu vorm ei ole oluline) lõppemisel võib uuesti töötuna arvele võtta kohe järgmisel päeval, kui Te enam ei tööta. Töötukassa kontrollib töötamise registrist andmete õigsust.
Tähtajalise töösuhte lõppemise järel uuesti töötuna arvelevõtmisel saate esitada avalduse töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmise jätkamiseks.
Kui olete töötuna arvel, siis võite kõikide küsimustega julgelt pöörduda oma konsultandi poole.

Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed esitama haigekassale. Peale tööandja andmete edastamist haigekassale jõuab hüvitis Teie arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. Palun pöörduge tööandja poole küsimusega, millal ta andmed edastab.

Tere

Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed esitama haigekassale. Peale tööandja andmete edastamist haigekassale jõuab hüvitis Teie arvelduskontole paari tööpäeva jooksul. Palun pöörduge tööandja poole küsimusega, millal ta andmed edastab.

Ise näete infot oma töövõimetuslehe andmete kohta riigiportaalis:
https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/isiku_toovoimetusehuvitised_3.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa

Tere

Alates 01.05.2014 jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel ei saa töötuna registreerida isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht.

Seega töötuna ei saa registreerida äriühingu juhatuse liiget.
Äriühingu osade või aktsiate omamine (omanik olemine) ei takista töötuna arvelevõtmist.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, katseaja või tähtajalise töösuhte lõppemine).

Tere

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kui ta vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna registreerimisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõppenud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt TLS § 88 lg 1 p 1).

Üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötajale iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu ja sellelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.

Tere

Euroopa Liitu kuulumisega seoses on Eesti Haigekassas kindlustatud inimestel võimalus saada EL liikmesriikides, majanduspiirkonna riikides ja Šveitsis
viibides arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Eesti Haigekassa ravikindlustus ei laiene väljapoole Euroopa Liitu ja reisikindlustust puudutavat valdkonda Haigekassa ei reguleeri.


Parimat soovides

Ülvi Rebane

Tere

Töötuskindlustushüvitise väljamaksmist ei mõjuta töötuna arveloleku perioodil saadud sissetulek, mis ei ole tasu töötamise eest.

Kui töötule on määratud töötutoetus (2015 aastal 4,01 €/päevas), siis peab ta töötukassat teavitama muudest sissetulekutest, mis ületavad 31-kordsest töötutoetuse päevamäära (124,31).
Muude sissetulekute hulka arvatakse nt. maksuameti poolt tulumaksu tagasimaksmine, kinnisvara müügist või rendist saadav tulu, ühekordne stipendium jms.
Kui töötutoetuse saaja sissetulek kalendrikuus ületab 124,31 €, siis peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks.
Järgmisel kalendrikuul jätkatakse töötutoetuse maksmist, kusjuures toetuse maksmise periood pikeneb 30 päeva võrra.

Küsimusest ei selgu, kas tööandja on täitnud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korraga“ (edaspidi nimetatud lühidalt „kord“) sätestatud nõudeid.
Vastavalt „korrale“ on töötervishoiuarst kohustatud töötaja kutsehaigestumisest teavitama 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjat ja Tööinspektsiooni.
Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamisest. Kutsehaigestumise uurimise eesmärgiks on välja selgitada kutsehaigestumise põhjused ja asjaolud. Uurimine lõpeb „korras“ esitatud vormikohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja on kohustatud esitama raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötajale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.
Juhin küsija tähelepanu sellele, et vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 25 lg.5 on Tööinspektsioon kohustatud uurima vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ning teostama ka järelevalvet „korra“ nõuete täitmise üle. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja pärast töötervishoiuarstilt kutsehaigestumise teatise saamist.
Kutsehaigestumise tööandjapoolse uurimise mitteteostamise ja kutsehaigestumise raporti mittekoostamise korral on küsimuse esitajal õigus abi saamiseks pöörduda Tööinspektsiooni poole.
Vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 14 lg. (5) punkt 6 on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Tervisekahjustuse nõude esitamine eeldab kutsehaigestumise uurimist, põhjuste ja asjaolude korrektset väljaselgitamist ja uurimise tulemusel kutsehaigestumise raporti vormistamist.
Tööandja keeldumise korral töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks on küsijal õigus pöörduda kohtu poole.

Vastuse koostas Priit Siitan.

Tere!

Alkoholiseadus (AS) näeb ette kategoorilise alkohoolse joogi tarbimise keelu ja seda eranditeta. Seega sõltumata alaealise hetkevanusest ei või ta vastavalt AS § 46 tarvitada mitte ühtegi alkohoolset jooki kuni täisealiseks (so 18 aastaseks) saamiseni.

AS § 46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld

Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud.

allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015001?leiaKehtiv

Tere

Alaealist karistatakse alkoholi tarvitamise eest vastavalt alkoholiseaduse § 71 kuni 10 trahviühikuga, so kuni 40€.
Väljas olemise eest ei karista politsei - selle eest peaks karistuse määrama lapsevanem. Samuti võite oma lapsele selgitada, et kui mingil põhjusel peaks juhtuma, et ta on alkoholi tarvitanud ning teda ei ole võimalik tabamisel lapsevanemale üle anda, siis korrakaitseseaduse § 42 lõike 1 ülamärgiga 1 alusel võib politsei ta ka jaoskonda kainenema toimetada.
Oma lapse käitumist puudutavate probleemidega oleks Teil mõistlik pöörduda nõu saamiseks lasteabitelefonile 116 111

Tere

Kõik menetlusdokumendid kantakse e-toimikusse. Kuid vastavalt VtMS § 81 ülamärgiga 1 lõikele 2 ei kanta sinna toimingu sisu. Seega on need ainult politsei infosüsteemis ja ka paberkandjal toimikus.