Sotsiaalne turvalisus

Relvaseadusest tulenevalt on elektrišokirelv tsiviilkäibes keelatud, seega seda tõepoolset kasutada ei saa.

Vahendite kohta, mida teised koeraomanikud looma ja enda kaitseks kasutavad, võite nõu küsida erinevatest koertega seotud foorumistest või sotsiaalmeedia lehtedest. Gaas tundub olevat üks kasutajasõbralikemaid variante. Küll aga soovitan tõsiselt võtta ette see hulkuvate loomade teema kohalikus omavalitsuses. Sealsed ametnikud vastutavad eeskirjadest kinnipidamise eest ning neid ka seetõttu huvitab, et mis koertega probleeme on. Vajadusel on neil võimalik teha ettekirjutusi omanikule. Kui võimalik, tehke neist loomadest pilte ning edastage need KOVi.

Siin on mitu lahendust:
1) kui omanik on teada, võtta temaga koheselt ühendust
2) kui veis tekitab liiklusohu (liigub teedel), siis tuleb helistada 112, korrapidaja saab välja saata patrulli, et tagada liiklusohutus ajani, kuni omanik saab looma kinni püüda.
3) kui otsest ohtu ei ole (loom on liiklusest ja inimestest eemal), kuid omanik teada pole, helistage kas kohalikku omavalitsusse või 6123000 (politsei infoliin)

Loomade pidamise eeskirjade täitmist kontrollib kohalik omavalitus ja on hea, kui neid taolistest asjadest teavitatakse. Kui vaja, on neil võimalik teha ettekirjutusi looma omanikule selleks, et taolist asja rohkem ei juhtuks.

Soovitav on kirjutada see avaldus esimesel võimalusel. Seda kiiremini on juhtunut võimalik menetleda ning tunnistajatel on sel juhul asjaolud ka paremini meeles. See süütegu aegub viie aasta pärast, kuid kindlasti ei tasu nii kaua oodata. Karistus, mis määratakse kellelegi aastaid tagasi juhtunud löömise eest, ei ole kindlasti nii mõjus, kui see määratakse kaks kuud tagasi juhtunud löömise eest.

Kui trahv ei ole õigeaegselt tasutud, siis see suunatakse edasi täitemenetlusse. Praktika näitab, et suunamisega oodatakse mõned päevad, kuna sel juhul on välistatud olukorrad, kus isik kandis selle raha küll õigeaegselt üle, kuid laekumine toimus temast mitte olenevatel asjaoludel hiljem. Kas Teie makse jõudis enne suunamist kohale, tasub uurida juba lähimast jaoskonnast. Isikut tõendava dokumendi alusel saab jaoksonnas politseinik seda kontrollida.

Edaspidiseks: kui on näha, et Te mingil põhjusel ei saa teha ülekannet tähtajaks, tuleb esitada politseisse valgel paberil soov maksetähtaja pikendamiseks. Juurde tuleb lisada väärteoasja number ning Teile sobiv tähtaeg koos põhjendusega, miks praegune aeg ei sobi (näiteks, et ei oma piisavat sissetulekut trahvi ühe korraga tasumiseks jne). Menetleja võib tähtaega pikendada kuni aasta võrra ning makseid võib soovi korral ka teha osade kaupa, samuti võib menetleja pikendamisest keelduda.

Juhiloa kehtetuks tunnistamine saab käia vaid kindlatel alustel. Liiklusseadusest otseselt ei ole võimalik välja lugeda seadusepunkti, mis annaks võimaluse tunnistada kehtetuks isiku juhtimisõigust, kes on osalenud mitmetes kindlustusjuhtumites ning tekitab peaaegu liiklusõnnetusi oma pahatahtliku käitumisega. Küll aga tasub tema liiklusrikkumistest teavitada politseid, kes menetluse tulemusena saab lisakaristusena rakendada ka juhtimisõiguse peatamist.

Pole olemas nõuet seaduses, et igale taolisele juhtumile tuleb lisada ka videomaterjal. Kui see on olemas, siis loomulikult see lisatakse. Tunnistaja ütlused on tõendiks ning see on ka üks nendest põhjustest, miks politseinikud patrullivad tavaliselt kahekesi. Seega kohtumenetlust see video puudumine ei takista, küll aga oleks kohtunikul otsuse tegemine lihtsam, kui see video oleks olemas.

Tere

Vastused korrakaitseseadusest
1)
§ 11. Korrakaitseorgani selgitamiskohustus

(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

(2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

2)
§ 48. Isiku läbivaatus

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;
2) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimiseks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

(2) Isiku läbivaatuse teeb korrakaitseorgani ametiisik, kes on isikuga samast soost, samasoolise ametiisiku puudumisel tervishoiutöötaja. Kui see on vajalik kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata korrakaitseorgani ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

(3) Isiku läbivaatuseks, mis eeldab meditsiinilist protseduuri, toimetatakse isik tervishoiuteenuse osutaja juurde. Meditsiinilist protseduuri eeldavat läbivaatust võib teha ainult tervishoiutöötaja.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

(4) Korrakaitseorgan sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga halduslepingu, milles nähakse ette isiku läbivaatuse koht ja viis ning vastutus, tasu suurus ja maksmise kord.

(5) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

3)
Seadus ei reguleeri kus ja kui kaua tuleb/võib inimene seista. Jope võtmise võimaldamist on võimalik ametnikult viisakalt küsida.

4)
§ 13. Isikuandmete töötlemise alused

Korrakaitseorgan võib riikliku järelevalve menetluses töödelda isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

5)
Iga toimingu läbiviimise eesmärki selgitatakse, kui seda ei tehta, siis võib alati selgitus küsida. Samuti võib paluda toimingud protkollida. Kui jutt käib "alkreidist" siis tõesti soovitakse viisakusest inimesele "Head teed" või "Turvalis liiklemist" vmt, seda mida soovida või kuidas inimesega kohtumine ja tema kontrollimine lõpetada, seadus ei reguleeri.

Tere

Elektrišokirelv on Eestis tsviilkäibes keelatud. Lisaks on korralik elektrišokirelv kordades kallim kui korralik pipragaas. Koerte tõrjumiseks sobivat gaasi soovitan ostma minna mõnda jahitarvete või enesekaitsevahendite müügiga tegelevasse kauplusesse.
Samuti võib abiks olla ultrahelil toimiv koera peletaja.

Tere

Sellisest tegevusest soovitan teavitada Maksu- ja Tooliametit. http://www.emta.ee/?id=21925

Tere

Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel töötajana (ka juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE-na) ravikindlustatud isikule.

Sünnituslehte on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkusele (edaspidi sünnituspuhkus) jäämisel kuni 140 päeva. Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal). Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, seega kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.

Selleks, et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab tööandja töövõimetuslehe maksmiseks vajalikud andmed esitama haigekassale. Peale tööandja andmete edastamist haigekassale jõuab hüvitis Teie arvelduskontole paari tööpäeva jooksul.

Parimate soovidega

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa